sõitmine, soojasõlme tööshoidmine, heitmete paiskamine loodusesse, linna staadioni haldamine); ametiasutuste mitteformaalsed läbirääkimised ja kokkulepped eraisikutega; tegevusetus ja viivitus (mittereageerimine õiguserikkumisele, avaldusele vastamata jätmine). Haldusorgani poolt eraõigussuhte raames sooritatud toiminguid ei saa halduskohtus vaidlustada. Toimingute puhul on halduskohtu pädevuse piiritlemine veelgi keerukam kui õigusaktide puhul, sest paljusid toiminguid (nt info edastamine, raha maksmine) võidakse sooritada nii avalik- kui ka eraõigusliku suhte raames. Üks ja sama ametiisiku toiming võib puudutada erinevaid isikud, kellega riik on erinevat liiki õigussuhetes. Nt valesti pargitud sõiduki teisaldamine on linna ja teisaldusfirma vahelises suhtes tööettevõtu lepingu täitmine, sõiduki omaniku ja linna vahelises suhtes aga füüsilise sunni rakendamine. Vaid vähesed
Arendusprojekt lähtub mingist vastuolust, vajakajäämisest, vajadusest tänapäeva kasvatustegelikkuses midagi muuta või parandada. Sellise projekti puhul hinnatakse probleemi elulisust ja aktuaalsust, situatsioonianalüüsi põhjalikkust, lahendite uudsust ja rakendatavust. Projekt sisaldab järgmisi osi: 1. Probleemi seade Sissejuhatus probleemi, milles antakse probleemi või vastuolu lühike üldiseloomustus, olukorra muutmise eesmärk, kavandatavate lahenduste ja käsitletava ainese piiritlemine. Probleemi olemus, muutmist vajava olukorra ning selle kujunemise analüüs empiirilise materjali, dokumentide, teaduskirjanduse ja muude allikate põhjal. 2. Projekteerimine. Kavandatava lahenduse teoreetiline põhjendus teaduskirjandusest ja praktilistest kogemustest lähtuvalt. 1 0 Probleemi lahendamise variandid, ettepanekud ja vahendid (näiteks õppekava, õpik,
3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel.
Eestis on autonoomne mudel, kuid üle võtnud integratsiooni mudeli ülemise osa. Maavanematel Eestis suur võim. III TASAND Kui kohalik võim on aruandev (Maakogu Eestis praegu ei ole) see on suur autonoomia kohalikul tasandil. IV TASAND (Vallakogu valik) vallavolikogu annab määrusi välja. V TASAND Iseseisev eelarve. VI TASAND Pädevuse piiritlemine selgelt, valdkonniti nagu autonoomse tüübi korral. Eesti kohalike omavalitsuste reform toimus ideoloogilises kontekstis. USA süsteem on üks liberaalse- maid kohalik omavalitsus ei moodustata ainult territoriaalsetel alustel vaid valdkondade alusel. Erinevate teenuste teeninduspiirkonnad on erineva mahuga. Nt kõrgharidust ei saa anda maakonna alla nõutav kõrge professionaalsus. USA-s on osariikide ülikoolid. Euroopas reguleeritakse autonoomsuse suurendamise ja laiendamisega
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! 10.09.09 Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel.
· International Association of School Librarianship / IASL · Special Libraries Association / SLA · International Medical Informatics Association / IMIA 6. Rahvusvaheline institutsionaalne raamatukogundus regionaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja võimalused. Regionaalste rahvusvaheliste organisatsioonide roll lisaks ülemaailmsetele võib olla raamatukogu missiooni selgitamine, eesmärkide ja tegevuse prioriteetide piiritlemine, sihipärase tegevuse planeerimine ja missioonile vastavate tegevussuundade arendamine. Iga riik vajab oma riiklikke dokumente, millest juhinduda raamatukogude tegevuse ja kogu kultuurisfääri edendamisel, kuid nende põhilähtekohad peavad haakuma selle regiooni ja ka kogu maailma raamatukogunduse arengusuundadega. Erinevate organisatsioonide rolli ja võimaluste väljaselgitamiseks tuleks läbi viia raamatukogutöö hindamist, mis
· 1.Oleks olemas vajalik arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid · 2.Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja oma seost teiste töötajate, allüksuste ja nende ül-ga. · 3.Töötajad tunneksid oma tegevuse eesmärke plaani selles osas, mille eest nad vastutavad · 4.Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid · · Organiseerimise põhiprintsiibid · 1.Töö ratsionaalne jaotamine · 2.Iga töötaja töö selge piiritlemine · 3.Töö täitjate valik · 4.Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine · 5.Juhi volituste delegeerimine · 6.Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. · 7. Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. · 8. Korraldamise ühtsus. · 9. Töötajate väljaõpe. · 10. Töötajate toetamine. · Organisatsiooni struktuuri mõiste
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2
. Lõpp on veel eriti oluline, kuna teksti käigus muutuvad tähendused. Kirjandusteos elab omaette ajas ja kangelane sureb või abiellub (igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti
tagada mittekasumlik tegevus, mille järele on avalik vajadus (AS Elektriraudtee) 8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? 1) Riigikeskne hierarhia – kõik valdkonna ülesanded, mis pole erakätes, koondada riigi kätte ja valdkonna haldamiseks luuakse selge hierarhia, mis on liigendatud harukondlikul põhimõttel 2) Tasakaaluhierarhia – ministeeriumi, riigiameti ja piirkondliku detsentraliseeritud asutuse haldusrollide selge piiritlemine 3) Minimaalriigi muster – kõik korraldusülesanded viidud avalikust sektorist välja ja riigile jäetud üksnes poliitika kujundaja (reeglite kehtestaja) ja järelevalvaja (reeglitest kinnipidamise tagaja) roll Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi
Hindamise olemus NÄHTUS/SUBJEKTI suhte määramine. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Näited maastiku hindamisest. Objektiivsete väärtuste hindamine. Väärtused, mida saab mõõta: *Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne *Mulla lõimist, eripinda, vaatevälja ulatust, niiskust, pinnamoodi, teedevõrgu tihedust, heledusväärtust. Kaitsealuste liikide arv *Meteoroloogilised parameetrid Tunnetuslike väärtuste hindamine. Olulised etapid: *Objektide, valdkonna piiritlemine *Faktorite, elementide määratlemine *Mõõteskaalade iseloomustamine, konstrueerimine *Hinnangute andmine *Reastamine, ordineerimine Hindamise kvaliteedi kontrollimine. Analoogsete situatsioonide hinnangud, alternatiivsete meetodite kasutamine, ekspertide hinnangud, ankeethinnangud Hinnangute mõõtmine. -füüsikaliste suurustega; indikaatorite alusel; pallides; rahas; inimajas Hindamise valdkonnad 9
· Mittemonetaarne kitsendus - keskkonna säästmine, sotsiaalse positsiooni saavutamine. PERSONALIMAJANDUS Inimtöö inimese füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks. Töötahe e motivatsioon sõltub nelja probleemgrupi lahendamisest ettevõttes: · Personalivalik: töökollektiivi liikmed peavad omavahel sobima · Töötingimused: töökoha kujundamine, töövaldkonna täpne piiritlemine, kindlust töösuhtes · Töötasu suurus: palk vastavalt tööle · Täiendavad soodustused ettevõtte poolt Personali valik Õige personalivalik peab tagama ettevõtte majandusliku edukuse ja töötaja rahulolu oma tööga. Tehakse kindlaks ,,peab-on-võrdluse" abil. Peab-objekt vaba töökoht lähtudes sellest, millised nõuded töötajale esitatakse On-objekt töötaja vastavaus antud nõuetele
Sellist kaalumist nimetatakse tulude ja kulude analüüsiks ja see on siiani olnud oluliseks proportsionaalsuse hindamise mõõdupuuks. Arvesse tuleb võtta phiskonna reaktsiooni. Kaalule tuleb asetada mitte ainult tulud ja kulud, vaid ka väärtused. Looduskaitselised argumendid (huvid, väärtused) - bioloogilise mitmekesisuse kahjustamisega kaasneb tihti pöördumatus - säästva arengu printsiip arvestamien tulevaste põlvkondadega EÜs kaitsalade piiritlemine üksnes ökoloogilisi kriteeriume silmas pidades, majanduslikud kaalutlused tuleb kõrvale jätta. WTO kontekstis keskkonnameetmete kaalumine - legitiimne eesmärk - vajalikkus eesmärgi saavutamiseks - kas ei ole teist, vähem häirivat meedet Täielikud kaubanduskeelud WTOs väga vähetõenäolised, kõne alla tuleb tarbijate informeerimien ohust, turueelse mõju hindamise meetmed, alternatiivide kaalumine. III KESKKONNALASED ÕIGUSED J
rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism.
o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed; - sõiduvahendite nimed (peamiselt laevadel); - kaubamärgid (sõnaline osa); - faleronüümid = aumärginimed, nt Valge Tähe teeneterist; - sordinimed; - ehitiste ja rajatiste nimed; o loodusnähtuste nimed: taifuunid, tornaadod (põhimõte: 1a loodusnähtused nimetatakse nii, et esimene algab A-ga jne); - teoste nimed: raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid, aktid. Nime ja mittenime piiritlemine keerukas; - asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused. Nimetuumad on need, mis kirjutatakse läbiva suurtähega. Paljud on kirjeldavad nimetuumad, mida saab tõlkida; Elutute asjade nimed ei ole krononüümid = ajalõigunimetused: ajaloosündmuste, tähtpäevade, ürituste nimetused jm; erialade nomenklatuuriterminid: keemilised elemendid ja linnu-, looma-, taimenimetused jm. Nimed üle keelepiiride 3 põhimeetodit:
32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48
automatiseeritud, siis läheb inimtööjõudu vähem vaja. Materjali kallinemist võetakse arvesse hinnakujunduses- jäetakse "mänguruumi". Kui sõlmitakse pikaajalisi lepinguid, siis seotakse hind tooraine hinnaga. 4. Valuutakursi muutused. Valuutakursimuutused võivad muuta ekspordi ebarentaabliks. Seepärast tuleks ärilepingud sõlmida lähtuvalt kroonides. Teine võimalus on valuuta tähtaegade piiritlemine. KOKKUVÕTE OÜ MINIBOAT tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte hakkab müüma oma toodet Eestis, Soomes, Rootsis ning võimaluse korral hiljem ka Lätis. Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma tarbijatele võimalikult kvaliteetseid ja turvalisi veesõidukeid, tagades selle abil tootmisahelast osavõtjaile pikaajalise tasuva äritegevuse. Tööjõuna kasutatakse palgatõjõudu, ettevõttes on neid kokku 13. Kontoriks kasutatakse
toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevuseks (süsteemis sees) mingi teisendus/protsess ja väljundiks tulemus. 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. · Käitumine staatilised vs dünaamilised (ajas muutuvad). · Matemaatiline lineaarsed vs mittelineaarsed.
1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad. Meeltega tajutav geograafia. See vool võttis omaks maastiku-uurijate seisukohad, et geograafia ülesandeks on maastike eristamine, piiritlemine ja kirjeldamine, kuid leidis, erinevalt Hettnerist, et maastiku-uurijate poolt üle võetud Humboldt-Ritteri "filter" on liiga lai ega määrat!e geograafia ainevaldkonda piisava rangusega. Pakuti valja mitmeid "filtri" kitsendamise võtteid. Kõige populaarsemaks kujunes mõte, mille kohaselt geograafia pidi loobuma abstraktsete nähtuste käsitlemisest ja keskenduma sellele, mis regioonis oli inimese meeltega tajutav - silmaga nähtav, kõrvaga kuuldav, või siis vähemalt
7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. Õigussüsteem, õigusperekond ja õigusharu. Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem.
· Andmed ja nende analüüsimeetodid millistele uurimisküsimustele kuidas vastused leida? · Tulemuste tõlgendamine Uurimisküsimused tulenevad uurimisprobleemist ja -eesmärgist, lähtudes teooriast ning varasematest uuringutest. Uurimisküsimusi võib pärast uuringu alustamist täpsustada. Juhtumiuuringus ei ole hüpoteese, aga võivad olla sõnastatud põhiväited, mis täpsustavad ja suunavad uuringu põhifookust. Juhtumi piiritlemine: · Grupp/organisatsioon/institutsioon ja sellega seotud protsess, nähtus vms · Kontseptuaalne/nähtusepõhine: näiteks protsess (koostöö, kaasamine), tüpoloogia (näiteks linnauuendusjuhtumid); uuring võib hõlmata erinevaid gruppe, organisatsioone jms Juhtumiuuringu tüübid: · Juhtumite arv: üksikjuhtumi- või mitmene juhtumiuuring (ka vastavalt: intensiivne või ekstensiivne)
Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”? Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine 6. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine Esimese faasi tegevused Teema valik ja sõnastamine Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine Bibliograafia koostamine Uurimisprobleemi täpsustamine Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu 10 Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse?) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus
piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine. 5) Seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. 6) Halduse seotus. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel 7) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Kohtuvõim ja haldus Väärteod, seadusega loodavad organid VV ja haldus juhtimine, elluviimine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad · Avaliku korra ja julgeoleku kaitse · Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine · Ühiskonnaarengu soodustamine
geobotaanika (plant ecology). · Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (suktsessioon); 5) Kasvukoht. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused;
seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel) o Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts (Lens culinaris) ja maapähkel (Arachis hypogaea), o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago). Selts Rosales - roosilaadsed seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu
diakoni puhul abilise roll. Uuemal ajal on sõna "preester" kasutatud esmajoones sõna ja sakramendi teenistuses oleva ordinatsiooniastme nimetusena, sõna "õpetaja" aga koguduse hingekarjase ametikoha tähenduses. Vikaarõpetaja ja -diakon märgivad vaimulikku, kes on mingi suurema piirkonna, praostkonna või üldkiriku teenistuses. (Põder, EELK vaimulikud 2013: 5-6) Uurimisperioodi 1987-2015 piiritlemine Milleks on valitud töö algusaastaks 1987 ja lõpetuseks 2015? Sellise valiku aluseks on mitu võimalust, antud juhul on peamine aga peapiiskopide ametis olemise aeg. EELK peapiiskop Edgar Harki surma järel asus just 1987. aasta lõpus (valitud 11.06.1987, pühitsetud 15.11.1987) ametisse Kuno Pajula, kelle ametiaja sisse jäid ühed olulisemad muutused ja arengud kirikuelus ja Eesti ühiskonnas - Nõukogude Liidu lagunemine, kirikuid tabanud usubuum, Eesti
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
Kõrge hind (maskide hinnad on Vigade avastamine on protsess, et tuvastada vigade esinemist. Veakindluse saavutamise esmaseid tegevusi. Näiteks error detection codes, isekontrollivad loogikaskeemid, timerid, jne... Veakindluse saavutamine Vigade lokaliseerimine on protsess, et tuvastada, kus viga on toimunud, et alustada vastava taastamisprotseduuriga 13 Vigade piiritlemine on protsess, et viga isoleerida ja vältida selle mõju süsteemi ülejäänud osadele (vältida levimist) Veast taastumine on protsess, mille käigus Veakindluse saavutamine süsteem püüab jääda tööle või taastada oma töövõime läbi rekonfiguratsiooni (isegi, kui rike on süsteemis alles). Näited: vigade maskeerimine, kordamine, tagasipöördumine jne... Bit-flipid seoses kosmilise kiirgusega: A person on an airplane over the Atlantic at 35,000 ft
1.Algasend 2.päästik 3.hüpe 4. lõppasend Toode lk 133 Tuumtoode; põhitoode; oodatav toode; ennetav toode; tulevikutoode Tarbetoodete iseloomustus lk 133 - 135 Esmatarbetoode; valiktoode; eritoode; võõrtoode Toote arendusprotsess lk 151 1.ideede otsimine 2. idee valimine 3.idee analüüsimine 4.toote arendamine 5. toote proovimine 6.toote turustamine ABCD mudel lk 156 juurdepääsetavus; ostukäitumine; tarbimisnäitajad; loobumine kaubamärgi nime valimine lk 161 1.ülesannete piiritlemine 2.võimalike nimede valimine 3.nimede läbivaatamine 4.tarbijaarvamuste uurimine 5.nimede kontrollimine 6.nime lõplik valimine Bränd lk 163 Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale raha toode=bränd=kaubamärk bränd on laiem mõiste kui kaubamärk bränd vs kaubamärk Brändide liigitamine • Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele
Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega! Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine: katsete ja vaatluste korraldamine eksperimentaal ja kontrollgrupis (erinevus muutujas) Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs. 6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel. 5 ORGANISMIDE KOOSTIS /
6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 24. Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Islami õigussüsteem Hinduistlik õigussüsteem Judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem.
· jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse; · määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga; · koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded; · koondada ametikohad üksusteks; · kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; · kehtestada ametlikud võimuliinid; · paigutada organisatsiooni ressursid. 45. Organiseerimise põhiprintsiibid Töö ratsionaalne jaotamine · Iga töötaja töö selge piiritlemine · Töö täitjate valik · Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine · Juhi volituste delegeerimine · Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele. · Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. · Korraldamise ühtsus. · Töötajate väljaõpe. · Töötajate toetamine. 46. Töökorralduse mõiste Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise
Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. 100% sektori osatähtsus tertsiaarsektor sekundaarsektor primaarsektor 0% nõrgalt arenenud majandus arenenud majandus kõrgeltarenenud majandus Majandussektorite tavaline piiritlemine toimub järgmiselt:Primaarsektor: põllumajandus; metsandus; kalandus.Sekundaarsektor: maavarade kaevandamine; tööstuslik tootmine ja käsitöö.Tertsiaarsektor: kõik teenused (kaubandus, transport, pangandus, kindlustus, tervishoid, haridus jne.). 43. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise dünaamika: võivad põhjustada pakkumise või nõudluse arengud. Mõlemal juhul ei ole see isoleeritud rahvuslik protsess. Nõudluse dünaamika: Muutuvate
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS §61 - Tõendite hindamine: 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.; 2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt). Vaatamata sellele (isikuvastaste kuritegude korral) kohtuotsuse formuleerimisel võetakse aluseks kohtuarstlik ekspertiisiakt surma põhjuse või tervise kahjustuse olemuse või saamise viisi kohta. 5. Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel Uurija ja ka spetsialist rakendab menetlustehnikat ainult tõendusliku informatsiooni kogumisel ning selle säilitamisel esialgsel kujul. Neil ei ole õigus kasutada selliseid võtteid ja meetodeid, mis muudavad äravõetud eseme või dokumendi kuju. Samuti ei tohi rakendada meetodeid, mis teevad võimatuks teiste võtete ja vahendite kasutamist (luminool muudab nähtavaks vereplekid; samas rikub verd ei tohi kasutada, kui kogus on väike). 6
6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
- volitamatu sissepääsu tõkestamine (nt ühepoolselt avatav uks, volitatud isikutele ukselukk ja võti, külalistele kella helistamise võimalus). Sisenemise kontrollimiseks läheb tarvis erinevaid ehituslikke, organisatsioonilisi ja isiklikke meetmeid. Nende koostoime peaks olema reguleeritud sissepääsu kontrollikontseptsiooniga, mis määrab üldnõuded turvaala, hoone ja seadmete kaitsmiseks. Siia alla kuuluvad: - turvatsoonide piiritlemine Kaitsmist vajavate alade hulka võivad kuuluda kinnistud, hooned, serveriruumid, lisaseadmetega ruumid, arhiivid, kommunikatsiooniseadmed ja hoones kasutav tehnika. Kuna vastavate alade turvanõuded on teineteisest erinevad, võib olla mõttekas jaotada need eraldi turvatsoonidesse. - Sissepääsuõiguste andmine (vt meede M 2.6 Sissepääsuõiguste andmine) - Sissepääsu kontrollimise eest vastutava töötaja määramine
Erinevalt eelduslikult võrdsete osapooltega tsiviilõiguslikest suhetest on kaebaja haldusõigussuhtes üldjuhul nõrgemal positsioonil kui haldusorgan. Seetõttu peab halduskohtumenetluse reeglistik tagama isikute õiguste võimalikult tõhusa kaitse ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.”5 Avaliku ja eraõiguse vahelise piiritlemine ei ole sugugi lihtne ja ka kohtud on sellega sageli hädas. Teoorias on kasutatud erinevaid piiritlemisteooriaid, näited mõnest olulisemast: - huviteooria; - subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32.
Määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga Koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded Koondada ametikohad üksusteks Kehtestada seoses üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel Kehtestada ametlikud võimuliinid Paigutada organisatsiooni ressursid 73. Organiseerimise põhiprintsiibid Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine Korraldamise ühtsus Töötajate väljaõpe Töötajate toetamine 74. Organisatsiooni struktuuri mõiste 75. Organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 76
põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
informatsiooni, pahandab jne 8. Tagasiside tegevus kus vastuvõtja vastab sõnumi saajale nt toob sisseastumisavalduse TÜsse 9. Müra protsessi ajal toimuvad plaanivälised moonutused, mille tulemusel saatja võtab vastu teistsuguse sõnumi, kui saatja soovis saata. Nt teiste ülikoolide reklaamid · Tõhusa turunduskommunikatsiooni etapid 1. Sihtgrupi määramine 2. Turunduskommunikatsiooni eesmärkide piiritlemine · Ostuvalmiduse staadiumid · Tunnetusstaadium o Teadlikkus toote olemasolu teadvustamine. Lihtne sõnum, et toode on olemas. o Teadmine sihtgrupp võib olla teadlik, et ettevõte või toode on olemas, aga ta ei tea selle olemusest midagi. Tuleb välja selgitada kui palju sihtgrupist midagi teab ja vastavalt sellele neid olemusest informeerima. · Mõjutamisstaadium
6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
Mulla lähtekivimiks liiv, moreen+liiv. Põhjavee tase on kõikuv nii ajas kui ka ruumis, tavaliselt ulatub mullaprofiili. Puurindes domineerib mänd. Põõsarinne puudub või on hõre. Alustaimestik liigivaene, domineerivad puhmad, rohttaimi vähe. Samblarinne hästi arenenud ja pidev, laiguti võib esineda ka turbasammalt. 1.4. Laanemetsade tüübirühm- niiskus- ja toitetingimustelt keskne rühm, mille piiritlemine ja jaotamine on küllaltki tinglik. Üldiselt on põhipuuliigiks kuusk. 1.4.1. jänesekapsa kkt.- reljeefiks lainjad tasandikud, moreenkünkad. Lähtekivimiks karbonaadivaene liivsavimoreen või saviliiv. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puudest domineerib kuusk. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega (nt. mage sõstar, paakspuu, lodjapuu). Puhmarinne puudub või on katkendlik, rohurinne madal
6 * Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega parlamentides (ainsana korraldati rahvahääletus Iirimaal) * Sisulised muudatused (võrreldes põhiseaduse lepinguga) tagasihoidlikud, ent siiski olemas Peamised sisulised erinevused võrreldes PSL-ga: * Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine * EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks * Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) * Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust 23.Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega EL idalaienemine kui väljakutse * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid
Päris vabad pooled siin siiski ei ole. Teatud tingimustes kohustab seadus pooli kokku leppima. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Oluline on, et töötaja saab tasu tööandjalt. Töölepingus peab olema määratud palgamäär, mida makstakse töötamise eest teatud ajavahemikul. Täistööajaga töötajale peab olema tagatud vähemalt kuupalga alammäär, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. 3. Tööõiguse seos võlaõigusega. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu eeldamine Tööõiguse seos võlaõigusega Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele, s.h töölepingule. Töösuhte piiritlemine Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: · lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
