kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning
* NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA.
Gooti stiilile omane kuldne taust, maalid realistlikud Kirjelda Bernt Notke ''Surmatantsu'' : Kujutatakse katku, musta surma, luukere tantsib vaheldumisi elavate inimestega, kes peaksid surema, surelikud on reastatud hierarhiliselt- alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja,
Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma.
liikumiseks. Seitsmenda Päeva Adventistide missioon Kooskõlas Pühakirja suurte prohvetikuulutustega näeme Jumala plaani kõrgpunktina Tema loodu taastamist täielikus harmoonias Tema täiusliku tahte ja õiglusega. Meetodid Jutlustamise: Võttes vastu Kristuse antud ülesande (Matteuse 28:18-20), kuulutame me kogu maailmale sõnumit armastavast Jumalast, täielikemalt ilmutatud Tema Poja lepitavas teenistuses ja lunastavas surmas. Tunnistades Piiblit Jumala eksimatuks Ilmutuseks Tema tahtest, esitame me selle kogu sõnumit, kaasaarvatud Kristuse teine tulek (advent) ja Tema kümne käsuseaduse jätkuv autoriteet koos meeldetuletusega seitsmenda päeva hingamispäevast. Õpetamise: Tunnustades, et mõistuse ja iseloomu arendamine on oluline tegur Jumala lunastusplaanis, edendame me küpse arusaamise ja suhte kasvu Jumalasse, Tema Sõnasse ja loodud universumisse.
Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. 12. Ei oska selle koha suurt midagi öelda aga kui kuulata neid jutte ja filme selle kohta siis midagi pidi kunagi tõesti toimuma. Viited: www.wikipedia.org Piibel (Vastused) 1. Ristiusu aluseks on Piibel ja jumal kellesse inimesed uskuma hakkasid. 2. Raamatute raamatuks nimetatakse Piiblit, kuna see räägib väga palju usust ja maailma tekkest ja selle loomisest. 3. Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr. 4. Piibli kirjutamine on antud ja usaldatud inimeste kätte. Sellepärast kannab see endas
esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg, kategooriates talurahvas, feodaal- ehk läänikord, nõiaprotsessid. naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991 Haldusjaotus Kuni 1783. sama, mis Rootsi ajalgi (et vahet teha, Haldusjaotus on sama, mis vene ajal, 1944 1945 territooriumi
Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid. Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit. Piibli autoriteedi tähtsustamisest tulenes nõue teha see usklikele kättesaadavaks rahvakeelsete tõlgete ja hariduse edendamise kaudu. Erinevates riikides tõi reformatsioon kaasa hariduse arengu. Tulemuseks sai alati jumalateenistuse keele muutmine. Sellega tõusis inimeste haritus. Reformatsioonid lõid eelduse koolihariduse arenguks. Hakati rajama kristlikke koole. Kiriku tähtsa rolli tõttu pärinevadki inimeste teadmised enamjaolt kirikust, Piiblist ja jumalateenistustelt.
Seetõttu inimesed kristlust ei karda ega oskagi karta. Ka praegu võib millal iganes kristlike kogudustega liituda ning kui ära tüütab, võib sealt vabatahtlikult lahkuda. Kõlab hästi ega kohusta paljuks. Kui nüüd veel mõelda, et Jeesus palus ristil surres, et jumal inimestele andeks annaks, sest nad ei teadvat, mida teevad, siis tekitab see usk tõepoolest sooja ja südamliku suhtumise. Miks siiski ei usu kõik inimesed kristlust ja selle pühakirja piiblit, kui see nii väärtuslik ja vajalik tundub? Tõenäoliselt seepärast, et mis tundub ühele õige, ei ole seda teps mitte teise jaoks. Kes tahavad, need uskugu. Kõrgem vaimsus on väärt lugupidamist ja austust. Nõrgemad vajavadki juhti ning kristlus oma kallutavate põhimõtetega sobib selleks suurepäraselt. Ususekti astudes ületatakse piir, kust alates elu muutub mänguks, milles tuleb osaleda ettekirjutustest lähtudes.
juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele
Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool Eesti sai kirjakeele rajati hulgaliselt uusi manufaktuure Vastu: kehtestati sundorjus suurim näljahäda, mis eestlasi siiani painanud väga palju talupoegi oli pärit mujalt
5. Mis on saatusetragöödia? Too näide. 6. Nimeta 3 antiikaja tuntud filosoofi-mõtlejat. Pythagoras , Eukleides , Aristoteles 7. Mis ajast mis ajani kestis keskaeg? 5/15.saj 8. Iseloomusta varakeskaja kultuuri. * feodaalse korra kujunemine ja võidukäik * valitseb naturaalmajandus * perioodi lõpul algab linnade kujunemine * feodaalne killustatus 9. Kes ja millal leiutas trükikunsti, mida see endaga kaasa tõi? 1440. Johann Gutenberg 10. Miks nimetati Piiblit raamatute Raamatuks? 11. Mida tead Vanast Testamendist? Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega - iisreallaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: * Seadus * Ajalooraamatud * Tarkuseraamatud
ANTON HANSEN TAMMSAARE elulugu A.H. Tammsaare lapsepõlvekodu asub Järvamaal, soode ja metsadega ümbritsetud väljamäel- Tammsaarel. Kirjanik sündis Põhja-Tammsaare talus 30. jaanuaril 1878. Peres kasvas üles kümme last, kirjanik neist neljas. Töötas algul karjas, hiljem põllumaal. Kirjaniku lapsepõlv oli karm ja lihtne- ta kasvas üles nõudliku isa ja hella emaga. Pühade ajal loeti peres piiblit ja pühakirju. Teostes on kirjanik tihti läinud tagasi oma lapsepõlve ning kirjeldanud teostes ka oma lapsepõlvekodu. Läbi kõikide suuremate külaürituste ja pühade, puutus kirjanik kokku külarahva mõttemaailma ja kommetega. Juba lapsepõlves nägi Tammsaare, kui rasked on tema isa suhted naabritega. Lapsepõlvemälestustesse ulatub ka loodus. Kirjanik on palju kirjeldanud just oma kodumaastikke ja loodust, mis ümbritses Tammsaare talusid. Loodus jäi Tammsaarele vaimse
ja Iiri kunungatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul meeeletult teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest seisuslikud eelarvamused ja saatuslikud õnnetused ei lase neil abielluda. 5) LINNA KIRJANDUS Linnad muutusid kultuuri ja haridus keskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis. Koolidega seotud isikud olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide nime all. Vagantide luule on keskaegse linna lüürika. Pariislane Rutebeuf jutustab oma viletsast elust, näljast ja niisama avameelselt pihib ta oma patte. Viimane ja suurim keskaja lüürik on Francois Villon.
kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi
Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused
Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5. Mis on karolingide renessanss? Millest seisneb selle tähtsus? · Karl Suure suguvõsa troonil oleval ajal toimunud kultuuri elavnemine on tuntud kui karolingide renessanss. · Karl Suur koondas oma õukonda omamoodi õukonnaakadeemia. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikku ümberkirjutamist. Karl Suur käskis rajada iga kiriku ja kloostri juurde koole, kus saaksid hariduse ülikute pojad. 6. Võrrelge Lääne- Euroopa ja Bütsantsi ühiskonnakorraldust, lähtudes järgmistest aspektidest: riigivalitsemine, armee ja sõjapidamine, kaubandus ja linnad. · Riigivalitsemine · Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7
ära. Angligaani kirik tekkis siis, kui Henry 8 end Inglismaa kiriku peaks kuulutuas(1534). Thomas More lasi Henry 8 hukata. Inglise usu-uuendus(anglikaani kirik) sai aga tõsise vastulöögi kui 1553 a troonile saanud Maria Tudor püüdis sidet paavstigaja katoliiksust taastada. Umbes 300 prtestanti hukati. Lõplikult võitis uspuhastus Elizabeth 1 võimu ajal(1558-1603). 1534 aastal tekkinud anglikaani kirikus jäid katoliku tavad siiski püsima, kuid piiblit peeti ainsaks tõe allikaks. Kalvinism oli loodud protestantlik usuool nagu angligaani kirik. Algselt seda endine palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid
Nõus või pigem nõus 50,7%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 36,2% On tõenäoline, et inimese hing sünnib pärast surma uude kehasse: Nõus või pigem nõus: 44,3%, Pigem ei või üldse ei ole nõus 43,8% Inimese tegudel on mõju tema surmajärgsele saatusele (karma): Nõus või pigem nõus 37%, Pigem ei või üldse ei ole nõus: 51,7% 2011.a. uuringu tulemusi On olemas isikuline Jumal: 21% Onn olemas paradiis: 15% 3% loeb korra nädalas Piiblit 5% käib korra kuus kirikus 9% palvetab vähemalt korra nädalas Kõik hea ja halb, mkis inimene teeb, tuleb elu jooksul tagasi: 88% Loomadel on hing: 84% Taimedel on hing: 65% Hing või vaim võib eksisteerida kehast eraldi: 39% Sensitiiv võib haigeid tervendada: 75% Ca kolmandik eestlasi pooldab religioosseid ideid, mis ei pärine kristlusest On olemas maailma käivitav ja juhtiv vägi või energia: 57% Hinge taassünd uude kehasse: 37% 2009.a
Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus,
kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning
arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Rootsi kindlsutas oma võimu Liivimaal ka ülikooli rajamisega. Otsustati rajada ülikool tartusse, sest see oli kõige soodsama geograafilise asendiga- Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Kuid ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte.1632.aastal andis Gustav II Adolf korralduse avada Tartu ülikool.Tänu koolidele õppisid talupojad piiblit lugema. Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi,
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda.
kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. 1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning
veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. · Frangi õukonnas uuriti kirikuisade teoseid ja Piiblit. Ladinakeelsete antiikautorite ümberkirjutamine. · Ei tuntud vastuolu kristlike ja paganlike antiikautorite vahel. · Frangi riigi hiigelajale järgnevad sajandid (9.-10. saj) olid ühed süngeimad. Karolingide rajatud kultuurihuvi jäi unarusse.
aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu:
jäämise suhtes tekkinud. Erinevate isikuprobleemide süvenemisel otsisid nii Vargamäe Andres, kui teises osas ka ta poeg Indrek abi jumalalt, kelle abil nad lahendusteni lootsid jõuda. Kuid mida rohkem nad usku süvenesid, seda enam nad selles pettusid. Nimelt sisaldas Piibel väga erinevaid ning tihti vastanduvaid mõtteid, mis mehed segadusse viis. Andres muutus Piibli tõttu kurjaks ning Indrek jõudis järeldusele, et jumalat üldse ei eksisteeri. Ei saa kindlalt väita, et ilma Piiblit lugemata mehed oma muredele lahenduse oleks leidnud, sest see pakkus ka üsna abistavaid ideid, kuid kindlasti ei oleks mehed end ümbritseva suhtes nii vaenulikuks muutunud. Lisaks oleks Indrek suutnud rohkem õpingutele keskenduda ja õppetööd Mauruse koolis jätkata. Elu on karm ja ebaõiglane, kuid tagasilöökide tõttu ei tohi enda tegevusi pooleli jätta, vaid neist tuleb õppida ja edasi toimetada. Sest elus saadab edu üksnes neid, kes ise selleks pidevalt vaeva näevad
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine.
õpetada välja vaimulike, aga luterlike koolide eesmärk oli kõikidele luterlastele selgeks õpetada usu põhitõed ja lugemisoskus, et inimesed ise saaksid ennast arendada piiblit lugedes. Tänu sellele pöörati ka rohkem tähelepanu eesti keelsete trükiste väljaandmisele. Valitsemine Muinasaja algul ei ole mingit konkreetset Mitmeid erinevad valitsejad, kus valitsemist, aga arvata võib, et koos eestlasest, kui algsest vabatalupojast sai
,,Ordinari Freytags Post-Zeitung". Negatiivseks küljeks võib lugeda seda, et eestlased ei võinud kooli minna, kuna mõisnikud olid kahtlustavad nende suhtes. Nad arvasid, et tarkus võib neid õhutada mässule ning arvati ka, et eestlased on orjad ja peavad nendeks jääma. Lisaks polnud talupoegadel aega koolis käia, sest nad pidid endale elatist teenima. Kirikuelu elavnes Rootsi võimukandja Karl XI reformidega. Eesmärgiks seati õpetada iga talupoeg piiblit lugema, mis aitas kaasa ka lugemisoskuse arenemisse. Samuti hakati kirikus pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kuna Rootsi võitles palju, et saada Eestit omale, hävisid selle tõttu paljud kirikud. Kirikutel tekkis ka selline asi nagu nõiaprotsesside läbiviimine, mille käigus surid paljud süütud inimesed. Sellisel asjal polnud loogikat ning tavaliselt jäi suurem rahvamass peale. Kokkuvõtteks võib öelda, et ütlus ,,Vana hea Rootsi aeg" pole nii tõsi kui pealtnäha.
Just siis hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse. Liivimaal nimetati peale Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega. Kirikuelu elavnes koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Sel ajal üritati pärisorjast talupoeg õpetada piiblit lugema. 1687. aastal otsustati rajada igasse kihelkonda talurahvakool ning Rootsi ajal lõpuks oli Lõuna-Eesti oli kaetud rahvakoolidega.17. sajandi alguses oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimuliku sisuga. Kuid juba 1630. aastatel ilmunud mitmeosalised käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara-see pidi hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist.
Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus.
Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja
ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas, kes kuulutati pärast surma pühakuks. Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata
Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt tuli ära vedada suured kivikamakad ning tegeleda kuivendamisega, mis oli vajalik ka karjamaa jaoks. Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat. Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda
Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose " Narruse kiitus", kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks. Osman I isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi. AASTAARVUD: 1440 Johan Gutenberg leiutas trükikunsti. 1519 Karl V valiti Püha Rooma keisriks.
teotööd. Selle võitlemiseks viidi läbi reduktsioon , mille seas riigistati maaomandi. Eramõisad muutusid kroonumõisadeks ja talupoegade koormised natuke alandasid. Aga heaks Rootsi aega peetakse mitte ainult koormiste alandamise pärast. Kuna Rootsi oli protestantlik riik, oli Rootsi usk suhteliselt lähedam eestlastele, kui teised riigid. Kiriku peamiseks keeleks sai mitte ladina keel, mida ühtki talupoeg ei saaks aru, vaid eesti keel, mis iga talupoeg saab aru. Ikkagi Hans Süsi hakkas piiblit eesti keelde tõlkima. Selleks et uue religiooni levitada, ka rajati kirikukoole ja tõsti rahvaharidust. Ilmus esimene eestikeelne grammatika. 1637. Stahl koostas esimese grmmatikat saksa keel alusel, kuid aga reeglid olid väga rasked ja ta ei levinud. Hornung 1693. aastal näitas ilmale ladina keele alusel grammatikat. 1631.aastal avati esimesed gümnaasiumid. Tallinna gümnaasium, mille nimi on Gustav II Adolfi gümnaaium töötab siiamaani
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
ei kahtle? See on minu jaoks nii selge, aga kas ka Teie? Kui see nõnda on, siis asuvad nii meie uskumused kui teadmised tegelikult ühel teljel, tõenäosuse teljel, mille otsad kaovad mitteteadvusse, st selle telje otstes on teatavad läved, kus tõenäosus muutub nii kõrgeks või nii madalaks, et me usume, et me enam ei usu, vaid teame - et miski on kindlasti tõde või vale. Usk Jumalasse. Kas usk on kui arvamus? Jah. Aga mis on usk, küsitakse minu käest pidevalt, kui leitakse mind piiblit lugemas? See on kui ma usun midagi, mida ma ei tea. Kui ma tean, siis ma ei usu, siis ma ei pea uskuma, kuna tean seda juba. Paljud ei mõista seda vastust ja siis nad ei usu et ma ise usun. Nad arvavad, et ma põiklen nende kriitikast lihtsalt kõrvale. Kuid nad jätavad mind. Ja kes ei jäta, vaid küsivad veel, siis ma tavaliselt proovin üritada seda veel seletada nõnda, et usk on tugevas mõttes
Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast
Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni. - Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes koostas 1535a. Luterliku katekismuse - Johann Koell- pühavaimu kirikupetaja, kes tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde - Hans Susi- noor mees, kes üritas Piiblit eesti keelde tõlkida, kuid suri enne kui valmis sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3. Hajrumaa 7. Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa
Pärast seda mõtles Andres vahest esimest korda oma naise ja laste saatuse üle järele. Ta sai aru, et armastab Krõõta ja ei taha, et Krõõt sureks. Ta palus mõtteis jumalat, et see Krõõta ei võtaks. Kuid kui jumal siiski Krõõda võttis, tundis Andres, et see ei olnud aus, Miski ei olnud aus. Ta oli tahtnud ehitada endale kodu ning luua pere, kuid pidi selle unistuse eest ohverdama oma naise. Andrese tõde lõi võnkuma. Tema oli teinud kõik, nii nagu pidi: teinud tööd, lugenud piiblit, olnud aus ja õiglane, kuid ikkagi pidi tema Krõõt minema. Vahepeal vaatas Andres naabri talu poole ja mõtles, miks Pearul selliseid probleeme pole. Miks tema võib päevi kõrtsis lösutada ning saab ikka suurt saaki. Miks tema lapsed ei taha Vargamäelt ära joosta? Andrese ja Pearu vahel tuli tihti ette jõukatsumisi, millest mõned hiljem ka kohtus lõppesid. Kohe alguses ehitas Andres Pearuga kahesse kraavi. Alguses tundus kõik sujuvat, kuid sisi pani Pearu kraavis vee kinni
Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid reformatsiooniga seotud uued ideed, mis ütles, et inimene peab saama Jumalaga otse suhelda, piiblit peab lugema, millest algas rahva harimise algus, piibli tõlkimine ning kirjaoskus muutus üldiseks . Toimusid maadevastused, inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade. Oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad, suured sõjad nagu Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad. Linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks ka oli teaduse ja tehnika kiire areng.
PSÜHHOLOOGILINE ROMAAN: "Punane ja must" REISIKIRJAD: "Rooma, Napoli ja Firenze" (1817) "Jalutuskäigud Roomas" (1829) ROMAANID: "Parma klooster" "Armance" õnn= armastus + töö Nõu kirjandusele: kaasaegsus, selgus ja loogika Stendhali arvates inimene elab elu kirglikult ja mitte laisalt ja igavalt. "Punane ja must" moto: "Tõtt, karmi tõtt!" Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht linnapea majas. Hiljem aga Pariis, mõjuka aadliku juures. Ta näitleb ükskõiksust ja huvi puudumist tüdruku piiramisel. Ta sõidab Verrieres'i ja tulistab selja tagant palvetavat pruou de Renali. Vanglas ütleb et tulistamine oli ettekavatsetud ning on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi kuul ainult haavas kergelt. Giljotiini alla minek on vältimatu. HONORE DE BALZAC (1799-1850) Oli pärit talupoeglikust perekonnast. Isa oli talupoja päritolu, tõusis
Kuna neil kes sõjad olid üleelanud, oli nüüd võimalus valida omale paremate elutingimustega elukoht. Rootsi ajal toimus edasiminek pea kõigil elualadel, kuid ka haritustase tõusis märgatavalt. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoega piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui aga puudus lugemis ja kirjutus oskus.
Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari
ja augud sügavamaks, nii et viimane sinna kinni jääb. Andrese mõlemad pojad hakkavad suuremaks kasvama. Noor-Andres, kes on vanem ja tugevam teeb Indrekule tihti liiga. Tülide käigus juhtub ka õnnetus. Indrek viskab Andrest kiviga, kuid tabab hoopis oma ema. Sellest ajas peale Andrese ja Indreku tülid vaibuvad. Andres muutub järjest süngemaks. Ta hakkab piiblist otsima lohutust ja kinnitust oma õigusele. See muudab ta vaid veel süngemaks. Ta loeb öösiti üksi piiblit ja nutab. Teistele ta oma tundeid ei näita. Vaenutsemine Pearu ja Andrese vahel muutub sügavamaks. Kord sattus Pearu koer Andrese jõulutoitude kallalae ja Andres peksab vaese loom läbi. Pearu vanem poeg Joosep ja Andrese tütar Liisi armuvad ja peavad pulmaplaane. Andres vihastab selle peale hirmsasti. Ta kihutab Liisi sauna elama, kus too nii kaua on, kui Joosep temaga abiellub. Nad kolivad Vargamäelt ära, kuna see polevat hea koht elamiseks
kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund. Majandus Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas).
.............6 Kokkuvõte......................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Vana Testament on juutide Piibel. See on juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri alus. Selles on kirjeldatud ajalooliselt terviklikuna rahva kujunemise varasemaid etappe. Piiblit peavad pühaks rahvuslikuks saavutuseks ka need juudid, kes ei järgi seda usulise juhisena. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100 pKr. Juudid jagavad Vanas Testamendis sisalduvad raamatut kolme rühma: Seadus ehk Toora, Prohvetid ja Kirjad. Toora on juutide jaoks kõige püham ja tähtsam Vana Testamendi osa. See koosneb Moosese raamatutest. Selles on ka kirjakoht, mida on nimetatud juutide usutunnistuseks: ,,Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus
Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste kriitilise võrdluse, parandamise ja väljaandmise alal. Ta andis uuesti välja ka Uue Testamendi (1516), mis lisaks tema enda tehtud ladinakeelsele tõlkele sisaldas kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
