Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul
Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik.
"madalamaid" zanreid (comics, ajaviiteromaan, ulme, migrantide kirjutatud tekstid) Kirjandus meelelahutusena Tõlgendus e interpretatsioon Kuidas mõista kirjanduslikku teksti? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid:
2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge
○ Eesmärgid: Luterluse süvendamine, vaestekoolide avamine, riigi trükikoda, kirkute juurde raamatukogud. ● Joachim Jhering - Eestimaa piiskop 1638-1657. ○ Pani Eestimaal kindla aluse luteri kirikule. ○ Lasi trükkida eestikeelse aabitsa talulastele. ○ Töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. Haridus ● Hariduse korraldamise tähtsus luteriusu põhimõtetest. Iga talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Probleemiks oli koolmeistrite puudus ja mõisnike soovimatus koole rajada. ● Bengt Gottfried Forselius - Rajas 1684 Tartu lähedale õpetajate seminari, kus koolitati talupoegi õpetajateks (160). 1686 käis kahe andeka õpilasega Rootsi kuninga vastuvõtul. ○ Saavutas Rootsi kuninga toetuse hariduse edendamisele. Igasse mõisa talurahvakool (mõisniku kulul).
- korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada - kõik usklikud pääsevad põrgust, Jeesus on kõik patud enda peale võtnud - katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel Anabaptistid - arvavad, et lapsed ei ole võimelised ise otsustama oma veendumuste üle ja seepärast toimub ristimine täiskasvanuna - leiavad, et kristlaste kohustus on luua õiglasem ühiskond Anglikaanid - kõige sarnasem katoliiklastega: usk põhineb peale piibli ka traditsioonidel ja piiblitõlgendustel - kõige jäigema hierarhiaga (klassid) protestantlik usuvool
siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit, mitte kiriku traditsioonist ja kirikuisadest, kuid tema arvates oleks pidanud pühakiri olema ühiskonna ilmaliku poole korralduse mudeliks. Calvini toetajaks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas.
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel. - inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes
Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust Emakeelset piiblit Lugemisoskust Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses: Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest
Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: · Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud
Suured küsimused ! 1)Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Marthin Luther astus indulgentside müügi vastu, Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 31. Oktoobril 1517. Aastal 95 teesina. Träkikunsti võidukäik aitas teesid kiiresti üle kogu Saksamaa levitada ning need leidsid tulist poolehoidu. 2)Kuidas kulges Saksa reformatsioon?-Inimest kohustati piiblit lugema, see nõue andis tõuke rahvahariduse arenemisele ning piibli tõlkimise eri keeltesse. Kuid Lutheri õpetus tekitas täieliku põrgu, leidus piisavalt neid kes sellest püüdsid kasu saada. Sellele järgnes suur talupoegade sõda (1524-1526). Ühiskond jagunes kahte leeri. Alles 1555.aastal sõlmiti kahe poole vahel rahu. 3)Võrdle Zwingli ja Calvini õpetust ja tegevust Sveitsis! Zwingli soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde.Ta taotles selgust ja lihtsust
võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj Kujutav kunst: maalikunstil suur tähtsus, piiblit seletasti läbi maalide, kirikud kaetud piltidega, miniatuurmaal(raamatumaal) tähtis; inimfiguurid polnd loomutruud (pikad, üleni riides); keskuseks oli Pr.maa, palju koolkondi Lõuna-Pr.maa koos Põhja-Hispaaniaga kalligraafiline laad, apokalüptilised teemad; Ida-Pr.maa kuni Belgiani ja lõunas Kataloonia tugev Bütsantsi mõju, lasuurne(erksinine) toon Inglismaa: hoogne miniatuurmaali areng, anglo-saksi isel.jooned, min.maali keskus Winchester, eriti
W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". 1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg) 1208-1227 Muistne vabadusvõitlust 1238 Stensby lahing 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1343 23. apr Jüriöö ülestõus
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia v...
kronoloogia uuringuid, kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“. Karolingide renessanss Euroopas elavnes kultuur Karl Suure ajal. Ta soovis poliitilist ja kultuurilist taassündi. Et vaimsest madalseisust välja tulla, koondas ta oma õukonda silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. Kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Alcuin. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ümberkirjutamist. Eesmärk oli ka hariduse ja kultuurielu edendamine, mistõttu käskis Karl kirikute ja kloostrite juurde koole.
Muudatuseks võis talupoeg kaevata mõisiniku kohtu, aga seal otsustas raha võitja, mida oli loomulikult mõisnikul rohkem. See muudatus andis mingi moraalse toetuse talupoegadele aint ja nende elu ei läind nii väga paremaks ikka. Eestis oli lutherlus, mis tähendas tähtsaid asju usueluga seoses. Kuna lutherluse üks tähtsaid muudatusi oli emakeelne piibel ja jumalateenistus, siis eesti keelse piibli osaline tõlkimine leidis aset Rootsi ajal . Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte. Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister. 1675 taheti algust teha kookihoonete rajamisega, aga majanduslik seis ei olnud nii soodne, kui inimeste valmidus. Õpetajate seminari loomisega 1684 B.G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse
Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri...
Kristlased usuvad, et VT, mis oli antud juutidele kajastab jumala tegevust Iisraeli rahva ajaloos. UT sisaldab aga nende inimeste tunnistusi, kes tundsid ise Jeesust või olid tihedalt seotud sündmustega kiriku alguaegadel. Piibli kohta väidetakse, et see on jumalast inspireeritud ja seepärast nim seda jumala sõnaks, kuid eri kirikud tõlgendavad seda erinevalt. VANA TESTAMENT Kristluse juured on juutluses: kristlased jagavad juutidega heebrea piiblit, mida nad nim vanaks testamendiks Kristlased ütlevad, et juutide ajalugu on osa jumala plaanist tuua inimkond tagasi enda juurde ning et prohvetite raamatud kuulutavad ette Jeesuse tulekut. UUS TESTAMENT Kristliku piibli teist osa nim UT-ks, ning see sisaldab varsti pärast Jeesuse surma kirjutatud raamatuid ja kirju. UT-s leidub 4 Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kirjeldust. Neid raamatuid tuntakse evangeeliumitena.
Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse
Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit, otsides õigust aga rakendada seda ei suuda. Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et pärast seda kui Pearu oli Andresele kõrtsis öelnud, et Liisi on lits, andis Andres talle viinapitsiga vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna.(Mari kaitses Liisit, Andres oli põikpäine ja nii ka Liisi) XXXVI Liisi ja Madis rääkisid saunas pikalt, Liisi probleemist ja Andresest
Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse
Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste käigus kirjutas ta mitu raamatut, kus süvendas veelgi oma seisiukohti. Ta ründas katoliku kiriku sakramendiöpetust, pidades küllaldaseks ristimist ning armulauuda. Ta soovis mungatöotust mitte igaveseks teha ning anda preestritel öigus valida abielu vöi vallalisuse vahel. Ta jöudis ka ordude ja kloostrite eitamiseni. Lindpriina leidis Luther peavarju Wartburgi lossis, kus ta asus tölkima Piiblit saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522 ja kogu Piibel 1534. See pani aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis ka vöimaluse tösta rahva haridustaset. Luther taunis pühakute ning pühede säilmete kultust, mis oli muutunud harrastuseks. §31 LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri körval oli ka humanistina tuntuks saanud Philipp Melanchthon (kodanikunimega Schwarzerd). Sündinud 16.02
Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik, pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit, kuid olid usklikumad kui itaallased, oli võõras üksiku isiku imetlemine. Huvi meelelise maailma kujutamise vastu. Värviperspektiiv, tahvelmaal, peenmaal, õlivärvid.Kuulsaim Pieter Brueghel-talupoegade Brueghel-"Maastik Ikarose langemisega" 26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor, tegeles ka maalimisega. 16.saj.Maalid: Sixtuse kabeli lagi ja idasein-motiivid Piiblist-maailma loomisest veeuputuseni, Viimne kohtupäev-sünge ja dramaatiline, on tunda uue stiili
inimene, ise veel õieti teadmata miks, uurib ümbust ja seda, kuidas asjad maailmas toimuvad. Inimene oma arenguteel omanadab järjest rohkem uusi teadmisi ja elu seaduspärasusi. Saades teada, et üks pluss üks on kaks järgneb küsimus, aga palju oleks selle korrutis. Inimene käib ühe suure osa oma elust koolis. Algul õpitakse põhitõdesid ja peale seda minnakse süviti edasi raskemate asjade juurde. Paljude jaoks sellest aga ei piisa. Loetakse palju filosoofilisi raamatuid, piiblit, uuritakse erinevaid maailmavaateid, et leida elu mõte. Loodetakse leida kõik vastused enese täiendamise teel- ehk on kõik kuskil juba kirjas. Sageli ei piisa aga õppimisest, et leida enda jaoks seda nn üht ja ainust tõde. Faust oli läbi uurinud mõtte-,arsti- ja õigusteaduse kui ka Uue ja Vana seaduse, saanud doktoriks, kuid see, mida ta ei teadnud jäi samaks. Ta soovis teada, kuidas aidata inimsugu, tahtes näidata neile teed õigema, parema poole
Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Me oleme loojangu, hävingu poeedid. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Piibel 66 alaosa, vana testament 39 osa, uus 27. Algselt heebria ja kreeka keeles. Sündmustik on II at. Ema. Seal on ajalugu, kuid põhiliselt on jumalasõna. 1966 oli piiblit 240 keeles. Eestisse jõudis sakslaste kaudu. Vana testament on aluseks juuda usulistele. Tuumaks on 10 käsku. Tähtis on Moosese lugu. Uue testamendi põhisõnumiks on kristuse elu. Keskendub evangeeliumile. Kristuse lunastuse õpetus. Iiobi lugu: Iiob elas hästi kuni talle saadeti kaela järjest õnnetusi. Ta kannatas kõik ära. 3 sõpra tulid, istusid ajasid juttu. Kirusid, kuni jumal tuli ja Iiob andeks palus. Siis sai ta kõike 2 x mis tal enne oli. Kasutatud materjalid: Ajaloo õpik
tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava.
Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava.
leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat. Mitmel pool maailmas tegutsevaid ortodoksseid kirikuid ühendab ühine usk ja jumalateenistus. Ortodoksne kirik peab jumalateenistuse aluseks nii Piiblit, kui ka kiriku poolt edasi antud ja seletatud pärimust ehk fraktsiooni. 7 esimest kirikukogu tõlgendavad kõige usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei omandanud kunagi sellist tähendust nagu läänekirikus. Oma jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast. Õigeusukirikus on lubatud ikoonide dateerimine
- rõhulise kinnise silbi täishäälik kahe tähega Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), § võimalik trükikoht.
asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisapõllud. Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule, mida talupojad rentisid, pidid nad ka kohustuslikus korras tegema tööd vasallide põldudel) ja ka sunnismaisus ehk talupojad ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada (teotööd olid kurnavad ning talupojad hakkasid püüdma põgeneda). * Mõisted: -) Tallinna linnakooli õpilane, kes üritas piiblit tõlkida Hans Susi. -) Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradti + tõlkija = jutlustaja Johann Koelli -) Talupoeg, kes tasus maa eest tööloomadega ja inventariga tehtut teotööga adratalupoeg. -) Eesti ja Läti ühine nimetus Vana Liivimaa. -) Nõuandev kogu piiskopi juures toomkapiitel. -) Kaupmeeste ühendus gild. -) Talupoeg, kes oli vabastatud teotööst ja maksis ainult kümnist/hinnust vabatalupoeg.
Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545. Tema teoseks on veel "Robinson Crusoe".
iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid tähtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid köstrid seda õpetama.1684. aastal avati Tartu lähedal, piiskopmõisas Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal võeti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks jäi see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gümnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, millega muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks. Kahjuks nendes
kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622. aastal Saksamaal ilmunud „Agenda Parva“. Esimesi eesti kirjakeele algeid võibki otsida reformatsioonijärgsest Tallinnast. Seal üritati tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Näiteks Balthasar Russow kirjutas oma kroonika küll alamsaksa keeles, kuid oli võimeline jutlusi puhtas eesti keeles pidama. Eesti keelde tuli küll võõrapärasusi, ent need pigem aitasid eesti keele arengule kaasa, kui takistasid seda. 2 Tallinnasse asutati niinimetatud vaeste koolipoiste institutsioon. Tegemist oli kohaga, mis korjas raha vaesematest peredest kirikuõpetajaks õppida soovivatele poistele. Selle aja
On säilinud rudimente aegadest, kui esines veel loomujumalaid. Saatürid on kitsinimesed ja kentaurid poolinimesed-poolhobused. Esineb müütilisi monstrumeid igasugusel kujul, nii gorgodena, hüdradena ja kimääridena, kuid need esimesed vaid selleks, et anda kangelastele kuulsusesära. Seetõttu kutsutakse ka Herat sageli ,,veisesilmaks". Kreeka mütoloogia koosneb suurelt osalt lugudest, mis jutustavad jumalatest, kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid kujutavad endas sageli teadust, mis tekkis sis, kui inimene püüdis esmakordselt seletada kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtsalt ka niisuguseid müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust, palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. ,,Pygmalionil ja Galateia" lugu on üheks niisuguseks. Kuid neis teostes esineb ka religioon. Kindlasti
Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana;
Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.) 31. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda
sõdades purustatud · 1783 taastati kõigi maakonnakeskuste linnaõigused, kokku 12 linna · Linnade omavalitsus jäi püsima, kuigi riigivõim õigusi kärpis; kodanikuõigused ainult sakslastest ülemkihil 17. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest? · Luteri usu põhiseisukoht oli, et inimene saab õndsaks tänu usule · Usu allikas Piibel pidi olema rahvakeelne · Talupojad pidid oskama emakeeles Piiblit lugeda · Lugema õpetamiseks tuli rajada talurahvakoolid 18. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega? Kuidas neid probleeme lahendada püüti? · Esimesed eestikeelsed trükised vaimuliku sisuga, mõeldud kirikuõpetajale abimaterjaliks (Stahli käsiraamatud) · Piibli rahvakeeles väljaandmine nõudis kirjakeele grammatikat (Stahl) · Paralleelselt käibel põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel (ilmus lõunaeestikeelne
vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas riigivõimu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist, lõppeesmärk oli maailma harmoonia. Veel
linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane laps enamasti vanemate voodis. 19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad, tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja kipsist nipsasju. Ka riidekappe hakati sajandivahetusest peale sagedamini tellima. Tavapäraselt seisis kapp vanemate voodi ees, ka jaotati sellega tuba puhtaks ja köögipooleks. Paljud pered ei jõudnudki riidekappi muretseda. Riided seisid siis seinal nagis, osalt ka kirstus ja kastis. Raamatuid oli töölisperedes vähe, peamiselt olid need vaimuliku sisuga väljaanded ja laste kooliõpikud
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis t...
Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama, talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit. Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal
Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud
rüvetamiseks 2.2.4. Rahvahariduse algus 2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide perioodil Johann Fischer 2.2.4.2. Andmed esimeste talurahvakoolide kohta 17. sajandist (mille tegevus ei olnud siiski püsiv) 2.2.4.2.1. Eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema, sest inimene saavat õndsaks vaid usu kaudu 2.2.4.2.2. Suurimaks probleemiks õpetajatepuudus 2.2.4.2.2.1. Õpetajate seminar asutati Tartu lähedale aastal 1864, tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius, õpetati Tartumaa talupoisse 2.2.4.3
Mõisted: Monoteism- Usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse Toora- Viis Moosese raamatut. Võib tähendada ka kogu juudi piiblit (Kristlaste Vana testiment) Tanak- Teine nimetus Vanale Testamendile, koosneb 24 raamatust. Heebrea keeles ning koosneb kolmest osast: seadus, prohvetid ja kirjutised Diasporaa- Väljaspool Iisraeli elavad juudid Püha maa- Juutide püha maa (Iisrael) Sionism- Juudid hakkasid levitama üleskutset naasta kodumaale, naasta Pühale maale Antisemitism- vaenalikkust juutide suhtes, tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale
Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud
htne valitsus, rakendada vennalikkust ja pojalikkust. Valitsejad ei tohiks isetseda. Tema kasutas misteid: kulg Dao, sisemine liikumine. Tema petusest kujunes vlja konfutsionism ehk elamispetus. PIIBLI TLKIMINE EESTI KEELDE Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Snavara polnud lai ja grammatika oli ebamrane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise sstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid snu, nagu mrr ja aaloe polnud. Piibel tlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kigepealt asuti tlkima uut testamenti. Iga vaimulik tlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise td. Tegi phjamurret. Johann Kutslav tegi
külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud.
Andres oli see, kes oli tulnud Vargamäele suurte unistustega. Ta tahtis väga oma töö pärandada pojale, et Vargamäel püsiks edasi tema sugupõlv. Ka Pearu tahtis oma talus näha oma lapsi toimetamas, mitte võõraid, kuid ta aga ei loonud Vargamäele õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi ärplemisvõimalusi leidamast, kuna viimane oli nii väga oma tões kinni ja väga harva võis juhtuda, et Andres Pearule omapoolsete krutskitega vastas. Kuid Pearu just seda oma naabri juures hindas oskust teist üle trumbata. Vastuolud kahe peremehe vahel viisid selleni, et lõpuks ei käidud üksteisel ristsetel, rääkimata niisama külaskäikudest
Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
