6. HAPPED ANIOONID 1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet (kõnealusel juhul riivitud kapsast), baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Hapnemisprotsessi käigus moodustub piimhape. Kindel märk käärimise algamisest on vahu ilmumine hapnemisnõu pinnale ja gaaside eraldumine. Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas lihtsalt vähem või rohkem hapu toiduna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus
2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest? Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. 34) Kirjelda erinevaid ATP saamise viise füüsilisel pingutusel. · Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, max. pingutuse korral jagub seda 10 s.
kasutavad piimhappebakterid toidu bioloogilistel säilivusel sisaldavad orgaaniliste hapete, vesinikperoksiidi, süsinikdioksiidi, diatsetüüli, reuterini ja bakteritsiinide tootmist. · Need faktori mängivad suurt rolli mikroobidega võitlemas. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja ethanol · Orgaaniliste hapete otsene antimikroobne effekt on tingitud piimhappetest, äädikhappetest ja propioonhappetest, mis võivad olla toodetud piimhape bakteriaalsel fermenteerimisel. · Äädikhape on rohkem pärssiv kui piimhappe ja võib takistada pärmseened, hallitusseened ja bakterid · Propioonhape pärsib seened ja bakterid · Atsetaaladehüüdi ja etanooli mõju antibioosile on minimaalne. Vesinikperoksiid · Vesinikperoksiid võiks olla inhibiitoriks mõnedele mikroorganismidele. · Inhibeerimine on võimalik tänu tugevale oksüdeeruvale effektile membraani lipiididele ja raku valgudele.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Turismi- ja toitlustuskorraldus Kertu Käbin Majonees Iseseisev töö Juhendaja: Anne Teigamägi Kuressaare 2013 Sissejuhatus Majonees koosneb munarebust ja õlist, mille ligi 250 aastat eksisteerinud klassikaline variant on maitsestatud naturaalse äädika, soola, pipra ja sinepiga. Aegade jooksul on majoneesi hakatud ka teisiti maitsestama ning tänapäevased lisandid varieeruvad alates pea kõikidest tuntud maitsetaimedest ja idamaistest vürtsidest kuni spinati-, tomati-, banaani-, õuna-, avokaado- või paprikapüreeni ning hästi peenestatud vürtsikilu, keedetud muna, kapparite, küüsla...
Alkoholid ja fenoolid. Tselluloostehiskiud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks. Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaa...
Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme vähem haiged, tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tervise spordiga alustades ei tohiks alguses üle pingutada, muidu ei ole sellest kasu. Üle treenides tekib hoopis väsimus ja jõuetustunne ning lihastesse koguneb piimhape. Eriti ettevaatlikud peaksid olema ülekaalulised, kes peaksid alustama sportimist ettevaatlikult ja väiksemate koormustega, soovitav isegi konsulteerida asjatundjatega. Ülekaalulistel on suur oht liiga suurel koormusel sportides teha endale hoopis viga mitte head. Ülekaalulistel on eriti suur oht haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kehakaalu suurenemine 10 kg võrra üle normaalkaalu suurendab 10 ühiku võrra ülemist ja alumist vererõhku
Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? Kus toimub tegelikult hingamine. Kehaline aktiivsus eluviisi osana. Inimese elutegevuseks on pidvalt vaja energiat. Seda saadakse energiarikastest fosforiühenditest (ATP-st). Energiarikaste ühendite taastootmiseks on kaks võimalust: a) aeroobne tee, see lülitub sisse aeglaselt, kuid toodab energiat palju ja organismile ohtult; b) anaeroobne tee, mis on võimalik ilma hapnikuta, lülitub sisse kiiresti, annab vähem energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape). Kehalise tegevuse alustamisel saadakse energiat kõigepealt anaeroobsel teel. See toimub nii kaua, kuni hakkab tööle aeroobne ATP tootmine. Kui kehalise töö intensiivsus kasvab, ei suuda organism tagada ainevahetuseks piisavalt hapnikku, siis algab ka ATP anaeroobne tootmine. Sel juhul toodetakse hapnikku kahel viisil. Mida rohkem kasvab pingutus, seda olulisemaks muutub anaeroobse ainevahetuse osa ja seda rohke...
hapnikku ja eemaldadakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub, et eemaldada kehas tekkinud liigne soojus. Teine väga efektiivne meetod soojuse eemaldamiseks on higistamine. Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape. Kui treening toimub pidevalt kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem
Seetõttu on lihasrakud varustatud süsteemiga, mis võimaldab kiiresti ATP-d vabastada. Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad .Paraku jätkub sellel süsteemil varusid kümneks sekundiks. ( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . ( ATP kiirel tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks , mis põhjustavad lihasevalu ( selline süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 m jooks ) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. ATP tootmine toimub küll aeglasemalt kui eelmistes süsteemides, kuid võimaldab siiski mitu tundi järjest
LIHAS-> kiukimbud->kiud-> fibrillid->filamendid->valgud pH muutub elusal seal 7,0- 7,4' surnud seal 5,2-5,6 Lihaste muutumine lihaks Mis toimub? Toimuvad protsessid · Looma tapmine · Viivitusfaas- glükoosi lagunemise pärast koguneb lihastesse piimhape ja selle tulemusena pH langeb · Surma kangestumise saavutamine- põhjus on energia puudus Sk max-> siis kui enamus lihased on pinges · Liha riknemine , mikroobid AUTOLÜÜS- kudede lagunemine kudedes leiduvate fermentide toimel PSE - Põhjuseks tugev stress · sealiha - pehme, vesine, kahvatu · pH langus on kiire, järsuline · enne surmakangestust jõuab pH tase juba 5,8- 5,6 · lõplik pH tase on 5,2-5,3
käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8
Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid-organismid , kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nimetatakse metabolismiks( assimilatsioon e. Anabolism ja dissimilatsioon e. Katobolism). Sissimilatsiooni moosustavad organismi kõik lagundamisprotsessid( vabanev energia makroergilistesse ühenditesse). Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat e ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis(moodustunud: N adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hinga...
nakkushaigustele muutused valkude, rasvade ja suhkrute ehituses Hapendatud piimajoogid • Hapupiimatoodeteks nim. piimast piimhappelise käärimise tulemusel saadud toiduaineid: Piimhappebakterid ja nende kasulikkus • Lõhustavad laktoosi, valke, lipiide- MEIE EEST • Piimhape kalgendab piimavalgud kergemini omastatavad • Kaitse tõvestavate mikroobide eest Jogurt •Jogurtit valmistatakse erinevate loomade piimast: • Kaamli • Pühvli • Hobuse • Lamba • Kitse • Lehma •Jogurti valmistamisel kindel bakterikultuur: Streptococcus thermophilus; Lactobacillus bulgaricus Jogurti koostis: • Laktoos: võrreldes toore piimaga on jogurtis laktoosi sisaldus väiksem
lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb
kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine?
Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid HETEROTROOFID - organismid, kes kasutavad teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid. EELISED PUUDUSED Saavad kogu energia suunata kasvamisse Sõltuvad otseselt ...
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel, tänu millele suurenes oluliselt saagikus, mis aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias- see on tuntud kui roheline revolutsioon. Ian Wilmut kloonis teadusinstituudis täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Biotehnoloogia bioloogiliste protsessid...
veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade
Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoiavad immuunsüsteemi toimivana. VÄGA STERIILSENA ELAMINE ON PROBLEEMNE! (NT telekas vasutolu: actimel vs safeguard)
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
Kohupiim, seda siis mitte niivõrd mõistena, vaid pigem tehnoloogilise töötlemise tulemusena, on tuntud päris paljudes maades. Kohupiim on tähtsal kohal isegi aafriklaste toidusedelis. Kohupiima tuntakse mujal maailmas järgmiste nimede all: quarg, quark, topfen, kvark, sauermilchquark, speisequark, fromage blanc, fromage frais, lactic, cream, baker`s cheese ja chakka. Kohupiimast saadav energia on eriti oluline lastele ja vanematele inimestele, sest piimarasv ja piimhape on olulised aju arenguks ja mälu normis hoidmiseks. (Kohupiim. Maag Piimatööstus AS.) Erinevad kohupiimad Rasvata kohupiim on lõssi kalgendamise teel saadud piimatoode, mille kuivaine sisaldus on mitte alla 20,0%. Väherasvane kohupiim on rasvata kohupiima ja koore segamise või normaliseeritud piima kalgendamise teel saadud piimatoode, mille rasvasisaldus on 2,0% kuni 9,0% ja milles 2- protsendilise rasvasisaldusega tootel kuivainesisaldus on mitte alla 24% ja vastavalt 9-
- Kuni 38 ATP molekuli *Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? - Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon *Kus toimub glükolüüs? - Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus *Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid? - lähteained: Glükoos, ensüümid ja hapnik, millest moodustub 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit. *Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? - 2 ATP-d *Kus toimub tsitraaditsükkel? - toimub mitokondri sisemuses. *Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? - Tsit lähteained: püroviinamarihapeH2O- Lõpp-produkt: CO2, 20H+10NAD=10NADH2
· Võrreldes teiste konserveerimis- viisidega on külmutamisel see eelis, et külmutatud toiduained säilitavad kõige paremini oma keemise koostise ja loomuliku maitse, samuti säilivad hästi vitamiinid. · Külmutatud säilitatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju ja marju · Selliste toiduaunete kaal ei vähene pärast aeglast ülessulatamist ja nad säilitavad oma kvaliteedi. · Hapendamine ja marineerimine- konserveerivaks aineks on hapendamisel piimhape, mis tekib piimhappelise käärimise tulemusena; · Marineerimisel aga äädikhape, mida lisatakse 0,5-2% ulatuses · Köögiviljade hapendamisel on konserveerivaks aineks keedusool (vahel nimet. Selliseid tooteid ka soolatud toodeteks) · Hapendatakse kurke, arbuuse, tomateid, seeni jne. Marineeritakse tavaliselt puu- ja köögivilju, marju, seeni heeringaid ja teisi kalu · Hapu keskkond põhjustab mikroobide elutegevuse katkemise, mille tagajärjel nad
Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu
TOIMUMISKOHT tsütoplasma tsütoplasmas glükolüüs tsitraadits. + hingam.ah. reak. mitonkondris LÄHTEAINED glükoos + 2 ADP + 2 P glükoos + 2 NAD + 2 ADP + 2 P SAADUSED etanool + CO2 + 2 püruvaat + 2 püruvaat + 2 NADH2 + 2 ATP piimhape + 2 ATP ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS AEROOBNE GLÜKOLÜÜS MIS SAAB SAADUSTEST piimhape liigub edasi maksa = EDASI? tehakse uuesti püruvaadiks püruvaat liigub maatriksisse, kus toimub tsitraaditsü. 2 NADH2 = hingamisahel TOODETUD ATPDE ARV 2 ATP 2 ATP
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, s...
Säilitusained Referaat HKHK September 2011 Säilitusaine on füüsiline või sünteetiline aine, mis lisatakse sellistele toodetele nagu toiduained, ravimid, värvid, bioloogilised proovid, puit vms. Säilivuse suurendamiseks lisatakse väikeses koguses antiseptikained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest või ebasoovitavate keemiliste muutuste eest,hallitus-ja pärmseente kasvu, parandada välimust, transpordil säilimist. Märgitakse pakendile E-koodiga või nimetusega (E 200- E 299) - see grupp on kõige laiem - ka suhteliselt lühikest aega säilivad tooted võivad sisaldada säilitusaineid - nt kui leib või sai säilib tavapäraselt värskena umbes 3 päeva, siis säilitusainetega on aega pikendatud kuni nädalani. Säilitusaineid leidub ka kõikides vorsti- ja singitoodetes, paljudes juustudes, jogurtites, kohupiimades, jäätistes, küpsistes, kuivatatud puuviljades...
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH ...
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lih...
– Maximum 38. 17. Mis on käärimine? – anaeroobne glükolüüs, glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. 18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20. Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist? – Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õlle valmistamisel, ka taina kergitamiseks
alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Valkude lagudnamisest saab organism tavaliselt kuni 5% energiast. Valkude lagundamine energia saamiseks intensiivistub üksnes nälgimise ajal, kui selleks ei ole enam võimalik kasutada ei süsivesikuid ega rasvu. Organismi vastus füüsilisele pingutusele: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ja tekib piimhape. Veresuhkur ja glükogeen vähenevad.Langeb ka vere pH. Vereringe nahas intensiivistub. Lihaste töö tulemusena tekib liigne soojus, mis tuleb kehast eemaldada. Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Suureneb glükogeeni lagundamine. ATP- annab trantspottvalgu molekulile energiat, et see saaks oma kuju muuta.
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall ...
Toiduainetetööstuses kasutatakse pärmseent kondiitritoodete valmistamisel, lahja alkoholi kääritamisel jpm., samuti kasutatakse seeni toiduks. Kuna aga paljud seened kasutavad elutegevuseks ka elusorganisme, põhjustavad nad ka hulgaliselt seenhaigusi (küüne- ja jalaseen jpm) Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
ATP universaalsus - ATP toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil - Fosfageeni süsteem (10sekundiks, näiteks 100m sprint. Suudab ADP muundada sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad) - Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib piimhape. 1,5min näiteks 400m jooks) - Aeroobne hingamine (üle 2minuti, võimaldab mitu tundi pingutada, kuid lihaste pingutus ei ole sama intensiivne) Fotosüntees - protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergia abil orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks. Kloroplast - organell, kus toimub fotosüntees (taimed ja vetikad) *membraanides toimub fotosüntees tsütoplasmas (bakterid)
Tõene 8. Assimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Tõene II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) mitokondrite maatriksis, c) mitokondrite harjakestes , d) tsütoplasmavõrgustikus. 10. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida: a) 1g glükoosi, b) 1g lipiidide , c) 1g valkude, d) 1g tärklise oksüdatsioonil. 11. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) piimhape, b) äädikhape, c) hapnik, d) püroviinamarihape. 12. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel glükolüüsi reaktsioonis saadakse: a) 2 ATP, b) 6 ATP, c) 36 ATP, d) 38 ATP. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel saadakse: a) 2 ATP, b) 6 ATP, c) 36 ATP, d) 38 ATP. 14. Ühe NADH2 molekuli energia arvelt saab hingamisahelas sünteesida ATP-d: a) 2 molekuli, b) 3 molekuli, c) 6 molekuli , d) 10 molekuli. 15
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11
kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 liigist moodustavad mugulaid umbes 150. Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal. Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa maades on kartul üks põhilisi toiduaineid, ilma milleta ei ostakski läbi saada. Sama maksev Ameerika Ühendriikide idaosariikide kohta, kus kartulit kasvatatakse üsna palju
oksüdeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk äädikhappeks. Sõltuvalt sellest, millise veini valmistamisel seal sisalduv etanool happeks oksüdeerus, tuntakse tänapäeval veel näiteks ka õunaäädikat, marjaäädikat jms. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.
• põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid • PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. • Polüaktiinhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. • Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB sünteesimisega pole mingit probleemi, seda plasti toodavad mikroorganismid valmiskujul. • Tärklis on looduslik polümeer, mida saadakse maisist, kartulist, nisust, tapiokist jms. Bioplastikute liigid
Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) C6H5COOH Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga.
Geeni ekspressioon on geeni avaldumine ehk valgu süntees, valgu sünteesi kiirendatakse anaboolsete steroididega. Parandavad valgu sünteesi. 18.Kirjelda millised energeetikaga seotud tegurid põhjustavad väsimust eraldi ekstensiivse ja intensiivse füüsilise töö puhul? Ekstensiivne puhul saabub hetk kui ei suudeta tarbida piisavalt hapniku energia tootmiseks. Intensiivse puhul saabub anaeroobne lävi, kus süsivesikute varu saab otsa ja tekib piimhape. 19.Kirjelda süsivesikute kasutamist alates toidust kuni CO2 ja H2Oni läbi kahe energiatootmisprotsessi? - esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta kättesaadavaks rakkudele - seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse - raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine, mille käigus tekib 2püruvaati, 2ATP'd ja 2NADH molekuli - pürovaadi ja NADH molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus püruvaadi
hingavad). Anaeroobe leidub bakterite ja seente hulgas. Hingamisel eraldub energiat samapalju, kui põlemisel, sest protsessi summaarne energeetiline efekt ei olene protsessi teest (vaheühenditest) vaid ainul lähteoleku ja lõppoleku siseenergiate vahest. Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH 3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus
õhuhapnikku ( st. hingavad). Anaeroobe leidub bakterite ja seente hulgas. Hingamisel eraldub energiat samapalju, kui põlemisel, sest protsessi summaarne energeetiline efekt ei olene protsessi teest (vaheühenditest) vaid ainul lähteoleku ja lõppoleku siseenergiate vahest. Põlemisel eraldub energia kiiresti, hingamisel aeglaselt, sest protsess kulgeb üle mitme vaheetapi. Teine igapäevase elu seisukohalt tuttav käärimisliik on piimhappeline käärimine. Tekkiv piimhape CH3-CH(OH)-COOH on hea konservant ja pärsib enamuse bakterite elutegevuse. Hapendatud kapsas ja hapukurk säilivad paremini, kui hapendamata köögiviljad. Ka laktoosi (piimasuhkru) käärimisel tekib piimhape. Fruktoos (fructus = puuvili) Glükoosi isomeer - vastav ketoos (ketoalkohol) Suhkrust magusam. Molekuli ehitus O II
lagundada saaks 5. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist AEROOBNE ANAEROOBNE 1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7. Selgitage fotosünteesiprotsessi I VALGUSFAAS 1. toimub valguse neeldumine klorofüllis. Igast klorofülli molekulist eraldub 1 elektron 2. toimub vee fotosüntees ( veemolekul lõhutakse valguse abil), tekib M+ ; OH; e- 3. vesinik seotakse vaheühendiga. NADP 4. OH reageerivad omavahel ja nendest tekib vaba hapnik, mis on pärit vee koostisest, läheb taimest välja 5
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4. Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd) 5. Jääkainete (piimhappe) kiirem lagundamine 6. Keha rasvapr...
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab
Raku ehitus ja talitus 1665 Robert Hook valgusmikroskoop. 1826 Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 1858 Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
