PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus.................................................................................................
Pihlakas Koveshnikova Darja Kotseva Aleksandra 11 klass http://www.youtube.com/watch?v=b2qWWg0yQXM Pihlakas on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuul uv puude perekond. Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. 2000. aasta puu Eestis oli PIHLAKAS. Pihlakad kasvavad Euroopas Aasias Põhja-Ameerikas Pihlakas on vähenõudlik ja kohanemisvõimeline puu, mis kasvab mitmekesistel pinnastel ja erinevais ilmastikutingimusis, sirgudes umbes 15 m kõrguseks. Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine Pihlakas on õue- ja õnnepuu ning rahva uskumustes alati
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi ...
PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid.
2. HARJUTUSÜLESANNE 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. Avalehel vali andmebaas Compendex - jäta linnuke kastikesse Compendex , teiste andmebaaside eest võta linnuke ära ja vaata, kuidas muutuvad otsiväljad otsivormingu paremas aknas. Tutvu andmebaasi ülesehituse ja otsivõimalustega: lihtotsing: Easy Search; kompleksotsing: Quick Search; tesaurus, indeksid:Thesaurus, Browse Indexes. Kui sisenesin andmebaasi, oli linnuke ees lisaks Compendex'ile Referex'il. Sellel juhul sai otsiprofiiliks olla ainult märksõnad (keyword), täpsustada sai ka autorit (author), pealkirja (title) ja publitseerijat (publisher). Samuti puudus võimalus täpsustada dokumenditüüpi (type of document), keelt (language) ja käsitluse tüüpi (type of treatment). Kui võtsin Referex'ilt linnukese eest, avanes otsiprofiilide sisestamiseks järgmine vaatepilt: Täpsustuse koha pealt selline vaatepilt: 2...
5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
ANDMEBAASIGA SCOPUS TEOSTATUD OTSINGUD Teostatud lihtotsing üldiste märksõnadega: ainsaks kriteeriumiks seejuures on, et otsisõna sisalduma artikli pealkirjas, märksõnana või abstraktselt. OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV carcinogens AND groundwater 417 health risks AND groundwater pollution 1276 groundwater AND pollution AND problems 3708 groundwater AND health risks AND 275 (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms 289 OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR 0 carcinoma OR toxicology) Teostatud otsing teemaspetsiifiliste märksõnadega: OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV (releva...
1. HARJUTUSÜLESANNE 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER. a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli e - kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsinguprofiil TTÜR (raamatute TÜR (raamatute arv) arv) märksõna (lihtotsing) kantserogeenid 33 38 märksõna (lihtotsing) põhjavesi 229 218 märksõna (lihtotsing) vähk 79 440 märksõna saasteained 174 201 (lihtsotsing) märksõna (lihtotsing) mürgid 35 112 Kasutasin vaid lihtotsingust, sest liitotsing ei töötanud JavaScripti puudumisel. Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud....
Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel.
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
3. HARJUTUSÜLESANNE 3.1. Harjutusülesanne "Autori otsing" Nobeli preemia keemia alal anti 2001. aastal uurimistööle "Discovery and development of conductive polymers". Üks auhinna saajatest oli Alan G. MacDiarmid. Leia: a) mitu artiklit avaldas ta aastatel 1975 - 1985? 67 artiklit b) kuidas leidsid vajalikud andmed? Sisestasin autori nime. Seejärel kuvati ekraanile igasuguseid variante, millest valisin nime Alan G. MacDiarmid. Seejärel klõpsasin ,,Publication years 1975- 1985. Sain 67 vastet. c) mitu tööd sisaldasid kontseptsiooni "conducting polymers" või "plastics"? 183 tööd d) kuidas leidsid need tööd? Tuli refine'i alt valida research topics, sisestasin otsisõnadeks "conducting polymers" or "plastics" . e) mitu patenti on Alan G. MacDiarmid nimel? 26 f) kuidas leidsid vajalikud andmed. Tuli refine'i alt valida ,,document type" ning klikata patent'i peal. Juhised ülesande lahendamiseks leiad : How to...
Svetlana Samsonov TT 13 TartuKHK 2013 Pihlakas Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Leviala Pihlakad kasvavad kogu Euroopas ja Aasias ning PõhjaAmeerikas . Kirjeldus *Võib kasvada kuni 15 m kõrguseks
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
· Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit.
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas
Ettevõtte nimi 01. oktoober 2009. a Soovituskiri Pille Pihlakas on töötanud OÜ-s ____________ vahemikus 03.03.2007-02.02.2009 värbamisassistendi, hiljem värbamiskonsultandi ametikohal, kus tema peamisteks tööülesanneteks olid: värbamisprotsesside assisteerimine (konsultantide abistamine värbamisprojektide teostamisel ja juhtimisel, töökuulutuste koostamine, potensiaalsete kandidaatide leidmine, tööpakkumiste koostamine, kandidaadisuhete arendamine ja hoidmine,
Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin
Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Põõsarinne
Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1
karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt,
Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu
Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Kanarbik Harilik mustikas Leseleht Harilik Rohurinne jänese- kapsas
Maikelluke-Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud · Ööbik- seljalt pruun kõhu alt valge · Metsvint-metsvindid on omapärane laul Salumetsa taimede tolmlemine Putuktolmlejad : · sinilill võsaülane maikelluke kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o Vilsandi on saar Vilsandi rahvuspargis elav lind Vilsadi rahvuspargis on kõige tuntum lind harilik hahk.
Malle Maasikas Pr. Pr. Maasikas Malle Maasikas Kalle Kaasik Hr. Hr. Kaasik Kalle Kaasik Tiina Tihemets Pr. Pr. Tihemets Tiina Tihemets Kärt Kärme Pr. Pr. Kärme Kärt Kärme Toomas Tootlik Hr. Hr. Tootlik Toomas Tootlik Ats Pihlakas Hr. Hr. Pihlakas Ats Pihlakas Netti Suvi Pr. Pr. Suvi Netti Suvi Pets Tamm Hr. Hr. Tamm Pets Tamm Juts Paju Hr. Hr. Paju Juts Paju Riin Klütze Pr. Pr. Klütze Riin Klütze Ints Vaher Hr. Hr. Vaher Ints Vaher Kats Pärn Pr. Pr
2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas. 3) Laanemets muldadeks on moreen- ja gleimullad (viljakad, lubjavaesed, liivased ja savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk.
pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. – harilik pihlakas Sorbus Väike vääriselupaikade galerii. aucuparia http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg Rohurinne on hõre, tavalised liigid on: – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa – palu-härghein Melampyrum pratense – karvane piiphein Palu-härghein Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File:
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n
leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad
o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu
Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite eest, seetõttu istutati pihlakas iga kodu ukse juurde. Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder.
ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2.Harilik mänd 3.Harilik jänesekapsas 4.Lamba-aruhein 5.Pohl 6.Kanarbik Loomakooslus
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb...
AS MEREKARU AS Liilia Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878 [email protected] Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee AS MEREKARU Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee
Maasikas Malle Maasikas M. Maasikas Kalle Kaasik Hr. Hr. Kaasik Kalle Kaasik K. Kaasik Tiina Tihemets Pr. Pr. Tihemets Tiina Tihemets T. Tihemets Kärt Kärme Pr. Pr. Kärme Kärt Kärme K. Kärme Toomas Tootlik Hr. Hr. Tootlik Toomas Tootlik T. Tootlik Ats Pihlakas Hr. Hr. Pihlakas Ats Pihlakas A. Pihlakas Netti Suvi Pr. Pr. Suvi Netti Suvi N. Suvi Pets Tamm Hr. Hr. Tamm Pets Tamm P. Tamm Juts Paju Hr. Hr. Paju Juts Paju J. Paju Riin Klütze Pr. Pr. Klütze Riin Klütze R. Klütze
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
Palumets Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % meie metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik p...
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas
Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. Sisaldab sorbitooli. Harilik sarapuu Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets
Kalifornias. Kickpoksis on erinevad kategooriad: full contact, semi contact, light contact, low kick ja K-1. Kickpoksi ajalugu Eestis Eesti kickpoksi (kickboxingu) ajalugu algas 1990. aasta märtsis uue spordiala huvilisi Leonardo Pihlakase ja Jüri Derkuni saatmisega Moskvasse, kus leidis aset NSVL-i kickpoksi föderatsiooni asummiskonverents. Ja juba 23.-29. mail toimus Riias esimene üleliiduline kohtunikude ja treenerite seminaar, kus osalesid Eesti NSV esindajad Leonardo Pihlakas ja Kaido Randalu. 10. novembril Kalevi spordihallis toimus esimene “Kikkpoksi-show” Eestis, kus ringi astusid Jüri Derkun, Kaido Randalu, Meelis Lao, Toomas Pärn, Tarmo Russ, Peeter Seppa ja teised. 1991.aasta juunis toimusid Tallinnas esimesed eesti kikkpoksivõistlused, kus osalesed kahe klubi “Kickboxing” ja “Kontakt” sportlased. 1992.aastal toimusid Tallinna merekoolis esimesed rahvusvahelised võistlused, kus osalesid kolme linna sportlased Tallinnast, Riiast ja
Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud. Lisaks leidub Metsaservas kasvavad harilik toomingas , harilik pihlakas ja viirpuu. veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Lõpp
samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed
Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav Pruunkaru Hunt Valgejänes Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Metsis Putukad Üraskid Laanesipelgas Looduskaitse Piiratud looduskasutusega kaitseala
lihtlõimis: sl/ls, gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud leedemulla lihtlõimis: l. Kvartalilt 228 leitud mullad Joonis 8. Kvartalil 228 tehtud kaevete asukohad. Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets. Reljeef oli tasane. I rindes oli sookask, II rindes kuusk. Alustaimestik: sõnajalg, metsosi, mustikas, pihlakas. Metsa vanus umbes 70 aastat. Tegemist on loodusliku puistuga.Põdrakahjustused. Leitud mullaprofiil: AO-G1-G2. Põhjavesi alates 40 cm. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld, sest mulla pH on <5,4, muld on alaliselt liigniiske ja profiil on tugevasti gleistunud (Kõlli, R. 2003). Kasvukohatüüpon tarna. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsast võib lisaks leida ka paakspuu, pajud, kadakas ja harilik lodjapuu. Alustaimestikus
24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja
leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
