(koraan). Taurati saatis jumal Moosesele, et too levitaks Islami sõnumit, kuid aja jooksul muutsid seda raamatut mitte Islami järgijad ning originaalset koopiat enam ei leitud. Zaburi saatis jumal Davidile (Daud), kuid selles raamatus oli usu sõnum liiga põgus. Siis tuli Injil, mille jumal saatis Isale (Jeesusele). Moslemid usuvad, et mitte islami järgijad on ka seda raamatud muutnud ning et nüüd on see kristlaste piibel. Viimane raamat oli Koraan, mis saadeti Mohammadile ning selles oli kirjas kõik: reeglid, religioon, prohvetite jutud. Ning see on ainuke raamat mis ei ole kunagi muutunud ning ei muutu ka ning see on ainuke püharaamat mida moslemid usuvad ja loevad. Islamis on 5 alusammast millesse nad usuvad: 1.) Usutunnistus Allah on ainuke jumal. Mohammed on prohvet. Sugulus ristiusuga, piibel ka püha. Juudid, moslemid, kristlased abrahami usundi tunnistajad
Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Kui paavst viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, oli juba hilja. Katoliku kirik Lutheri õpetus Kirik on vahendaja Jumala ja inimese vahel Inimene suhtleb oma jumalaga ise ja Inimene saab õndsaks kiriku kaudu õndsaks saab usu kaudu Tõe allikas kirikuisade jutlused, Piibli tõlgendused Tõeallikas oli Piibel ja inimene ise peab seda Piiblit lugema. (st. inimene pidi oskama lugeda, lutheri õpetus soosis hariduse arengut) Ladina keel Rahvuskeel Arvukad kombetalitlused Armulaud ja ristimine (praegu on ka leer, laulatus, matused, pühapäevased
· talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata 8. Pietism · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Vennastekoguduste liikumine: · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis · esitati sotsiaalseid nõudmisi
korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Kultuur 1088 – Itaalias, Bolognas 1535 katekismus 1970. lõpus loodi esimesed esimene ülikool 1632 Academia Gustaviana personaalarvutid 1455- trükiti Piibel 1684-88 Forseliuse seminar 1983- esimene kommerts-arvutivõrk 1453- türklased vallutasid 1739 P-E ek. Piibel 1970–1990-ndateni oli Konstantinoopoli 1756 Talurahvaseadus, mis määras postmodernism Euroopa ja Põhja- 1517- protestantliku Ameerika kultuuris laialt levinud,
Koreas. 11 Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal lilla, madalaim oranz 12 Katoliiklus · Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. · Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon · Religiooni keskuseks on Vatikan 13 ÕIGEUSK · Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. · Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, · Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova,
Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885) V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee Willi...
õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes
Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse seminaris. Rootsi ajal loodi ka Tartu Ülikool. Seega võib öelda, et Rootsi aeg tõi Eesti rahvale hariduse. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja Uus Testament. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Tallinnas hakkas ilmuma esimene saksakeelne nädalaleht. Järelikult edendas 100 aastat Rootsi aega oluliselt ka meie kirjapilti ning kirjandust.
oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus aitasid hariduse arengule kaasa. Katoliiklus ja reformatsioon andsid kirjanduse arengule palju juurde. Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes. Kuid samas olid luterluses omalooming ja muusikainstrumendid. Katoliiklus soosis kunsti. Katoliikluses olid liturgia ja sakraalehitised. Katoliiklus andis kindlasti kunstile palju
et on ime, et imetilluke maa nagu Eesti üleüldse suure Venemaa võimu alt vabanes. Ei saa maha salata, et just kirjandus ja selle laialdasem levik tänu Johann Gutenbergi trükimasinale, ,,tegi ahvist inimese" ja muutis nii öelda orjarahva e-rahvaks ning lisaks sellele tagas ka meie keele, kultuuri ja ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115
olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja. Arvas, et piibel ja jutlus peavad olema emakeeles ning abiellumine on lubatud. Augsburgi usurahu – luterlus sai katoliikluse kõrval riigiusuks. ``Kelle valitsus, selle usk`` ehk maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad.
Batseba Torgny Lindgren Kirjastus << Eesti Raamat >> Tallinn, 1993 Võitnud Prantsusmaal auhinna Prix Femina Torgny Lindgren Sündinud 16.juuni 1938 Pärit Põhja-Rootsist Lugude allikas on piibel Katoliiklane, kes huvitub inimestest ,,Mao tee kalju peal" ,,Valgus" Tegelased: Taavet Iisraeli kuningas; omas üle 52 naise ja Batseba oli tema viimane; julm; vananedes leebus; oli enam kui 30 aastat vanem Batsebast Batseba noor; lõhnab põletavvalust iha järele; ta on vastupandamatult ilus; ihkab valitsemist; Uurija naine; hiljem Taaveti kuninganna Uurija väepealik; ostis Batseba kui ta oli 13; Kuningas Taavet tapab ta
kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida, vahekorras olla. ● Almus- teatud osa enda varandusest antakse
kulutavad väga palju raha sellele, et ennast reklaamida. Tekstidega saab luua ka teise maailma. Esialgu tundub see mõte segane, aga nii see on, kuna enamus raamatud ning filmid seda teevad. Raamatud jagunevad kaheks. Ühed on tõsielulised ning arutlevad ja teised väljamõeldud jutud ning muinasjutud. See on ilmselge, et muinasjutud mind ei mõjuta, kuid raamatutes on tekste, millejärgi just inimesed käituvadki ja kasutavad erinevate tegelaste ütlusi. Näiteks piibel on raamat, millejärgi mõni inimene oma eluea kujundabki. On ka raamatuid, mis on inspireerinud ning puudutanud minu alateadvust. Näiteks raamat ,,Hanejaht", kus poiss tarvitas narkootikumi ja see tema elu täiesti peapeale pööras on mind mõjutanud niipalju, et ma ei võta temalt kunagi eeskuju. Kuigi filmid koosnevad piltidest ning videost, algab iga filmi tegemine tekstidega. Kõikidel filmidel on jutt ning eesmärk, kuid mitte mõjutada mind vaid lihtsalt
eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara,
leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata.
Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri vaated Keskendus Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. Tunnustas ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda. Ta oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformina, vajalik luua rahvakirik. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Reformatsioon Saksamaal Lutheri tegevusele ei pööratud suurt tähelepanu: 1. Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud
● 1525. aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega ● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel ● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. ● Maailmakirjanduse tähtteos. ● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid ja sõnu. ● Pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti kirjakeele kujunemisele. Kasutaud materjalid http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. lõpp. Normannide ratsavägi Hastingsi Anglosaksid põgenevad Laemaalingud St. Michaeli lahingus. Hastingsi lahinguväljalt. kirikus Hildesheimis. 11. saj. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. Bayeux' vaip. 11. saj. lõpp. algus. Maarja kuulutus. Taaveti lugu. Godefroi de Bouillon Esimese Miniatuur Saint Severe Winchesteri piibel. ristisõja käigus Nikaiat apokalüpsisest. 1028-1072 u.1160-1180. ründamas.
kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale.
omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui piibel on judaismi nurgakivi, siis Talmud on keskne tugisammas, mis hoiab ülal kogu juudi ühiskonna vaimset ja intellektuaalset korraldust...Mitte ükski muu teos pole juudi elu teoreetiliselt ja praktiliselt sama palju mõjutanud." (Inimkond...2006:207) Wikipedia artikkel jätkab, et Judaism tugineb Tanahile (eriti Toorale)
1632 - Avatakse Tartu Ülikool. 1637 Sthali eesti- ja saksakeelne grammatika. 1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla. 1684-1688 Tartu lähedal Forseliuse juhtimisel rahvakooliõpetajate seminar. 1686 Läti keeles ilmus piibli esmatrükk. 1700-1721 Põhjasõda 1704 Narva ja Tartu langemine venelaste kätte. 1710 Tallinna kapituleerumisega venelased kehtestavad ülemvõimu kogu Eestis. 1739 Helle toimetamisel ilmub piibel eesti keeles tervikuna. 1783 Asehalduskorraga piiratakse märgatavalt aadli ja linnade senist omavalitsust. 8. Mõisted Reduktsioon Karl XI alustas erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Restitutsioon Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati sellega. Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele
Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri) kuningat Stockholmis. 1687.aastal võttis Maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister. 17. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti eesti keelde tõlkida Piibel. Sel ajal levisid kaks kirjaviisi: 1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck) 2) Forseliuse kirjaviis eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f). 18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686
kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale.
aprillis. kolmepäeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. anrid ja stiilid. tRAGIKIRJANIKUD - Aischylos - Pärslased, Oresteia, Sophokles - Kuningas oidipus, Antigone, euripedes - medeia, elektras VANA-KREEKA LUULE, SAPPHO - ülistab rõõmu, armastust, elu. Sappho esinene naisluuletaja, asutas Lesbose saarele tütarlastekooli, kus õpetati tantsu, laulu, muusikat. Laulud olid pühendatud tüdrukutele, mistõttu arvatakse, et sappho oli lesbi. Kristlaste pühakiri on piibel. Prantsusmaa eepos- rolandi laul. Hispania eepos- laul minu cidist. Saksamaa- nibelungide laul. Anglosaksi Beowulf. Venemaa- lugu igori sõjaretkest. Roosiromaan- armastusest ja elust. Rebaseromaan- loomamaski taha peideti tekelikke inimesi, kaval seiklusjutt. Rüütliromaan- viidati algallikale, ilukirjanduslik. Autor lõi oma maailma. Tristan ja isolde- isolde oli määratud naiseks kuningapojale. Teekonnal
Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Tartu ülikool sai alguse tänu sellele, et Gustav II Adolf, tollane Rootsi kuningas, andis loe selle avada 1632. aastal. Rootsi ajal tõlgiti ka piibel Eesti keelde, mitte küll täielikult, aga 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Keskaeg on ajalooperiood vana- ja uusaja vahel, mis jääb kokkuleppeliselt ajavahemikku 5.sajandist 15.sajandini. Keskaegse muusika võib jaotada kolmeks: varakristlik, gootiaegne ja renessanssmuusika. Keskaja arhitektuur kaldus kiviehitiste poole, mis olid rohkete kaunistustega. Maalikunst muutus emotsionaalseks, eisle tõusis inimese sisemaailm ja tema kannatused. Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas
kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
Emily Dickinsoni luule on vormilt väga lihtne tavaliselt on need mõnerealised ja aforistlikud. Luuletaja värssides domineerivad surma, teistpoolsuse, tõe, igaviku ja kõiksuse teemad, mis on andnud põhjust teda pidada romantikuks, müstikuks, transtsendentalistiks ja meditatsioonipoeediks. Samuti avaldub Dickinsoni luules erk loodusetaju. Sageli on tema luuletustes rõhutatud naiste tähtsust ja nende rolli ühiskonnas. Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas tema õde Lavinia kirjaniku luuletused kokku kolme raamatuna. Need tugevasti isikupärased, poeesia tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid kahekümnenda sajandi poeete, eriti imaziste. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988 Epiteet = Punane Isikustamine = Roheline Metafoor = Pruun Võrdluseid ei ole.
1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja usutõe allikaks on Piibel 1523- said populaarseks jutlustajad oma uuendusideedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel(Vana liivimaa) 1525-pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat 1535- Wanradt-Koelli katekismus usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12
nõrgenemine võimalikku rohkem oli lääne keeles piibel õnnistavate laulatus järeltulijad samasugune
Tõde ja õigus Mis oli praeguse Oru talu asemel vanasti? Miks sai hiljem koha nimeks Vargamäe? Oru asemel oli kunagi Kuusiku talu, mille taga mets kuulus mõisale ja mida peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe oma...
TÖÖLEHT TEEMAL: RISTIUSU SÜND. VT. ÕPIK LK. 170-175, 183-187 ning esitlus Teras. Ülesanne: Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kujunes välja mõiste kristlus? Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, kuna ei oldud nõus kummardama nende jumalaid. Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus lasi Jeesuse vangistada. Jeesus mõisteti juudi preestrite survel surma- löödi risti Kolgata mäel. Jeesus oli tema pooldajate meelest messias(päästja) ehk christos- sellest ka nimi kristus. 2. Miks hakkas kristlus levima Rooma riigis? (3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava veenmise järel hakatigi kristlust toetama 3. Kes oli,...
7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5
Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga
pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti
Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus
usukuulutajad e apostlid,kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger.Pärast tolle surma rändas ta Rooma,kus pani aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis.Ta rändas Süürias,Väike-Aasias ja Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus. Pühakiri ja selle kujunemine:Pühakiri Piibel jaguneb Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi
12. Mis hooned kuuluvad Pisa kompleksi? Katedraal, kellatorn, ristimiskabel ja surnuaed. 13. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis profaanarhitektuuri ehitusmälestisi. toweri linnus Londonis (elamud, lossid, raekojad, kindlused) 14. Kas Eestis leidub midagi romaani stiilis? Kui jah, mis see on ja kus asub? Valjala kirik Saaremaal 15. Missugusele kunstiliigile on allutatud romaani-aegne skulptuur? Kuhu on viimane koondatud? Vaeste piibel. kirjaoskamatutele 16. Missuguse iseloomuga olid romaani stiilis reljeefid? Mis ülesanne oli skultuuril kirikus? Relieefid olid naiivsed ja siirad, skulptuur jutustas pühakirja piltlikult 17. Missuguseid tingmärke kasutati pühakujude äratundmiseks reljeefil? Võti, torn ja mõõl 18. Mis maal oli tähtsal kohal romaani-aegses maalikunstis ja mis ülesanne sel oli? Miniatuurmaal - raamatu sisu piltlik selgitamine 19. Mis iseloomustab romaani stiilis miniatuurmaale?
kirjutas reeglid Benedictus. 10. Paavsti ja keisri vastasseis Gregorius VII ja Heinrich IV (ptk 18) Vastasseis tekkis sellest, et mõlemad soovisid piiskoppe ametisse määrata. Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada. 11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel, Jumal, puhastustuli, surmajärgsus, paradiis ja põrgu. (ptk 24) Lucifer- ingel, kes on Jumala vastu pööranud ja võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest Piibel- jaguneb kaheks Vanaks Testamendiks, mis on juutide püha raamat ning Uueks testamendiks, kus on kirjas Jeesuse elulugu ja õpetus ning esimeste apostlite õpetused Jumal-keegi, kes on loonud maailma ning valitseb seda oma inglite abil
Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Profaanne (ld profanus pühitsematu, ilmalik) normaalseisund. Sakraalne võib olla hüveline või rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia
Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi nooremaid õpilasi ning tegi mitmeid majatöid. Ta sai selle kõigega hakkama ja oli ise ka hea õpilane. Teises osas toimub Indreku võitlus jumalaga. Kui Indreku isa õpetas poissi nii nagu piibel seda käskis, siis nüüd järsku pööratakse Indreku elutõed peapeale. Koolis õpetatakse, et taevas on tähed ja planeedid. Indrekul on seda raske uskuda, kuna teda oli õpetatud kogu eelneva elu jooksul jumalasõna järgi ning nüüd tuli välja, et seda pole olemaski. Koolis olles hakkas talle meeldima direktori tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas.
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2
sajandil valmis Moosese raamat lõplikul kujul, lisndusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud. Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Heroodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Judaismi raskuskese seisneb usuvagaduses ja sünagoogis peetavas jumalteenistuses. Nimetus juut on kasutusele tulnud 583eKr. Usulise seaduse järgi on juut iga juudi naise sünnitatud laps ja judaismi pöördnunud isik. Pühad raamatud ja õpetus. Vana Testament on juutide Piibel. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Raamatud jagatakse: ¤ Seadus ehk Toora - kõige püham, koosneb Moosese raamatutest. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. ¤ Prohvetid ¤ Kirjad ¤ Talmud - Toora juurde kuuluv pärimus, seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, koumiss esivanemate pärimustest. Judaismi põhiõpetused: 1. Tingimusteta monoteism - usk ühteainsasse Jumalasse Jahvesse,
kuuluvust väljendada. Keel on üks suhtlemisviise ning suhelda saab mitmeti. Näiteks: kehakeele, viipekeele kaudu. Alati on võimalik näha keelt kui nähtust. Keelt pole võimalik ainult näha sel viisil, kui suu liigub. Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi
Linnakultuur Linnaelu kirev pidustuste poolest Pidustustel tavaliselt kiriklik taust Näitemängud-müsteeriumid Linnakirjandus Domineerisid ilmalikud motiivid Populaarsed olid värsivormilised lühilood Kirik linnas Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
