maakonnas, viimane hõlmas peamiselt Lätit. 6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne) Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema. Eesti kirjakeelele panid aluse Rootsi aja luterlikud pastorid, sest luterluses nõuti, et iga inimene peab oma emakeeles oskama jumalasõna lugeda. 17.-18. sajandil oli kasutusel nii põhjaeesti kui lõunaeesti kirjakeelkirjaviisi üle vaieldi Piiblikonverentsidel, suur osa pastoreid toetas saksapärast kirjaviisi. Kirjasõna 17. sajandil Kirjasõna 18. sajandil Põhiline osa grammatikareeglistikel 18
Huvid ja vajadused Pearu huvideks olid kõrtsis, Huvitus väga töö tegemisest, peamiselt saksatoas käimine ja mida ta tegi igal võimalikul rehnupidamine, milles ta ennast hetkel, vahel käis ta ka kõrtsis. suurepäraseks pidas. Hiljem, vanaduses luges Andres tihti piiblit. Väärtushinnangud Väärtustas õiglust (mis Väärtustas oma unistusi ja tihtipeale tema puhul oli pigem tulevikuplaane ja nende ebaõiglus tema enda kasuks), täitumist, tõe ja õigluse jalule nalja tegemist (rohkem halva seadmist, oma talu ülal ja nalja tegemist), lõbusat korras hoidmist, selle kestma
äkki tabas looma raske löök toobripuuga kuklasse. Ta pöördus uue vastase poole, kuid sai veel ühe löögi, loom jooksis tagasi oma karja juurde. Ulrich oli haavatud. Tal olid sõrmed verised ning ta palus arsti kutsuda. Tõnu sai aga vihaseks selle peale et naine mõisnikule appi ruttas ning küsis talt et milleks see vajalik oli , seda pole lepingus ette nähtud. Tõnu läks Ulrichi juurde ning ütles et ta tahab lepingust lahti ütelda. Sellepeale käsib Kremer tal piiblit lugeda. Tõnu nimetab, et seaks, kuna ta saab lõpuks aru et leping oli vale ja et ta on alles nüüd hakanud naisest tõeliselt hoolima. Kolmeteistkümnes peatükk Tõnul ei läinud piimaäris üldse hästi. Tal oli kasum kesine, ta arvas, et algul ongi nii kuid kahe aasta möödudes hakkas see tema tegutsemismeelt alla viima. Ning talle selgus, et mäeküla piim ja või polegi nii kuulsad kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt ei ostetud
Selle alapunkti alla võib pikalt kirjutada juhtumitest, mis on seotus koolivägivallaga nt. koolikiusamised viivad enesetappudeni ning koolitulistamisteni, mis võivad kõige hullemal juhul nõuda palju ohvreid. 3. Teemaveeretamine teemal ''Kool ja usuõpetus''. Milleks oleks vaja õppida koolis usuõpetust? Kool ja usk on ajalooliselt alati koos käinud. Sajandeid tagasi tekkisid esmalt kirikukoolid, kus õpetati noori just nimelt läbi usu. Nad õppisid esimesena lugema Piiblit ning laulma koraale. See tõestabki seda, et ka tänapäeval ei tohiks me unustada, et usk on meile ajalooliselt siiski väga tähtis, ja enamik asju mis maailmas on korda saadetud, ongi seotud just usuliste põhjustega. (nt. ristisõjad jne) Tänapäeval võetakse usku, kui ajupesu ja ammugi on see lahku kasvanud koolist. Kuid miks nii? Kui me õpime ajalugu siis sealseid ususekte ja erinevaid ususõdasid on mitmeid, aga lapsi ei viida kurssi enamus põhjustega
2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest =Tekivad ülikoolid -1088 Bologna Itaalias -1200 Pariisi Prantsusmaal =Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa Tudengid ehk skolaarid ehk kleerikud =Koolist vabal ajal rändasid =Looming ülistab maiseid rõõme =Parodeerivad Piiblit =Vagantide luule -Vagare tähendab hulkuma -Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius -Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke ,,Carmina Burana" =Vagantide luule tähtis näide =Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud =Leitud kloostrist Rahvusvaheline üliõpilaste hümn =Gaudeamus igitur iuventus dum sumus =Rõõmustagem kuni oleme veel noored Peagi hakati vagantide ladinakeelseid laule tõlkima rahvuskeeltesse
Keskaja lõpus kerkis esime probleem, kuidas vabastada filosoofia religiooni eestkoste alt, seejuures viimast alavääristamata. Keskajal lõpus tekkis kahe tõe teooria, selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia tõed teineteisest sõltumatud. Filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele, teoloogia tegeleb aga üleloomulike asjadega ja tugineb ilmutusele. Uusaja alguses hakati seda õpetust nimetama õpetuseks kahest raamatust. Nendeks kaheks raamatuks peeti loodust ja piiblit. Looduseraamatust leiab inimene teaduse ja filosoofia tõed, piibel annab aga kõlbluse tõed. Selle õpetuse levimine tõi kaasa lõplikult filosoofia vabanemise. II. Retrospektiivsus tagasivaatama. Keskaja filosoofia retrospektiivsus väljendus veendumuses, et mida vanem, iidsem, algupärasem seda tõesem mingi allikas on, st et inimese üle valitsesid autoriteedid. Kõige iidsem oli loomulikult piibel, mida peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede
Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Pühad tekstid: Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constantiniuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. 1 KATOLIIKLUS Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk
Varakapitalismi tingimustes vajati algset kapitali ka ettevõtluse arendamiseks ja seetõttu ihaldati rikka kiriku varasid. 3.2. Usupuhastus Saksamaal: Usupuhastuse algatajaks loetakse teoloog Martin Lutherit (1483 – 1546), kes Wittenbergi linna lossikiriku uksele naelutas 1517 oma 95 ladinakeelset teesi, milles ta eelkõige kritiseeris indulgentside müüki. Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest Saksimaa kuurvürsti Friedich III Targa eestkoste all Wartburgi lossis tõlkis Luther Piibli saksa keelde, pannes sellega ka aluse saksa kirjakeele kujunemisele. Senise ladinakeelse jumalateenistuse asemel pidi toimuma üleminek rahvakeelsele jumalateenistusele. Sakramentidest ehk Jumala armu vahendamistalitustest jäeti alles vaid kaks- ristimine ja armulaud.
kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck- Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat Katrina Viirma BA VI rühm Tartu, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Naise elu keskajal................................................................................................................... 3 Haridus.................................................................................................................................... 4 Haritud naised...............................................................
Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. Ta kartis surma. ,,Ta võis eluaeg koolis vaimustusega kõnelda Sokratesest, surma silma ees polnud ta ise mingi Sokrates. Ta oli elav inimene, kes kõige oma elutarkuse juures oli veel võimeline nutma ja naerma, ja iga elav kardab surma." ( X peatükk lk 352 ). Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Noorukieas oli Juulius mõneti mässumeelne (põgenemine onu juurest maalt),
Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema. Üks õdedest pidi alati kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Siis kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Hilisemal keskajal olid nõudmised veel kõrgemad. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks triviumi kuulunud teadusaladele grammatikale, retoorikale ja dialektikale Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. 7 vaba kunsti hulka kuuluvaid geomeetriat, astronoomiat ja aritmeetikat kloostrites ei õpetatud, kuid jagati õpetust ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus, aiapidamine, käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus. 6 Tähelepanuväärsed naised Herrad von Landsberg (u. 1130 1195) 12. Sajandil Hohenbergi abtsiss, kirjutas
4. Võrrelge talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll neis protsessides oli a) Luteri kirikul, b) Keskvõimul, c) Kohalikul aadlil? Kuidas võisid talupojad suhtuda hariduse andmisesse? Selgitage oma arvamust. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti juhuslikuks ja lühiajaliseks. Suuremaks probleemiks kujunes soblike koolmeistrite leidmine. Probleemi lahendamiseks rajati Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. Sealseteks õpilasteks olid enamjaolt Tartumaa päritolu talupoisid
Inglismaal Canterbury peapiiskopkond Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo. Kristuse sünnidaatumi arvestas välja Dionysius Exiguus, kuid eksis arvestustes Karl Suur nägi eesmärki Rooma kultuuri taaselustamises. Aachenise õukonnaakadeemiat juhtis Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Frangi õukonda kuulunud kirikuisade tõused ja Piiblit uuriti. Kirikute ja kloostrite juurde rajati koole. Killustatuse ajajärgul jäi kõik unarusse. 4. Ülevaade ühiskonnast ja majandusest varakeskajal. Käsitöö ja kaubanduse allakäik, va Põhja-Aafrika ja Hispaania. Bütsantsis oli allalangus ajutine, asendus peagi elavnemisega. Kristlik Lääne-Euroopa jäi pikaks ajaks madalseisu. Linnaelu soikus, pärast araablaste vallutusi. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama saratseeni piraatide rünnakud, aga linnaelu ei hääbunud
- Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2 parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2
(P.S. kui uurida nende kunsti ajalugu, on võimalik näha sarnaseid jooni ja ühiseid omadusi) Nende eeposte üle saab kaua arutleda, kuid ühest asjast võib täpselt öelda: need eeposed olid ülekantud ühest kultuurist teisse, inimesed rändasid ja jutustasid edasi teistele rahvadele oma lugusid mälu järgi ja juba need teised rahvad muutsid teada saadud lood omapäraseks, nendele rohkem meeldivaks. Nii levisid rahvauskumused ja legendid üle maailma ning hiljem pandi kirja Piiblit, mis sisaldab ka tänapäeval väga sarnaseid lugusid, mis olid kunagi võetud osadena teiste rahvaste kultuuridest ja ülekantud ühest keelest teisse. Kasutatud allikad Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/_ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/ (04.12.2013) Raamatud: ,,Minu Piiblilugude raamat" (1994 a)
· Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis · Leidis, et leiva ja veini käsitlemist kristuse ihu ja verena on vale · Usutõdede ainuallikaks pidas piiblit · Aitas kaasa selle inglise keelde tõlkimisele · Tema õpetus avaldas palju mõju paljudes maades · Tehhi · 13.saj oli saanud tehhist kesk-euroopa suurim riik · 1241. olid tehhid purustanud maale sisse tunginud mongoli-tatari väe · varsti peale seda hakati liitma tehhiga naabermaid · otakar II premysl tugevdas keskvõimu · selle peale hakkasid feodaalid panid otsima endale järgmisi
Stahli saksapärastatud eesti keelt kasutati pea kogu 17.sajandi vältel, kuni sajandi lõpu Forselius koos mitme teise kaasosalisega selle vastu mässu tõstis. 1693. aastal avaldaski Forseliuse sõber Johan Hornung murranguliseks osutunud ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kiriku nõudmisel, et lihtrahvas Piiblit tudeeriks oli veel üks loomulik tagajärg nimelt Piibli tõlkimine eesti keelde. Ülesande tegi raskeks asjaolu, et Eestis olid välja kujunenud kaks kirjakeelt põhjaeesti ja lõunaeesti. Seetõttu ei ilmunudki Rootsi ajal Piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust. Protestantlus erineb roomakatolikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks. Protestandid eitasid piiskopide ning paavsti autoriteeti. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/ · http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristlus.html · http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus · http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html
· Kirik - Hoone ja teine tähendus organisatsioon ehk kristlikku rühmi - Liigid a. Katedraalid (peakirik) b. Teised hooned, lihtsalt ehitused c. Kabel (ka osa kirikust) - Enamasti risikujulise põhiplaaniga - Kirikus peab olema kindlasti kristluse sümbol ehk rist nähtaval kohal - Kirikus on altar, kuhu tavaliselt lihtsurelik ei lähe - Kantsel on kõrgem koht, kus peetakse jutlust ja väiksem lugemispult, mis on all. Seal loetakse ette piiblit - Kasutatakse orelit - Uutemates kirikutes on bassein, kus ristitakse uuemaid inimesi - Rikkalikult kaunistatud ja mälestusmärgid · Puhad toimingud ehk sakramentid - Üldlevinud toimingud ristimine ja armulaud. Veel kuulub hulka abiellu sakrament, surm, - Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega). Ristimine tähendab kuulumist jumalale. - Konfirmatsioon on leeritamine, mis järgneb ristimisele. See toimub siis kui inimene on sirgunud noorikuks
Hästi tähtis osa on palverännakutel, populaarne sihtpunkt oli Rooma, Jeesuse hauale. Püha Jakobi säilmed olid ka väga populaarne sihtkoht. Tänu sellele hakati teid korda tegema, peale selle tulid laatsaretid. 15 Stiil ongi raskepärane ja talupoeglik. Romaani stiili iseloomustab tükiline ebasobivus. Palju kasutatakse võlve. Silindervõlv oli juba enne olemas, kuid seda kasutati ikkagi, rikkalikult maalidega kaunistatud. Selle funktsiooniks oli esitada kirjaoskamatututele piiblit ja kaitsta ja tõrjuda deemoneid ja kurja. Tunnuseks saab ümarkaar ja tuleb ristvõlv. Servjoonvõlv. Tugipiilarid. Kooriruumide põrand on kõrgemal kui üldine põranda tase, sest seal all on kelder, kus hoitakse reliikviaid ning samuti on romaani stiilist väga oluline, et näeks kuidas Missat läbi viiakse, aga kui see oleks samatasandiline, siis seda ei näeks. Kasutatakse palju kuupkapiteele, sinna pindadele on väga hea teha reljeefe. Kloostreid vaadati kui päästvad Noa laeva
saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp fikseeris vana kirjaviisi ehk I ühtlustatud kirjaviisi põhimõtted, tehes eestlastele jumalasõna arusaadavamaks ja lähenedes rahvakeelele. Vana kirjakeel on I eestikeelsele täispiiblile (1739) eelnenud perioodi keelekasutus. Piiblit peeti tolle aja tippteosega, sest siis sai eesti keelt pidada struktureeritud ja arenenud keeleks. Vana kirjakeele periood kestab kuni rahvusliku liikumise ajani. Kirjakeele ajaloo periodiseerimine Vana kirjakeele periodiseerimisel saab lähtuda üldkultuurisest arengust või kirjaviisis toimunud muutustest. Kirjaviisi muutustest lähtudes saab perioodi kuni 17.saj lõpuni nimetada ebaühtlase saksa-eesti kirjakeele ajaks, aga perioodi Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks
Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4 Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on ül...
tähtsam teadussaavutustega kaasnevast ühiskondlikust tunnustusest. Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i poolt, tuli Faraday mõttele, et see nähtus peaks esinema ka "tagurpidi"
Luzin usub aga tõemeeli et D ja Pulheeria ainult Raskolnikovi poolt tema vastu üles keeratud ja et südames hoiavad nad ikkagi tema poole. Samal õhtul jätab Raskolnikov ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas
valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada. Et töö oleks meeldiv, selleks pidid tööd saatma laulud ja õpetlikud kõnelused. Kollektiivsete söömaaegade käigus on võimalik inimestel vestelda kunstist ja kirjandusest, nautida sõprust ja armastust. Teadustegevus peab tooma kasu igapäevaelu probleemide lahendamisel
Reisirong sõitis Tallinnast Tartusse tollal kuue tunniga, samal ajal kui postihobustega kulunuks sama maa läbimiseks terve päev. Raudtee muutis ka Eesti asustuspilti. Mitmed Eesti väikelinnad ( Jõgeva,Elava,Abja-Paluoja jt ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Pilet 11 Talurahva haridus ja eestikeelne kirjasõna Rootsi ajal Rootsi ajal valitses luteri usk ning selle üheks põhimõtteks oli, et iga talupoeg peab oskama piiblit lugeda. Haridus hakkas levima ka talurahva seas. Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius. 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool
Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis. enamjaolt ladinakeelne, sisaldas soomekeelseid palveid ka. Peetakse Soome ilusaimaks raamatuks. Soome kirjakeelele ja kirjandusele pani reformatsiooni ajal aluse Mikael Agricola. Keskaja lõpuks kasutati soome keelt igas elusfääris ja seda rääkisid nii vaimulikud kui ka kaupmehed, seetõttu oli vaja emakeelset vaimulikku kirjandust, eelkõige Piiblit. Agricola "ABC-kirja"(1542-43) oli esimene soomekeelne raamat. 1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument
Koondas Preisimaale armee, mis oli suuruselt Euroopa neljas. Hakkas ohvitseridelt nõudma sõjaväelist haridust, jagas armee üle riigi garnisonideks ja juurutas marsi sammu, kuningas osales ise riigi asjade otsustamisel, kuid moodustas ka suuere ametnikkonnaga Peadirektooriumi. Majanduses piiras importi ja soodustas kodumaiste kaupade kasutamist. 1717 kehtestas üleüldise koolikohustuse, õpetajateks olid sõdurid. Nõuti vaid lugemisoskust, et Piiblit lugeda. Kuningas oli sügavalt usklik pietist( luterluse erivorm), kuid usuvabadust ei sallinud. Friedrich II Suur 1740-1786; esindab valgustatud absolutismi. Jätkas valitsemist isa moodustatud Peadirektooriumi abil. Kasutas salanõunike. Püüdis riiki sisemiselt reformida. Tahtis vähendada talupoegade mõisategu kuuelt kolmele päevale. Aadlikke vastuseisu tõttu sai seda teha vaid riigimõisates. Lasi kiirendada Ooderi jõe ääres
ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Hiljem otsustas Ekke ,et läheb üksi Ingelandist ära. Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma. Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud Toomas Üüve rikkus: Toomas oli välja valinud ühe rikka kaupmehe tütre ja oli öelnud et kui nii ja nii palju kulda ei saa jäävad pulmad ära. Ekke nägi naabrimehe hoovis midagi liikumas ja kui ta märkas, et see on Eneken jooksis ta kohe sinna.
aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema · Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a. võeti Maapäeval vastu otsus rajada igasse kihelkonda kool ja seda ametisse koolmeister · Heinrich Stahl - koostas esimese eestikeele grammatika, avaldas mitmeid eestikeelseid
ilmselt õnnelikku lõppu olnud. 4. Mefistofeles on teose üks kõike keerulisemaid, vastuolulisemaid ja huvitavamaid tegelasi. Ta oli väga enesekindel ja nutikas ning talle meeldis end proovile panna. Ta vedas jumalaga kihla, sest talle ei mahtunud pähe, et kellelegi (mõeldes siin all jumalat) võiks olla niivõrd suur võim, millega saab kontrollida inimesi. Mefistotelese nutikust tõestab see, kuidas ta ilmus puudlina Fausti ellu. Iga kord kui Faust piiblit luges, hakkas koer haukuma viidates oma ebausule selle suhtes. Talle meeldis näidata oma võimeid ja sellega teisi imestama panna (näiteks keldris Leipzigis, kus ta võlus kõigile erinevaid jooke ja narris nendega neid). Meistofeles oli ka humoorikas, näiteks teose alguses ta ütleb: ,,Aeg-ajal vanameest näen meeleldi ja püüan, et me vahekord võiks kesta. See temast kena on, et kuratki ta ees võib inimlikult juttu vesta
traditsioonidega pühitsused ja tseremooniaid kogumiseks on, kas see on värviline ja kesised Itaalia, Hispaania ja Ladina-Ameerika processions statsionaarses Rootsi palvelette kohtumisi, Aafrika, tantse ja laule, mis gregooriuse mungad on Solesmes. Islam Araabia sõna Jumal on Jumal, ja moslemid peavad end mitte uskuda muu jumal, kui juudid või kristlased teha, isegi araabia keelt kõnelevate juutide ja kristlaste Jumal ütleb tema jumal. Islam on palju prohvetite alates Piiblit, mis on suuruselt teine on Jeesus. Muhammed on suurim prohvet nad kõik. Põhiidee: "Jumal on nähtamatu looja ja master. Ta on tehtud Islam näitas, kes ta on läbi prohvetite, et juudid ja kristlased Piibel räägib. Tal ei ole poeg ja keegi võib tema poolel. Koraan, mida peetakse sisaldavad sõna Jumal, Jumal näitab, mida on õigus Gudstro teel. Tähendus islam on tavaliselt kokku võetud "viis sammast", mis on: usk, palve, tühja kõhuga, zakat ja valimisprotsesside reis Mecca.
Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium. Luteri usk muutus valitsevaks usuks. ·Rahvaharidus peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema kool, oluline osa oli ka koduõpetusel. Taheti ka piiblit tõlkida rahvuskeelde. 1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J. Hornungi ladinakeelse eesti grammatika. 1686. anti välja lõunaeestikeelne Vastne Testament Adreas ja Adrian Virginiuse poolt. Eesti keel muutus laialdasemalt kasutatavaks. Eesti ajakirjanduse algus. ·Gümnaasiumid ja Tartu ülikool 1630 loodi J Skytte eesvedamisel Tartusse Akadeemiline Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks
Nagu Lotman viitab, Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest “eraldus Euroopa kultuuris kunst teadusest ja käsitööst suhteliselt situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt hiljuti - renessansiajastul; teisalt näib kunst olevat kultuuri Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada universaalne komponent: pole teada ainustki vähegi arvestatavat Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid:
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
B armus ja tegi ennast narriks (naine levitas ta kirju). B'st sai usklik, askeetlik mees, kes ütles oma teostest lahti. Viimased eluaastad pühendas Dante uurimisele (lisas sõna ,,Jumalik") 14. Hispaania teater ja romaan enne Cervantest Olulisel kohal oli rüütliromaan. Inimesed ei eristanud enam reaalsust ja kirjandust. Kuningas pidi isegi välja andma määruse, mis keelas rüütliromaanide trükkimise, kuid rahvas läks marru ning kuningas siiski muutis määrust. Taheti isegi piiblit ümber kirjutada rüütliromaanina. Populaarsed olid pastoraalromaanid (karjaseromaanid), mis olid veel peenutsevamad: ilus loodus, ilus ilm, ilusad lambad, ilusad karjused, põhiteemaks armastus, eriti platooniline. Ka pikaresksed novellid- põhitegelaseks nooruk, kes põgeneb kodust ja saab kelmuste abil tehtud meheks, üh austatud liikmeks (Nipernaadi eestist). Teater oli nii usuline (katoliku kiriku missade illustreerimiseks) kui ka ilmalik (suures osas koomiline)
ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand!), hoiatus järeltulijatele Liivimaa kannatuste kohta. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715. Anton Thor Helle tõlkis täispiibli 1739, millega pandi alus eesti kirjakeelele. Kirik kasutas piiblit usuliste põhitõdede, religioosse moraali, kuuletumise jutlustamiseks. Samas omandas piibel ilukirjandusteose tähenduse, sest seal avaldus varem elanud rahvaste kultuurilooming. Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ja avardada silmaringi. Piibel lõi eeldused lugemisoskuse levikuks hoolimata seisusest, st aitas ületada seisulikke barjääre. Piibel soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket-levikut. Piibel lõi uue kultuurimäludimensiooni. Piibel on arhetüüpsete
aastal 95. teesina. Tänu trükikunstile levisid teesid kiiresti üle Saksamaa ja leidsid tulist poolehoidu. Martin Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele. Esiteks pidi inimene õndsaks saama vaid läbi usu, mitte kiriku kaudu. Teiseks kuulutas ta ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli. Nende põhimõtete järgi olid preestrid peaaegu üleliigsed. Samuti kuulutas Luther ka tähtsusetuks kirikuisade endi kirjapandu. Veel kohustati inimest ise piiblit lugema. See andis tõuke rahvahariduse arenemisele ja piibli tõlkimisle eri keeltesse. Eeskujuks oli Luther ise, kes tõlkis piibli saksa keelde. Lutheri õpetus pööras elu Saksamaal lausa pea peale. Toimus Saksa talupoegade sõda (1524-1526), kus Luther püüdis olla talupoegade ja vürstide vahel sobitajaks, kuid pööras siis otsustavalt ülestõusnutele selja. Saksamaa ühiskond jagunes usuküsimuses kahte leeri. Ühel pool olid uuendusi taotlevad
Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna allikaks ei ole kirik, vaid selleks saab olla ainult piibel. Lõpuks kuulutas Inglismaa parliment tema seisukohtade levitamise vangistusega lõppevaks patuks. Piibel: Enne surma asus ta tõlkima inglise keelde piiblit, mis oli vastumeelt Roomale. Piibli mõned osad olid tõlgitud inglise keelde ka varem, kui tema eesmärk oli täistõlge ja 23 levitamine. Pole teada, kui palju ta ise jõudis tõlkida enne oma surma. Tema õpetuse järgijad - LOLLARDID – viisid tõlkimise lõpuni. Lollardite piiblit nimetakse ikkagi Wyclifi piibliks. Lollardid võtsid eesmärgiks piibli levitamise
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos
· Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri)
talle halba olid teinud. Kuninganna surub ta endas maha armutunde Rosaura vastu,abielludes Estrellaga. Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid. S kehastab inimese vabaduspüüdu. Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. *Hispaania "kuldse ajastu" dramaatikale omane auto zanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus. Selles lühinäidendi zanris kasutas ta tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka autosid,mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia.
Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles. Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi, kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta soov, et rahastataks eesti keelset piiblit jäi ka unarusse ja seega vajus see mõte ära .Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow. Ta oli eesti päritolu mees, kes ilmselt proovis seda maha salata. Liivi sõja ajal andis ta välja kroonika/jutustuse, mis rääkis 16 saj Liivimaast ''Liivima provitsikroonika'' ''Russovi kroonika''. Väga palju infot seal reformatsiooni kohta ja Liivi sõja kohta. See oli esimene eestlase poolt kirjutatud, eesti keeles leviv raamat. See
Kuid Andresele tundus, et isegi kõrts pole enam endine koht: ei armasta saksatoas enam istuda Oru Pearu ega ka Kassiaru Jaska ning mehedki kõrtsileti ääres pole enam endised. Nüüd tundus Mäe peremehele, et kõrtsis ei istugi enam peamiselt ümberkaudsed peremehed, vaid hoopis sulased, turbavõtjad, puulõikajad ning mõisapoisid. Ka riielda ei mõistnud mehed enam nagu vanasti. Paremad ajad olid Vargamäel ja selle ümbruses möödas. Nüüd hakkas Andres sagedasti öösiti piiblit lugema, eriti Hiiobi lugu, sest und polnud ning ta püüdis leida vähemalt pühakirjast seda tõde ja õigust, mida tal elus nii vähe õnnestus kohata.
Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst. Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma. Lootis keisri turbekirjale, mis ta päästaks, kuid mõisteti süüdi ketserina ning hukati 1415 tuleriidal. Pärast surma mässasid kariklased e mõõdukad ja taboriidid. Hussiidid (huzi pooldajad, kes alistati vastasleeris). 1434 said mõõdukad hussiitidelt (ja katoliiklastelt) lüüa
Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab Inglismaad must surm, mis põhjustab majanduskriisi. 1360 tegi Prantsusmaaga rahu. Kuulutas Inglismaa paavstist sõltumatuks (alates 1213 oli Inglismaa formaalselt olnud paavsti vasall)1369 algas taas sõda, seekord olid prantslased edukad. Elu lõpul muutus ta seniilseks ja oli oma armukese mõju all. Lollardid ja 1381 ülestõus Lollardid olid kirikut arvustav usuliikumine 14. saj. Pidasid Piiblit ainukeseks ususeaduseks. Nõudsid sotsiaalset võrdsust. 1381 valmistasid ette suure talupoegade ülestõusu Inglismaal. Ülestõusnud ründasid Londonit, kuid suruti seejärel maha. 15. sajandil algas lollardite tagakiusamine. Lancasteride võimuletulek 1387 sai Henry of Lancaster Richard II vastase partei juhiks. 1399 tagandas parlament despootliku Richard II. Troonile valiti Henry IV Lancasteride suguvõsast. Rooside sõjad(1455-1485)
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
väärikuse vahe, nii hakasid mõned uurijad välja tooma kõiksuguseid haigeid mõtteid ja teooria käike . Näiteks üks teadlane kes uskus polügenismi ütles ,et hoolimata meie rasside erinevust kuulume me kõik ikka ühte liiki. Miks oli see teadlane tollel ajal nii positiivne , kui kõikide teiste arvamus rassidest oli üsna kriitiline . Üheks põhjuseks võib nimetada , et ta oli jumalakartlik mees ja tunnustas piiblit ja mis võibolla veelgi tähtsam , oli see ,et ta ei olnud kunagi näinud mustanahalist. See miks teine punkt võibolla veelgi tähtsam oli on põhjus miks ta muutis enda veendumust . Peale esimest kohtumist mustanahalistega liigitas ta üsna kohe mustanahalised eraldi inimliiki ja pidas neid lausa vastikuteks ning tõsist muret tekitas talle ka see, et valged hakkasid ihaldama mustanahalisi ja see oleks valgevere muutnud segavereliseks . Peale sellist muudatust muutis ta kogu oma teooriat .
aastal ilmunud Piibel. Trükikunsti leiutamise tähtsus: · valitseja teadaannete avaldamine muutus kergemaks · raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed · raamatut ei olnud enam nii kättesaadamatud (1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri.) 12. Kiriku juhtiv osa keskaegses kultuuris. · Vaimulikud olid keskajal ühed vähesed kirjaoskajad. · Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. · Teadmiste allikaks peeti piiblit. · Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. · Kiriku arhitektuur andis eeskuju kogu keskaegsele ehitustegevusele. 13. Keskaja tähtsus maailma ja Euroopa kultuuriloos. · Pani aluse ülikoolide loomisele, kus kujunes tänaseni kehtiv teaduskondade struktuur ja teaduskraadid. · Seisuste esindajatest kasvasid välja kaasaegsed parlamendid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
