→ toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud → üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid → lihastest moodustunud piimhape kadnub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. → lihaste töövõime taastub Etanoolikäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide (nt pärmiseente) toimel. → protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. → eraldub süsihappegaas glükoos → 2 etanool (C H OH) + CO ↑ 2 ADP + P → 2ATP → Kasutatakse õlle ja veini tootmisel juba tuhandeid aastaid.
? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga. C6H12O6 2 C2H4OCOOH (glükoos2 piimhapet) 2 ADP + 2Pi 2 ATP Kui piimhape kandub verega maksa, muutub see püroviinamarihappeks ja jätkuvad järgnevad reaktsioonid tavalisel glükoosi lagundamisel 2 C2H4OCOOH 2CH3COCOOH + 4H (2 piimhapet 2 püroviinamarihapet + 4 vesinikku) Näiteid piimhappekäärimisest: piima, kapsa, kurgi hapnemine; juustu, jogurti kohupiima tootmine Pärmseened ja mõned bakterid kasutavad etanoolikäärimist. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 (glükoos 2 etanooli + 2 süsihappegaasi)
pupilli laienemine (müdriaas), kolmanda lau kontraktsioonid. – Seedetrakt – toonuse alanemine. – Näärmed - sekretsiooni vähenemine. – Pilomotoorne efekt. Nii NA kui A põhjustavad pilomotoorsete lihaste kontraktsiooni, karvad tõusevad turri. See toime vahendatud - retseptorite kaudu, täheldatav lihasööjatel loomadel. – Ainevahetus – glükogenolüüs, tugev vere suhkrutaseme tõus, hüperlipeemia (vabad rasvhapped), piimhape – Bronhid - 2-mimeetiline toime tagab bronhilihaste toonuse languse, näärmete sekretsiooni vähenemise. Bronhilihaste toonuse langus on eriti ilmne, kui toonuse tõus on tekkinud teiste ravimite toimel (atsetüülkoliin, histamiin), anafülaktilise shoki või astmahoo tõttu. – Anafülaktilise šoki puhul esmaabi ravim – Emaka silelihas – erinevad toimed, sõltuvalt liigist, östraaltsükli faasist, veres ringlevate
1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahhariid, esineb lülijalksete välisskeletis Glükogeen sahhariid, energiaallikas Hemoglobiin valk, trantspordi funktsioon D vitamiin lipiid, energiaallikas, luud tugevaks
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünte...
taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps. Sobib maheviljelusse, kuna kahjurite kahjustus pole nii ulatuslik maakirpude ja hiilamardikate intensiivne elutegevus teistel perioodidel. Kartul Solanum tuberosum Kartulit on nimetatud meie teiseks leivaks, peale selle on võimalik valmistada temast mitmeid tooteid nagu tärklis, etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartulimugulad sisaldavad 1437% tärklist, kuni 2%täisväärtuslikku valku, õun, sidrun ja oksaalhapet, vitamiine, karotiini, pektiinaineid, mineraalaineid. Kartul on hea loomasööt, kuid töökuluka kultuurina on tema kasvatamine ainult söödaks liiga kallis. Soasepa Seemnekaubandus pakub suurepärast valikut kartulimaa HOLLANDI suurimalt firmalt, mis ka maailmas üks suurimaid:
1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2. anaeroobse glükolüüsi käigus tekkiv ATP (2ATP-d 1glükoosi molekuli kohta) Nim. glükolüütiline süsteem Tekib piimhape. (piisab kuni 60 sekundiks) 3. Aeroobsel hingamisel tekkiv ATP (1glükoosi molekuli kohta 36 ATP-d) Protsessi käivitumina võtab aega, aga tagab energiavarustuse kestva pingutuse korral. Süsteemid lähevad sujuvalt üksteiseks üle, mis tagab energeetilise pidevuse Selleks et toota energiat, kasutatakse energiaallikatena 1. süsivesikuid glükoosi (igapäevasel, lühiajalisel aktiivsusel) 2. rasvu kestva aktiivsuse korral (aeroobne protsess) 3
Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed harjutused nõuavad niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsess ei suuda kindlustada. Seetõttu tuleb intensiivsel lihastööl appi võtta anaeroobne energiaproduktsioon. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest
Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed harjutused nõuavad niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsess ei suuda kindlustada. Seetõttu tuleb intensiivsel lihastööl appi võtta anaeroobne energiaproduktsioon. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
Etaanhappe kasutamine: 1) Toiduainete konserveerimiseks 2) ravimid ( aspiriin ) 3) umbrohutõrjevahendina 4) lõhnaainete ja värvainete tootmiseks 5) lahustitena Bensoehape e. salitsüülhape sisaldavad jõhvikad, pohlad, kasutatakse säilitusainena toiduainete tööstuses Sidrunhape leidub tsitrusviljalistes Õunhape õunas, pirnis, pihlaka marjades Oblikhape hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis suures koguses mürgine. Piimhape tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R COO R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused. Hape + alkohol = ester + H2O CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 +H2O Etaanhape + etanool = etüületanaat + vesi
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne...
• võime moodustada tugevaid 3) Reeageerivad alustega Butaanhape (võihape) vesiniksidemeid CH3COOH + KOH → CH3COOK + H2O CH3CH2CH2COOH • Madalamad 4) Reageerivad nõrgema hapete sooladega Piimhape (2- karboksüülhapped-terava 2CH3COOH + Na2CO3→2CH3COONa + H2O + CO2 hüdroksüpropaanhape) lõhnaga, värvuseta vedelikud, 5) Reageerivad alkoholidega Õunhape (hüdroksübutaanhape) mis segunevad veega igas CH3COOH + CH3OH → CH3COOCH + H2O vahekorras
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid N...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
takistusmeetod võeti taas kasutusele umbes 1830. aastal. Bütsantsis soovitasid arstid umbes aastal 600 e.m.a. määrida emakasuud enne vahekorda adstringeeriva aine või rasvaste või jahutavate salvidega. Mehed pidid oma genitaale pesema äädika või soolveega. Tänapäeval tunduvad need meetodid üsna veidrad. Aga nagu me nüüd teame, olid paljud neist meetoditest väga tõhusad. Happelise keskkonna taimedest saadud ained, näiteks nagu akaatsiast saadud piimhape, on osutunud spermitsiidse toimega aineteks, nagu ka kivisool, maarjas või äädikas. Granaatõuna seemned sisaldavad looduslikku östrogeeni. Aastal 1938 tõestas Šoti bioloog Marie Stopes, et oliiviõli takistab oluliselt sperma liikumist: ükski tema uurimuses osalenud naistest, kes panid tuppe oliiviõli, ei jäänud rasedaks. Esimesed kondoomid seevastu ei osutunud eriti efektiivseks. Paljude allikate kohaselt pärinevad esimesed kondoomid juba Rooma- aegadest
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorgani...
Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud. *Eesti niiskes ja märjas,rohkete kummels, sulamistsüklitega kliimas tekivad lubjakivis kihistused ja ta laguneb kiiresti. *Lubjakivi ei talu hästi ka lihtsaid koduseid happeid(nt piimhape, sidrun, mahlad jne). *Kõik lubjakivid ei ole ilmastikukindlad. Graniit Graniit on magmaline kivim. Algselt maapinna sügavustes lasunud vedel magma muutus äärmiselt suure rõhu all ja aeglase jahtumisprotsessi tulemusena graniidiks, mis on üks kõige kõvemaid ja tihedamaid kivimeid. Graniit koosneb paljudest komponentidest, millest levinumad on kvarts, vilgukivi ja päevakivi. Nende hulk on iga graniiditüübi puhul väga erinev. Graniit on Soome rahvuskivi
NAHK Türi 2011 Sisukord Naha ülesanded............................................................................3 Naha ehitus...................................................................................3 Naha tüübid..................................................................................4 Naha hooldus...............................................................................5 Eneseanalüüs................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................10 2 Naha ülesanded: Nahk on elund, mis eraldab organismi sisesekeskkonda selle välisest füüsikalisest keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, mille...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
Paraneb lihase individuaalne koormustaluvus, alaneb tõsisemate komplikatsioonidega traumade saamise risk. Nagu näiteks lihaste, sidemete, kõõluste rebestid ning liigeste nihestused. Jahtumine on pea, et sama tähtsal kohal kui soojendus. Pärast kehalise tegevuse lõppu nõuab keha samasugust kohtlemist, kuid vastupidises järjekorras jahtumise ajal hakkab kehatemperatuur tasapisi langema. Kunagi ei tohi minna kohe peale treeningu lõpetamist dussi alla, sest lihastesse kogunenud piimhape jääb lihastesse sinna niimoodi pikaks ajaks ja taastumine on palju aeglasem. Kehal tuleks lasta kergete liigutuste abil jahtuda. Nii kiireneb piimhappe ja teiste jääkainete organismist väljaviimine. Mahajahtumine hõlmab treeningu viimast viit kuni kümmet minutit. Mahajahtumine muudab ülemineku igapäevaellu meeldivamaks ja sujuvamaks. Kasutatud kirjandus Treening tervele kehale. Lars Thool. ICA raamatukirjastus. Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult..
Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükoluusil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool. Selle käigus moodustub ühe glükolüüsi molekuli kohta üksnes 2 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus- ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Valgusstaadiumis moodustuvad NADPH2 ja ATP molekulid. Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldub O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli
· töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all · tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad. Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on pinges ning neisse tekib piimhape, mis tekitab valu. Alaseljavaegused Tänapäeval on seljavalud väga levinud, seda just noorema põlvkonna seas. See näitab, et noorte inimeste lihastoonus on tihtipeale madal ning inimese torsol ei ole luude ümber piisavalt lihaseid, mis keha toetaks. Seljavaeguste kõige peamiseks põhjuseks on sundadendid ja vähene füüsiline aktiivsus Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik
sarkomeer lüheneb ehk toimub kontraktsioon. Protsessiks vajatakse energiat, mida saadakse ATP-st. (adenosiintrifosfaat). Kirjelda lihase energia saamise viise: ATP on vahetu lihaste energia saamise viise. Selleks lõhustatakse glükoosi, lipiide ja rasvu. Aeroobsel energia saamise viisil on ühest glükoosi molekulist võimalik saada 38 ATP-d. Kui lihastes ei ole piisavalt energiat toimub anaeroobne hingamine ja tekib piimhape, mis tekitab lihastes krampe ja valu. Sel juhul tuleb 1 glükoosimolekulist 2ATP-d. Mille ümber käib pea pööramine? Dens axise ümber käib pea pööramine Näita joonisel ja nimeta luu osa, mille abil liigutame pead ette ja taha. Atlas Näita avaus ja nimeta mis veresoon läbi? Ristijätkemulgud Veenimulk Pea painutamine ette taha ja külgedele, millised on liigeseõõnsused? VT ülemine kuklaliiges Articulatio atlanta occipitalis ette-taha, ! ülemised liigseepinnad
Selle nõude olemuseks on, et intensiivsed harjutused nõuavad niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsess ei suuda kindlustada. Seetõttu tuleb intensiivsel lihastööl appi võtta anaeroobne energiaproduktsioon. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Ometigi aga on vastavad võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel piimhape, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse, võtab ära võimaluse kestvaks harjutamiseks. Kasu tervisele aga annab just harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest
keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga PILET 4 1.Glükoosi lagunemise 3 etappi. C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP 2 Glükoosi lagunemisel võime eristada 3 etappi: glülolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Anaeroodne glükolüüs: Glükoosi lagundamine hapniku puudujäägi korral, saaduseks piimhape või etanool ja CO2. Piimahppekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterie elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist saadakse kaks piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu ning protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga (2ADP + 2P 2ATP). H aatomid seostuvad NADiga (2NAD + 4H 2NADH2). Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad püroviinamarihappest järk-
· Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Säilitusained · Nisiin E 234 Säilitusaine · Kaltsiumatsetaat E 263 · Natamütsiin E 235 Säilitusaine Säilitusaine, stabilisaator, · Heksametüleentetraamiin E 239 happesuse regulaator Säilitusaine · Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 · Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E
taimede juured, kes eritavad juurte arengut pärssivaid ühendeid Negatiivn neutraaln Amensalism on olukord, kus ühe osapoole e e poolt sünteesitud ühendid teda ennast ei mõjuta, kuid teisi pärsivad nt. Hapnev piim, piimhape surub alla teiste bakterite kasvu; kinnikasvav raiesmik, kus kasvavad kuused ja lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist hetkest lehtpuudele negatiivne Positiivne Positiivne Sümbioos on suhe, kus mõlemad osapooled saavad kasu:
Treeningufüsioloogia - ATP/KP-alaktaadiline anaeroobne süsteem kui on hapniku kehal piisavalt, - Esimesena kasutatakse ära lihastes varuks olev ATP, sellest saadavat energiat jätkub umb 3 sek. - Kreatiin-Fosfaat KP kehas oleva hapnikuga toodetav ATP energia, jätkub umbes 10 sek - Edasi läheb ATP tootmine anaeroobse glükolüüsi toimel rakkudes oleva glükoosi arvelt umb 1 min, tekib piimhape mis on valus - Atp tootmine aeroobse hingamise abil peale 1 min = energeetiline pidevus (ühelt teisele süsteemile üleminekut) - Energia allikad - Glükoos - Rasv - Valgud (treeningu puhul valke ei lagundata) koormus En allikas Energia tootmine Vastupidavus koormus üle Enamalt rasv aeroobne 60 min
ümbritseva keskkonnaga jaguneb assimilatsion ja dissimilatsioon. Dis-organismi kõik lagundamisprotsessid. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Sahhariidid esmane ja kõige kiirem energiaallikas. Ass- organismi kõik süntessiprotsessid. b) Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs- Aeroobne- tsütoplasmavõrgustikusm lagundatakse püroviinamarihape. Anaeroobne- ehk käärimine. Moodustub piimhape või etanool. c) Fotosüntees ja selle tähtsus- rohelised taimed sünteesivad süsihappegaasist ja veest. Selleks vaja valguskiirgust. Jaguneb valgus ja pimedusstaadiumiks. Vee fotooksüdatsiooni käigus eraldub hapnik, valik kõigi organismide hingamiseks. Taimedel saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Tagab süsiniku hapniku jt keemiliste elementide ringe. 5. Organismide paljunemine ja areng Bioloogia I lk 102- 128
71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse tekke aeglustamine, diastol pikeneb. 76. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja tema toime) adrenaliin- kiirendab südametööd (hirm, erutus); türoksiin-
Sisefaktorid:mikroorganismide liik ,veeaktiivus,pH,rakkude hingamine ja toidu koostis. Välisfaktorid- temperatuur, hügieen,atmosf,töötlemismeetodid. OLULINE ON TOOTE KVALITEET. 9. Peamised toiduainetes paljunevad mikroorganismid ja nende elutegevust soodustavad ja pidurdavad tingimused. Aeroobsed: Pseudomonas,Acinetobacter,Moraxella. Paljunevad õhu juuresolekul. Anaeroobsed: Clostridium -- mürk,Lactobacillus – piimhape. Õhuhapnikuta. Mo.pidurdab madal temperatuur.(optimaalseks 20-30).pH,gaasikeskk. 10. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad toiduaine säilitamisel? -Lipiidide ja vitamiinide oksüdatsioon. -ensüümreaktsioonid. Rasvade oksüdatsioon-peamiselt madal aw. Ensüümid-tumenemine polüfenooli oksüdaasi toimel. 11. Milliseid meetodeid kasutatakse säilitamiseks? Konserveerimsiest naturaalse kvaliteedi säilitamiseni: vaakum, sous-vide
tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks)
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ILUKOOL Keemiline koorimine Happed Anita Hass 17.05.2016 Sisukord SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 2 KEEMILINE KOORIMINE ................................................................................................................... 3 PINDMINE KOORIMINE.................................................................................................................... 10 KESKMINE KOORIMINE .................................................................................................................. 11 SÜGAV KOORIMINE ......................................................................................................................... 14 TÜSISTUSED .......................................................................................................
hajub soojusena. Suurema osa energiast (50-70%) kulutab organism põhiainevahetuseks, ülejäänud füüsiliseks aktiivsuseks (30-50%) ja sooja tootmiseks. Toiduenergia vajadus päevas meestel on umbes 2700-2900 kcal (11000-13000 kJ) ja naistel umbes 2000-2300 kcal (7500-9500 kJ). See sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Kui lihaskoe rakkudes on hapniku puudus, toimub glükoosi anaeroobne lagundamine ehk käärimine. Lihastesse kuhjuv piimhape põhjustab lihaste väsimust ja valu pärast töötegemist ja jooksmist. Kui organism saab toiduga vähem energiat kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid- kõigepealt glükogeeni, siis rasvavarusid ning nende lõppemisel valke. Meie keha energeetilistest vajadustest peaks põhiosa katma süsivesikutega (55-60%), lipiidide osakaal jääks 25-30% ja valkudel 10-15% vahele. 3.2. Valkude lõhustumissaadusi -aminohappeid - kasutab organism kehale vajalike valkude
Silokonservante lisada rohu hekseldamisel või kohe pärast seda. Rohus olevad suhkrud hakkavad niitmise järel lagunema H2O ja CO2-ks, eraldades soojust. Selline hingamisprotsess kulgeb õhuhapniku juuresolekul. Õhukesed rohukihid tuleb kiiresti tallata ja katta. Nii väldime õhu juurdepääsu ning järelejäänud hapnik tarvitatakse kiiresti ära. Algab piimhappekäärimine. Kui haljasmassis on küllaldaselt piimhappebaktereid, siis moodustub järelejäänud suhkruist piimhape. Kui on enamuses teised, kahjulikud mikroobid, tekib lisaks äädikhapet, CO2, H2 jt. mittevajalikke ühendeid. Kahjulikud mikroobid lagundavad ka valkaineid, nii et moodustuvad ammoniaak ja amiinid. Need valekäärimise produktid seovad konserveerimiseks vajalikku piimhapet ja vähendavad tunduvalt silo söödavust. Mõõdukalt väetatud ja varajases arengufaasis koristatud rohus ei jätku tavaliselt suhkruid selleks, et saavutada hapustamiseks vajalik piimhappekogus
- kolesterooli süntees 23. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus – selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 24. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 25. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel
Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. *Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei jätku piisavalt. Käärimine. - Piimhappekäärimine – toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Saadusteks 2ATP’d ja 2 piimhappe molekuli. Anaeroobsel glükolüüsil kasutatakse palju süsivesikuid, mida tarbib kesknärvisüsteem -> süsivesikute hulga vähenemisel annab kesknärvisüsteem valu signaale. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks -> lihaste töövõime taastub. Stardieelne seisund - seisund kus vabastame adrenaliini, see mobiliseerib kns, glükogeenist vabaneb suhkur ja kui tööd ei tehta siis rasvkude korjab suhkru ülesse endale. Adrenaliin valmistab keha ette, kas võitle, põgene, või jää seisma (seismine on seisund kus loom kukub maha ja mängib surnut, ehk ellujäämistaktika).
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja võtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume ...
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
- sapi tootmine - rasvade sisalduse regulatsioon - vitamiinide varu säilitamine - kolesterooli süntees 24. Milliste tegurite mõjul muutub inimese hingamissagedus selgitage protsessi (mille alusel hingamissagedust muudetakse ja mis reguleerib seda)? Hingamine toimub tänu negatiivse rõhu tekkimisele rindkeres. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus. Hingamissageduse regulatsioon toimub vere pH muutuse järgi süsihappegaasi ja piimhappe hulga järgi. Süsihappegaas ja piimhape alandavad vere pH taset. 25. Millised tegurid mõjutavad inimese pulsisagedust (selle tõus ja langus) Tõus: treening (pikaaajalise treeningu korral baasrütm aeglustub), pingutus, Langus: magamine 26. Kuidas inimese hingamisrütm muudab hingamisgaaside omastamist? Inimese organism on väga vähe tundlik vähenenud hapnikusisaldusele keskkonnas. Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest
Rasvhapete soolad lahustuvad hästi vees. Rasvhapete • soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks. • Dihapped – tuntuim on etaandihape e. oblikhape (HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 2+ ). Dihappeid leidub looduses palju. • Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210. Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus
seedekulglas glükoos. (Lipiidid šokolaadis aeglustavad mõnevõrra glükoosi imendumist) Puuviljad, juurviljad, aedviljad, leib-sai jt.Valgud. Lipiidid 3) Massaaž- vereringe elavneb, kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse ka uusi aineid paremini. (Samuti liikumine. Eriti teisel päeval pärast intensiivset treeningut, kui piinhape on jäänud lihastesse. Strenokarnia – süda ei saa korralikult verd, südamelihasesse kuhjub piimhape. 4) Saun – higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temperatuur intensiivistab vereringet, laiendab veresooni ja aitab jääkaineid välja viia. ----------------------------------------------- Närvisüsteem Närvisüsteemi osad: Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad a) neuroniteks; b) gliiarakud. Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
e. C12H22O11 linnastes. Kasut. õlle Piimhappelisel käärimisel valmistamisel piimhappebakterite mõjul tekib Laktoos e. piima- piimhape: C6H12O62 suhkur koosneb Tärklis on paljudes taimedes CH3CH(OH)COOH glükoosi- ja varuaineks (viljaterades, riisis, galaktoosijäägist. 5.) täielikul kartulimugulates)
43. ATP RESNTEESI MEHHANISMID ORGANISMIS: 1. ATP-PCr SSTEEM Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. 2. GLKOLS Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glkoosi, kuid toodab piimhapet. 3. OKSDATIIVNE SSTEEM Toimub pidevalt. Vajab O2 , kasutab glkoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2 44. ANAEROOBSED ENERGIATOOTMISE VIISID ORGANISMIS: Anaeroobne glkols- hapniku puudumisel rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool. 45. ENERGIA TOOTMINE AEROOBSEL TEEL: Aeroobne glkols-kigi rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi esmane lagundamine hapniku rikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse glkoosi molekulist kaks proviinamarjahappe molekuli. 46. MILLISES ENERGIATOOTMISE VIISIS OSALEVAD SSIVESIKUD: Glkolsis ja oksdatiivses ssteemis.. 47. 1 g ssivesikutest on vimalik saada 4 kcal 48. 1 g rasvadest on vimalik saada 9 kcal 49. MIKS EELISTAB ORGANSIM ESMASE ENERGIAALLIKANA SSIVESIKUID? 1
2) glükoosi lõhustamisest, milleks on rakus vaja glükoosi ja hapnikku; 3) lihastes oleva glükogeeni (glükoosi tagavara) lõhustamisest; 2 4) pikemaajalise koormuse ajal rasvade lõhustamisest. Treenimata või ületreenitud või tööks soojenemata lihases toimub glükoosi lõhustamine vähenenud hapnikuga. Selle tulemusel moodustub piimhape, mistõttu lihased muutuvad valulikuks ja võivad tekkida lihaskrambid. Lihased talitlevad paarilistena kui üks tõmbub kokku, siis teine lõtvub, nt õlavarre kakspea- ja kolmpealihased. Ülesanded: 1) võimaladavad liikumise; 2) reguleerivad kehasoojust lihaste töös vabaneb soojus; 3) võimaldavad hoida tasakaalu; 4) annavad kehale kuju; 5) kaitsevad siseelundeid. LIIGESED Luude vahelised ühendused, mis võimaldavad või ei võimalda luude liikumist.
Tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga, Mis võimaldab hiljem vesinikuaatomeid kasutada. Anaeroobne toimubrakkudes hapniku puudusel. Selles vesinikku ei eraldu. See lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustu Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi ® 2 ATP 46. Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid, lähteained ja saadused (õpik lk. 92 joonis)? Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamariha molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi ® 2 ATP Millised tegurid mõjutavad ainevahetuse kiirust? 47
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
Kõige paremini imendub heemi Fe++ Kaltsium imendub nii difusiooni kui ka aktiivtranspordi teel, imendumist soodustab kaltsitriool (vitamiin D3 aktiivne vorm) 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine. Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis, NB! Herbivoorid Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal 3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
