• ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ galaktoos • Laktoosi talumatus? • http://www.youtube.com/watch?v= umiLaW5AmKg (15min) Mineraalained ja vitamiinid • Ca (120mg /100ml piimas); Mg; K • Noorte (9- 17a vanuste laste Ca
Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid
Kristiine Kõiv 12AÕ E-ained Hapukooremaitselised kartulikrõpsud.(250g.) Koostisosad: kartulid, taimne õli, hapukoore lõhna- ja maitseained [lõhna- ja maitseained sisaldavad (sisaldavad odralinnaseekstrakti, sibulapulbrit, töödeldud juustu, hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest...
Piima keemiline koostis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.Piima tootmise, käitlemise ja töötlemisega seotud majandusharu nimetatakse piimanduseks. Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Naatrium: 0,06 g 2,4 g 3% Snickers: · Koostis: Suhkur, maapähklid, glükoossiirup, lõssipulber, taimne rasv, kakaovõi, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, laktoos, sool, sojaletsitiin, Piimasokolaad pehme nougatikreemi (14%) ja munavalge, lõhna- ja karamellitäidisega (27%), värskelt röstitud maitseaine, maapähklitega(27%) piimavalgud. Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: 100 g Energia: 2116 kJ Kcal 506 kcal Proteiin: 9,5 g Süsivesikud: 55,4 g Rasvad: 27,4 g Tänan kuulamast!
1 PIIM …on täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt.
Piimatooted · täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca.
jäätisesegus piimarasva asemel odavama taimerasva kasutamine). 2 3 Katrin Laikoja Jäätise tehnoloogia 6.4. 2. Rasvata kuivaine Jäätise rasvata kuivaine moodustavad piimavalgud, laktoos ja mineraalained. Rasvata kuivaine suurendamiseks lisatakse segusse juurde piimapulbrit, kondenspiima, vadakupulbrit, membraanfiltratsiooni teel kontsentreeritud piima, kondenseeritud lõssi või naatriumkaseinaati. Naatriumi, kaaliumi ja klooriioonid omavad tugevat mõju jäätise maitsele. Ioonilised molekulid mõjutavad ka stabilisaatorite ja valkude füüsikalisi omadusi, kuna kaltsium on oluline komponent kaseiini mitselli moodustumisel ja vadakuvalkude
Liis Hendrikson KATB-41 Milline on valgehallitusjuust? Valgehallitusjuustud on pehmed juustud. Hallitus esineb põhiliselt juustu pinnal. Maitse on mahedam kui teistel hallitusjuustudel. Võib olla kergelt seenelõhnaline. Tooraine: piim Valgehallitusjuustu valmistatakse pastöriseerimata lehmapiimast. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub. Piim... Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimestele on piimarasv hästi omastatav ja heaks energiaallikaks. Süsivesikutest leidub piimas laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist, reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piim... Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Vitamiinidest sisaldab piim vitamiine A, D ja E ning karotinoide. Mineraalainetes...
14. Millest moodustub koorik praadimisel toiduaine pinnale? - lihaskoe valgud tihenevad ning nad surutakse kokku ja neist surutakse välja koevedelikku. 15. Miks asetatakse maitsva puljongi saamiseks liha külma vette? - lisa seest tulevad välja kõik toitained. Kõrge kuumus ei lase liha pinnal valkudel kiiresti kokku tõmbuda. 16. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? - sest kollageen ei suuda seal lõhustuda (vajab lõhustumiseks vedelikku, mida lihas endas pole piisavalt). 17. Piimavalgud, nendega seotud muutused värske ja hapnenud piima kuumutamisel. - värske piim sisaldab kaseiini mis avaldub piimas kaltsiumkaseinaadina. See laguneb, kui piima happelisus suureneb ja kaseiin koaguleerub ning tekib kohupiim. Värske piima kuumutamisel valgud osaliselt koaguleeruvad ja tekib piimale "nahk". 18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused.Miks lähevad munad tumesiniseks? - munas liituvad divesiniksulfiid ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend (pikaajalisel keetmisel)
TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koost...
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monome...
Teraviljatooted (roux ; beurre manié ; vedelikuga segatud jahu ; riivsai/riis jmt), kanamunakollane + rõõsk koor, püreed, või, veri, tärklis (maisi-ja kartuli), nooljuure jahu, maitseköögiviljad, rasvas kuumutatud tomatipasta-või püree, pruunistatud suhkur, maitset andvad toiduained 7. Kuidas valmistada selitatud võid? Milliste kastmete valmistamisel kasutatakse selitatud võid ühe põhitoorainena? Või kergel kuumutamisel eralduvad piimavalgud võirasvast ning selge vedela rasva saab välja valada. Selitamiseks sobib mage või paremini kui soolane. Või selitamiseks lõigatakse või kuubikuteks, asetatakse potti ning kuumutatakse ainult nii kaua, kuni piimavalk on rasvast eraldunud, tekib vaht. Vaht eemaldatakse. Selge vedelik valatakse teise anumasse, järele jäänud sade visatakse ära. Kuumade võikastmete (beurre noisette ; beurre noir) 10
väherasvaseid küpsetatud juuste ning sulatatud juustu. Kui alla kaheaastane laps sööb ainult rasvavabu piimatooteid, tuleks tema päevasele toidukogusele lisada 23 tl rasvainet, et tagada vajalik energiakogus. Piimal on oluline koht Soome toitumiskultuuris. Sellest annavad märku muu hulgas arvukad hapupiimatooted ja piimatoidud. Piim sisaldab väga palju toitaineid, kuigi eelkõige tuntakse piima hea kaltsiumiallikana. Piimavalgud on parimad loomsed valgud ja peale selle sisaldab piim mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Piimatooted on näiteks olulised B2- ja B12- vitamiinide ning D-vitamiini allikad. 4. Liha, kala ja muna Praktilisi nõuandeid: · Hakklihast valmivad kiiresti lastepere lemmikroad. · Liha eeltöötlemine, tükeldamine ja marineerimine muudab toiduvalmistamise hõlpsamaks.
· Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos · Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone · Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased
ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B- laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B
ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004) Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt. Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega.. PIIMA TOIDUAINELINE KOOSTIS: VALGUD, MINERAALID, VITAMIINID *VALGUD Lehmapiim sisaldab palju valku, mille koostisse kuulub kuni üheksateist aminohapet. Piimas on kõige rohkem kasvavale lapsele hädavajalikke aminohappeid. Samas on piimavalgud täisväärtuslikud, kuna need sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida inimorganism ei suuda ise valmistada. Et täiskasvanu saaks enam-vähem vajalikus vahekorras kätte tarvilikud aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad)
lambda karrageen geeli ei moodusta, kuid tihestab siiski massi. Karrageeni kasutamine sinkide valmistamisel. Sinkidele lisatakse karrageeni 0,10,6 %, tooraine hulgast, olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut, rupskitoodete valmistamisel kaseinaadid väga kõrge valgusisaldusega kast, keeduvorstid jne vadakutooted nagu lõssipulber, erineva koostisega 2. Sidekoevalgud valkstabilisaatorid sooned kõõlused, kamar drinde kamarapulber 3. verevalgud täisveri veretooted, vereseerumid, plasmapulbrid jne 4. munavalgud munamelanz 5. taimsed valgud
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest
1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust: Ultratsentrifuugimine 50 000g/min - ja -kaseiinide sadestamine Ca2+ ioonidega - Ca2+ seondub fosfoseriini jääkidega, valgu üldlaeng väheneb,
konsentratsioonist ja keskkonna pHst. Kusjuures väikese soola konsentratsiooni juures lahustuvus suureneb. Kui valk lahustub, siis ta hüdratiseerub. Vees mitte lahustuvad valgud punduvad. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud. Põhiliseks valgus piimas on kaseiin (piimavalkudest u 80 %), vadakuvalgud (20%). Kaseiinil on terve rida erinevaid fraktsioone, mis erinevate omadustega osa on hüdofiilsed, osa hüdrofoobsed. Kaseiin on piimas mitsellidena, mitsell kosneb submitsellidest, mida seovad fosfaatsillad. Submitsell on üles ehitatud nii, et kaseiini hüdrofiilne fraktsioon on pööratud submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis
◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid ◦ vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid ◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud
Igapäevane kasutamine kahjustab maolimaskesta. Ei soovita. Happesuse regulaatoridnaatriumtsitraatE331 Võib tekitada hammaste dentiinkihi defekte. Ei soovita. Nimetus: Mars Piimashokolaad pehme nougati täidise ( 32% ) ja karamellisisuga (27%). Koostisained: Suhkur, glükoosisiirup, lõssipulber, kakaovõi, taimne rasv, kakaomass, laktoos, piimarasv, vadakupulber, vähendatud rasvasisaldusega kakao, odralinnaseekstrakt, sool, emulgaator(sojaletsitiin), munavalgepulber, hüdrogeenitud, piimavalgud, looduslik vaniljeekstrakt. (lisandid: maapähkel, metspähkel, mandel). Toitumisalane teave: Üks batoon sisaldab (47 g ) Kcal suhkrud rasvad küllastunud naatrium 212 kcal 30,1g 8,0g 4,7g 0,08g 11% 33% 11% 24% 3% *täiskasvanu päevasest soovitatavast kogusest (GDA) Tüüpilise täiskasvanu GDA Toitumisalane teave /100g ühes batoonis
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
12,7%, rasva 3,7%, valku 3,4%, laktoosi 4,8% ja mineraalaineid ehk tuhka 0,7. Enamik koostisosadest (laktoos, orgaanilised ja mitteorgaanilised soolad, vitamiinid ja väikesed molekulid) on piimas lahustunud kujul. 3.1 Vesi Piimas on umbes 87% vett, milles on lahustunud piima erinevad koostisosad. Vesi on universaalne lahusti, mis lõhub lahustuva aine molekulide vahelised keemilised sidemed. 3.2 Valk Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal hulgal leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). 6 3.3 Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on
Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on valgusisaldus. Piimavalgud on reeglina neg. laetud s.t. piimas on enam AH, milledel happeline COOH rühm. 5. Mis toimub tänu puhverdusvõimele? Tänu puhverdusvõimele võivad mikroobid piimas areneda vaatamata kõrgele tiitritavale happesusele. Piima PV on suurim Ph juures 4,5 6,5 6. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? · Toitaineterikas laktoosi, lisaks N-ühendeid, vitamiine, mikroelemente · Ternespiimata · bakteriofaagideta
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
Varufunktsioon - Valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism kasutab nälgides. Energeetiline funktsioon - 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb umbes 4,3 kcal energiat. Organism kasutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Ehituslik funktsioon. - Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks. Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Aminohapete/peptiidide/valkude seedimine: Suus valkude seedimist ei toimu.
4. Kui said nt. rauda toidust liiga vähe, siis mida peaksid sööma, et seda rohkem toidust saada (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised komponendid toidus neid põhjustavad? Lehmapiim - põhjustavad piimavalgud Muna - munavalge valguline osa Kala - valguline osa toidus Teravili - erinevate teraviljade valgud Soja - valguline osa toidus Pähklid 2. Millises vanuses toiduallergiad tavaliselt avalduvad?Millistest toiduallergiatest võib ,,välja kasvada"? Allergiad üldjuhul avalduvad lapseeas, kuid võivad avalduda ka hilisemas eas Lehmapiima allergia (taandub tavaliselt enne 3'ndat eluaastat) Munaallergia (võib kesta 5-6 eluaastani) 3
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
Vajaminev piim peab täielikult hapnenud olema, pärast seda peab veel hapupiim ööpäeva jahedas seisma. Kohupiima tehti nii kooritut kui ka koorimata piimast. Tavaliselt kooriti piim siiski ära, koor tehti võiks ja kooritud piimast valmistati kohupiim. Kohupiima valmistades pandi emailitud keedunõus hapupiim pliidile. Parem variant oli hapupiimakauss kuuma vette panna, kus see aeglaselt kuumenes. Vahetevahel segati hapupiima põhjast ülespoole, kuni piimavalgud kokku tõmbusid ja piimavesi eraldus. Kohupiim ei tohtinud valmistamisel liiga kuumaks lasta (mitte üle 60 kraadi) muidu võib kohupiim kõvaks minna. Seejärel valatakse kokkutõmbunud hapupiim sõelale ning kurnatakse piimavesi välja. Saadud kohupiim asetatakse kerge pressi alla. 3.1 Traditsiooniline kohupiim 3.1.1 Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Happe-laabimeetodil valmistatakse rasvast ja väherasvast kohupiima. Segupiim
(Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004) Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga söögisedelis kombineerida näiteks teravilja ubadega, on võimalik kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Aminohapped on üliolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide, närvivahendusainete (epinefriin, serotoniin, norepinefriin ja türeoidhormoon) ja muude kehale oluliste
Iga viiruse vastu on erinev antikeha. *) Antigeen organismi tunginud võõrvalk või võõrnukliinhape, mis organismi tungides tingib antikeha tekke. -) Kontraktsioonifunktsioon ehk kokkutõmbefunktsioon Lihaskoe, ainuraksete viburite, mitoosi-kääviniidi valgud. -) Retseptoorne funktsioon Valgud kuuluvad retseptorite koostisesse. -) Varuainefunktsioon Varuvalgud on näiteks munarakuvalgud ja piimavalgud. Varuvalgud on toitaineks arenevale organismile. -) Energeetiline funktsioon Valkude oksüdatsioonil vabaneb energia (1g 17,6 kJ energiat). Valkude kasutamine energeetilisel eesmärgil algab pärast pikemaajalist nälgimist kui suhkru ja rasva varud organismis on ammendatud. -) Toksiline funktsioon Siia kuuluvad bakterite, putukate ja madude mürgid (toksiin orgaaniline mürkaine). * Osmoos nähtus, kus lahusti (tavaliselt vesi) molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva
valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
· Lihashüpertroofiaks on vaja 3 tingimust: Jõutreeningut Positiivset energiatasakaalu Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh. personaalset geneetikat) valgutarbimisega Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad) · Piimavalgud (vadaku ehk piimaplasma (ingl.k whey) ja kaseiin (lad. k. juust, s.t. piima tahke osa)) on mõnes uuringus osutunud efektiivsemaks võrreldes soja valkudega* Amiinohape leutsiin (hargnenud ahelaga ehk BCAA) stimuleerib koos süsivesikutega insuliini tootmist rohkem kui kumbki eraldi. Insuliin toetab lihaste valgusünteesi (IGF1)* Leutsiin + süsivesikud taastavad kiiremini ka lihase glükogeeni varud
· peamine funktsioon - transport 2. Globuliinid Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid. Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus 2. Päritolu järgne klassifikatsioon * loomsed * taimsed * bakteriaalsed * viiruste valgud 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioon - vereplasmavalgud albumiin, globuliinid - piimavalgud - lihaskoe valgud - membraansed valgud - tsütoplasmaatilised valgud - ribosomaalsed valgud - rakutuuma valgud - lüsosomaaalsed valgud jne. 4. Funktsionaalne klassifikatsioon * ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. * transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na-pump, Ca-pump) * struktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid * kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, tubuliin
4. rakuvälise info edastamine raku sisemusse retseptorvalgud 5. regulatoorne ülesanne valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis). 6. kaitseülesanne antikehad. 7. organismi liikumise ülesanne konraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. varuaineline ülesanne valkude kasutamine erinevate isendite toiduks (rinnapiim kaseiin). 9. kahjutuks tegemise ülesanne munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle ja alkaloide, mistõttu nad neturaliseerivad neid mürke maos. 10. geeniregulatoorne ülesanne valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11. energeetiline ülesanne valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse elutegevuseprotsessideks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukleiinhapped: 1
munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) 7 · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos · Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone
koostisega. Seetõttu pehmeneb kalaliha kuumtöötlemisel kiiremini kui loomade liha. Seega tuleks maitsva kalatoidu saamiseks kala kuumtöödelda pigem madalal temperatuuril pikema aja vältel, kui kõrgel temperatuuril ja kiiresti. Kalaliha kuumutamisel lühikese aja vältel ja kõrgel temperatuuril muutub see tuimaks. Piimavalkude muutumine Piimavalkudest olulisim on kaseiin, mis on piimas kaltsiumi soolana - kaltsiumkaseinaadina. Piima kuumutamisel piimavalgud denatureeruvad, osaliselt ka koaguleeruvad. Piimale kuumutamisel tekkiv kelme koosneb koaguleerunud valkudest, fosforisooladest ja vähesel määral piimarasvast. Piima happesuse suurenemisel (piima tilgastumisel, hapnemisel) kaltsiumkaseinaat laguneb, kuumutamisel kaseiin koaguleerub. Tilgastunud piimas tekivad kuumutamisel valguhelbed (piim nö. "läheb kokku"), hapnenud piima kuumutamisel sadeneb kaseiin välja (kohupiim). Munavalkude muutumine Kuumutamisel munavalgud denatureeruvad.
Toiduvalgud jagunevad veel asendamatute aminohapete ja vahekorra alusel täisväärtuslikeks ning mittetäisväärtuslikeks valkudeks. Kõige täisväärtuslikumaks on võetud munavalk (võrdsustatud 100-ga) ja sellega võrreldakse kõiki ülejäänuid valke (Vaher, 2011). Kõige 8 parema aminohappelise koostisega valgud inimese jaoks on eeskätt loomse päritoluga valgud: muna-, kala-, liha- ja piimavalgud. Taimsetest saadustest kinoa ehk tsiili hanemaltsa seemnete valgud, sojaubade ja pähklite valgud (Caballero, 2008). Mittetäisväärtuslikeks valkudeks nimetatakse neid valke, kus mõni asendamatu aminohape puudub täielikult või pole seda piisavas koguses. Siia rühma kuuluvad peamiselt taimsed valgud nagu näiteks erinevate teraviljade ja paljude kaunviljade valgud (Vaask jt, 2006). Samas on tõestatud, et liigne
· Kõik piima lähteained (kaasa arvatud vesi) kanduvad piimanäärme rakkudesse arteriaalse verega. · Piima põhilised koostisosad (laktoos, rasv ja valk) sünteesitakse rasv- ja aminohapetest näärmerakus, kusjuures moodustub mitmeid sünteesi vaheprodukte · Sünteesiks vajalik energia saadakse glükolüüsil vere glükoosist, mis luuakse maksas lenduvatest rasvhapetest ja glükoneogeneesi käigus · Piimavalgud moodustuvad aminohapetest endoplasma võrgustikus. · Valkude koostis ja aminohapete järjestus on üheselt määratud rakutuuma DNA ja ribosoomide RNA poolt ning süntees ise toimub hormoonide (eriti prolaktiini, kortisooli ja insuliini) kontrolli all. · Valguloomeks peavad saadaval olema kõik antud valgu koostisse kuuluvad aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu.
et seda rohkem saada toidust (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised toiduained neid põhjustavad? Lehmapiima allergia: esineb 2-3% imikutest. Ülitundlikust põhjustavad mitmed piimavalgud. Võrreldes rinnapiimaga 0,9% sisaldab lehmapiim rohkem valku 3,4% ja on seega imikule liiga valgurikas. Lehmapiima valkude allergilised omadused ei vähene ka kuumutamisel. Allergia võib tekkida juba väikese koguse (spl) piima söömisel ja ka juhul kui imetav ema tarbib lehmapiima vm piimatooteid. Sellisel juhul peab ema piimatoodetest loobuma, aga kindlasti kasutama kaltsiumipreparaate. Lehmapiimaallergia taandub tavaliselt enne lapse 3 aastaseks saamist. Munaallergia
saada (vähemalt 2 toiduainet)? 5. Kui said lipiide toiduga liiga palju (%), samas D vitamiini ja süsivesikuid liiga vähe, samas toiduenergiat ka liiga vähe, mida peaksid menüüs muutma (arutle maksimaalselt 5 lauset)? Allergiad ja toidutalumatus: 1. Millised on levinumad toiduallergiad, millised komponendid toidus neid põhjustavad? Lehmapiima allergia: esineb 2-3% imikutest. Ülitundlikust põhjustavad mitmed piimavalgud. Võrreldes rinnapiimaga 0,9% sisaldab lehmapiim rohkem valku 3,4% ja on seega imikule liiga valgurikas. Lehmapiima valkude allergilised omadused ei vähene ka kuumutamisel. Allergia võib tekkida juba väikese koguse (spl) piima söömisel ja ka juhul kui imetav ema tarbib lehmapiima vm piimatooteid. Sellisel juhul peab ema piimatoodetest loobuma, aga kindlasti kasutama kaltsiumipreparaate. Lehmapiimaallergia taandub tavaliselt enne lapse 3 aastaseks saamist. Munaallergia
toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust . Piim sisaldab täisväärtuslikke valke 2,7...3,8%. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise ei suuda valmistada. Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
