mitmel korral vereproov glükoosi määramiseks. HAIGUSNÄHUD : kõhukinnisus kõhupuhitus kõhuvalu raske gaaside eritumine kõhukorisemine Kergematel juhtudel ei pruugi inimene ise oma kõhuvaevusi piimaga seostada, sest teadaolevalt on piima alati peetud tervislikuks ja kergesti seeditavaks. Laktoositalumatusega inimesel tuleb oma piimatarbimisharjumusi muuta. Piimatoodete tarbimist pole õige vähendada, sest piim on meie olused peamiseks kaltsiumiallikaks. Küll aga tuleks piirata rõõsa piima, rõõsa koore ja jäätise tarbimist. LAKTOOSIVABA TOIT Laktoosi taluvus on individuaalne. Eristatakse imendumishäire 3 raskusastet : 1) kerge häire taluvus 5-10 g laktoosi/1dl 2) raske häire taluvus 1-2 g laktoos/1dl 3) eriti raske häire laktoositaluvus puudub MENÜÜ
7.10.2012 Kasukas Paju Tallinn 7.10.2012 Vitamiinisalat Paju Tallinn 24.06.2012 Kartuli-singisalat Paju Tallinn 7.10.2012 Rakvere Lihakombinaadi lastevorstPaju Tallinn 10.11.2012 Vinegrett Paju Tallinn 10.11.2012 Vinegrett Paju Tallinn 7.10.2012 Vinegrett Paju Tallinn 10.11.2012 "Tere" piim 2,5%rasva Paju Tallinn 29.09.2012 "Fazer" viilutatud kodusai Raudsepp Tallinn 1.09.2012 Salami Mägi Saue 10.11.2012 Krabimaitseline riisisalat Mägi Saue 1.09.2012 Krabimaitseline riisisalat Mägi Saue 10.11.2012 "Fazer" viilutatud kodusai Mägi Saue 8.09.2012 Hollandi juust Piirsalu Keila 29.01.2012 Salami Piirsalu Keila 9.12
D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11
Näiteks kõige efektiivsemalt toimivad koos antioksüdantsed vitamiinid C ning E ja mikroelement seleen. Erinevad B-rühma vitamiinid parandavad üksteise toimet, vitamiin D suurendab kaltsiumi omastamist jne. Kõige paremini omastab inimene toiduaines naturaalsel kujul sisalduvad vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks,
liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa ülekoormamise, enneaegne vananemine ning rasvumine. Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva
kiudainete allikad · Süües päevas vähemalt 5 portsjonit mitmevärvilisi puu ja köögivilju, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid ning kiudaineid · Ettevaatust! Süües palju magusaid puuvilju (banaane, viinamarju), võib laps saada liiga suure koguse süsivesikuid · Kui laps saab rohkem energiat, kui kulutab, on oht muutuda ülekaaluliseks · Liigselt tarbitud süsivesikud muutuvad organismis rasvaks Piim ja piimasaadused, liha, kala, muna · Piim ja piimasaadused on täisväärtusliku valgu, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning Brühma vitamiinide hea allikas. Piimatoodetest saab organism 75% vajalikust kaltsiumist · Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku · Piimatooted hoiavad luud tugevad ja hambad terved · Väherasvaseid piimasaadusi soovitatakse ülekaalulistele lastele alates 5.6. eluaastast
Selline jaotus tagab rakkude normaalse elutegevuse Na ja K biofunktsioonid: a) veebilansi regulatsioon- Na seob vett, K väljutab vett b) reguleerida raku siserõhku c) tagavad rakkude pinnalaengu ja elektriliste impulsside edastamine Na <- peamiselt loomsest toidust K <- peamiselt taimsest toidust (kaaliumpreparaadi asemel) Ca- kaltsium a) raskeltlahustuvate sooladena luukoe koostises Ca vähesus organismis viib osteporoosi e. luudehõrenemiseni (55-80 a. naistel rohkem). Vanasti oli piim mitte Coca-cola, suur risk luuvigastuste tekkeks on just nooremal põlvkonnal.Põhjused: * Ca vähene saamine * Ca väljaviivate toiduainete (mahlad, happelised karastusjoogid, sokolaad) tarbimine b) Ca on vajalik vere hüübimiseks c) Ca on vajalik lihaskokkutõmbeks ja lõdvestuseks. Puudusel tekivad krambid d) Ca on biosignaalide vahendaja rakkudesse (nt: hormoonsüsteemis) Ca <- peamiselt loomsest toidust. Taimne Ca on raskesti omastatav. Taimedest on
ja hingamise. Süsinik C 70kg kohta umbes 16kg toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70gk kohta umbes 7kg jogiveega Biomolekulide koostises , vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel Lämmastik N 70kg kohta umbes 1.8kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises Fosfor P 70kg umbes 780kg . Kala , piim , juust , tatar Rakumembraani ehituses , nukleiinhapete koostises , energiarikaste ühendite nt ATP koostises . Väävel S Maks uba ja vili Naatrium Na 70kg kohta umbes 100g . Till , küüslauk , leib , sool Kaalium K 70kg kohta umbes 140g . tomat , kala , banaan Kaalium paemiselt rakusisene ja naatruim rahuväline element . Osalevad närvi süsteemis kuskil . Kaltisium Ka 1kg - Luude ja kõhrede koostis, vere hüübimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis.
valkealternatiivina loomsetele on võimalik kätte saada kaunviljadest.Need on valdavalt seotud kiudainetega, samuti on taimsed valgud seedeensüümidele raskesti omastatavad. Lisaks võib toorete kaunviljade söömisega liialdamine nendes sisalduva lektiini tõttu põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja : piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski.
60-80 minutit. Küpsiste valmistamiseks kasutatakse pritskotti ja tüllet.küpsetatakse 200-250C juures 3-8 min. Suhkruline taigen Piim 33% Muna 0,8% Suhkur 33% Jahu 33% Suhkrulist taignat kasutatakse silindri-,koonuse -, kausi jne kujuliste pooltoodete valmistamiseks ning kaunistuste pritsimiseks.pooltooteid võib täita erinevate kreemidega ,kasutada magustoidu kaussidena või tortide ja kookide kaunistustena. Suhkrulise taigna valmistus- Vahustamis masina katlasse pannakse piim,muna ja suhkur,vahustatakse 12-15 minutit kuni suhkur on sulanud,lisatakse vanilliin ja jahu,ning segatakse veel 5 min.saadakse vedel taigen.taignas kasutatakse nõrga kleepvalguga jahu.tooteid küpsetatakse kergelt õlitatud plaatidel või silikoon mattidel .küpsetusplaadile määritakse soovitud kujuga pooltooted paksusega 1,5-2 mm. Küpsetatakse 8minutit 200kraadi juures.tooted peavad olema kollase kuni helepruuni värvusega.tooted keeratakse kuumalt soovitud kujuks
Piim, koor, nisujahu, rasvaine, munakollane, vahustatud munavalge. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Suflee jaoks valmistatakse tavapärasest paksema konsistentsiga kaste. Kuumuta või, lisa jahu, kuumuta korralikult läbi( jahuvärv ei tohi muutuda), lisa kuum piim lisadena, sega vispliga 8 tehes läbi ja keedad paksenemiseni. Peale kastme keemist tõsta see jahtuma. Kui on kiire, siis võid keeduanuma tõsta külma veega täidetud valamusse. Jahutamine on sellepärast tarvilik, et tainasse segatav muna kohe ,,ära ei küpseks".. Kui munad lüüa kohe kuuma kastme sisse, siis munade kerkimise võime väheneb tunduvalt. Peale kastme jahutamist, lisa sellele munakollased ning toorained mida soovid, sega ja maitsesta.
Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli L. Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut M. Sakslane suitsetab Prince' N. Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine) 7. lahendus JÄRELIKULT: kalad on lemmikloomaks sakslasel. KOLLANE SININE PUNANE ROHELINE VALGE norrakas taanlane britt sakslane rootslane vesi tee piim kohv õlu dunhill blend pall mall prince bluemaster kass hobune linnud kalad koer 8. Arvuta. Vastus kirjuta rooma numbritega. MM – MCMXLVIII = ………….. 8. vastus LII ( 2000 – 1948 = 52) 9. Peres on vähem kui 10 last ja nende seas on nii poisse kui tüdrukuid. Igal tüdrukul on õdesid ja vendi ühepalju. Igal poisil on vendi poole vähem kui õdesid.
Minu keskkonnakaitsealased harjumused Uuringu tegin ühe (1) päeva kohta, osales üks (1) inimene. OSTMINE 1. Toit: maisimanna, piim, kirsimoos, värskelt pressitud apelsinimahl, kohuke, kanafilee, riivjuust, hapukurk, redis, kartul, beebispinat, viilutatud sai vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2
moodustamine, seetõttu on kasulik päevas tarbida ca 800 µg. 3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs 10 puudujäävatest toitainetest. Süsivesikud: riis, tatar, makaronid, täisterasai, rukkileib, kartul, puuvili. Vitamiin D: munakollane, või, rasvane kala (lõhe, heeringas), maks. Kaltsium: piim ja piimatooted (sh juust), kala, kaunviljad, pähklid, tumerohelised köögiviljad. Viiendal ja kuuendal päeval, so 28- 29. veebruaril rasvade kogus oli umbes normis. Aga nendel päevadel energia kogus oli kõige väiksem. Kasulik hoida rasvade osakaal 25-35%. 4. JÄRELDUSED Pean vältima: 11 Rasvad: määrderasvad (või, margariin), kõrge rasvasisaldusega piimatooted (nt. juust,
Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned. Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku. Lümfisõlmed on
Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises. Leidub: riis, liha, juust, muna, piim, rosinad, maapähkel, aeduba. Väävel S 70 kg kohta umbes 140 g Leidub: muna, piim, maks, teraviljad, liha, maapähkel. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. MESOELEMENDID Naatrium Na 70 kg kohta umbes 100 g Leidub: sool, leib, küüslauk, till, petersell. Kaalium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
kr., laktaasi olemasolu. «Tegime neile varajaste inimeste jäänustele DNA-testi, mis näitas, et neil puudus laktaasi geen. Sellest saab järeldada, et nad olid piima suhtes allergilised,» selgitas uurija Mark Thomas. Ta lisas, et need varajased inimesed, kellel piima joomisest probleeme ei tekkinud, said sellest mitmesugust kasu. «Piim andis tavapärasele napile ja vähe vaheldusrikkale toidule lisa. Ka oli piima ohutum juua kui vett, milles võis leida parasiite. Piim andis varajastele elurooplastele võimaluse ellu jääda,» lisas Thomas. [5] Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha Hüpolaktaasiat võib kahtlustada sümptomite alusel -- kui kõhuvaevused tekivad pärast piima tarvitamist.Hüpolaktaasia kindlakstegemiseks kasutatakse laktoosi tolerantsustesti -- inimene joob vees lahustatud laktoosi. Kui piimasuhkru imendumishäireid ei ole, siis veresuhkru sisaldus tõuseb, hüpolaktaasia korral aga mitte. Lisaks võib tekkida ka kõhuvalu.
petersell või seller. Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu. Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses. Olulised on rasvasisaldusega kalad: lõhe, stauriid, skumbria, heeringas, sardiin, räim. Igapäevasesse toidusedelisse peavad kuuluma piim ja piimatooted: rõõsk piim, jogurt, pett, keefir, kohupiim, toorjuust. Kinni tuleb pidada soovituslikust rasvakogusest (umbes 1 g kehakaalu 1 kg kohta). Sealjuures on soovitatav taimseid rasvu 2/3 ja loomseid 1/3 üldisest rasva hulgast. Olulised on toiduga saadavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mis oleks saadud külmpressitud linaseemne- ja oliiviõlist ning kaladest. Toidus tuleb kasutada kõikvõimalikke seemneid: lina-, päevalille-, kõrvitsaseemned jt.
· antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja metabolism.
süntees, vereloome Allikad Maks, Maks, neerud, Maks, munad, pärn, Munakollane, Loomaliha, Merekalad, Loomaliha, Kalatooted, maks punane liha, kala, pähkel kõrvitsaseemned pähklid, maks, neer, piim jodeeritud sool, teraviljatooted, pähklid, seemned, päevalilleseemned, maks, oad, petersell, täisteravili meretaimed tumerohelised spinat, tomat, aedviljad
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
· B-grupi vitamiinidel on suurem mõju, kui neid tarvitada koos · defitsiit suureneb pidevalt, kuna töödeldud toiduainete tarbimine suureneb (neis on vähem B-vitamiine alles), ka suurenenud suhkru tarbimine · organismis sünteesitakse: · allikad: töötlemata toidud, kartulid, banaanid, läätsed, oad Vitamiin B1 ehk tiamiin · vesilahustuv · tähtsus: närvisüsteem · allikad: tervavili, liha, kartul, piim Vitamiin B2 ehk riboflaviin · vesilahustuv · tähtsus: nägemisprotsessid, küüned, nahk, juuksed, koensüümsed vormid FMN ja FAD, dehüdrogenaas · defitsiidi tunnused: pragunenud huuled, nõrkus, depressioon · toksiline pole, kuid liiga suurtes kogustes tarbimine viib teiste B-grupi vitamiinide väljutamiseni · allikad: maks, pärm, täisteratooted, piim, rohelised taimed Niatsiin ehk vitamiin B3 · vesilahustuv
Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014). Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev, näiteks inimese rinnapiim on võrreldes lehmapiimaga vesine ja suhkrurikas, seevastu lehma piimas on vähem suhkruid ja enam valku
Gertu Taimekasvatu s Loomakasvatus Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
,0 Biotehnoloogia Põllumajandus Toiduainete Tervishoid Veterinaaria töötlemine Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid Ristamine Nt. Marutõve juust vaktsiin Vitamiinid Biotõrje Pärm- seened Nt. maisitoodan...
maitseainete maitsekombinatsioonidest. Tugevat mõju mehhiko köögile on avaldanud asteekide ja maiade kultuurile lisaks ka hispaanlased. Mehhiko kööki on mõjutanud ka India ja Euroopa. Mehhiklased ise tõstavad oma toidukultuuri maailma edetabelis tippu. Jääb üle vaid tunnistada, et ilma nende köögi mõjutusteta oleksime ilma jäänud tomatist, ananassist, banaanist ja vaniljest. Rääkimata kakaost, kalkunist ja maisist. Peamised toiduained: 1. Piim ja piimatooted. Rõõsk piim, kondenspiim on populaarne. Seda kasutatakse jookides ja dessert- pannkookide valmistamisel. Mahedaid juuste kasutatakse teiste toitude katmiseks või kaunistamiseks. 2. Puuviljad ja köögiviljad. Aastaringselt on saadaval värskeid puuvilju ja köögivilju toidu valmistamiseks. Tsillisid on saadaval 92 varianti, mis vahelduvad tulisuse ja maitse poolest. Mais, tsukiinid ja kõrvitsad on
Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi.
tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks
THI 2016 THI 2017 baasmaksumus oktoober 2016 kaubaartikkel kogus tk/kg/l hind eurodes muna 4.00 0.80 piim 10.00 0.50 leib 4.00 0.85 või 2.00 1.70 juust 1.00 5.50 sai 3.00 0.85 sink 2
088 20 0.070 0.175 0.140 2 kartul kg 0.020 25 0.015 0.040 0.030 3 mugulsibul kg 0.011 10 0.010 0.022 0.020 4 toiduõli kg 0.002 0.002 0.003 0.003 5 Köögiviljapuljong l 0.250 0.250 0.500 0.500 7 või 82% kg 0.002 0.002 0.004 0.004 8 nisujahu kg 0.002 0.002 0.004 0.004 9 piim 2,5% l 0.080 0.080 0.160 0.160 10 sool kg 0.000 0.000 0.000 11 suhkur kg 0.000 0.000 0.000 12 maitseroheline kg 0.000 0.000 Kokku: 0.431 0.861 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine 2. Pese ja koori köögiviljad ning tükelda mirepoix-kuubikuteks. Valmistamine 1
05.2012 Pühvlite piima-ja lihajõudlus Kedy Sünter Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli
Pasteedid 130-390 Määrdemargariin R40% 370 Oliivikonserv 360 Vahukoor R35%, kondenseeritud piim suhkruga, mesi 330-340 Majonees R25%, 310 Hamburgerid 230-260 Friikartulid 270
Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved)
kastmed, mis sisaldavad hapukoort, majoneesi, jogurtit, ketsupit, tomatikastet, köögiviljatükikesi- või püreesid jm. 5. Järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid: o Kisellipulber MUSTIKAKISSELL o Pudingupulber 6. Jookide kontsentraadid : o Mahlajookide pulber o Lahustuv kohv, lahustuv tee, lahustuv kakao o Teepuru 7. Jahust toodete kontsentraadid: o Pannkoogijahu o Tordipulbrid 8. Kuivad eined : serveerida alati vedelikuga ( piim, jogurt, mahl), sest seedimisel paisuvad ! o Müslid o Maisihelbed o Pallid vilja-, riisi-, maisi- o Paisutatud nisu, paisutatud mais popcorn 2 KONTSENTRAADID SÄILIVAD KUIVAS KOHAS 1 2 AASTAT 9. Piimatoodete kontsentraadid : o Kondenspiim: Suhkruta, suhkruga, suhkru ja taimeõliga, kohviga, kakaoga o Milla- piim rasvasusega 0,05%, 1,8%, 2,0%, 3,5%: kauasäiliv
Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati aretama üha uusi sorte. Nüüdseks on Holland maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”. Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse
1 kimp hakitud peterselli 400 g purustatud tomatit 1 puljongikuubik 2 dl vett soola ja musta pipart 1 tl punet Juustukaste: 50 g võid 60 g nisujahu (1 dl) 1 l piima soola ja musta pipart 100 g riivitud juustu (2 dl) Valmista hakklihakaste: Pruunista pannil hakkliha, sibul ja porgand. Lisa petersell, tomatid, puljongikuubik ja vesi. Maitsesta soola ja pipraga. Hauta kastet kaane all 10 minutit, maitsesta punega. Valmista juustukaste: Sulata potis või, lisa jahu. Lisa vähehaaval piim ja kuumuta pidevalt segades keemiseni. Keeda 3 minutit, aeg-ajalt segades. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta pott tulelt ja sega juurde riivitud juust. Võta ahjukindel vorm ja tõsta põhjale kiht juustukastet. Laota peale kiht lasanjeplaate, siis hakklihakastet ja peale juustukastet. Korda 3-4 korda, kuni toiduained on otsas. Pealmine plaatide kiht kata juustukastmega ja puista peale veel riivitud juustu. Küpseta 225-kraadise ahju allosas 30-40 minutit.
Kui koolipäev sai läbi, siis ma hakkasin koju minema. Koduteel ma nägin samaid asju mis hommikul, et autodel tulid heitgaasid ja mõned inimesed suitsetasid ja mõni mängis tikkudega ja tikkudega mängimisel tekib ka keemiline reaktsioon. Kui ma jõudsin koju, siis ma võtsin riidest lahti ja läksin ema kööki aitama. Ema tegi köögis väikesele õele putru piimast. Piima keetmisel ei teki mingit keemilist reaktsiooni, sest piim ei saa muutuda teiseks aineks ilma teise aineta. Kuna piim ei saa teiseks aineks keetmisel muutuda, siis ta jääbki piimaks. Õhtul jõudis kätte, enne külaliste tulekut ma panin küünla põlema ja küünal kui põleb siis ta eritab lõhna ja küünla põlemisel tekib keemiline reaktsioon, sest hapnik muutub süsihappegaasiks nagu alati kui tuli ehk leek põleb.
Taigen panna kaetult ½ tl soola sooja kohta 30 min. kerkima. 2sl suhkrut Kerkimise ajal lüüa taigent paar korda alla. Kerkinud 450g nisujhu taigen panna küpsetusvormi, suruda sevad üles. Peale 1l metsmarjamoosi panna moos ning määrida Peale määrimiseks muna ääred munaga. Küpsetada ahjus valmis. SÕIR • Toiduained: • Piim ajada keema. Samal ajal panna kaussi kohupiim, millele 3l piima lisada näpuotsaga köömneid ja veidi soola ning 750g kohupiima lahtiklopitud munad. Segada 5 muna puulusikaga ühtlaseks massiks. Kui piim on keema Köömneid tõunud, panna kohupiimasegu piima sisse. Pidevalt segades sool kuumutatda nõrgal tulel, kui
Toiduaine 1kg hind kogus summa liha 84,00 110g 9,24 kala 54,50 119g 5,995 piim 12,90 0,5l 6,45 juust 105,00 30g 3,15 või 15,50 20g 0,31 õli 25,90 20g 0,518 kartulid 4,50 250g 1,125 sai 29,70 6g 0,178 leib 42,50 6g 0,225 suhkur 11,90 30g 0,357 juurviljad(porgand) 6,50 200g 1,3 puuviljad(banaan) 21,90 250g 5,475 Summa: 34,32
10. Tanki-ja autokaalud: tensomeeter, kaalutakse taara(auto), nullarvestus, 100g täpsus. 11. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine: kalibreeritud mõõtekamber, ekstsentriliselt liikuv mõõtekambri seina vastu liibuv rõngaskolb, tsükleid loendab magnet möödumisel andurist. Mõõtetäpsus 0,2...0,5 %, kuni 100000 l/h. Väiksetel kogustel ebatäpsem. Etten.tootluse alampiir. 12. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte: liikuvad osad puuduvad, piim on elektrijuht- käitub juhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, juhi otste vahele indutseeritakse elektromotoorne jõud, mõõdetakse alalispinget, mis tekib piimatorus diametraalselt paiknevatele elektroodidele. 13. Silotankid: õhutusava/klapp, valgusti, ringpesu pihusti, segisti (rasva pinnale tõusu vältimiseks, võib ka õhuga), teenindusluuk, manomeeter (kogus), temp.mõõtur sisse- väljavooluava, happesuse andur, vaateaken jne.. Piimal suur soojusmahtuvus- stabiilne, kui
Mikroorganismide elutegevus ja väliskeskkond Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub · temperatuurist · ajast · niiskusest · keskkonna happesusest · mikroorganismide alghulgast toiduaines Ebasoodsates tingimustes mikroobide elutegevus peatub, paljunemine lakkab. Selleks, et mikrooganismid saaksid omastada toitaineid peab keskkond sisaldama vähemalt 15 % vett. Eriti heaks toite keskkonnaks on valgurikkad toiduained. Seega on kõrgohuteguriga toiduained liha, piim ja nende tooted, munatoidud, pähklid, seened. Veesisalduse vähendamisega ehk kuivatamisega on võimalik pikendada toiduainete säilitamise aega. Enamikul bakteritest on paljunemise optimaalne temperatuur 8-65 kraadi , eriti kiiresti toimub paljunemine 20-37 kraadi juures , seetõttu riknevad liha, kala ja piim soojas ruumis väga kiiresti, loetud tundidega. Termofiidid ehk soojalembelised mikroobid paljuenevad kõige paremini 50-70.
- Besee- munavalge,suhkur VÕIBISKVIITTAIGEN Rasvaine,suhkur,muna,jahu, kobestajaks küpsetuspulber(muna) Poorsus saavutatakse muna ja rasva vahustamise tulemusena Küpsised,keeksid,muffinid,tordi-,koogipõhjad jne... Mida rohkem rasva tootes, seda vähem säiluvad, sest rasv rääsub. SEGATUD TAIGNAD · Liivataigen- rasvaine, suhkur,muna,jahu,küpsetuspulber(küpsised, vaarakud) · Muretaigen- vähem suhkrut, rasva, sitkem(jogurtikook) · Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook) · Mandli( või pähkli) taigen- munavalge, suhkur, mandel(biskviidi vahele krõbeda kihina) · Piparkoogitaigen- rasvaine, siirup, jahu, küpsetuspulber(tordipõhjad,piparkoogid) · Präänikutaigen- mesi,karamellsiirup,suhkur,vesi,muna,sooda,rasvaine,jahu · Keedutaigen- rasv,vesi,sool,jahu,muna · Lehttaigen- jahu, margariin, vesi, sool, muna- koosneb 256 kihist
Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja 1/3 loomse päritoluga. Taimse toidu hulka kuuluvad teravili ja teraviljatooted, puu- ja köögiviljad. Loomse toidu hulka kuuluvad piim ja piimatooted, liha, kala ning munad. Autori ostukorvis on kana, vorsti (mis pole küll kõige tervislikum toiduaine), palju piima ja koort ning kodust võetud ja ise kasvatatud puu- ja köögivilju. (Tervise Arengu Instituut, 2015a) Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud. Süsivesikud on organismis kiiresti omastatavad ja seega kõige olulisem energiaallikas. Süsivesikud on näiteks glükoos
Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks
a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon
KOKA ÜLEMINEKUEKSAM TALLINN 2012 Koka üleminekueksam Menüü EELROOG Muna majoneesi, tomati ja basiilikuga (muna, majonees, kirsstomat, basiilik) PEAROOG Maksastrooganov kartulipüree ja mustrõika peedi salatiga (veisemaks, tomatipüree, hapukoor, sibul, kartul, piim, või, mustrõigas, peet, õun) JÄRELROOG Kovhikreem (rõõsk koor, kohv, suhkur,zelatiin) Sidrunivesi Leib Koka üleminekueksam Toiduidee Menüü on koostatud kahele kahele keskealisele naisterahvale. Menüü koostamisel lähtusin
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
