varuta iduleht. Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune) Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa-
seostub see värv armastuse ja õnnega. Eestis sümboliseerib oranz värv soojust, rõõmu, lõbusust ning päikeseloojangut. Saksamaal tähendab oranz värvitoon seltsivust, aktiivsust ja läbitungivust. Prantsusmaal aga särtsakust ja ägedust kuid samas võib see värv mõjuda ka häirivalt ning rahutuks tegevalt. Oranzi värvienergia: söödav: apelsin, mandariin, pihlakamari, mango, melon, aprikoos, porgand, mais, kaalikas, virsik. lilled: saialill, gerbera, krüsanteem puud: pihlakas, sügisvärvides kõik puud muusika: tulised rütmid ja rituaaltantsud. samba, rock, nabatants jne planeed: merkuur ja uraan liiga palju oranzi värvi tekitab närvilisust, hulljulgust, enesekontrolli puudumist, toiduga priiskamist ja liiderlikkust. RUUMIKUJUNDUS Oranz kui punase ja kollase värvi segu, on kombinatsioon valgusest ja soojusest, mis loovad meeldiva ruumikliima, kui seda värvi mõõdukalt kasutada. Oranz värv teeb
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna. Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht Seemned Pungad Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Krobeline koor Sügisvärvu s Koehne pihlakas Sorbus koehneana AREAAL Kesk-Hiina SUURUS Kuni 5m VÕRA Ümara võraga aeglasekasvuline madal puu/põõsas KOOR, VÕRSED Võrsed paljad, punakaspruunid. Koor hallikas-roheline. LEHED Sulgjad lehed on tumerohelised, liitlehtedel lehekesi väga palju 17-25, lehekesed aluseni saagja servaga, pikliklantsetjad, kuni 3 cm pikad. Sügisvärvus on kollane kuni sarlakpunane. ÕIED, VILJAD Õied on valgetes õisikutes. Õitseb juunis
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas. 1 Olulisemaks funktsiooniks on õitele ja viljadele värvi andmine, mis on tähtis putukate ja lindude ligimeelitamiseks, risttolmlemiseks ja seemnete levitamiseks. Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid
Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid.
Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks. Islandil kasvatatakse kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsast ja lillkapsast. Tomateid kurke paprikat kasvatatakse kasvuhoones ja kasvuhooneid hoitakse soojas geotermaalenergiaga. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus Islandi peamine tööstusharu on kalandus. Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi. Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad keemiatööstusega
Looduskaunis ümbrus pakub erinevaid võimalusi seiklusteks metsas, rabamaastikul ja merel, olles suurepärane koht nii puhkamiseks kui ka seminaride ja koolituste läbiviimiseks. Toitlustus-, peo- ja seminariruumid asuvad ligi 100-aastases taluhoones, kus on säilinud rehetuba koos algupärase reheahjuga. Külalised majutame 2010. aasta suvel valminud puhkemajades, kus kohtuvad maa keskkond ja linna mugavus. Puhkemajad kannavad Eestis tuntud puude nimesid - pihlakas, tamm, hobukastan jne. Teise korruse tubadest ja rõdudelt avaneb kaunis vaade õhtupäikesele ja hobuste koplitele. Talu juures tegutseb Maria Ratsakeskus, kus toimuvad ratsatreeningud ja korraldatakse rahvusvahelise tasemega võistlusi. Hobusehuvilistele korraldame ratsamatku ning vankri-ja reesõite koos piknikuga, ühtlasi tutvustades ümberkaudseid vaatamisväärsusi. Pärast matka soovitame lõõgastuda ehedas suitsusaunas, kus on võimalik lasta ennast vihelda ja saada osa saunateraapiast
................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana)...............................................................................12 4.6. Toominga (Prunus padus).............................................................................................12 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides)..................................................................................13 4
§ Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn §
KIg 53 Go 48 Kaalutud keskmine perspektiivbonieet on 54,3, mis on kõrgem keskmisese kvaliteediga muldade perspektiivboniteedist. Metsakasvukohatüüp neil muldadel Leetjas muld ja gleistunud leetjas muld neil muldadel kasvavad metsad kuuluvad sinilille, sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega
saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat. Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/haabjas ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö haab ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda)
................................................................................... 100 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102 Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104 Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106 Pihlakas (Sorbus) .................................................................................................................... 108 4 PÜSILILLED Kortsleht (alchemilla) Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm)
Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad
puutaimi, kuid pikema vihmavahe korral kõrvetab nad päike, ülejäänutest suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva sajandi jooksul üle raugaeaks. Või kas selline ellujäämine on üldse õnn? Et mõni puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas. Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete toitainete pärast. Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut
ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17. Nimeta 4 Eesti looduses kasvavat söödavat taime: 1. Harilik sarapuu 2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas 4. Harilik jõhvikas 18. Miks just turvas on hea mineviku taimkatte uurimise materjal? Kuna turbakiht kasvab umbes 1 mm aastas, siis taimejäänused ei suuda liigniiskes keskkonnas täielikult laguneda, uus taimekiht kasvab peale ning alumisi taimi uurides saab teada vanust. 19. Missugused liigid on sugukond käpalistest kaitse all? Eestis kasvab 36 liiki käpalisi ning kõik need on kaitse all. Näiteks: punane ja valge tolmpea, kärbseõis, hall ja tõmmu käpp 20
või põõsad. Taimed jaotatakse viieks erinevaks rindeks. Need on samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne ja puurinne. Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevs...
täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise lapse põlvnemise tuvastamise avalduse korral arvamust ka kohaliku omavalitsuse asutuselt s.o. eestkosteasutuselt ( TsMS § 580 lg.3). Seega vastus on jah , kuigi võib olla, et endine abikaasa ei puutu eriti asjasse. 7. Agne Pihlakas esitas hagi Vello Pihlaka vastu elatise nõudes nende kahele alaealisele lapsele kuus 2000 krooni nõudes. Kohtus selgus, et Vello Pihlakal on esimesest abielust veel üks alaealine laps, kellele ta maksab juba elatist 700 krooni kuus Kes on asjast osavõtvad isikud? Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema
ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel
MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
MMA Mixed martial arts. Sai alguse 1990 aastal Ultimate Fighting Championship (UFC) ja PRIDE Fighting Championships poolt. MMA fighterid nagu Marco Ruas, Mauricio "Shogun" Rua, Wanderlei Silva, ja Anderson Silva on ühendanud taipoksi paljud elemendid maadlusega, toonud sisse kägistused judost ja Brazilian Jiu- Jitsu'st . 1.3. Eesti ja kickboxing Eesti kickboxing ajalugu algas märtsil 1990-ndatel, kui Eesti NSV spordi komitee on saatnud uue spordi entusiast Leonardo Pihlakas ja Juri Derkunov Moskvasse, kus nad lõid Kickboxing Federation of USSR. Samal aastal, 23-29 mail toimus Riias esimene Üleliiduline kohtu-ja coaching seminar, kus osales kaks esindajat Eestist: Leonardo Pihlakas ja Kaido Randalu. 10. novemberil samal aastal spordikompleksis "Kalev" toimus esimesene Eestis "Kickboxing show", kus osalesid sportlased Eestist ja Valgevenest. Ringis esindati Eestist sellised sportlased nagu: Juri Derkunov, Kaido
paikadesse, kus leidub kergesti kättesaadavat toitu: männinoorendikesse, pajustikesse. Enamasti elavad põdrad üksikuna või väikestes rühmades. Talvel võivad koonduda väikestesse karjadesse. Toitumine Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed. Suvel toitub põder lehtpuude ja -põõsaste lehtes võrsetest. Peamiselt eelistab kaske, pihlakat ja paakspuud. Suvel sööb ka rohttaimi, sealhulgas veetaimi. Veetaimi sööb eelkõige seepärast, et neis on kõrge naatriumisisaldus. Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puhmarinde taimi ja puukoort. Talvel toitub
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD.............................................................................................
Kahkjad mullad ei vaja üldiselt kuivendamist ning kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastamise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuursuse paranemisega. Leetunud muldadel paraneb teraviljade kui kartuli ja põldheinte kasvatamine kui tehakse kuivendamist. Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5...
toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik kanarbik, meliss, sügisene seanupp, keerispea, põdrakanep. 110 Mee kasutamise võimalused toiduvalmistamisel
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Eelis: Menüüs on nii Itaalia kui ka Vene köögist pärit toite. Konkreetses menüü koostamisel lõi kaasa ka Imre Kose, kuid tema roll piirdus pigem nõustamisega. Toodete juures on kõige tähtsam kvaliteet ning sellega kaasaskäiv teenindus. Ettevõtte põhiprotsess Tooraine ja hankija (asukoht) : Kalatööstuse tooraine- Virge Veermäe Kaubandus Kalakeskus (Rakvere) Kondiitritööstuse tooraine- Pihlakas AS (Rakvere) Toiduainetetööstuse tooraine- OG Elektra Tootmine AS (Rakvere) Lihatööstuse tooraine- Rakvere Lihakombinaat As (Rakvere) Hankijad on kohalikud suured ja tunnustatud firmad mis asuvad 5 kilomeetri raadiuses sellepärast puuduvad laokulud ning ka kauba trantsport on üldjuhul hankija kulul. Ruumid: Ruumid ostetakse välja Nevil Edwin Hewitt-i ning ruuumide kogu maksumus on 75000 eur mida plaanitakse katta EASi toetusrahadega Klient, turg ja konkurents
...........................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas..............................................................................................22 11.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................22 11.2Kasutamine..............................................................................................................................23 12. Sorbus intermedia - pooppuu...............................................................................
Metsad kasvavad parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ning nad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. 2. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. 3. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. 4. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). 5. Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.
Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid erilised oskused ja võimed. ennustamine:kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab tüdrukuid palju mehele. Eestlaste jaoks püha mets. muinaslinnused-oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Pinnamoelt on Gröönimaa platoo, mida ääristavad mäestikud ja mille keskosa paikneb kohati allpool merepinda. Jääst ulatub välja kaljunukke ehk kohalikus keeles nunatakke. Kõrgeimad mäestikud asuvad saare idaosas. (Aader et al, 1970) Taimed ja loomad Gröönimal on orgaanilise elu jaoks halvad tingimused jahe ja lühike suvi, pikk, karm talv ning aastaringne jää ja lumi. Eriti paistab nabamaal silma taimkatte kehvus ja kidurus. Madalad puud ja põõsad kask, paju, pihlakas, lepp, kadakas kasvavad ainult saare lõunaosas. Orgudes on kohati tiheda rohustuga niite. Lühikesel valgusrikkal suvel puhkevad need polaarsed niidud üle öö õitsema, pakkudes värviküllast lillelist pilti. Igavese jää ning lume väljad on loomulikult täiesti taimkatteta. Taimkatte puudulikkuse ning ka teised elutegevuseks vajalikud halvad tingimused põhjustab ka liigivaeset loomastikku. (Tammekann et al, 1930) Gröönimaa loomastiku peamised esindajad on põhjapõder ja jääkaru
kuni 500-600 kg. Põder on ka metsale suurimat kahju tegev loom. Suvel sööb põder päevas 30-40 kg, talvel 15-20 kg taimi. Põder eelistab niiskeid ja soostunud lehtmetsi, võsaga kattunud raiesmikke ning rabasid, kus elutseb suvel enamasti üksikult. Talveks kogunevad salkadesse ja siirduvad kuivematesse okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused
isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Joonis 101. Harilik äädikapuu sügisel (http://www.panoramio.com/photo/13509544) Joonis 102. Harilik äädikapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&art=183. 25.09.2013. Hansaplant. Äädikapuu e. harilik sumahh. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&cid=414. 25.09.2013. 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) (joon. 103, joon.104) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu. Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt.
.................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid................................................................................................................................ 19 Kasutamine............................................................................................................................19 HARILIK PIHLAKAS (Sorbus aucuparia).............................................................................. 20 Iseloomustus..........................................................................................................................20 Kasutamine............................................................................................................................21 HARILIK KUUSK (Picea abies).............................................................................................
rahvuspargis Vilsandist läänes. 40)Nootamaa on Saare maakonda kuuluv Eesti läänepoolseim saar. Nootamaa asub Läänemeres 1 kilomeeter Loonalaiust edelas, Vilsandi rahvuspargi piires Lümanda valla territooriumil.Saarel asub Eesti läänepoolseim maismaapunkt. Saare pindala on 5,8 hektarit.Laguun on madal ning kinni kasvamas, sest sinna liigub pidevalt adru. Vanematel rannavallidel kasvab mage sõstar, kadakas, kibuvits ja pihlakas. Nootamaa on asustamata. Nootamaa ja selle ümbrus on loodusreservaat. 41)Vesiloo saar on saar Saare maakonnas Kihelkonna vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest põhja pool.Vesiloo taimestikus on palju magesõstraid ja nõgeseliike. Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav. 42)Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km². Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kuid kellest
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Elektripliidid Uurimustöö Juhendaja: Silvi Pihlakas Võru Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Metos................................................
Väga haruldased on mittepärismaised puuliigid, nagu ebatsuuga, Jaapani lehis, punane tamm, robiinia. Mittepärismaised liigid moodustavad 4 % Saksamaa metsaaladest. Eriline traditsioon Saksamaal on Aasta Puu valimine. Igal aastal valitakse üks puu. Juba 20 aastat reklaamib sihtasutus "BAUM DES JAHRES Dr. Silvius Wodarz Stiftung" igal aastal üht puud. Eesmärk on suurendada Saksamaa elanikkonna teadlikkust valitud puu kohta. Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks
Koor Vabalt kasvades võra laiuv. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem Koor hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud
rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -50 kraadi ja isegi madalamale (harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg). II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 kraadi: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 kraadi: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 kraadi: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har
kuupäev ja kuu number 1.10. 31.10. kuupäev ja kuu sõnaga 1.oktoober 31.oktoober kuupäev, kuu sõnaga ja aasta 2 viimast numbrit 1.oktoober.07 31.oktoober.07 Ülesanne 2 =MONTH(D7) Eesnimi Perenimi ISIKUKOOD Synna Kuu Ats Pihlakas 37605051234 5.05.1976 5 Netti Suvi 47812284567 28.12.1978 12 Pets Tamm 36603187894 18.03.1966 3 Juts Paju 35511114578 11.11.1955 11 Riin Klütze 44406087896 8.06.1944 6 Inks Vaher 48011259512 25.11
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Enamik neist niitudest on pool-looduslikud, seega inimtekkesed, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba,
Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel
Näide 1. Esialgne tabel Näide 2. Sorteeritud tabel (eriala ja perekonnanime järgi) Jrk Eesnimi Perekonnanimi Eriala Jrk Eesnimi Perekonnanimi Eriala nr nr 1. Kalle Kask Disain 1. Kalle Kask Disain 2. Malle Kadakas Ärijuhtimine 2. Triinu Pihlakas Disain 3. Jüri Toomingas Infotehnoloogia 3. Maie Mänd Infotehnoloogia 4. Triinu Pihlakas Disain 4. Jüri Toomingas Infotehnoloogia 5. Juhan Tamm Ärijuhtimine 5. Malle Kadakas Ärijuhtimine 6. Anne Lepp Ärijuhtimine 6
.................................................................................................68 Elujõulisuse suurendamine.........................................................................................................68 5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
