Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu. Naesed läind kaevama: teine kohtusse, teine õiguse ette; teine soand suure õiguse, teine kange võimuse. Kivita Mats aga põle änam ilmas luband pulme teha, et kulu läheb suureks ja naesed tülisse. H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R. Põldmäe raamatus Eesti rahvanaljandid I (Tartu, 1941, lk. 201) 2. AT 1960G + 1889K? + 1875? Üitskõrd olli üits tubli vanamiis, siis tiis kõik asja ja mõist kõik tüü tetä. Üitskõrd tei ta endäle vitsust vankre, meska ta viimate taivade sõit. Pilvist läbi minnen olli ta üte ratta ärä kaotanu ja jäi selleperäst üten oma vankrega pilve pääle saisma.
detailiset ülevaadet anda. Siin on need struktuurid jaotatud kõigepealt selle järgi, kas miski või keegi on (viibib, asub) kuskil või siirdub kuhugi või kuskilt ära, kummagi rühma piires edasi muude tunnuste järgi. A3a1. Substantiiv (+ verb) + inessiivne kohamäärang: Vares varnas (müts); Konn karjub põues (uur). A3a2. Miski millegi all ~ peal ~ otsas ~ keskel ~ ümber ~ sees ~ vahel ~ üle ~ taga ~ ... ja nende inversioone: Allikas kuhja otsas (võisilm pudru sees); Üle ilma pihlakas (vikerkaar); Kibuke kesk merd (naba); Luukene läve all (sõlg); Nuiakene nurga pääl (lehma saba); Jänes jookseb üle mäe (tuisk); Noorik nutab nurga taga (tuul kiunub). A3a3. Substantiiv (+ verb) + kohamäärang, mille koosseisus atributiivlaiend: Isa poja peos (aiateivas ja vits); Mets lihamäe pääl (juuksed); Ingel istub hiire pesas (küünal lühtris); Tihane tiksub raudse linna all (looma kaelakell). A3a4
Toyota 97JPO 12806 JARKO PÕLTSAM Tele2 Honda 438EAC 1487 AIVAR PARK EMT Ford 530XHO 3736 TEET TEMPT EMT Honda 838HBW 3901 RIINA KALLIS Elisa Ford 16QUF 10272 MARGE KRAAV Elisa Mercedes-Benz 54UVP 8734 WEINMANN INVEST Tele2 Mazda 779YGM 106 ELISENDA OLÜ EMT Honda 993PHE 19911 RISTO PIHLAKAS Tele2 Audi 987JSK 9833 LILIJA PEETS Elisa Volkswagen 332XDI 15140 VALTER BELJAJEV Elisa Ford 214TNI 10977 MIHKEL LIIVO EMT Audi 932YVJ 9747 PRISCILLA REMMEL Tele2 Toyota 590DJC 13749 ALEKSEI KLIEV Tele2 Ford 831URS 597 HELGI VIRKI Tele2 Honda 155QTO 1980 OSKAR GUSTAVSON EMT
Jüssi, Fred 1972. Merest sündinud. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1986. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus. Jüssi, Fred 1995. Sügis. Tallinn: Eesti Loodusfoto. Jüssi, Fred 1999. Mälestuskilde Vilsandi radadelt. – Looduse Hääl / Postimees, 20. mai, lk 2–3. Kaldur, Marko 2004. Rännates läbi Eestimaa. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Kampmann, Mihkel 1905. Kooli Lugemiseraamat. Tallinn: A. Busch. Kampmann, Mihkel 1918. Eesti kodumaa. 1. osa, Põhja-Eesti. Tallinnas: G. Pihlakas. Kangro, Bernard; Uibopuu, Valev (toim.) 1955–1957. Meie Maa 1.–4. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Kaplinski, Jaan 1989. Jää ja kanarbik. – Looming, nr 11, lk 1443–1457. Kaplinski, Jaan 2000. Läbi metsa. – Kirjutatud. Valitud luuletused. Tallinn: Varrak, lk 765–784. Eesti looduskirjanduse lugu 269 Kask, Edgar 1977. Tee vaikusesse. Muraka soostik. Tallinn: Eesti Raamat. Kask, Edgar 1978. Värviliste liblikate lend
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui
Ida-mariõunapuu (Malus baccata (L.) Moench)Madal puu või kõrgem põõsas (kuni 5 m), kasvab Ida-Siberist kuni Põhja-Hiinani. Võrsed peened, paljad, lehed teritunud tipuga, 3-8 cm pikad, munajad, peensaagja servaga. Õied valged, lõhnata, 4-8 kaupa kobarjates õisikutes. Õitseb mai-juuni. Viljad kerajad, ca 1 cm läbimõõdus, kollased kuni punased, mõrud. Liik on väga külmakindel, on kasutatud aretustöös. Sort 'Dolgo' 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.)Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased
мокрый овёс – märg oder новые коньки – uued uisud сухое сено – kuiv hein хорошие лыжи – head suusad детские санки – laste kelk 5.Растения,кусты: (taimed,põõsad) 5. Обряды: (kombed) белая ромашка – valge kummel именины – nimepäev высокая рябина – kõrge pihlakas похороны - matused красивая сирень – ilus sirel 6.Другие существительные: 6.Другие существительные: верхняя одежда – üle riietus эстонские деньги –eesti raha новая обувь – uued jalanõud стенные часы – (seina)kell хорошая погода – hea ilm широкие ворота –(lai)värav
koha katteks valge põlle ette, ja asus jälle tööle. Vahel, kui tal varguslugu meelde tuleb, siis sädistab: Pesin kuue, pesin kuue, panin aiale kuivama. Varas tuli, varastas. Mina vargast kinni kirr! Kuub läks katki kärr! 24 PÄÄSUKESED · KÄGU q Pääsukeste minek Johannes Käis Oli sügis. Lapsed istusid õues. Haab ja pihlakas olid juba kollased. Paksud pilved liiku- sid taeva all. ,,Täna hakkavad pääsukesed meist lahkuma!" ütles Aino. ,,Tsirr-tsirr, muidugi lendame minema," vastasid pääsukesed katuselt. ,,Kuid ütelge ometi, head linnud," palusid lapsed, ,,miks te meilt igal sügisel ära lendate? Kus te talve veedate? Mida te võõral maal teete?" ,,Tsirr-tsirr! Kui palju küsimusi!" viserdas pääsuke. ,,Miks me igal sügisel ära lendame?
milles kutsus kaitsma jugapuud, luuderohtu, 1664 laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus, mis pooppuud, alpi võipätakat, siberi võhumõõka, manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas kaunist kuldkinga jt. taimi ning hahka ja korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) kooli lipukirjaks olgu sõnad: "Armastagem raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut. ning kaitskem loodust!". Need olid esimesed omataolised ringkirjad, millega viidi 1853 asutati Eesti looduseuurijate selts (ELUS), looduskaitse mõte rahva sekka. looduse uurimist ja kaitset edendav
Kõige vähem on neid olnud Põhja-Tartumaal ja Kirde-Eestis. Oma osa sellisel jagunemisel on olnud rahva erineval linnastumise astmel Eesti erinevates paikkondades. Liigiliselt on kõige sagedasemad olnud harilik tamm, harilik mänd ja harilik pärn. Põhjuseks on siin ilmselt see, et need puuliigid on pikaealised ja kasvavad teistest võimsamaks. Kuid muistenditega seotud puu võis sageli olla ka arukask, harilik kuusk, harilik pihlakas, harilik kadakas. Üldse oli käsitletud puude seas 21 erinevat puuliiki. Siit võib järeldada, et liigil ei olnud siin otseselt kuigi suurt tähendust. Palju olulisem oli, et puul oleks mõjuv välimus või et ta asuks tähelepanuväärses paigas maastikul. Vaadeldes muistenditega seotud puid eri muistendite järgi, selgub et kõige rohkem, 36%, on olnud pühapuid. Järgmisel kohal olid ajalooliste või legendaarsete tegelastega seotud puud (14%)
9229973646 TIINA SAMARÜÜTEL EMT 1100 0.9240389387 TIINA RAIDSALU EMT 400 0.9256033807 JARKO PÕLTSAM Tele2 800 0.9273549256 BRIGITTA SABSAY Tele2 2800 0.941886809 MEELIS MÄGI Elisa 2200 0.9450850536 ANGELA AGUR EMT 1500 0.9492129202 MONIKA TOMBERG EMT 1000 0.9506866595 KRISTEL MAALMAN Elisa 2600 0.9507107657 HELVE PAISNIK Elisa 1500 0.9515236339 SIMMO PAOMETS Tele2 400 0.953948538 RISTO PIHLAKAS Tele2 2500 0.956896693 REIN MEEL Tele2 1500 0.956944423 ANTS PARVEOTS Elisa 1200 0.9579264941 PEETER VOOVERE Tele2 2100 0.9588918088 CORVUS ALBUS EMT 2300 0.963478866 SELLI TRIISA Tele2 800 0.965212723 URVE REMMIK Tele2 800 0.965490793 SVEN MÜLLER EMT 1800 0.9659235179 MARJE LINNO Elisa 2400 0.9683991282 BENTON TRADER EMT 1600 0.9686718375
kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka
Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Loopealsetel pakub talle seltsi tavaliselt türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kukerpuu ja magesõstar. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik kadakas nõudlik, liivmullaga lagedatel aladel kasvab ta laiuva ja hargneva põõsana. Kuigi juurestik on maapinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ning nii madalat kui kõrget õhutemperatuuri. Vaid
kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 58. Sgk. liblikõielised. Lämmastikutoitumise eripära ja sellest tulenev. Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna
varitsevaid hingesid. Tumedust selgitab jutustaja filosoofia: tegu pole ülitumeda ja hämara maailmaga, seal on ka positiivsust – maailmas on olnud nii häid kui halbu aegu kas käsikäes või kordamööda. Laulik seletab oma meetodit, kuidas ta jutustada oskab: ta võtab autentset materjali reaalsusest ja lisab oma kujutlusvõimet. Kasutatakse dualismi meetodit. Viidatakse laulude päritolule kujundlikult ja salapäraselt (nt maagilised puud: pihlakas, toomingas, tamm; Vanemuise vöö ja Juta juuksesalgud). Eeposed: rahva- ehk kangelaseeposed kujutavad mingit müütilist aega, narratiivide keskmes on müütiline, muistne vägimees, kangelane, kuningas, rahva juht. Tähtis on mütoloogiline alus; kunsteeposed on uuema aja eeposed, kus kirjeldatakse uuema aja sündmusi (nt ajaloolise aja rahvajuhti, kuningat, mitte nii muistses minevikus toimunud sündmusi). Rahvaluulelise materjali osakaal pole nii tähtis
rangelt keelatud. Esimene metsade kaitse akt pärineb 1327. aastast, mil Taani kuningas Erik Menved keelustas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel väikesaarel, et säilitada sealseid metsi meremeestele navigatsiooniks vajalike maamärkidena. Kuigi eestlased on sajandeid metsi austanud, tehti kuni eelmise sajandini väga vähe katseid seadusega loodusmetsi kaitse alla võtta. Rootsi metsaseadus 16. ja 17. sajandil keelas selliste väärtuslike puuliikide, nagu tamm, pärn ja pihlakas, raie või kohustas iga raiutud puu asemel uusi puid istutama. Metsi on peamiselt käsitletud märgalade, maastike või teiste loodusobjektide kaitse vahendina, mitte kaitse objektina iseenesest. Kõige esimene metsakaitseala -12,8 ha suurune - moodustati 1924. aastal Kastre- Pervallas (17). 1937. aastaks oli sellele lisandunud 4 metsaala (9). 1940. a lisandus veel 5 ala (16). Need rangelt kaitstud alad hõlmasid kokku siiski vaid 363 ha. 1950
nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus
Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus
Pihlakast vits kaitses inimest kuradi eest. Novgorodskaja piirkonnas riputatu pihlaka vitsad leinamaja uksele, et koolnu koju tagasi ei tuleks. Samal ajal eksisteeris mõnedel aladel usk, et pihlakat ei saa maha raiuda, kuna seal sees võib elada ära neetud surnud naise hing ( 2002: 419). Eesti esivanemate uskumustes oli pihlakal omalaadne tõrje- ja alistamismaagia jõud. Pihlakast tehtud keppi kasutati karjaskäimisel, et hunte karjast eemal hoida. Paljude funktsioonide kohaselt oli pihlakas vikerkaarega sarnane ilmapuu, mis sidus Ilmasid (Heintalu 2006a: 310). Mänd oli iidsest ajast eesti heraldikas looduse omapära ja metsarohkusi tähistav puu. Isegi tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44). Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on
Poolte esindajate ees- ja perekonnanimi ning allkirjad: Nõude loovutaja Nõude omandaja 89 KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING Tallinnas, "....."....................... .a. AS EAB, registrikood 100000000003, asukohaga Narva mnt. 789, Tallinn, edaspidi nimetatud "kolmas isik" ehk "uus võlgnik", juhatuse liikme Paul Pihlakas, isikukood 36603000456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 100000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlgnik", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga
mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav
Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkelised, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein,
Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
