ainuke kes ei kannatanud otseselt oli Nõukogude Liit, enim kannatada sai Saksamaa Euroopa riikidest, Franklin Delano Roosevelt tõi Ameerika majanduskriisist välja, umbes 33-34 aastatel hakkas depressioon taanduma New deal-riiklikud töökohad, DEMOKRAATLIKUD RIIGID lllllLk 80-85 Probleemid: USA Prantsusmaa Inglismaa Sisepoliitikas Vabariiklaste poliitika, Ei tekkinud Tulid kõige kiiremini mis piiras riigi stabiilseid poliitilisi majanduskriisist osalemist parteisid, mis tõi välja.Poliitiline majanduselus ning kaasa valitsuste kiire olukord oli üldiselt rõhutas vaba vahetumise. See stabiilne. ettevõtluse tähtsust. omakorda tekitas See viis 1929.aastal rahvas pahameelt ja
ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda?
Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem liitusid nendega Itaalia ja USA. Ameerika Ühendriikide majanduslik ja sõjaline abi aitaski liitlastel sõja lõpuks võita. 4 aastat, 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja lõpetas Pariisi rahukonverents (19191920), millel võitjad sundisid Saksamaa alistuma Versailles' rahulepingule. Leping nõrgendas Saksamaa konkurentsivõimet maailmaturul ja piiras tema suveräänsust. Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Endised Austria-Ungari valdused Balkanil liitusid Serbia ja Montenegroga (a-st 1929 kandis riik nime Jugoslaavia). Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia riikide iseseisvumise katsed ebaõnnestusid. 4
Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome...
Hiljemalt 1201. aastaks oli Kaupo siiski ristitud ning temast sai ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. 1202–1203 reisis ta koos Theoderichiga läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Muuhulgas piiras ta ristisõdijate ja semgalite väe eesotsas 1206. aastal ka omaenda linnust Turaidas, mis vahepeal oli langenud tema paganlikuks jäänud ja ristisõdijatega vaenus olnud kaaskonna kätte. Henriku Liivimaa kroonika vihjab võimalusele, et Kaupole kuulus veel üks linnus, milleks nimelise sarnasuse ja tema matmispaiga järgi on pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks.
keelatud. Siiski said naised meestest vähem palka, kuna nende tööjõudu ei hinnatud. Naiste peamine tähtsus seisnes kodu eest hoolitsemises ja laste sünnitamises/kasvatamises. Väga tähtsaks peeti abikaasale (mehele) truu olemist ja üldist kõlblikkust. Kokkuvõtteks võib öelda, et naiste elu keskajal oli tunduvalt raskem kui tänapäeva naistel. Naistel oli palju kohustusi ja vähe õigusi, mis piiras nende tegutsemisvabadust ning seadis elule kindlad raamid. 8 Kasutatud materjalid Setälä, P. Keskaja naine. Tallinn: Huma, 1999. http://www.vedur.ee/akadeemia/alam_lk.php?aID=1199 9
1959. aastal oli Franco sunnitud vastu tahtmist heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani. 1970-ndate alguseks muutus Hispaania oskas industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast. 1973. aastal palusid piiskopid kiriku ja riigi lahutamist, Francole oli see ,,noahoop selga". 1959. aastal loodi terroristlik organisatsioon ETA, mis võitles Franco reziimi vastu, ETA-st sai ka võitluse sümbol. 1966. aastal anti välja ajakirjanus seadus, mis piiras esmast tsensuuri. 1969. aastal kuulutas Franco oma troonipärijaks prints Juan Carlose. 20. novembril 1975 Franco suri ja reziim lagunes. Reformid pärast diktaktuuri langust 22. novembril 1975 sai Hispaania kuningaks Juan Carlos I, kelle eesmärgiks sai Hispaania demokraatlikuks muutmine. 1976. aastal nimetas kuningas Carlos Arias Navarro asemel peaministriks Suarezi ja suutis veenda parlamenti uue
Viini kongressil kindlustatud saja-aastase rahupõlve toetasid kolm sammast, mis kõik olid vältimatud: lepituslik rahu Prantsusmaaga; jõudude tasakaal; ühine kiindumus legitiimsusse. Viini kongressi alusel kujundatud rahvusvaheline sõjajärgne süsteem ühendas endas seaduslikkuse ja tasakaalu, jagatud väärtused ja jõudude tasakaalu diplomaatia. Ühised väärtused ohjeldasid riikide nõudmiste ulatust, samal ajal kui tasakaal piiras nende võimalusi oma tahte pealesurumiseks. 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra
..................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 Sissejuhatus Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis
Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria de Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud intendandid. Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel
Richard Lõvisüda Henry Teise järeltulija, kes sai Inglismaa valitsejaks. John Maata Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest. 1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament, mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda, kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras kuninga võimu. Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks. Philippe Neljas Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa seisusteesindused generaalstaadid, et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega
· 28.06 vüetakse rahvahääletusel vastu EV põhiseadus 1994 · Võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule. I MS 28.07.1914 kuni 11.11.1918. Sõdisid Antandid (Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi). Sõda lõppes, kui Antandid ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, Saksamaa alistus. Talle suruti peale Versailles'i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas sõjalise ja potensiaalse jõu NL vastu. Versaille'i rahu 10.01.1920 jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I MS. Compiegne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa alistumisega. See kohustas Saksamaad evakueeruma ja demilitariseerima Reini jõe vasaku kalda ning parema kalda 50miili ulatuses. II MS 1.09.1939 kuni 2.09.1945. Sellesse olid kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja algatajateks peetakse NL ja Saksamaad
Poiss, kelle pärast tegi enesetapu Taneli õde. Väga pahatahtlik poiss. Heidiga suhtes oli ainult seksi peal väljas. Levitas kuulujutte Heidist Lisbet- Taneli õde. Tegi enesetapu Reimo pärast. Eric- Taneli vend, kes suri autoavariis. Ta oli nagu Taneli koopia. Tugev, treenitud. Kindlasti Taneli suur eeskuju. Linda- Heidi ema. Välimuselt oli ta lühikest kasvu ja natukene trullakas. Klassikaline koduperenaine. Iseloomult oli ta Heidi vastu range. Ta ootas temalt liiga palju. Piiras ta elu. Minu arvamus: Raamatu algul, oli peamiseks probleemiks see, et Reimo oli Heidi maha jätnud. Heidi jaoks paistis see olevat maailma lõpp. Kuid kui ta õppis tundma Tanelit, võõrast, kes päästis ta elu, tekkisid uued probleemid. Probleemid tekkisid kooliga, emaga. Probleemid emaga läksid järjest hullemaks, kui ta teatas emale, et ootab Taneli last. Ema viskas ta kodunt välja. Minule isiklikult väga meeldis see raamat. Algul tundus, et see raamat oleks nagu tavaline
· Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi · kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale
16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583 1570-ndad 1570.a aug Magnus piiras Tallinnat-7kuud ebaõnnestunult sai abi Ivan 4.lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76 Vallutas Magnus peaaegu kogu Eesti ala . Rootsi kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: -Rootsi liigne tugevus -Naaberriigid Taani , Saksi , Pool ja Vene soovisid kärpida Rootsi ülemvõimu ja saada tema valdusi. Olukord enne sõda: Vene-Poola lähenemine 17.saj lõpus oli Rootsis näljahäda Noor kuningas Karl 12 Rootsi riigikassa tühi
Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust,
1920. aastate lõpul toetasid enamik mõjukaid poliitilisi jõude. Tugevat keskvõimu toetavate meeleolude toimel kerkis 1929. aastal poliitilisele areenile paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine -- Eesti Vabadussõjalaste Liit (rahvapärase nimetusega "vapsid"), mis üldise kriisi süvenedes võimule pürgis.1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12
trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakati pagenud talupoegi tagasi nõudma ja sõlmiti ka vastastikuseid kokkuleppeid talupoegade tagastamiseks. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi. Seoses Rootsi ajal toimunud mõisate reduktsiooniga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. 1681
sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal. 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased. Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima. Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „Meelis”. 1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale
Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Siit pärinebki sõna "kandidaat" RIIETUS Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati
- toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist - keskendusid tööliskonna huvide kaitsmisele - elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust Pärast sõda hakkas USA võimsust koguma, lisaks välisele võimsusele kasvas kodaniku jõukus. Alkoholi keelustamisega kujunesid välja maffiad, kes müüsid salaalkoholi. Oli uskumus, et Ameerika on tuhande võimaluse maa, kus kõigist võib saada miljonär. President H. Hoover oli vabariiklaste poliitika juht, mis piiras riigi osalemist majanduselus. Kuid 30.ndatel tabas USA'd majanduskriis ning presidendiks valiti F. D. Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja tuua. Ta algatas hulga reforme, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist ja organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi,
Seaduse kinnitas 1856. Aastal keiser Aleksander II. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. 1856. aasta seadus: §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised. See paragrahv muutis sellega ära ka §127, mis piiras teotööd. Samuti §34 - politsei peab jälgima talupoegade kohustuste täitmist, mitte talumaade võimalikku vähendamist §35 - reeglid teorendi (tõlkes mõisakoormiste kohta) hakkavad kehtima peale talumaa väljaeraldamist. §127 piiras teopäevade arvu aastas 500-ga kuuepäevatalu kohta. Varasem Harjumaa keskmine oli 580 päeva. Kuna vahe oli umbes abiteo päevade arv ja seda seaduses ei mainita (küll on seaduses mitmeid erinevaid reaalselt
Laevade kippereid nimetati metskapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus. Talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida müüdi edasi neljakordse vaheltkasuga. Asutati merekoole. Meresõit oli ohtlik ja raske, kuid andis ka jõukust ja avardas silmaringi. Mahtra sõda. Majanduslikus ja sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra. 1856. a. keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. 2. juuni hommikul piiras u 1000 talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks. Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtualla. Nende kehalisele karistusele järgnes pikaajaline sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist
jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks. Ratsanikud ja senatiaristokratia moodustasid Rooma ülemkihi. Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli
asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes
1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (1/3), kui ka lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina.
Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra oludes ei suudetud demokraatiat taastada. Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai K. Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti
paranesid). USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja
Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria di Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud intendandid. Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel
hävitati Otepää linnus. 2. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing). 3. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. 4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222
X 1795 diviisikindraliks. Napoleon juhtis 1796-97 Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajana Põhja-Itaalia sõjakäiku ning sundis Austriat Lodi, Arcole, Rivoli jmt. lahingus saavutatud võitudega sõlmima 17. X 1797 Prantsusmaale soodsa Campoformio rahu. Algatas Egiptuse-sõjakäigu (1798-99) ning juhtis seda; 1799 naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi tegi seal kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.-10. XI 1799), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks. Konsulina piiras süvenevat anarhiat,tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis- bürokraatliku diktatuuri; säilisid ainult need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis olid suurkodanluse huvidega kooskõlas. Omavalitsuslikud departemangud asendati keskvõimust sõltuvate prefektuuridega. Sellega kaasnes demokraatia piiramine. 1801 sõlmis Napoleon Paavst Pius VII-ga konkordaadi, tunnustades sellega kat. usu primaati.
idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Sageli ründasid linnu taudid
perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu. Parlament Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus. Saja aastane sõda Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal. Must surm See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia. Zakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati
võtmefiguur Eesti poliitikas. Pikendati kaitseseisukorda ja parlamendi ja riigivanema valimised lükati edasi. 2 okt 1934 seati nn vaikuvasse olekusse parlament ehk saadikutel keeld koguneda. Tasalülitamine 12 märtsi Riigipööre ja Riigikogu seadmine vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse režiimiga. Uued ettevõtmised ühiskonna tasalülitamiseks ei lasknud end kaua oodata. Dets 1934 määrus, mis piiras ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem otsesed jõuvõtted: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutatu valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Ajakirjanduse kontroll laienes ka teistele elulaadidele. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Mõjutamiseks kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Märts 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus , uued hindud- isamaaliit ja kutsekojad
Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping,millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastumise piiramise kohta. 6
esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes.
kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes.
" Ta suutis kirjutada veel ühe romaani, ,,Valged ööd". Millel nii suurt menu ei olnud. See jäi ka viimaseks raamatuks, mille ta kirjutas puhtast oma lõbust. Kõik järgnevad raamatud olid juba ette, enne kirjutamist, ära panditud. Siis sekkub aga vahele karm saatus. Ta vahistatakse süüdistatuna vandenõus ja mõistetakse surma mahalaskmise läbi. Kuid mahalaskmine peatatakse ja tema karistus asendatakse nelja aastase sunnitööga Siberis. (neli aastat piiras teda 1500 vaia.). Ainuke raamat, mis oli lubatud, oli piibel ja kaaslasteks oli üks kärnas koer ja murtud tiivaga kotkas. Ta oli oma kuulsuse ja au minatanud. Naasnud Peterburgi, avaldab ta teose ,,Märkmeid surnud majast" sümbol ja süüdistus, mis laieneb kogu Venemaale, isegi tsaar oli nutnud seda lugedes. Kuid jällegi kuulsuse tipus olles sekkub saatus, tema ajakiri keelatakse ära, sureb tema naine ja sureb ta vend. Kaheperekonna võlad jäävad tema kanda
Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. 6 Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G
Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. 11 7 MAJANDUS Nokia on Soome majanduse lipulaev. Pildil Nokia 7650.Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik. Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ning Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ning eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st
"Ja tuli välja teine, tulipunane hobune, ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning talle anti suur mõõk." Johannese ilmutus Punane roos on sotsiaaldemokraatide tüüpsümbol Punane poliitikas Punane on sotsiaaldemokraatide ning kommunistide värv. "Punase lipu seadus" oli maailma esimese mootorsõidukite kiirust piirav seadus (kehtestati 1865 Inglismaal). Seadus piiras autode liikumiskiiruseks linnas 3,2 km/h ja maal 6,4 km/h. Seaduse nimi tuleb aga sellest, et selle seaduse kohaselt pidi iga auto ees umbes 50 meetri kaugusel kõndima mees punase lipu või laternaga. Punase saamine Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alsariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid.
tantsuviisidega, nagu ka lihtne kahe sõrmega mängitav bassisaade. Tugev konstruktsioon, suhteliselt odav hind ja vali hääl aitasid kaasa lõõtspilli populaarsuse kiirele kasvule. Hiljem ka Eestis Wienerite nime all tuttavaks saanud instrumente hakati laildaselt valmistama Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Lõõtspill leidis lihtsama rahva hulgas suurt poolehoidu ja levis kiiresti. Klassikalise muusika austajate seas ei leidnud lõõtspill siiski tunnustust, sest daitooniline heliastmik piiras suuresti mängitava muusika valikut. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi poolnootidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida liikus diagonaalselt üle kolme nupurea ning iga nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie
(384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine: 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad: Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on ,,Jumalik komöödia". Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel. Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas. 1) Maksustas vaimulike tulud 2) Püüdis kukutada paavsti 3) Meelitas uue paavsti Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid.Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad
ja hakati hotelle esimest korda riiklikult kategoriseerima ja nende üle järelevalvet teostama. Pärast Teist maailmasõda, 1950.aastatel, kui osa sõjapurustusi oli likvideeritud, toimusid esimesed ühe-kahepäevased ekskursioonid Eesti linnadesse ja looduskaunitesse paikadesse, kaugemad reisisihid oli Läti ja Leningrad. Nõukogude perioodil välisturism Eestis peaaegu puudus, kuna selleaegne riigikorraldus piiras inimeste liikumist üle piiri nii sisse- kui ka väljapoole. 1959.aastal alustas Tallinnas tööd üleliidulise riikliku aktsiaseltsi inturist Eesti osakond, mis tegeles peamiselt välisturistide ja diplomaatide reiside korraldamisega. 1972.avati Tallinna esimeses kõrghoones hotell Viru. 1970.-1980.aastatel avanesid vähehaaval peale Tallinna ka teised Eestimaa linnad ja asulad, kuid kuni nõukogude perioodi lõpuni ei tohtinud väliskülalised siiski paljudes kohtades ööbida. 1980
4)Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada. 5)Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada. Ülestõusu käik !!!1)Algas 23.aprillil Jüriööl 1343.aastal Harjumaal.!!! 2)Vallutati Padise klooster. 3)Ülestõusnute vägi piiras Tallinna. 4)Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu footgilt. 5)Ülestõus laienes Läänemaale. 6)4.mail kohtumine Paides, kuningate tapmine. 7)Juulis väljaastumine Saaremaale, vallutati Pöide linnus. 8)Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul. Lüüasaamise 1)ÜLestõus ei haaranud kõiki maakondi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
