Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart M...
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
Nad elasid maksejõuetute võlgnikena Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi.
kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes. Kasutatud kirjandus 1. ,,Konrad Mägi: monograafia" Evi Pihlak 2. ,,Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940.aastani" 1.köide Maalid ,,Madonna" ,,Maastik punase pilvega" ,,Merikapsad"
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias
* Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 * Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 * Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri on Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis). Poliitika Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline
Mabel Washington Susan Lilleväli Tyrone Jackson Danne Dahlin (Rootsist) Schlomo Metzenbaum Andero Ermel Grace Lamb ("Lambchops") Maiken Schmidt Goodman King ("Goody") Endro Roosimäe Nick Piazza Sten Karpov või Rolf Roosalu Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides: Anneli Pilpak, Britt Kõrsmaa, Carmel Köster, Eneli Raud, Eneli Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek
Jan van Eyck (13901441) Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Loomingust 4. Tehnikast 5. Mõningad teosed 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud allikad ,,Madalmaade maalikunst püüab nii paljusid asju hästi teha, ... et hästi ei tee ta neist ühtegi." Michelangelo 1. Sissejuhatus Nagu tavaliselt oli ka seekord minu jaoks referaadi teema valimine ääretult raske. Viimasena jäi sõelale Hieronymus Bosch, kelle tööd köitsid mind esimesest pilgust alates, kuid tema detailiderohkus mõjus üldpildina väsitavalt. Lapates ,,Madalmaade maalikunsti 15.-17.sajandini", avastasin ma enda jaoks palju sügavama ja keerukama tegelase, kelleks oli siis lõplikult valitud Jan van Eyck. Mind lummavad kunstnikud, kelle teoste taga on palju rohkem, palju enam, kui esmapilgul tundub. Isegi siis, kui maal esmapilgul tundub lihtne ja üheselt mõistetav. See tekitab huvi ka kunstniku...
korral. KOKKUVÕTE Lisaks sellele, et maitsetaimedega saab valmistada maitsvaid toite, on nad ka kasulikud ja mitmete raviomadustega. Seetõttu tuleks neid julgemalt ning tihedamini oma igapäeva elus kasutada. Maitsetaimi lisatakse toitudele ükikult või segatuna. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.grynefee.ee/tooted.php 2. http://nammy.pbworks.com/ 12 3. Pihlak U. 100 maitsetaime. AS Ajakirjade Kirjastus. 2006. 13
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
Karilatsi Gümnaasiumis ALKOHOLISMI LEVIK NOORTE SEAS Uurimustöö Autor: Pille Pihlak Juhendaja: Tiit Tooming Karilatsi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö autor valis teemaks alkoholismi leviku noorte seas, sest tahtis välja tuua alkoholi halvad mõjud ning alaealistele seda infot levitada, et see paneks noori aru saama, kui kahjulik joomine tegelikult on ning hoiaks ehk ära nii mõnegi seaduserikkumise ja halvale teele sattumise. Autor on selle teemaga kokku puutunud ja
Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. 10 Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com) 5) "Kooliatlas" 6) "Maakera loodus ja inimgeograafia" (Tallinn. Koolibri 1998) Autorid: Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson 7) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 11 12
Tallinna Ülikool Referaat Tüsistused raseduse ajal Õpilane: Nele Pihlak(Sepp) IT-21 Juhendaja: Kristiina Uriko 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SEEDEHÄIRED......................................................................................................................... 3 Dehüdratsioon......................................................................................................................... 3 VEREHAIGUSED.................................................................
10. Televisioon ei ole tegelik elu. Päris elus peavad inimesed tegelikult lõpuks kohvikust lahkuma ja tööle minema. 11. Ole kena kõigi vastu, ka nende kes on nohikud ja veidrikud. Võib juhtuda, et kunagi on nendest keegi Su tööandja. Tahaks lisada ütlust, mis ma arvan hästi sobib siia. „Kõrgharidus ei taga edu äris, kuid vähendab oluliselt läbikukkumise tõenäosust“ – Estonian Business Schooli dotsent Ülle Pihlak. 3 Steve Jobs’i edulugu Steve Jobs sündis 24. veebruar 1955 aastal (56)Californias – oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. Pilt 3. Steve Jobs Forbesi hinnangul oli tema vara väärtus 2010. aastal 8,3 miljardit dollarit ning sellega oli ta USA rikkuselt 42.inimene. 6 3.1 Kuidas Steve Jobs sai nii edukaks ettevõtjaks?
J. Raamot 1918 A. Kerem 1924 A .Jaanson 1918 E. Veberman 1925 E. Aule 1918 K. Kormel 1926 N. Köstner 1919 J. Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O. Virkhaus 1920 O. Suursööt 1932 P. Johanson 1920 P. Kurvits 1933 G. Vestel 1922 K. Selter 1933 K. Upsberg 1923 I. Sepp 1938-1940 B. Roosifeld 1923 10 KOKKUVÕTE
Kui ettevõte on edukas ja kasvab kiiresti, tekib võimalus viia see börsile- noteerida ettevõtte aksiad või võlakirjad börsil. Börs on üks osa väärtpaberiturust. Investeeringu tasuvust aitab hinnata investeeringu tasuvusaeg- kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse. Investeeringu tasuvuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka raha aegväärtust. Kasutatud kirjandus 1. L.Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L. Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zarnand, V. Zarnask, K. Tillemann, E. Vodja ''Majandusõpik gümnaasiumile'' Tallinn 2011
Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltuma...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3
Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. 4. Kasutatud kirjandus 1. Melissa Ricketts, Rembrandt. Tarian Invest OÜ 2006. 2. D.M. Field, Rembrandt. Sinisukk 2007. 3. Maalikunsti ajalugu, renessansist tänapäevani. Koolibri 2006. 42-42 lk 4. Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak, madalmaade maalikunst XV-XII sajandini. Kirjastus ,,Kunst" 1978. 140 lk 5. Annus Raud, 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees OÜ 2005.68 lk 5. Lisad Joonis 1. ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg Joonis 2. ,,Danae" http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4 Joonis 3. ,,Iisaki ohverdamine" http://www.jesuswalk.com/abraham/images/rembrandt_sacrifice401x600.jpg Joonis 4. ,,Öine vahtkond" http://www.g330.com/r1
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
shoarns.com/Bactrian%20Camel%20web.JPG · http://www.friendsofsaguaro.org/scorpion.jpg · http://mypage.bluewin.ch/Fuechslin/animationen/fennek.jpg Info · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm · http://www.koolielu.ee/files/KORBED_slaidil.ppt · http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed.htm · ,,Geograafia Põhikoolile" Jaan Jõgi, Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak 13
kergitavad hindu, et suurendada kasumit. Monopolid ei ole seaduslikud ja rikuvad konkurentsi. Kuigi on olemas ka seaduslikke monopole näiteks loomulikud monopolid ja ettevõtlus, mida kaitsevad kaubamärgid, patendid ja autorikaitse. Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja
Tema tolleaegne kõne eestlaste lootusest ja rahva eksistentsiprobleemidest pole oma aktuaalsust kaotanud tänaseni. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri oli Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis). Lennart Meril oli neli lapselast. Esimene Eesti taasiseseisvusaja president Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule, kus tema haud on kaunistatud väärika hauaplaadiga. Suur mustast kivist elegantne plaat on asetatud hauale pikali, selle ülemises otsas on Eesti
aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja. · 2006 o Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks. Projekteerimine algas oktoobris. o Infoosakonna juurde sisustati väike koolitusruum infootsingu õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks. o Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja nõustati õppejõude/teadureid uuemate kirjete sisestamisel. Alates 1.
aasta Tsernabõli tuumaõnnetuse ohvritele Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2003 avati kiriku seinal Eesti Vabadusristi kavaleridele ja Teise maailmasõja ohvritele pühendatud mälestustahvel. Sellele on kantud tähestiku järjekorras 28 nime. Võidupühal, 23. juunil avati järgmised kolm mustast graniidist tahvlit neile kantud nimedega. Nimekirjad ja tekstid on koostanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed Jüri Kask, Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Staruss, kujundas kiviraidur Ülo Kirt. 20. augustil 2004 Eesti taasiseseisvumise päevale pühendatud jumalateenistusel avati ja pühitseti kaks mälestusplaati. Ühel neist on tekst: Venemaa vangilaagrites 1940-1991 hukkunud Eesti ohvitseride mälestuseks. 20.08.2004. Teisel plaadil on Eesti Vabdusristi kavaleride nimed, nende hulgas riigivanem ja Eesti esimene president Konstantin Päts (1874- 1956).
2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist" Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu"
Taimed muuseas ei murdu rohusööjate sõrgade ja kapjade all. Ka ei asetse nende pungad kõrre tipus, vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles. 9 Kasutatud kirjanuds: Raamatud: 1. Martin Johnson "Simba Filmikaameraga Aafrika savannides" 1938 2. V. Korinskaja, L.Prozorov ja V.Stsenjov "Mandrite geograafia" 1986 3. J.Jõgi, L.K Pihlak ja A.Tõnisson "Maakera loodus ja inimgeograafia" 1998 4. D. Kindersley "Maad ja rahavad" 1996 5. Arturo Arsuffi "Savannide Loomad" Internet: 1. Miksike - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.htm 2. Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 3. Miksike - www.miksike.ee/referaadid/savann_evelinviks.doc 10
3 Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. 1.1 Abielud Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966). Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985). Vend: Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis). 1.2 Haridus: Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis. Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1.3 Karjäär: 1941.1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas
html 2. Eneke 3, kirjastus ,,Valgus" 1984, Tallinn 3. ,,NSV Liidu füüsiline geograafia. VII klassile" A.Solovjov, N.Dik, G.Karpov, I.Matrussov, ,,Valgus", Tallinn 1985 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Sahhalin 5. ,,Sahhalin kild idaservast", T.Makk, ,,Eesti raamat", Tallinn, 1984 6. http://www.tihemetsa.ee/dendro/GMELINI_LEHIS.htm 7. ,,Eesti entsüklopeedia 8", Tallinn ,,Eesti entsüklopeedia", 1995 8. ,,Maakera loodus- ja inimgeograafia VIII klassile"; J. Jõgi, L. Pihlak, A. Tõnisson; Tallinn, ,,Koolibri", 1998. 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Sakhalin 10. Kogumik ,,Loomariik", rühm 1, kaart 25. 11. Kogumik ,,Loomariik", rühm 1, kaart 139. 12. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Euraasia.jpg 13. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=Larix+gmelinii 14. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=pinus+pumila 15. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6705 16
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS....................................................................................................
pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Triigi nende aastate maale iseloomustas Evi Pihlak: "Nii seguneb portreedes Triigile omane tabav isikukarakteristika välise esinduslikkuse taotlusega." Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet
juunist 1931 ehitusinspektorina. 1935. a. aprillis viidi A. Kotli üle Teedeministeeriumi avalike tööde osakonda ehitusinseneriks, kus ta aasta pärast ülendati ehitusinspektoriks. Riigimonopolismi kasvu pärast 1934. a. riigipööret näitab mitmesuguste riigiettevõtete asutamine, mille hulgas 1937. a. lõpul loodi riiklik projekteerimis- ja ehitusorganisatsioon ,,Ehitaja", mille direktoriks kinnitati Artur Pihlak ja abidirektoriks A. Kotli. Ametlikult oli A. Kotli ,,projekteerimistööde üldjuhataja", seega tänapäeva mõistes peaarhitekt. ,,Ehitajas" töötades saavutas A. Kotli suurima viljakuse, kuid tuleb arvestada, et tema seljataga seisis korralik büroo mitme noore võimeka arhitektiga, kelle osa konkreetsetes projektides on ilmselt küllalt suur. 1930. aastatel toetuti palju konkurssidele, nende virgutav ja professionaalsust tõstev roll oli arhitektuuri arengule väga oluline
Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun. Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932 Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal Berliin 1. august - 16
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2
Annely Rätsep tööleping peatatud Annemai Raidjõe tööleping peatatud Annika Lopp Akad.tee 15 - 310 Ants Martins Akad.tee 15A-204 620 4081 Ants Uus Akad.tee 15 Anu Aaspõllu Akad.tee 15A-405 620 4428 Anu Nutt Akad.tee 15-311 620 4447 Anu Ploom Akad.tee 15 Anu Sõrmus tööleping peatatud Arno Pihlak Akad.tee 15 Artur Jõgi Akad.tee 15 - 430 620 4370 Artur Noole Akad.tee 15-429 Arvo Mere II 128 620 3001 Birger Ilau Akad.tee 15 Bulat Islamov Akad.tee 15-029 62 04429 Deniss Savtšenko Akad.tee 15-212 620 2819 Diana Reis Akad.tee 15 - 222 620 4426 Dimitar Atanasov Dobchev Akad.tee 15-212 620 2019 Dzmitry Kananovich Akad
aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu – mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. 18. juulil 1940 võideti Kadrioru staadionil 2:1 Lätit, mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. Eesti taasiseseisvus 20
II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend lavastus: autoritruu. Rõhutatud teatrilisus. Tänapäeva (kaasaja) teaduse sissetoomine. Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk"
osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel
kommetest. Kuna teadsin ennem, et tegelikult on sellest riigist palju kirjutada, siis osutus ka see mõjutavaks teguriks riigi valimisel. Sain teada palju uut informatsiooni selle riigi kohta. Kõige raskem oli leida informatsiooni energeetika kohta, kuna mitte kuskil internetist ei olnud sellest juttu, isegi mitte inglise keeles. Kõige rohkem oli teksti selle riigi ajaloo kohta, pealinna ja teatud loodus asjade(nt. pinnamood) Retsensioon Siim Pihlak Enne uurimustöö lugemist teadsin Haitist väga vähe, põhimõtteliselt ainult seda, et seal oli laastav maavärin ning, et seal oli maavärin. Peale lugemist sain väga palju teada, sest infot oli igast valdkonnast rohkelt. Mõni lõik oli huvitav ka. Peale teksti olid mõned pildid ka, mis lisasid uurimustööle natuke värvi. Palju oli kirjutatud ka ajaloost. Kokkuvõtteks võin öelda, et uurimustöö oli väga põhjalik ning isegi huvitav lugeda.
Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga
osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Jähuud on kôiges kirgede orjad. Nende kahe tegelaskonna kaudu näitab autor, et kumbki äärmus ei ole hea, ei liigne môistuslikkus ega ka saamahimu toitvad kired. Esimene eestikeelne mugandus oli Juhan Kunderilt. Gulliveri asemel on Viiratsi tohter, kes käis härjapôlvlaste ja hiiglaste maal. Valgustuskirjanduse tekstinäide Rousseau'lt, vt. MKL 13 Ôpilaste (10a 2001/2002) aforisme: Kerli Pihlak *Peaksime leidma uusi sôpru vanu unustamata. Gerda Ristov *Sôna vôib valusamini pôletada kui leek. Maarja Hulkko *Mida suurem naeratus, seda väiksem aru. *Kôige parem kiitus on pärast enese mustamist. *Tuimus on vaid mask valule. Kristel Müil *Inimese enese esiletôstmise vahendiks on teise arvustamine. *Noorusel puudub keskea kogemus, sest selleni on pikk maa. Ôie Tähtla *Arad on need, kes ei julge ennast proovile panna, nad sulanduvad halli massi, kartes libastuda.
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest
Shakespeare'i uurija ja tõlkija. Meie keskelt oli lahkunud vana hea aja härrasmees. 1986. aasta jõulupühade ajal tabas Lennart Merit uus löök: liiklusõnnetuses sai surma tema ema Aliee. Aliee Meri tellitud takso oli just liikuma hakanud, kui taksojuht, lootes otseteed pidi kiiremini kohale jõuda, tegi saatusliku vea. Lennart Meri 1980. aastate rõõmsate sündmuste hulka kuulub uue armastuse leidmine. Armastatu oli Tallinna draamateatri näitlejanna Helle Pihlak (praegu Meri). 1985. aastal sündis perre tütar Tuule. Muutus ka Meri karjäär. Ühiskonna revolutsiooniline protsess ja poliitika haarasid kirjaniku ja uurimisreisija täielikult oma võimusesse. Ometi jõudis Meri 1980. aastatel töötada ka kultuuripõllul. Raamat "Hõbevalgem" ilmus Tallinnas 1984. aastal, käsikiri oli valminud kaks aastat varem. Tegu ei ole kaheksa aastat varem ilmunud "Hõbevalge" jätkuga, vaid selle sissejuhatuse ja esimese peatükiga.
saavad; 4. selle koostamisega tõestab tegevjuht omanikele oma potentsiaalset võimekust ettevõttele seatud eesmärgid ellu viia; 5. selle abil hinnata ettevõtte edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 6. investoril oleks alus, mille põhjal otsustada, kas ettevõttesse tasub investeerida; 7. laenuandja saaks otsustada, kas ettevõte suudab tasuda intresse ja tagastada laenu. Ülle Pihlak Estonian Business School Viimati muudetud: 22. oktoober 2007 Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid Äriidee Äriidee sõnastusest selgub: · Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); · Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; · Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; · Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; · Mille poolest erinetakse konkurentidest.
kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.
01.2013). 67 Kraan, Ülo. 1985. VARBLASEVABADUS? Noorte Hääl, 5. oktoober. 18 näis uutmine punkaritest kauge kaarega mööda minema: ajakirjanduses ilmunud punkarite kohta käivad kirjutised jäid sama hukkamõistvateks kui varem. 5. augusti „Noorte Hääles“ ütles noortejuht J. Liiv punkaritele „Vaata avali silmi enda ümber ja sa näed, et sa oled üksi, üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks.“69 Intervjuus 6. augusti „Noorte Häälele“ rääkis jurist Vello Andre oma suhtumisest punkaritesse ning leidis, et punkarid annavad endast märku ENSV-s alates 1980. aastatest, et tegu on väikse grupeeringuga ning erinevalt Lääne riikidest puudub laiemapõhjalisus. Lisaks väljendas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
