Eestlased palusid abi Turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehaldur. tark samm, sest Rootsi oli vaenujalal Taaniga. *vahepeal puhkes ülestõus Läänemaal. surmati tabatud sakslased, koonduti Saare-Lääne pskkonna alla haapsallu. *ordu sekkumine, Paide läbirääkimised. sakslased lootsid ainsale võimalikule päästjale- Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus, valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet. *ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba. Mõigu külas peeti nõu
ülerahvastusid linnad.Industrialiseerimine.1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5.Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.6.Põlevkivitööstuse kaudu toodetud elektrienergiast üle poole suunati Eesti NSV-st välja,peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse.Dissident-teisitimõtleja,vastu riigi poliitikale.40 kiri-Avalik kiri Eesti NSV-st,sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas.Kooliõpilaste väljaastumine ajendiks sai Propelleri kontserdi ära jätmine.Milline oli suhtumine dissidentidesse Inimesed, kes pooldasid demokraatlikku riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude
Rohe-kärnkonn 7.klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text s Second level tyles Third level Fourth level Fifth level M a s te r te x t sty le s Click to edit Second level Third level Fourth level ...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus algas 1208. aastal sakslaste tungimisega Ugandisse, kuna eestlased olevat eelnevalt röövinud Väinalt Pihkva poole suunduvate saksa kaupmeeste varad. Eestlased võitlesid usinasti oma vabaduse eest kuni 1227. aastani, mida loetakse kokkuleppeliselt vabadussõja lõpuks, kuigi sõda Katoliku kiriku esindajate ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid. Kuid miks eestlased alistati? Kindlasti üheks tugevaks vastupanuks osutus Rooma paavsti toetus sakslaste tegevusel, mis oli Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud, kellel oli soov levitada katoliku usku ja
nukuteatrile ühised jooned; kõige südamelähedasem on sümfooniline muusika; 30 sümfoonilist teost, nendest 6 täispikka sümfooniat; silmapaistate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr 1. ; kirj. Programmilist klaverimuusikat(,,Lastealbum"); 10 ooperit (Jevgeni onegin); ta hindas ooperi juures seda, et selle sisu on hästi mõistetav Modest Mussorgski (1839-1881)- sündis Pihkva kubermandus mõisniku perekonnas; esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest-
Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes katk, sõlmiti 1212.aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid ristiusu vastu võtma. 1215.aastal algas võitlus uue hooga. Sakslased ja nende liitlased tegid
Eesti kommunistlikud polgud oleksid tahtnud küll heameelega edasi liikuda, kuid kaotusrohked lahingud pidurdasid ka neid. 29. novembril 1918 kuulutati Narvas "Eesti Töökommuuni" nime all välja Eesti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik. Sellega taheti välismaailmale näidata punaste vallutussõda kodusõjana.1.detsembril alustasid punaüksused edasitungi. Eesti polgud taandusid järjest ja 24.detsembril vallutati vaenlaste poolt juba Tapa. Lahingud Pihkva rindel Punaarmee sissetung Eestisse toimus ka Pihkva kaudu. Pihkva linn oli saksa vägede poolt okupeeritud. Seal asus ka vene "valgestest" formeeritud Põhjakorpus, mille suuruseks arvati olevat umbes 1800 meest. 25.novembril ründasid punaarmee üksused Pihkvat, mispeale saksa väeosad lahkusid rindelt, jättes nii eesliini kui Pihkva kaitseta. Linnas hakkasid mässama kommunistid ja Põhjakorpus lahkus samuti Pihkvast. Eesti valitsuse kutsel tuli polkovnik Neff
ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Plaan vallutada Leningrad ja purustada Baltikumis paiknevad Punaarmee üksused. Väegrupis Nord oli Ida- Preisimaal 16. ja 18. armee ja 4. tankigrupp ja 1. õhulaevastik, merelet toetas Läänemere eskaader. Peaülesanne oli Leningrad, seetõttu koondati väed Pihkva suunas Kaunas, Daugavpils ja Pihkva. Eesti jäi pealöögi teelt kõrvale ja pakkus sakslastele esialgu vähe huvi. Punaarmee tõmbas kohe peale sõja puhkemist oma väed Ida-Preisimaalt Eestisse, kandes suuri kaotusi. 8 diviisist jäi alles vaid 3. Eestis paiknevad Punaarmee üksused allusid Balti erisõjaväeringkonnale, mille baasil kujundati sõja puhkedes Looderinne. Juba juulis aga allutati need väed Leningradi rinde, augustist Põhjarinde juhatusele. Maavägede tegevust toetas Balti sõjalaevastik (admiral Tributs),
1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest
Saksa väed saavutavad mitmel rindel edu, aga see ei ole märgatav. Allveesõda muutub tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algab revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnab nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkab teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdab oluliselt USA sõttaastumine. 1918 ja sõja lõpp Veebruaris okupeerivad Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäävad vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmib Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Saksa väejuhatus rakendab kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Aga pealetungid ei too strateegilist edu ja Saksa vägi kaotab 700 000 meest. 15. juulil alanud II Marnei lahingus läheb algatus lõplikult Antandile. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule,
prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ferdinand von Wrangell Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 Pihkva - 6. juuni 1870 Tartu) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja arktikauurija. Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E.Tammiksaare uurimuse põhjal eelistada kuju Wrangell. Sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates (Joosu, Võru, Nursi). Kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus.
1216 ugandilaste retke koos orduga kokkulangedes võib Eestlased Pihkvasse venelastega koostööd 1217 Ordu esimese alalise teha Pihkva vürstiriik toetuspunkti Otepääl *esimene eestlaste tagasivallutamine koostöökatse ebaõnnestub 21.sept. 1217 Madisepäeva(Paala) Lembitu *eestlased jäävad ilma
ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts miilitsa asemele loodi politsei 19. august riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused 20. august EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja.
Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2...
2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ahvenat, latikat ja koha, aga ka särge ja haugi. Kaug-ehk ookeanipüügist saadakse ligikaudu 15% kogu püütud kalast. Ookeanipüügi peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde-ja loodeosa. Kaugpüügi saagist 60% oli harilik süvameregarneel, 14% meriahven ja 9% tursk. (Enno ja Raudsaar, 2016)
Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu
Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu
Sõimasid üksteist üle jõe, külma saabudes Jaroslav jootis meestele õlut ja ründas. Svjatopolk sai Poolast abivägesid ja ajas JAroslavi minema. Jaroslav Tark troonile 1018-1054. Jaroslav Kiievisse maetud ja 1950. aastail kaevati lahti ning Geranimov tegi Sofia katedraali hauast leitud mehest pea konstruktsiooni. Tal jalga nool lennanud, sel luustikul olevat vigastus jalaluul olnud. 1018 polnud kõik 12 vennast surnud. 1036 võeti kinni vend Sudislav, Pihkva vürst ja pandi vangi. Bütsantsi Anna poeg. 1054 jäi Sudislav vangi, ta oli ära unustatud, veetis viis aastat veel vangis. Jaroslavi pojad päästsid ta välja ja ristisid mungaks. Vend Mistislav oli Krimmis, 1036 suri ja toim Tamali poolsaarel Jaroslavile. Jaroslav sidemeid võimsate naabritega. Kõigepealt naiseks Rootsi kuninga tütre Ingegerd. Vahel ka mingit Annat nimetatud, järsku Jaroslav varem Annaga anielus? Järsku INgegerd pidi astuma vene usku ja võttis Anna nimeks? Ingegerdi
c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole. Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seetõttu kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Sõja puhkemise ajendiks või nn ettekäändeks oli Tartu maks.Mida aga viimane endast kujutab? Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes, kuid need jäid äärmiselt hägusteks ja tegelikult neid ei täidetud. Tõenäoliselt ei maksnud Tartu 5 enam ka mesipuude maksu. Nii oli venelastel teatav alus maksu nõuda, kuid mitte sellisel ettekäändel ja alusel, nagu nad seda tegid. Tartu maksu suurust on
Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2. Eestlased olid sõjast kurnanud 3. 1212 puhkes katk. · 1212 sõlmiti katku pärast kolmeks aastaks vaherahu. · 1215. algas võitlus uue hooga. Saklased ja latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd ka juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. · Eestlaste korraldatud nelja maakonna phine sõjaretk Riia vastu nurjus.
päevapalka ja võidu korral tasuta maad *Kooliõpilaste pataljonid; Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid *Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost *Briti eskraadi sõjalaevad Tallinna sadamas 17. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. pärast Eesti ala vabastamist? Mida saavutati? Mis tähtsus oli Landeswehri sõjal? *Narvast Petrogradi peale – linna ei suudetud vallutada *Petseri-Pihkva peale – mai lõpus vallutati Pihkva ja võeti vangi Eesti kommunistlik polk *Põhja-Lätis Valgast Valmiera-Võnnu-Riia peale – mai lõpuks vabastati Põhja-Läti punastest Landeswehri sõda: Eestlaste eesmärk – vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Tulemus – Riias taastati Ulmanise võim, langes ära Landeswehri oht Eestile 18. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? *Määratleti riigipiirid *Riigivarade jagamine (kummagi riigi varad jäävad antud
asundustel. Eriseisundi põhjuseks on geograafiline lähedus ja seega kaasnevad ajaloolised sidemed, eriti muidugi piiriäärsetel aladel. Kõnekas on seegi fakt, et suurim eestlaste koloonia väljaspool Eestit asub endiselt Venemaal. Vene aladel kujunenud eesti asunduste tekkeloos võib eristada kahte põhilist järku. Ühel pool on need asundused, mis tekkisid eesti ala vahetusse lähedusse Ingerimaale, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tagusesse -, teisal aga need, mis rajati kaugemale, osalt õigegi kaugele emamaast. Üldjuhul on lähiümbrusesse tekkinud asundused vanemad ja kaugemal asuvad nooremad, kuid vahetutele naaberaladele on muidugi rajatud uusi asundusi hiljemgi. Varaseim eesti püsiasustus väljaspool Eestit näib olevat tekkinud Pihkva linna piirkonnas. Sealt, väikese ja kehvakese kõrvaltee äärest, mis läbi tumedate metsade ja soode viis Võbori kaudu maakonna- ehk kreisikeskusse Velikije
alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring. Põhisuunad realismi taotlus, eelistatud zanrid: ooper, programmiline orkestri muusika ja soololaul. Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Modest Mussorgski Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast j...
harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa. Taanlased kartsid uue maaisanda vabaduse piiramist ning üritasid seda takistada. Sammuti proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. alustasid harjulased relvastatud mässu. 8.1Üldine käik: 1.) Eestlased tapsid sakslasi ja suundusid Tallinna piirama (Appi kutsuti Rootsi ja Pihkva.) 2.) Edasi suunduti Haapsallu. 3.)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4.)Ordu väed tungisid Taani aladele- purustasid Kämbu küla ,kukeveres ja 14.mai harjulaste maleva. 8.2Tagajärjed: Jüriöö ülestõus ebaõnnestus. Pidid ehitama ordule Maasilinna. 9.Muistne vabadusvõitlus: 1. Ümera lahing-1210. Mis lõppes eestlaste võiduga. 2. 1217 Madisepäeva lahing-lõppes eestlaste allajäämisega. Sõjas hukkusid Lembitu ja
sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 1918 aasta veebruaaris okupeeriti Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest Saksa vägede poolt. 15. Juulil algas Marnei lahing ning 1. Augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. 29. septembril Bulgaaria kapituleerus ning Türgi sai lüüa nii Mesopotaamias kui ka Süürias. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule.
· Dimensioon- ulatus, mõõde · Travestia- humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal · Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt. Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi. Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu ,,Kalevipoja mölestused", tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal. Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg
avamängud, Aragonia Jota, Öö Madriidis, Aleksandr Borodin (1833-87) sünid Peterburis abieluvälise pojana, isa tagas hea hariduse, 4 võõrkeelt, õpis tsellot ja flööti. Looming - sügavalt rahvuslik ja eepiline, väljapaistvaim teos Vürst Igor- kirjutas 20 a. , lõplikult viimistlesid Rimski- Korsakov ja Glazunov. On loonud 2 sümfooniat, sümfoonilise pildi Kesk-Aasias, 2 keelpillikvartetti ja hulga laule. Modest Mussorgski (1839-81) sündis Pihkva kubermangus mõisniku peres, klaverimängu õppis emalt. Looming kajastab 19.saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud,
juulil 1920.a. määras kolonel Tallents isiklikult Valga saatuse. Otsustati: 1. Valga peaosa jääb Eestile 2. Valga raudteejaam jääb Eestile tingimusel, et Läti raudtee töö ei kannataks. 3. Jaam Valk II Marienburg- Valk- Pärnu liinil jääb Lätile tingimusel, et oleks kindlustatud Eesti raudtee töö 3.juulil 1920.a. määras Tallents kindlaks ka ülejäänud piiriosa Eesti Läti vahel merest kuni endise Pihkva kubermangu piirini. Kumbki pool polnud otsusega rahul, kaebustega mindi Inglise valitsuseni välja, kuid siiski jäi see otsus Eesti- Läti piiri aluseks. Hiljem tehti väiksemaid muudatusi.
Esimesed heliloomingukatsetused olid kirjutatud üliõpilasena, muusikaga aega tegeleda ei olnud. Hakkas muusikaga tegelema alles 1862. Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat. Kirjtuanud kaks sümfooniat "Vägilassümfoonia" , kaks keelpillikvartetti(kvartett nr 2 eriti märkimisväärne) ja palju romansse, laulukesi. Modest Mussorgski ( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus, mõisniku pojana. Klaverimänguoskuse sai emalt. Astus kadettide kooli aastal 1852. 1858 aastal alustas sõjaväelase teenistust, tutvus Mili Balakjeviga ja astus "Võimsasse rühma". Peale pärisorjuse kaotamist Venemaal, kadus mõisnikul rahaline toetus. Elas võlgades, sõprade toetusel, rikaste toetusel. Hakkas eluline allakäik. Sureb alkohoolikuna. Ei süüdistanud mitte kedagi oma halvas saatuses. Esimene ooper " Boris Godunov" -
Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 23 meetrit Suurim sügavus 15,3 m Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) ...
vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi. Nad arendasid Euroopas kultuuri, tegeledes lõunapoolsetel aladel aktiivselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Novgorodimaal tegeldi rohkem kaubanduse ja käsitööga, mis hoidis sealset kaubandustaset kõrgel. Ivansioonide ajastul oli Euroopas eri rahvusi palju. Tol hetkel peeti võõraid ohtlikeks, mida
Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased tahtsid 1211 aastal piirata Viljandit, eestlased nad suutsid küll ristida aga linnust nad vallutada õnneks ei suutnud. Varsti peale seda nad ei jaksanud enam sõdida, nad olid lihtsalt nii väsinud. Siis aga puhkes kahjuks katk, tänu sellele sõlmiti 1212 aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu, mis kohustas Ugandi ja Sakala ikagi ristiusu omaks võtma. Sakslased ja nende liitlased tulid aastal 1215 uuesti sõdima, nad tegid rüüsteretki
algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda.
Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uudseosa ohverdamine oli ka tavaline teiste haldjate/vaimude suhtes. Veejumal lubab ohvriandide eest inimestel suuri kalu püüda, päästab neid tormidest ega kisu nende püügiriistu katki. Peipsi ja Pihkva järve ühtumiskohast on teada üks huvitav ning ülejäänud Eestist erinev ohver, nimelt hobuseohver. Hobuse ohverdamine toimus nii, et tema kaela pandi kaks vana veskikivi, viidi ta järve keskele ning visati sisse. Kui juhtus, et hobune ära ei uppunud, oli see märk, et veejumal ei võtnud ohvrit vastu. Kui hobune ära uppus, oli see aga märk, et veejumal ohvri vastu võttis ning lubas rahvale kalaõnne. Ohverdamine Põhjamaades
pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus:
Artur Adson Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Adson? Sündis 1889 Tartus Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ning memuarist Sündis Tartus majateenija pojana, kuid üles kasvas sugulaste juures Võrumaal Õppis Pihkva maamõõdukoolis ning lühemat aega ka Tartu Ülikoolis Alates 1918 aastast tegi tööd mitmete erinevate ajalehtedega Suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni Artur Adsoni elutegevus Töötas Venemaal (1907-1912) ja alates 1912 aastast Tallinnas maamõõtjana Alates 1918 aastast tegi kaastööd ajalehtede "Tallinna Teataja", "Sotsialdemokraat", "Postimees", "Tallinna Teataja" ning "Päevalehega" Tegutses aktiivselt Siuru ja Tarapita kirjanikeühinguis
Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia saatis 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.
Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Ooperid "Vojevood", "Opritsnikul", ,,Sepp Vakula", "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe" . Sümfooniad 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" , 4. sümfoonia fmoll, 5. sümfoonia emoll, 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" . Modest Petrovits Mussorgski (18391881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. M.Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus
Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka relvade arenematus sõja algul. Kuna teistel oli kasutusel ammud, aga eestlased kasutasid üldse vähe vibusid ja amme. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ilmselt ka pinevad vahekorrad venelastega. 1210. aastal olid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürstVladimiri väed piiranud kaheksa päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget
Alistati Liivimaa, Preisimaa, siis Leedu. Kõige teokoormisi. (1 adramaa = u 10ha). väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtu rohkem kannatasid Läti alad. Ulatus ka Eesti Üksjalad - adratalunike pojad, kes asutasid külast amet. Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku...
Eesti Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on EestiEuroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Or...
a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm
Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel, olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Johan Laidoner Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia sõjategevus Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. a mais, mil esimese löögi andis Vene valgetele Põhjakorpus. Kasutades ära vastase ridades tekkinud segadust, ründas Rahvavägi Kagu-Eestit, kus suur osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle tulid. Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid
*Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu. 1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse Lüüasaamise põhjused:
28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. 29. november Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. 29. november Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. 30. november - Punaarmee vallutab Läänerindel Pihkva. 5. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Vastseliina ja Räpina. 6. detsember Põhjarinde 7. armee - (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Reveli suunal. 7. detsember - Punaarmee vallutas Põhjarindel Vasknarva. 9. detsember - Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa. 11. detsember Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. 12
kaupmehed olid aga huvitatud vabast kaubateest läbi Ugandi Pihkvasse. Löögi alla sattunud ugalastele läksid appi eestlased naabermaakonnast Sakalast (Viljandi ümbrus) ning koos tehti vasturetk Beverini (Talava maakonna tähtsamaid keskusi Lätis) linnuse alla (1208). Nüüd tungisid sakslased ja latgalid ka Sakalasse ning rüüstasid seal. Kasutades ära eestlaste rasket olukorda, ühinesid sissetungijatega ka Novgorodi ning Pihkva vürstid (1209-1212). Peale sakslaste, latgalite ja kaasa sunnitud liivlaste korduvaid rüüsteretki Ugandisse ja Otepää teistkordset põletamist (1210) korraldasid eestlased, tõenäoliselt ugalased, 1210. aasta hilissuvel uue kättemaksuretke orduvägede peamisele tugipunktile Võnnus. Linnust piirati üsna edukalt kolm päeva. Kuuldes aga vaenulike vägede saabumisest Riia poolt, lahkusid eestlased linnuse alt ning korraldasid jälitajatele varitsus Ümera jõe metsasel jõekaldal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
