10. Mida tähendab denatsifitseerimine? Saksamaal keelati fasistlikud organisatsioonid ja parteid. 11. Mis on Hallsteini doktriin? SDV on saksa rahva ainus esindaja. Kõik kes loovad suhted SDV-ga, käsitletakse kui SLV vaenulikke ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 12. Milliseid lepinguid nimetatakse idalepinguteks? Miks need sõlmiti? 1970 a. leping Poola RV ja SLV vahel- loobuti vastastikku jõudu kasutamas ja tunnistati II ms. järgseid piire Euroopas 1972 a sama leping SLV ja NL-i vahel 1971 USA, Pr, Ing ja NL leppisid kokku et Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus ka maismaa ühendus SLV ja Lääne-Berliini vahel 13. Milliseid pretensioone võib tänane SLV esitada Poolale ja Venemaale? 14. Mida tähendab Saksa-Saksa ajastu? Võimul taas kristlikud demokraadid, kes jätkasid heade suhete ja koostöö poliitikat SDV-ga. 15
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva
Kasvatuspõhimõtted Laste kasvatuspõhimõtted on pidevas muutumises vastavalt ajastule ning kipuvad aina leebemaks muutuma. Kõik me tuleme oma kodust, kus on oma käitumiskultuur- ja tavad ning need käivad meiega suuremal või vähemal määral kaasas. On vanemaid kelle kasvatusstiili kohta saab kindlalt öelda, mida see endast kujutab kuid täiesti kindlalt ei saa stiilidele piire seada. Samas on mõningad kasvatuse vormid, mis kindalt eristuvad. Kui minuvanused noored oma vanematelt küsima peaksid, millised nende ema ja isa neid kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks. Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale
Eesti võime ennast kaitsta Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta? Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt
probleemid. Ausus on nii kerge, aga samas nii raske. Kui oled kogu aeg aus, siis ei pea midagi ka meelde jätma. Sõbrad jäävad sõpradeks ja ei ole nii palju tülisid kui võis olla. Inimesed, kes on kurjad, et sa räägid tõtt välja, on inimesed, kes elavad valedes. Vabadus on ka suur asi, mida väärtustada. Isegi eestlased pole olnud alati vabad. Viimasel ajal inimesed erit ei hinda vabadust, sest see on kogu aeg olemas. Pole piire, võib reisida, võib rääkida, võib armastada ja teha kõike, mida süda soovib normaalsuse piirides. Kuid see pole alati nii olnud, inimesed on olnud orjad, kellel polnud sõnaõigust ega vabadust liikuda, kuhu nad ise tahavad. Minu jaoks vabadus on siiski võimalus välja rääkida seda, mida mõtlen ja teha seda, mis aitab mul oma unistust täita. Minu jaoks kolm tähtsat väärtust Euroopas on sõprus - asi milleta raske elada. Ausus - suhte
Kosmoseretked, tuumareaktsioonide uurimine ja palju muud pani aluse sellele, mida me kutsume tänapäeva teaduseks. Kuid kas nüüd on teadlased kaotanud oma sihi? Viimastel aastakümnetel on eesmärgid hägustunud. Millised on tänapäeva teaduse ees seisvad väljakutsed ning kuidas on need muutunud? Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi koloniseerimine projekti Mars One raames. Selleks on aga vaja kindlate omadustega isikuid.
Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917 Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude
kasutuks. - Vale 11. Iisraeli esimene kuningas oli Saul. - Õige 12. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taavet – võitlus vilistide hiiglase Koljatiga Saulus – pöördumine Damaskuse teel Mooses – väljatulek Egiptusest 13. Fundamentalismi mõiste viitab sellisele religioosse sõjakuse mallile, mille kohaselt end „tõeliste usklikena“ määratlenud inimesed üritavad peatada religioosse identiteedi hajumist, kindlustada usukogukonna piire ja luua selgeid alternatiive sekulaarsetele institutsioonidele ning käitumismallidele. - Õige 14. Funktsionalistlikud religioonidefinitsioonid ei määratle religiooni uskumuste sisu kaudu, st ka nt ateism võib olla religioon. - Õige 15. U. Masingu arvates on eestlased ürgdemokraatlik rahvas, kellele euroopalik kristlus võiks eriti hästi sobida. - Vale 16. Tänapäeva maailmas on üle kahe miljardi kristlase. - Õige 17. Adherents.com kohaselt on maailma suurimad usundid reastatuna
Säri (lühike, 1) Säri (pikk, 2) Säri (pikk, 3) Säri (panning, 4) Alasäri Ülesäri Säri mõõtmine (1) • Hindav mõõtmine – matrix metering - Nikon, evaluative metering - Canon Säri mõõtmine (2) • Keskmestatud mõõtmine – center-weighted metering Säri mõõtmine (3) • Punktmõõtmine – spot metering - Nikon, partial metering - Canon ISO – sensori tundlikkus valgusele ISO • Lülita AutoISO alati välja • Hoia oma ISO 80-400 • Katseta oma ISO piire Välgu kasutamine (1) • Võimsus (GN) (kui valid välkusid, siis jälgi mis ISO tundlikkuse järgi on need mõõdetud. Näiteks ISO1600 saadud juhtarv GN120 on nõrgem kui ISO100 korral GN56) – Välklambi võimsuse järgi saad arvutada omakorda vajaminevat avaarvu: avaarv = juhtarv/kaugus objektist Näiteks 14m kaugusel oleva objekti pildistamiseks pead kasutama 56/14=f4 avaarvu. • Laadimisaeg - igal välklambil on oma laadimisaeg • Välgatuste arv
Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nende vanemad on arutult ranged ja piiravad nende vabadust, veel rohkem nende vanavanemad. Erinevus on lihtsalt põlvkondade vahel nii suur, et mõlemal on seda raske mõista. Siiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega.
kuid sellele vaatamata pole kadunud inimeste sümpaatia temasse suhtes. Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri alustas oma esimese filmi tegemist, mille plaanis ta teha dokumentaalfilmina, polnud ta varem näinud ühtki sellelaadset filmi. Tema ettevõtmist iseloomustati lausega: ,,Algaja ahnusel pole piire." Lennart Meri kogus väsimatult materjale filmi kohta ning ei lasknud ennast kriitikal ega rahva üldisel arvamusel mõjutada. Ta uskus endasse ning astus aina rohkem samme sellepoole, et ka teised temasse usuksid. Pärast Lennart Meri esimese filmi valmimist uskuski rahvas teda, usuti, et ta on võimeline paljuks ning suure uudishimuga jäädi ootama selle mehe edasiseid tegevusi. Mina arvan, et Lennart Meri on andnud hindamatult suure panuse eestlaste ellu. Seda on ta
Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lõbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav sõnapar ,,kongress tantsib!".
Rõõmu käed Ants Paikre Rõõmu käed on lühikesed, mure omad pikad, rõõmu hetked tihti vaesed, mure omad rikkad. Rõõm on nagu aeg, mis ruttab, siis, kui sul on kiire, mure on kui tusklik ootus, mis ei tunne piire. Rõõmu mõte nagu kaja, hääbub tasahilju, mure mõte langeb mulda, õitseb kord, ja viljub. Tükike loodust Ott Arder On meist igaüks tükike loodust. Meie ümber on lapike maad. Kliima Eestimaal pole just soodus, õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas.
4.Nõuded bussipeatuste ooteplatvormidele? Vastus:Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, pealeminejad kui ka mahatulijad,sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormivähim laius on 2 m (erandina 1,5 m).Ooteplatvormi kõrgus bussitasku pinnast peab olema 0,2 m. 5. Maanteeäärsete pikisuunaliste piirete liigitus? Vastus:Pikisuunaline piire tuleb paigaldada maantee serva liiklusohutuse tagamiseks järgmistel juhtudel:· maantee kõrge mulde korral · maanteeäärse takistuse korral. 6.Põrkepiirde noutav ulatus piki teed enne ja pärast viadukti? Vastus: Sillale ja viaduktile tuleb sõidutee serva ette näha põrkepiire kõrgusega 0,75 m või betoonrinnatis 0,60 m.Põrkepiirde ulatus enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi sõltub projektkiirusest ningrajatise kõrgusest, selle all oleva maantee või veekogu pinnast 7
Eesti. Need ilusad põllud ja metsad mis meid ümbritsevad on kui kaitse selle kurja maailma eest. Keegi ei tahaks kaotada oma lähedasi ja oma kodu, seega jah, Eestit on vaja kaitsta. Ajaloost teame, et meie üks suurimaid vaenlasi läbi aegade on olnud Venemaa. Eesti on olnud okupeeritud ja inimesi on hoitud kui vangis. See kõik lõppes 2. veebruaril 1920 kui Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Usun, et Venemaal on siiski soov oma riigi piire laiendada ja Venemaa sõjaväega oleks suurepärane võimalus vallutada väike Eesti kus sõjavägi on kordades väiksem kui Venemaa oma. Eestis treenitakse iga aasta kaitseväes uusi noormehi sõjaks aga kui Venemaa ründaks meid ei ole mingit võimalust, et Eesti ainult oma vägedega toime tuleks. Õnneks on Eesti Euroopa Liidus kes on valmis meid aitama. Tänapäeva maailmas ei ole enam ohus ainult meie riigi pindala, vaid ka kogu interneti süsteemid
pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast.
Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu sügavamat tunnustamist ja elu kõlbelisemaks muutmist),hernhuutlus(propageerisid usuvagadust,alandlikkust
vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks
Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat"
Viitna järved ja oosid Kauni Viitna maastikku hoidmiseks on Viitna järvede ümbrus kaitse alla võetud. Esialgu kuulus ala 1971. Aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on
domineerivama sisse ja seeläbi sellest lahutamatuks muutuks. Mida ei ole aga sõjad suutnud, võivad lõpule viia hoopis järkjärgulisemad protsessid. Ühiskonna areng ja selle tahkude üha mitmekülgsemaks muutumine on paljud riigid viinud olukorrani, kus töökätest on puudus ning selle lahendamiseks ollakse sunnitud neid sisse tooma teistest riikidest. Eelnevalt ühtse taustaga inimesed on hakanud teiste kultuuridega segunema ja seniseid piire hägustama. Taoline kooselu on kõige edukamalt kulgenud maades, kus on juba sajandeid elanud ühe või teise kultuuri esindajaid. Lühikese ajaga on aga ka kunagised rahvusriigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome muutunud tõelisteks rahvaste paabeliks ning ei ole ime, et üha häälekamalt õigusi nõudvad sissetulijad kohalike halvakspanu teenivad. Kui suurriikide puhul ei ohusta taoline immigratsioon algse rahva püsimajäämist, siis väikeriikide puhul muutub see küsimus aina
Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist).
5) Homosügoot - Ühesuguste alleelide olemasolu (kas AA või aa) homoloogiliste kromosoomide paari samades kohtades e. lookustes. 6) Heterosügoot - Erinevate alleelide, üks dominantne ja teine retsessiivne (Aa) olemolu homoloogiliste kromosoomide paari samades kohtades e. lookustes. Dominantsed tunnused (A) Retsessiivsed (a) 1. Naerulohukesed põskedes 1. Naerulohukesed puuduvad 2. Juuste kasv lauba keskjoonel 2. Juuste piire laubal sirge 3. Tömp pöial 3. Normaalne pöial 4. Varane kiilaspäisus 4. Normaalne juuksekasv 5. Pruun juuksevärvus 5. Blond juuksevärvus 6. Mitte punapäisus 6. Punapäisus 7. Pruunid silmad 7. Hallid või sinised silmad 8. Tedretähnilisus 8. Ühtlane pigmentatsioon 9. Normaalne nägevus 9. Lühinägevus 10
(8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis otsustatakse asutada ÜRO ning lääneriigid jätavad NSVL okupeeritud laad kesk ja ida-euroopas 1945 veebruar Jalta konv. nõukogude liidu ja saksamaa vaheline mittekallaletungi leping, mis sisaldas ka salaprotokolle ida euroopa omavahel ära jagamise kohta 23.08.1939 lääneriigid tunnistavad NSVL piire 1941 aastal Teherani konverents võetakse vastu otsus juutide lõpliku hävitamise kohta euroopas wannsee konverents tsehhimaad kohustati loovutama sueedimaa saksamaale 29.sept1938 müncheni kokkulepe Miks on molotov-ribbentropi pakt teise maailmasõja puhkemise kontekstis nõnda oluline? Lepingu osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid ida-euroopa omavahel ära jagasid. millal algas WWII? 1.09.1939 Millal astus NSVL sõtta? 1) 17.09.1939
võluvõimetest ning ei pruugigi hiljem endale teadvustada, et see on vaid kellegi väljamõeldis, näiteks palju on juhtumeid kuidas nooruk on lugenud J.K.Rowlingu kirjutatud romaanisarja Harry Potter, ning hiljem proovinud lennata kuskilt alla ning selle tõttu vigastada või surma saanud. Sellega võib öelda, et kirjandus inspireerib meie arusaamisi maailmast. Kunsti mõju inimesele on väga suur ning see ümbritseb meid igal pool. Peaasi, et me teadvustaks endale selle piire ja suudaks leida endale nauditavama osa, ilma et peaks oma valikuid kahetsema. Katri-Helena Kaasik 11a.
või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik. Teadusajakirjas Nature 1998
Kujutagem korraks ette elu ilma ühegi seaduseta. Alguses on muidugi lõbu laialt, inimesed teevad, mida heaks peavad, kuid see ei kesta kaua. Lõpuks tüdinetakse piiramatust vabadusest ning nad tahavad midagi, mis aitaks neil elada, midagi, mis seaks nende maailmale kindlad piirid. Nad vajavad seadusi. Kuid miks on inimestel vaja neid keerulisi, pikki ja sisukaid dokumente, kus on punkti kaupa välja toodud, mida võib ja mida mitte teha? Meil on vaja piire. Inimesed nõuavad enda ümber seda kasti, mille sees nad turvaliselt tunnevad, millest väljaspool on tundmatu maailm, mida ei tohi puutuda. Piirid tähendavad meie jaoks ohutust, mis teeb elu lihtsamaks. Liikluseeskirja järgi on algajatel keelatud sõita maanteel suurema kiirusega kui 90 kilomeetrit tunnis ning ma arvan, et selline piirang on selle pärast, et nad pole nii kogenud kui vanemad sõidukijuhid ja neil on ka aeglasemad reaktsioonid
sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada
Dorianil oli valida kahe suuna vahel, kas Basili kõlbeline elusuund või Henry piirideta elu nautimine. Tänapäeva maailmas kehtivad reeglid ja eetika normid, mis on kõigile selged. Kas kõik see muudab elu nautimist kergemaks, või raskemaks? Reeglid kindlasti takistavad elu nautimist, aga samas kui puuduksid reeglid, oleks asi veelgi hullem. Kui kõik elaksid nagu Dorian, oleks tagajärjeks kaos. Inimesed on reeglite mõjusfääris, mis ei lase neil piire ületada ning hoiavad neid kontrolli all. Reeglite eesmärk on muuta kõigi elu võrdselt elatavamaks.
Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu. Eelkõige on tarvis aru saada, mis lapsega tegelikult toimub, st last tuleks kuulata, aktsepteerida ja mõista. Muidugi ei ole see kerge ülesanne taolistes olukordades. Järjekindel tähelepanelikkus, kindlameelne piiride tõmbamine, aga kindlasti ka soojus ja emotsionaalne kohalolek on siin väga olulised. Ent selge on ju seegi, et lapse probleem on ilmselt kodus ja sealseid suhteid ja käitumisviise pole võimalik muuta. Ehk on aga võimalik
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust.
Samuti on tähtis lapsele õpetada rutiini ja korda,et ta tajuks mis on õige ja vale. Kui pole korda loodud paneb hiljem laps vanemad proovile. 3.Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Laps kohtub erinevagtega inimestega,teeb neil vahet ning jätab asju hästi meelde,maailmapilt laieneb. Tähtis on piirid paika panna,näiteks,et ei harjutada arvutis/tehnikas olemas,edaspidises elus võib tekkida sõltuvus. Laps ei suuda tihti kannatada ja tahab katsetada vanemate piire. Fantaasiamaailm laieneb ning on võimeline mängima rollimänge. Tähtis on,et ise julgeks algatada,siis on lihtsam toime tulla ja enda eest seitsa. Laps peaks mõistma,et maailm on tore ja põnev koht,kus elada ja uurida. 4.Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvus suureneb,saab ise validi sõpru ja mängukaaslasi. Arenguülessanne on- töörõõmu,töökuse,kohuse- ja vastutustunde kujudamine. Kogemuste saamine on tähtis ning,et elus peab pingutama ja tulemused teevad rõõmu
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad
ujuma, ma ei suutnud enam nähtut looga põimida ning mõtestada. Animafilmiga seda ei juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi. Kindlasti võib öelda, et nii visuaalne kui ka kirjas olev tekst jätsid loo tõlgendamise vaataja hooleks, tuues kõrvale veidike rohkem piire. Ütleksin, et nii film kui ka etendus olid tõsiselt hästi tehtud ning vaatajana suutsin visuaalset vormistust nautida sama palju ja kohati isegi rohkem, kui kirjutatud teksti. Soovitan kõigil selle narratiiviga tutvuda, et avardada mõttemaailma ja endale võimu olemust rohkem lahti mõtestada.
Noored parematel jahimaadel Seiklushimuline hing on üks paratamatu noore inimese osa. Ta tahab kõike teha, kogeda, tunda end iseseisvana, enda eest ise vastutada ja seni kuni tal pole finantskoormaid ega lapsi, ei hoida teda justkui miski ühe koha peal. Aastaid oleme kuulnud meediast, kuidas noored lahkuvad Eestist „parematele jahimaadele“. Enamus läheb välismaale õpingute jätkamiseks või tööle. On ka neid, kes võtavad pärast keskkooli aasta vabaks, et avastada iseennast ja maailma väljaspool kodumaa piire, puhata ning näha elu. Kuid kas see on vaid aasta või on võimalus, et noor ei naasegi enam tagasi kodumaale? Välismaale õppima minevad noored toovad sageli põhjuseks selle, et sealset haridust peetakse paremaks ja soovitakse saada uut ning huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, pannes teda proovile, ja avardades tema silmaringi, ent ometi ei saa öelda, e...
Oma õnne peame me ise saavutama, seda ei saa meile kinkida vanaema ega tööandja. Püsiva õnne jaoks vajame elementaarseid asju kodu, rõivaid, töökohta, lähedasi ja kehakinnitust. Kindlasti ei tohi unustada rahu. See võib olla nii inimese sisemine hingerahu või riiklik relvarahu, sest pole olemas inimest, kes suudaks olla õnnelik sõjaajal. Õnnelik on inimene, kes on rahul iseendaga, oma töökohaga ning on armastatud oma lähedaste poolt. Kuna õnnelik ei ole piire, siis pürgimegi vaid edasi ja edasi. Meie loomuses on juba kord tahta enamat, kui meil on olgu siis selleks kasvõi onn.
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud.
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1. Raskolnikovi kuriteo põhjused Kõige peamiseks põhjuseks oli Raskolnikovi teooria inimeste kohta. Ta arvas, et on olemas kahte sorti inimesi: harilikud ja erilised. Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni
V SLAID Vanema, kasvataja-õpetaja ülesandeks: 1. Olla eeskujuks. 2. Mõtelda lapsega kaasa, tema samme ette aimata (nii õpetamiseks kui ohtude vältimiseks) 3. Pakkuda uusi võimalusi positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks - eksimine on õppimise tee. 4. Ennast koos lapsega kasvatada. VI SLAID Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ning aru saama kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, milline käitumine tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele.
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud.
generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mutatsioonid Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nim modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nim reaktsiooninormiks. Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Geenifondiks nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on aga määratud isendi genotüübi poolt. Mõõdetavad tunnused esinemissagedusega ritta variatsioonirida Variatsiooni graafiline kuujutis on variatsioonikõver. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust.
sureb siis tema peab võtma vastutuse. Antud juhul oli vägivald küll tahtlik, kuid mitte vabast tahtest. Mina kaitsesin oma lähedasi vägivalla eest vägivallaga. On olemas väga hea väljend ,, silma silma, hammas hamba vastu" , mis minu arvates kirjeldab hädakaitset väga hästi ehk kaitse ennast samade vahenditega nagu su vastane. Ennem kui mõelda kus need piirid algavad ja lõpevad peame endale selgeks tegema milleks neid piire on vaja. Minu arvates hädakaitse piirid eksisteerivad selleks, et inimene ei läheks enda või teise isiku kaitsmisel liiga liiale. Inimene ei tohiks arvata, et võib kasutada hädakaitset oma vale tegude katteks. Kui inimene kasutab minu suhtes vulgaarseid väljendeid ei tähenda, et ma pean tal hambad sisse lööma ma võiks, kuid ega see lõppe mulle hästi, ega ilma asjata ei öelda targem annab järgi.
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ?
Võiks öelda, et töö kõrvalt tegi ahvist inimese ka õppimine. Tänapäeva ühiskonnas on inimesed sunnitud õppima, nad veedavad suure osa oma elust asutustes, mis on täielikult pühendatud õppimisele - kogukondades.Neis sunnitakse inimesi arendama oma oskusi ja teadmisi ja hetkel valitsevat ideoloogiat, sest ilma on raske inimühiskonnas hakkama saada. Õppimine, kui alati progressiivne tegevus, ei ole kunagi asjatu. Mitte keegi ei oska veel määrata inimeste vaimsete võimete piire ja õppimine annab infot, õpetab õppima ja ka kasvatab inimest. Loo ennast ise, sest keegi teine seda sinu eest ei tee!
aastal ja on eesti torupillimuusik ning folkansamblite Ro:toro, Trad.Attack! ja Paabel liige. Jalmar Vabarna on sündinud 1987. aastal ja on eesti muusik ning ansamblite Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks.
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on palju sõna võetud,neid solvatud,halvustatud jne,kas sellepärast ei peaks karistada saama? Samamoodi ka omasoo iharad ja see,et mehed on hakanud üha rohkem meiki kandma
Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada Võimu kõige laiem definitsioon on võime midagi muuta. Selles tähenduses on võim inimestele hädavajalik. Inimkonnal on loomuomane vajadus ennast teostada ning eneseteostus saab toimuda just läbi millegi muutmise ehk läbi võimu. Seda võimu kasutatakse, et seada iseendale piire ja et osata ennast maailma paigutada. (Poggi, 2001:3) Võimusuhteid saab vaadelda nii inimese ja looduse kui ka inimeste endi vahel. Võimusuhteid, mis leiavad aset inimeste vahel saab koondada ühise nimetaja alla ühiskondlik võim. Ühiskondlikku võimu tahetakse omandada eelkõige sellepärast, et inimesed mõistavad kui ohtlikud võivad teised inimesed nende jaoks olla. Võimu omandades avaneb aga võimalus
oma laevaga inimestele midagi öelda. Näiteks, et selline laev ON võimalik. Või on insenerid ja kujundajad tahtnud maailmale anda mugava võimaluse kaunite kohtade avastamiseks. Ja kui vaadata inimeste hulka, keda selline ,,laevteos" mõjutab, ulatub ka see arv miljonitesse. On ju palju neid kes sellega aegade jooksul reisivad, palju neid, kes laeva sadamas näevad või temast tehtud fotosid imetlevad. See on lähenemise küsimus. Üks kunstnikuks olemise piire murdev ala on fotograafia. Tänapäeval saab pea iga inimene teha sama kvaliteetseid pilte, kui fotostuudio fotograaf. Küsimus on selles, mis toimub kaadri sees. Kas liikumise suunas on objekti ette jäetud tühi ruum või on see oskamatu kadreerimise tõttu jäänud liikuja seljat taha. Kui need pisikesed nüansid endale selgeks teha, võib iga inimene luua pilte, mille kohta saaks öelda ,,kunst". Internetiavarused on täis looduspilte, kauneid
Selle tõestuseks oli telesaates ''Omakohtu'' hääletus, mille käigus avastati, et 85% vanematest pooldab vägivalda ja 15% on vastu. Autor mainib isegi, et on oma lapse peal samuti vägivalda kasutanud tema õpetamiseks. Autori pakutud lahendused: Tänapäeval on palju paremaid viise lapse kasvatamiseks peale hirmutamise, löömise või ähvardamise, kuid neid on vaja tundma õppida. See tähendab sisemist tasakaalu ja laptse tunnete väärtustamist. See ei tähenda vabakasvatust, sest piire on vaja seada, kuid see peab olema inimväärikust austav ja suhteid parandav. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Tekst sisaldab informatsiooni, mida vanemad arvavad laste peksmisest, kui paljud rakendavad selliseid meetodeid, miks nad seda teevad ja kuidas seda parandada. Pealkiri sõnastab küsimuse lapse karistamise kohta, millest räägib terve artikkel. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus kattuvad. Arutlus (koos pealkirjaga): Lastele peksa andmine nende parema tuleviku jaoks
paremini. Nad tahavad käituda hästi, sest neile meeldib, mitte selle pärast, et vanemad neilt seda nõuavad ja et nii peab . Ma arvan, et head lapsed kasvavad vitsata. Last tuleb osata kasvatada ja suhtlemine on kasvatuse juures väga oluline. Nii on vanemate ja lapse vahel hea suhe, ei ole kibestumust ega vihkamist. Lapsed on rõõmsad siis, kui nendega ei käituta halvasti ja neid üritatakse mõista. Tihti vanemad lihtsalt ei suuda enda jaoks piire paika panna, et kui kaugele tohib lapse karistamise juures minna ja tehakse tihti lapsele ülekohut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
