põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased Reimo, Heidi endine poiss. Reimo pärast tegi Taneli õde enesetapu. Pahatahtlik, suhtes seksi peal väljas. Lisbet, Taneli õde. Eric, Taneli vend. Suri autoavariis. Oli Taneli eeskuju, suur, tugev. Linda, Heidi ema. Lühike ja natukene trullakas. Piiras Heidi elu, ootas temalt liialt palju ja oli liiga range. Sündmused Reimo jätab Heidi maha. Tanel leiab purjus Heidi silla alt. Tanel ja Heidi hakkavad üksteisele meeldima. Heidi mõistab, et on jäänud rasedaks. Tanel räägib Heilile needusest ja sureb. Katkend raamatust Esimene mahv oli vastik, ta köhis selle kohe välja. ''Kuidas see saab küll kellelegi meeldida?'' küsis Heidi voolavalt jõelt, mis suubus silla alt. Ta ei jätnud jonni
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist ai...
jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud kahjust läbi sõdade ning suruvate seadustega, sest seda teab iga korralik Eesti kodanik. Seega, minu arvates euro toomine Eestisse päästab meie riiki mitut moodi. Esiteks, viib see meid veelgi rohkem lääne poole ning seob teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühtseks tervikuks. Teiseks, päästab see meie riiki edaspidistest võlgadest, mida meil ka praegu pole
(Lapimaal on külmem vastavalt 14°C ja 15°C) *külmarekord : 50,4°C Aastane sademete hulk on keskmiselt 600mm, lõunaosas sajab veidi enam, põhjas vähem. Majandus 1.jaanuaril1999.aastal oli Soome üks 11st riigist, mis liitusid eurotsooniga. Endine raha (mark) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik. Tähtsaimad majandusharud on puidu ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKTst. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas ) Enamus soomlasi valdab ka inglise keelt Sagedane on ka saksa ja prantsuse keele oskus.
1630 asutati Tartus gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1690 TÜ taasavamine 1699 kolis TÜ üle Pärnusse 1684 asutati õpetajate seminar Forseliuse eesjuhtimisel 1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas tuleb avada kool 1637 esimene eesti grammatikaõpik H.Stahli poolt 1686 Verginiused andsid välja eestikeelse ,,Wastse Testamendi" 1693 avaldas J. Hornung grammatikaõpiku 1672 sai Karl XI valitsejaks 1680 suur rdeuktsioon 1694 piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust 16951697 suur nälg 1697 suri Karl XI; troon läks 15aastasele Karl XIIle 17001721 Põhjasõda 12.02.1700 Põhjasõja algus; Saksi vägede rünnak Riiale 19.11.1700 Narva lahing Detsember 1701 Erastvere lahing 1702 Hummuli lahing 1703 rajati Sankt Peterburg 1704 vallutasid Vene väed Tartu ja Narva 1709 Poltaava lahing 29.09.1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedele
koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All- linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab?
kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused. Mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelased aga linna siiski ei pääsenud. 1704. aastal kui venevägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks ja ta otsustas minna appi Seremetevile kes piiras Tartut. Rootsi sõjalaevad ei lasknud kahe aastajooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Rootsi laevastik oli koondunud Emajõe suudmesse. Venelaevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. F. Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut Vallutada linna näljutamisega
Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati Nõiaprotsessi- selgitati ja karistati teisitimõtlejaid, nõidu ja mürgitajaid Luterluse mõju e.k. oli suur: pani aluse e.k. kirjakeelele ja e.k
palkadeks. Nad peavad kasutama erinevaid teenuseid, nagu näiteks prügi vedamine, auto kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus. Vabadus on tunnetatud paratamatus, kuna täielikku vabadust polegi filosoofilises mõttes olemas. Inimene, kes arvab, et ta on vaba, ei tea mida vabadus õieti tähendab. Mina arvan, et looduslike piirajaid on võimatu vältida ning, et inimene on piisavalt vaba kui teda ei piira ühiskondlikud piirajad.
1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast
Ka vastaspooled tahtsid saada Saksamaa asumaid. Serbias 1914. aastal Sarajevos tapeti Franz Ferdinand. Austrias nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu, sellega algaski sõda, I maailmasõda. Sõja kulgedes, nagu Saksamaal oli plaanis vallutada Prantsusmaa, aga mis neil ei õnnestunud. <<< Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras Saksamaa iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, olles teinud mitte midagi, süüdistati Saksamaad sõja algatuses. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territoorumeid ning pandi neile peale majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austia-Ungari lagunes, selle asemele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome
Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Pingelõdvendus-Tehti leping mis piiras tuumariikide võidurelvastumist. Hiina ja Prantsusmaa ei ühinenud sellega ainukeste tuumarelva omavate riikidena. Lubatud oli maa-alused tuumakatsetused Keelati kosmoses, atmosfääris ja vee all katsetused. 1960. aastate lõpul hakti taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSVL tungis sisse Tsehhoslovakkiasse mis näitas et Moskva pole oma sõjakast poliitikast loobunud. USA kaotas edutu ja mõttetu sõja Vietnamis ja kahjustas oma mainet
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sündinud kristlikust abielust. See tingimus pidi olema kindlasti täidetud. Töö oli aeganõudev ja mahukas, nõudis palju vaeva ja pikki tööpäevi. Kõike meisterdati käsitsi.Oskused pärandati isalt pojale, seetõttu töövõtted uuenesid väga aeglaselt.Samuti oli väga raske arendada konkurentsi, sest tingimused olid kõigile võrdsed. Ületootmise korral said jällegi karistada. Tsunftikorraldus piiras vaba turu tekkimist ja ka oma liikmete tegevus vabadust. Positiivsema poole pealt hoidis tsunftikorraldus linnas majanduse kindlana. Jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks neid, kes sinna ei kuulunud. Kuna olid ette nähtud kindlad tootmis piirid siis kogu tootmine toimus võrdselt. Oli tagatud ka turu stabiilsus. Tsunftiliikmed muretsesid üksteisele toorainet ja üksteise toodangule turgu. Hoolitseti ka õppevõimaluste ja ametialase väljaõppe eest
Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus,maadluses,pentalonis,rusikavõistluses ja pankraatonis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel.
on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juurest kasvavast hiiest ning vahepea seoti võitjate käe ümber ka punane pael. Võitjal oli õigus süüdata olümpiatuli Zeusi templi altaril. 3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost.
ja valgustust, ent siiski kehtestas üldise koolikohustuse. Oli veendunud, et iga sakslane peab oskama piiblit lugeda c) Sai Preisi absolutistlikku kuningavõimu loojaks 6) 1717 üldine koolikohustus 7) 1740-1786 Friedrich II ( Vana Fritz) a) Ei olnud oma isa moodi, prantsusemeelne b) Suhtus eitavalt parlamenti ja arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on selleks ainuõigus. c) Piiras teotöö mahtu d) Rajas ligi 1000 küla, mis pakkusid peavarju sadadele tuhandetele inimestele. e) Tegeles rahvavalgustusliku tegevusega f) Ei vähendanud siiski sõjaväe tugevust. g) Kartulikasvatus h) Jätkus koolihariduse areng Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele
Keskaegsed linnad rajati feodaalide maa peale. Alates 11 sajandist algas linnade kiire arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist.
Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat. Kõigest, mis Kolumbusele tema e...
P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Kindlasti tekitas see palju vastuolusid ja inimesed teadsid ise ka, et sellise lepinguga ei saa vältida järgmist sõda. Samas ei tehtud ka selle jaoks midagi muud. Prantsusmaa osa sõjas oli ennast passiivselt kaitsta. Juhendaja: Õpilane: Klass:
läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi kätte läinud mõisate talupojad vabastati pärisorjusest. Talupoegadele anti ka õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad võisid kaevata kasvõi kuningale endale. Koormise üle hakati arvestust pidama vakuraamatutes, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Veel võib üheks oluliseks positiivseks tulemuseks lugeda seda, et tänu kiriku poolt lugema ja kirjutama õpetamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Negatiivseks küljeks reduktsiooni juures oli näiteks see, et talupojad olid endistviisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupojad vabastati
Kohtus jäi mees kaotajaks,sest seaduse silmis ei olnud naine midagi valesti teinud. Novell Tüdrukul, keda Ciescaks nimetati oli tavaks vaadata teisi inimesi halva pilguga ja maha laita.Ta ei teadnud milline ta ise tegelikult on.Ciesca oli endast väga heal arvamusel,millele Fresco lõpu tegi. Novell Linnas tekkisid erinevad seltskonnad,kuhu kuulusid edevad inimesed.Guido ei tahtnud sinna kuuluda ja katsus seltskonnast eemale hoida.Surnuaias,Betto piiras ta oma seltskonnaga ümber,Guido pääses ringist välja ja ütles paar tabavamat lauset mis pani Betto ja ta seltskonna järele mõtlema. Novell
vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid
1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 157071 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory
vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu · 1923 II Riigikogu · 1926 III Riigikogu · 1929 IV Riigikogu
nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool
Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama
mitmele lääneriigile. 7. Mis on massihäbitusrelvad? Suuri inimmasse hävitavad relvad nt tuumapommid. 8. Mis on Berliini müür? Kus see ehitati? 9. Mis on Marshalli plaan? Plaan toetada majanduslikult Euroopa riike. 10. Mis on heaoluühiskond? Ühiskond, kus järjest enam mängib rolli mitte inimese füüsiline keha vaid intellektuaalne mõistlus. Ühiskond, kus ei ole toidu ega tarbe-esemetest puudusi. 11. Mis oli Berliini blokaad? See oli olukord, kus NSV liit piiras Lääne-Berliini sisse ja ei lasknud toitu ja tarbeesmeid transportida. 12. Millal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus? 1951 a.
soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Majandus Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik. Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu
võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal)
vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 3.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12
käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 2.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri
Selle kohaselt oli Eesti Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis Vabariigi riigipeaks president, kes määras seadusandlik võim 100-liikmelisele ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent parlamendile riigikogule. Valitsuse presidendil oli õigus see laiali saata. eesotsas seisis riigivanem. Põhiseadus piiras mitmeid Aastail 1920-1934 iseloomustas eesti kodanikuvabadusi. riigikorda mitmeparteiline demokraatia. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud. Tähtsamad isikud K. Päts Eesti Vabariigi esimene president J. Poska Eesti välisminister
aastaselt alustas Viinis kontsertide andmisega, 8. aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11. aastaselt esimene ooper. 14. aastasele Mozartile kinkis Rooma paavst Kuldkannuse ordeni Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. aastal tuli Salzburgis võimule vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ning keelas tal tegutseda mujal kui ainult õukonnas. Mozart läks temaga aga riidu ja läheb Viini tagasi. Alustab oma elu vabakutselise heliloojana. Tegutses muusikaõpeajana ning andis tihti kontserte, sellesse perioodi kuuluvad ka tema silmapaistvamad teosed: ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni". Viinis Mozart abiellus armastatu Constansega. Mozarti isa ja tüdruku ema olid abielu vastu. Viinis oli Mozart küll oma kuulsuse tipul, kuid see ei taganud rahuldavat sissetulekut
staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma.
Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas. ,,Õigluste deklaratsioon" Määras kindlaks parlamendi ja James II kuninga võimupiirid. ÜL 3 Kuningas oli riigipea, kuid parlament piiras ta võimu. Ta pidi alluma õigustele, seadustele nagu iga teine kodanik Louis XIII Mille poolest erineb see olukord Inglismaa varasemast valitsemisest? Ka kuningas pidi nüüd alluma õiglustele ja seadustele. Kehtestati trükivabadus. LK 16 ÜL 1 1) 17 2) Ivan 3) ivan Julma noorima poja ja Dmitri tapmises 4) G.Otrepjev 5) Dmitri 6) poola kuningakoda 7) G.Otrepjev Dmitri 8)vandenõulased tõstsid uueks tsaarik Vassili 9)V.Suiski
põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre.
1792. aastal astus ta jakobiinideklubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee – juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse. Ta sai ise esimeseks konsuliks. T’nu Rahvahääletuse tulemustele sai ta eluaegseks konsuliks. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale.1804. aastal kuulutas Senat Napoleoni Prantsuse keisriks. Vanaajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Kroonimise kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavstikäest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele.
USA-arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, väline võimsus ja ka kodanike jõukus. Tegi lõpu alkoholi tarbimisele. Kuid selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Ameerika on tuhande võimaluse maa, seda hoiakut toetas 20ndatel ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust(mõtteviisi kehastuseks Herbert Hoover). ' 1929 algas majanduskriis, Toimus börsi krahh, mis oli põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit ja inimesed hakkasid rohkem laene võtma. 24 okt 1929 must neljapäev e wall-streeti börsikrahh(aktsiahinnad langesid järsult). 29 okt 1929 must teisipäev e börsi vaba langus(inimesed jäävad oma rahast ilma)
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaik oli Liivimaa jaoks rahutu aeg. Riigisisesed probleemid tõmbasid oma nõrkusega ligi tugenevaid naaberriike, kes leidsid antud poliitilist olukorda ideaalseks oma võimu kasvatamiseks. Liivlased ei kujutanudki ette neid ümbritsevat ohtu, sest palju aastaid elasid nemad rahus tänu rahulepingutele, kuid see ei saanud olla igavene. Kerkis esile küsimus kellele kuulub ülemvõim Läänemerel? Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suut...
alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkus...
alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal Esimesed katsed monarrhismi matkida tegid Ivan III, kes pidas end Saksa-Rooma keisriga võrdseks. Tsentraliseerimis katsetega paistis silma ka Ivan Julm, kelle reformid tipnesid
Vabakslastuid ei lastud ligi poliitikale ning neile määrati kindel suhtlusringkond, mis vastas nende majanduslikule rollile ja elukutsele. Vabakslastud pürgisid siiski hea maine poole ning tundsid uhkust oma edu üle. Neil oli suur usk fortuunasse ja kõik näis olevat võimalik. Vabakslastuid iseloomustas sageli kummaline segu matkimisest ja kehvast maitsest. Nad üritasid jäljendada vabana sündinuid, eriti aristokraate. Vabakslastuid lähendas üksteisele juriidiline staatus, mis neid piiras nii igapäevaelus kui seisusele vastavas eluviisis. Neid ühendas mälestus oluliselt raskemast elust ning mida neist kõik olid kogenud.
Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete
pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570 1571 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale.1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid
vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune ja aja jooksul muutusid ka selle üldised suundumused
Vägivaldselt teostatud ja repressioonidega kaasnenud põllumajanduse kollektiviseerimine halvas aastateks maarahva töömotivatsiooni. Sellele lisandus paari aastakümne vältel peaaegu palgata töö, töötasu jõudis enam-vähem rahuldavale tasemele alles 1960. aastate lõpuks. Absoluutse laostumise ja lootusetuse periood kestis N. Liidu põhialadel veerand sajandit 1953. aastani, Eestis ja teistes Baltimaades leevendus olukord mõne aasta järel. Ratsionaalse ja efektiivse tootmise arengut piiras ainuvalitsev suurettevõtete süsteem, edukuse tagaks mitmesuguste vormidega agraarstruktuur. Ühtlasi puudusid majanduslikud võimalused suurettevõtetele tootmisbaasi kiireks rajamiseks. Samuti piiras niigi väheste tehnikavahendite efektiivset kasutamist nende rakendamine ebaratsionaalses vormis masina-traktorijaamade kaudu kuni 1958. aastani. Soodsalt mõjus Eesti põllumajandusele N.Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal
- Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine
(lk 40) 3)See neem ei ulatunud kaugele järve nagu kõik teised, vaid kulges rööbiti kaldaga, mis moodustas siin sügava ja vaikse lahe, pöördus veerand miili kaugusele jälle lõunasse ja lõikas läbi oru, moodustades veele lõunapoolse tõkke.(lk 44) 4)Tunni aja pärast oli vaatepilt muutunud.Järv oli endiselt vaikne ja peegelsile, kuid suveõhtu pehme poolvalgus oli maad andnud ööpimedusele ja kõik, mida piiras tume metsaraam, lebas sügavas öörahus.Puud vaatasid pühalikus vaikuses küngastelt alla kaunile järvele, mida nad ümbritsesid(lk 76) 5)Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all.Peamiselt kasvasid seal tammed ja, nagu see on Ameerika metsades tavaline, kõrgele kerkisid paljad, ainsagi oksaga tüved ning laotasid alles siis laiali tiheda ja lopsaka lehestiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
