maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valmistatakse laias valikus ja valmistamisel kasutatakse samu komponente, mis napsude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad. Toorained lisatakse viinale, viskile, brändile. Likööre võidakse veel tammevaatides laagerdada, mille tulemusena moodustub rida uusi ühendeid, mis annavad parema maitse ja aroomi. Kanged on Kännu kukk köömneleotis, värvaine 45%; Vana Tallinn kaneel, vanill ja
madalakarvalised. Pyrus communis – harilik pirnipuu Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5..
murakas), tõrsik Perekonnad ja Perek enelas Perek murakas Perek õunapuu Perek kasutamine, (kasut dekoratiiv- (kasut söömiseks, (kasut söömiseks) ploomipuu mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek (kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu roosid ning farmaatsias, dekoratiiv- harilik pihlakas) taimedena, näit mets-kibuvits)
lammimetsad: Lemmjõe keelemets, Pääsma laas, Karuskose ja Venesauna lammimets. Pääsma laas Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad Pääsma laanes naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu tüüp. Lammimetsade koosseisus domineerivad lehtpuud jalakas, arukask ja saar. Alusmetsas on ülekaalus sarapuu, toomingas ja pihlakas. Rohurinne on liigirikas ja lopsakas. Esinevad salumetsale iseloomulikud liigid: maikelluke, salu-tähthein jne. Sõnajala kasvukohatüüp esineb jõest kaugematel aladel, kus suurt tähtsust rohurindes omavad ohtene-, naiste-, laane- ja maarjasõnajalg. Madalamates lohkudes jääb üleujutusvesi pikemaks ajaks seisma ja seal on peamiseks puuliigiks sanglepp. Alusmets on seal hõre, peamiselt toomingas ja mage-sõstar. Rohurindes esinevad lohkudes lodu liigid: kollane võhumõõk,
Pakkuja), mida esindab [Reelika Truu, ettevõtja] Teile hinnapakkumise alljärgnevate tingimustega: 1. Käesolevaga esitab Pakkuja Teile pakkumise hinnapakkumise punktis 2 märgitud tööde teostamiseks. 2. Pakkuja on nõus müüma järgmised tooted alljärgnevalt toodud hindadega: Nimetus ühiku hind, kogus, tk [hind km-ta] [hind km-ga] a. Tamm 15 10 150 180 b. Pihlakas 8 5 40 48 c. Roos 6 20 120 144 d. Pärn 9 15 141 169,2 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud eurodes (). 4. Pakkujal on võimalik hinnapakkumise punktis 2 toodud tooted tarnida 2 nädala jooksul alates nõustumise saamise kuupäevast. 5
koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valm. Laias valikus ja valm. Kasutatakse samu komponente, mis naosude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad.Toorained lisatakse viinale, viskile, brändile. Likööre võidakse veel tammevaatides laagerdada, mille tulemusena moodustub rida uusi ühendeid, mos annavad parema maitse ja aroomi. Kanged on Kännu kukk köömneleotis, värvaine 45%; Vana Tallinn kaneel, vanill ja pruunistatud suhkur 45%;
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika
palju järgi jäi) 2.4 Kunst/käeline tegevus Looduslikud värvid Arutlege lastega, millega vanasti joonistati, värviti söega, taimedega. Vaadelge loodust ja leidke, millega oleks võimalik värvida. Paluge lastel korjata taimi, mis nende arvates võiks paberile jälgi jätta. Õpetajal võib olla ka eelnevalt valmis kogutud erinevaid taimi, mida antud lähiümbruses ei kasva, kuid millega oleks hea värvida (nt aroonia, pihlakas jne). Proovige üheskoos, milliste taimedega paberit hõõrudes milline värvus tuleb. Seejärel proovivad kõik lapsed nn looduslike värvidega endale ühe pildi maalida. (http://keskkonnaharidus.ee/failid/file/oues_oled_vaba.pdf) Käevõru Iga laps saab ümber käe maalriteibi. Liimine pool jääb ülespoole. Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga,
1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352 1715 Arukask 3 tk 41,55 125 1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664 1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427 1718 Vaher istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 295 64,87 1080 1719 Tuhkur enelas istutamine koos kasvumullaga 8 tk 0,80 4,72 10,4 121 1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83
karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk
tippudes. Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sumahh_ehk_aadik apuu.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/390 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu. Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates
küps nisu uued prillid valge riis valged püksid väike kaer väikesed püksid märg oder uued uisud kuiv hein head suusad laste kelk 5.,: (taimed,põõsad) 5. : (kombed) valge kummel nimepäev kõrge pihlakas - matused ilus sirel 6. : 6. : üle riietus eesti raha uued jalanõud (seina)kell hea ilm (lai)värav 1 - teenõud (kuivad küttepuud) : Näited:
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
osa tõusva voolu juhtimisest. Lülipuidus on rakkudevahelised poorid täiesti sulgunud ja kõik rakuseinad on läbi imbunud puiduparenhüümi rakkude poolt toodetud parkainetega, mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Mida tumedam on lülipuit, seda väärtuslikum on puuliik. Eebenipuudel on see peaaegu must, tammel hallikaspruun jne. Lülipuidulised puuperekonnad on tamm, saar, mänd, lehis, jalakas, remmelgas, pihlakas, õunapuu, kadakas, jugapuu jt. Maltspuit on tüve välimine heledam osa, mille välises osas liiguvad vesi ja mineraalained. Selle niiskusesisaldus on suurem kui lülipuidul ja tema parenhüümirakud on elusad. Maltspuidu osakaal puutüves on väga muutuv, hõlmates tavaliselt 2-40 aastarõngast. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad värvituks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolist värvitut lülipuitu küpspuiduks. Tüüpiline küpspuiduline perekond on
järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust -35...50 ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. Kääbus seedermänd, dauuria, siberi ja vene lehis, madal- ja vaevakask, soo- ja arukask, roomav ja harilik kadakas, harilik mänd ja siberi seedermänd, hall lepp, harilik ja siberi kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg.
sürjamets, mis on kõikjal Eestis seotud eelkõige lubjarikaste seljakutega. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Kõrvaolev Nava nõmm on samas aga tunduvalt vaesema liigilise koostisega palumets, kus lisaks männile on puurindes esindatud vähesel määral kuuske ja kaske, hõredas alusmetsas annab ilmet ka pihlakas. Luua metsade lääneserval leidub 8 sõnajalgaderikast mätlikku sanglepalodumetsa. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi, tavaliselt hõredaid sookaasikuid rohkete pajupõõsastega. Kohati, näiteks Tanisoos, võib näha ka siirdesoometsi ja rabalaike. Järskudel
valmistamiseks.(Janno Reiljan, Tõnu Roolaht 2000) 5 2.ÜLDANDMED Rahvusvaheline õpilasfirma Simple Bag on Tallinna 32. Keskkooli 11. B klassi õpilaste poolt loodud aktsiaselts. Tallinna 32. Keskkool asub aadressil Kiili 10, Tallinn. Firma planeeritud tegevusaeg on 2015/2016 õppeaasta. Õpilasfirma juhendajaks on Tallinna 32. Keskkooli majandusõpetaja Olev Pihlakas. 3. JUHTKOND JA PERSONAL Iga ettevõtte adekvaatseks funktsioneerimiseks on vaja juhtkonda, kuid edukaks tegutsemiseks kompetentset personali ehk töötajaskonda. Suurema ettevõtte puhul jaotatakse töötajad allüksusteks, mis tegelevad kindlate ülesannetega. Antud firmal algselt puudub personali vajadus ning juhtkonna liikmed ning nende ametid on välja toodud all olevas nimistus. · Taavi Tõnismäe- finantsjuht · Daniel Tõevälja- tegevdirektor 4.PARTNERID
Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatäpne oleks väita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kõige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei põlga ka märgi soomuldi. Küll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vähenõudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda. Loopealsetel ei kasva kadakas üksi: peaaegu alati on tema kõrval türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kibuvitsad, vahel ka kukerpuu ja teatud juhtudel magesõstar. Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mõned loodusteadlased, et pealtnäha steppidega sarnastel loodudel ei kasva puud eeskätt ebasoodsate keskkonnatingimuste tõttu. Aastaid hiljem, kui Eesti loodusid oli põhjalikumalt uuritud, jõuti tänapäevalgi üldlevinud seisukohale, et loo metsatuse on põhjustanud kariloomad pidev
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30% Tiinus kestab 8 kuud. Suremus Põdral võib tekkida kuumastress. Ohustavad suurkiskjad. Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused. Toitumine Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada. Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep. Kõige rohkem toitu saab kasest ja pajust. Kõige maitsvam puuliik on pihlakas, paakspuu, mõned pajud, kask kaa, aga vähem. Ei söö leppa, kuid mis on toitainete- ja valgurikas. Talvel sööb põhiliselt mändi. Koorib noored haavad ära. Kõige kahjulikum metsale on kuuse koorimine, sest siis satuvad kuuse sisse kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema. Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel. Arvukuse kindlaks tegemine Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid
Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 100C. Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. Aktiivsete temperatuuride periood Eestis kestab 17.05-16.09. Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristusaega . Taimede kasvu ja efektiivsete temperatuuride vahel on leitud kindlad seosed: Näiteks pihlakas hakkab õitsema, kui efektiivsete temperatuuride summa on 2210C Saartel on temperatuur madalam, seal hakkab pihlakas õitsema hiljem Talirukis hakkab looma kui efektiivsete temperatuuride summa on 2500C Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristamise aega . Sademed Sademed tuuakse välja teatud perioodi sademete summana Efektiivsete sademete summa on mulda jõudvate sademete kogus:
seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur Tuule abil võilill, vaher, kask lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga väike ja kerge Iselevivad viljad läätspuu kaun kaunad kuivavad ja avanevad ise ning
Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e Lõuna Malusi. Leidub haruldast rootsi kukitsat. Koipsit iseloomustavad kadastikud, rohkesti esineb kukemarja. Istutatud on mändi, veidi ka kuuske
Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50 oC ja isegi madalamale, (harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg). II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 oC: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 oC: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 oC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid
kobarõisikutes, tugevasti lõhnavad. Vili on üheseemneline lihakas luuvili, valminult läikivmust, kerajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Valmib augustisseptembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakamaid muldi. Annab hästi kännu-ja juurevõsu. 7. Kasutus: kasutatakse ka puitu. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, sisaldab ka mikroobe hävitavaid fütontsiide. Levinud ka haljastuses. Harilik Pihlakas (sorbus aucuparia) PI 1. Leviala: Euroopa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. 2. Suurus: 10-20 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra nooremalt kooniline, hiljem laiuv. Vahel kasvab põõsana. tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, hiljem paljad. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad, kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 11-
rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni
Lehed elliptilised, hallikasviltjad, terveservalised, nõrgalt lainjad. Külmakindel, varjutaluv pajuliik. Puit pehme, kasutatakse kütteks. Koor sisaldab tanniini. Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, teritunud tipuga, peensaagja servaga, noorelt mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Puit pehme, kerge, sitke. Koores tanniini. 8. Alusmetsa ning põõsaliigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud. Õied valged, rippuvates kobarates, hästi lõhnavad.
Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik - mets-õunapuu (Malus sylvestris), mis levinud kasvab Kesk-Euroopast kuni Skandinaaviani. Kultuuris kasvatatakse väga rohkesti aedõunapuud ning tema sorte. · Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. · Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena 52. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) ja pooppuu (Sorbus intermedia) Sorbus aucuparia - Areaal: Euroopa, Siber; Eestis sage. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Teadaolev meie kõrgeim harilik pihlakas kasvab Valgamaal Otepää vallas Ando talumaal kõrgusega 21 m. Harilik pihlakas on tavaliselt madalalt haruneva tüvega puu, mille kõrgus jääb vahemikku 415 (20) m, kuid ta võib kasvada ka põõsakujulisena. · Lehed on 5..
rohttaimedega kaetud alad. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võibmeilenamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I – vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50C ja isegi madalamale (harlik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg) II – keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlal liigid, taluvad temp. langust kuni -35C (harilik pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu). III – soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25C (har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök). IV – väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15C (ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid). V – troopikaliigid. Äärmustemperatuuride mõju metsale
seemnest tekkinud puistu. Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher, harilik pärn, harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga kõrge eani
vesiroos, kortsleht, varsakabi, nõges, sookail ja kibe tulikas. Levis arusaam, et parimate raviomaduste olid kesksuvel eriti veel surnuaialt korjatud taimed. Taimi tuli korjata vaikuses ning vasaku käega. Soovitavalt pidi korjates liikuma tagurpidi. Lillede oluline osa oli ka ennustuskunstis. Paljudele puudele ja põõsastele on omistatud tõhusat haiguste ja õnnetuste eest kaitsvat toimet. Kõige hinnatum on saarepuu, pihlakas. Mõned uskusid, et ta kaitses, teised et tõmbas välku ligi. Üleloomulikku jõudu on omistatud tammele. Puudest süüdatud tuli aitas ära hoida ähvardavat sõda, katku ja muid ohte. Sarapuu kaitses pkselöögi ja ussihammustuse eest ning mängis rolli ka armumaagias. Kadakamarja suus hoidmine kaitses enamiku haiguste eest. Üksikult kasvavate mändide sisse käidi hambavalu viimas. Selleks urgitseti puutikuga hambast veidi mäda välja ja löödi tikk seejärel tüve sisse kinni
o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu Selts Fagales pöögilaadsed
· 42 g superfosfaati (20%) · 42 g ammooniumnitraati 27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august Harilik pihlakas alates viljade valmimisest septembris kuni neid puudel leidub. Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, must aroonia, harilik pärn, hobukastan, vahtrad, tammed, sarapuu, pähklipuu, saar, pöök novembrist märtsini - harilik kuusk ja harilik mänd. 27.04
......................................................................26 Ploomipuu .......................................................................................................................30 Toomingas .......................................................................................................................33 Sorbus aucuparia ...................................................................................................................... 34 Harilik pihlakas................................................................................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja................................................................................................
sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed
arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgmiselt: a) varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses (siberi ja euroopa lehis, arukask, harilik haab, harilik mänd, harilik saab, harilik tamm jt) b) poolvarjutaluvad on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (harilik pihlakas, harilik pirnipuu, harilik toomingas, hall lepp jt) c) varjutaluvad on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust (harilik hobukastan, siberi seedermänd, harilik sarapuu, harilik ja suureleheline pärn jt) d) varjutaimed vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Sellistel taimedel on klorofüllisisaldus lehtedes suurem. Pilet 10
mesitarud alles. 7 Joonis 3. Rohumaakaeve asukoha skeem Kolmas sügavkaeve on tehtud Liisoja talu lähedal metsas, Karjärvel, Konguta vallas, Tartumaal. Sügavkaeve orientiiridel B:58⁰17’ 39,29’ ja L: 26⁰23 48,74’’ (X:6464019.8 Y:6405358.7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad
Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik- Mets-õunapuu (Malus sylvestris (L.) Mill.) 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.) Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...
hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin)
Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu). Väga kõvad puuliigid - otspinna kõvadus üle 10000-15000 N/cm2 (pöök, sirel, pukspuu). Ülikõvad puuliigid üle 15000 N/cm2 (eebenipuu, guajakipuu) Lehtpuudel on ristpinna tugevus 30%, okaspuudel 40% kõrgem radiaan- ja tangentsiaalpindade kõvadusest. Hõõrdetakistus. Hõõrdetakistus on suurem tihedamatel ja peenemate pooridega puidul, ka niiskussisalduse vähenemine suurendab hõõrdetakistust. Hõõrdumise seisukohast on puidu ristlõikepind kõige tugevam
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...
männinoorendikesse, pajustikesse. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine - Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2. Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks. Põõsaskirsid jagunevad tumepunase
Kergem lõhastada läbikülmund puitu. Mõnede allikate järgi on kõige kergem puitu lõhastada , kui selle niiskus on 10%. Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv. Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Hästi lõhestatavad- okaspuud, lepp, haab, tamm. Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, lehis, pöök. Raskesti lõhastatavad- pihlakas, kännud, viljapuud. PUIDU KAHJUSTUSED Seenkahjustused: Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali. Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Puitu mittelagundavad seened: Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik vaid männi maltspuidule).
seemnesse toiduvaru, millest kasvu alustav taim alguses toitub 3) Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 4) Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib erinevatel liikidel olla väga erinev nii kuju kui ka teiste tunnuste poolest, nt kuiv ja kõva või mahlane ja lihakas. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Osa liikidel, nt pirnil, osaleb vilja moodustamises peale sigimiku ka õiepõhi. VILJADE JA SEEMNETE LEVIMISE VIISID. 1. Levivad loomadega - nt takjas, pihlakas 2. Levivad tuulega - nt kask, võilill 3. Levivad veega - nt vesiroos, kollane võhumõõk 4. Levitavad ise - nt lemmalts 4. Seemne ehitus. Seemne idanemiseks vajalikud tingimused. Vegetatiivne paljunemine. Sugulise ja vegetatiivse paljunemise võrdlus. EHITUS. Seemnes paikneb uue taime alge (idu e. loode) ja toitainevaru ning seemet katab tugev kest. IDANEMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED. 1) Soojus 2) Piisav niiskus 3) Hapnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
