Introduction The official name of Great Britain is `the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland (or short United Kingdom)' The population is about 60.4 million. The capital is London. Other biggest cities include Birmingham, Bristol, Portsmouth, Glasgow and Swansea. English is the main language of Great Britain, but Welsh is officially recognized in Wales and Gaelic in Scotland. 2. Geographical position The British Isles is the geographical term for a group of about 5000 islands off the coast of mainland Europe. The largest island is Great Britain, which is also the largest island in Europe. It consists of England, Wales and Scotland. The next largest island is Ireland, which is made up of Northern Ireland and the Irish Republic. Britain and Northern Island together form the United Kingdom. When referring to Britain...
Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Inimesed kasutavad sarapuud tünnivitsade tegemiseks ning mööbli viimistlemiseks. Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu, harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud...
Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas , paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad...
tundrakask mountain birch 4. idakuusk oriental spruce 5. vaevakask Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk Yeddo spruce 6. haab aspen 6. Glehni kuusk Sakhalin spruce 7. pappel poplar 7. hiina e kare kuusk dragon spruce 8. palsamipappel balsam poplar 8. torkav kuusk Colorado spruce 9. pihlakas rowan, mountain ash 9. korea kuusk Korean spruce 10. tuhkpihlakas rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk Engelmann spruce 11. pooppuu Swedish whitebeam 11. harilik mänd Scots pine 12. saar ash 12. keerdmänd lodgepole pine, shore pine 13. pärn lime, linden 13. kollane mänd ponderosa pine 14. jalakas elm 14...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud oll...
Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas , lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad...
Loomulikult on neid nii palju, et kõiki ei jõua üles kirjutada, aga mõned neist siiski. Praegu on talv. Siia kuulub karge õhk ja suitsu hõng, mis annab tunnistust soojast majast ja küdevast kaminast. Rohkem lõhnu meenub mulle aga seoses kevade, suve ja sügisega. Kevadel lõhnab isegi muld meeldivalt. Aga pihlakas mitte. See lõhn on jube. Suvel aga on loodus lõhnadest tulvil. Hea on niidetud heina lõhn. Hea on ka kuivanud heina lõhn. Peale vihma on metsas mõnus puude lõhn. See meenutab kohe värskeid kasevihtu ja sauna. Väga hea lõhn tuleb ka siis, kui sauna kivide peale natukene õlut kallata, õhku kerkib mõnus leiva küpsetamise hõng. Kui juba saunast juttu tuli, meenub ka liha grillimine. Seegi lõhn on väga hea. Ja muidugi taimed. Neid on nii palju ja neil...
Pääsma laas Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad Pääsma laanes naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu tüüp. Lammimetsade koosseisus domineerivad lehtpuud jalakas, arukask ja saar. Alusmetsas on ülekaalus sarapuu, toomingas ja pihlakas . Rohurinne on liigirikas ja lopsakas. Esinevad salumetsale iseloomulikud liigid: maikelluke, salu-tähthein jne. Sõnajala kasvukohatüüp esineb jõest kaugematel aladel, kus suurt tähtsust rohurindes omavad ohtene-, naiste-, laane- ja maarjasõnajalg. Madalamates lohkudes jääb üleujutusvesi pikemaks ajaks seisma ja seal on peamiseks puuliigiks sanglepp. Alusmets on seal hõre, peamiselt toomingas ja mage-sõstar. Rohurindes esinevad lohkudes lodu liigid: kollane võhumõõk,...
Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise-...
This site type is potentially very productive, the quality classes are I...III. Enamuspuuliigiks stabiliseerunud taimkattega koosluses on kuusk. See kasvukohatüüp on potentsiaalselt suure tootlikkusega, boniteediklassid on I...III. Alder buckthorn, rowan tree, juniper, bird cherry grow in the undergrowth. Alusmetsas kasvavad harilik paakspuu, pihlakas , kadakas ja toomingas. The ground vegetation is similar to that of wood sorrel type but the variations are greater depending on the inital type and the intensity of draining. Alustaimestik on sarnane jänesekapsatüübile, kuid erinevused on suuremad, sõltudes esialgsest tüübist ja kuivendamise intensiivsusest. 16...
Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud · Ööbik- seljalt pruun kõhu alt valge · Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o Vilsandi on saar Vilsandi rahvuspargis elav lind Vilsadi rahvuspargis on kõige tuntum lind harilik hahk....
vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas , viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad *...
langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas , har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale...
Puude diferentseerumine ja metsa puudel. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. isehõrenemine, kasvuklassid. 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni Metsa moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud -35 0 C: har. pihlakas , har. toomingas, must lepp, ja on ühevanuselised, kasvavad erinevalt. nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. Erinevused ilmnevad puude kõrguses, tüve 4. fotosünteesi kestusest mida kauem jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu....
Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...
Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba v...
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...