LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid
on elektrilise signaali spektrilaius. Võib järeldada, et pidevat signaali ei saa esitada lõpmatult täpselt. Täpselt võib kirjeldada vaid üht signaali väljavõtet. Pideva signaali entroopia: 2 x H X = F x T x ln 2 1 e Fk on signaali spektri laius Tx on signaali pikkus e2 on esitamistäpsus x2 allika võimsus !!! Gaussi kanal kuulub pidevate kanalite hulka. Gaussi kanali strukuur: sisendis on sisendsignaal -> väljundis on sisendsignaal + müra. !!! 4. Entroopia mõiste, mõõtühikud ja omadused. Milleks kasutada. (Slaididelt paragrahv 2, slaidid 2,3,11, 12) Mõiste: Entroopia on allika määramatuse mõõt. Näiteks kui kahe sümboli esinemise tõenäosused on võrdsed, siis määramatus on kõrge ehk rakse on määratleda milline sümbol järgmisena tuleb. Omadused: Entroopia on suurem nullist
jõu F2 poolt tehtud töö suurem või võrdne jõu F1 poolt tehtud tööst, st ʃ b a F1(x)dx ≤ ʃ b a F2(x)dx. Teoreem 5.2 (Integraali keskväärtusteoreem). Kui f(x) on pidev lõigul [a, b], siis leidub sellel lõigul vähemalt ¨uks punkt c nii, et ʃ b a f(x)dx = f(c) ʃ b a dx = f(c) (b − a). (5.21) Tõestus. Kuna f(x) on pidev lõigul [a, b], saavutab ta sellel lõigul oma suurima ja vähima väärtuse (lõigul pidevate funktsioonide omadus 1 §2.11). Olgu M suurim väärtus ja m vähim väärtus. Siis kehtivad iga x ∈ [a, b] korral võrratused m ≤ f(x) ≤ M. Määratud integraali omaduse 6 põhjal ʃ b a m dx ≤ ʃ b a f(x)dx ≤ ʃ b a M dx. Kuna m ja M on konstandid, siis omaduse 2 põhjal ʃ b a m dx = m ʃ b a dx ja ʃ b a M dx = M ʃ b a dx. Seega m ʃ b a dx ≤ ʃ b a f(x)dx ≤ M ʃ b a dx. Jagades suurusega ʃ b a dx saame m ≤ ʃ b a f(x)dx ʃ b a dx ≤ M. Näeme, et
) 3. Funktsioonil f(x) = tan x on katkevuspunkt x = /2. Ühepoolsed piirväärtused on olemas, kuid nad ei ole lõplikud: limtanx = , lim tan x = -. Seega on tegemist teist liiki katkevuspunktiga. x (-)/2 x (+)/2 4. Funktsioon f(x) = sin 1/x katkeb kohal x = 0. Kuna ühepoolsed piirväärtused limsin 1/x ja limsin 1/x x0- x0+ puuduvad (vt §2.5) siis on tegemist teist liiki katkevuspunktiga 15. Uhepoolselt pidevate funktsioonide definitsioonid. ( ) Funktsiooni f nimetatakse vasakult pidevaks punktis a, kui 1. f on määratud argumendi väärtusel a, st a X, 2. eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus limf(x), xa- 3. limf(x) = f(a). xa- Analoogiliselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Selleks tuleb definitsioonis esinev vasakpoolne piirväärtus limf(x) asendada parempoolse piirväärtusega limf(x).
avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees
Mm integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): v = EI dx : 0 katkevate funktsioonidega x = 0 ... l1, kus M = M1(x) ja m = m1(x); integreerimisvahemik 0 ... l x = l1 ... l2, kus M = M2(x) ja m = m1(x); jagatakse pidevate x = l2 ... l3, kus M = M3(x) ja m = m2(x); funktsioonidega vahemikeks: vahemiku integraal on osavahemike integraalide summa: 1 l l1 l2 l3 Mm
Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena. Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid, mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid. Majandamine on võimalik üksnes vahenditele ehk ressurssidele. Vajalikud ressursid koosnevad ● loodusvaradest (maa,maavarad,hapnik jt-.) ● töötajatest (töötav elanikkond) ● füüsilisest ehk reaalkapitalist (toodetud väärtused) Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine
Diskreetse juhusliku suuruse jaotusfunktsioon:
F(x)=P(X
n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Keskkonna absoluutne murdumis näitaja n10 o Langemisnurk Murdumisnurk o Teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes n21 Teise keskkonna absoluutne murdumis näitaja n2
Sõjaväes kasutatavate suurtükkide tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Relvi hakati valmistama riiklikes relvatehastes. 17. sajandi lõpus võeti kasutusele tääk ja 18. sajandi alguses rauast laadimisvarras. 1677. aastal asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Varem olid inseneriasjandusega tegelenud jalaväe riviohvitserid. Prantsuse kõige silmapaistvamaks sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban. Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi territoorium 1,6 võrra. Friedrich II juurutas armees range distsipliini, mis tähendas ka ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristusi ning kohati mõttetut drilli. Samas 11
Isa vastuseisust hoolimata jäi poisikese kasvatamine siiski võimuka vanaema hooleks, kellel olid selleks palju soodsamad tingimused. Luuletaja lapsepõlv oli rõõmutu, ehkki vanaema armastas lapselast kirglikult. Poisil puudusid ema ja isa. Lapsepõlves põdes ta rahhiiti ja tema jalad jäidki kõveraks. Kuigi kasvult lühike ja suurevõitu peaga, olid tal väljendusrikkad tumedad silmad ja kõrge laup. Kui teda hingestasid rõõm või viha, muutus ta nagu isegi kauniks. Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise
Mussoonvihmad algavad juunis ning lõppevad septembris või oktoobris. Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 oC ja ilm põhiliselt kuiv. Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik. Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 oC-st jaanuaris kuni 32 oC-ni mais ja juunis. Indiat mõjutavad mussoonid, mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg; ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. India suuruse tõttu valitsevad piirkonniti olulised iseärasused. 3. Keskkonnaprobleemid Metsade hävitamine on India üks kõige teravamaid keskonnakaitseküsimusi. Tööstuse plaanipäratu areng ja nõudmine enama põllumaa järele on hävitanud kunagise lopsaka metsa, millest on alles vaid 11%. Selle tagajärjeks on olnud mullaerosiooni järsk suurenemine,
majutust pakkuv õppeasutus. Majutus kulusid hüvitatakse tasutud arve alusel, kuid ühe päeva kohta mitte rohkem kui kuu päevamäär. Kuu päevamäär leitakse sarnaselt sõidukulude päevamäärale. Ühe päeva kohta hüvitatakse ainult kas sõidu- või majutuskulusid. Mõlemat kulu sama päeva kohta ei hüvitata. Karjäärinõustamine Kiiresti arenev töömaailm nõuab inimeselt pidevate valikute ja otsuste tegemist läbi kogu elu. Teadlikkus töö- ja õppimisvõimalustest, iseenda eeldustest ja vajadustest tõstab inimese suutlikkust kohaneda toimuvate muutustega ning võimaldab teha asjakohaseid otsuseid, seada eesmärke ja nende nimel tegutseda. Nendele probleemidele lahendusi otsides tekib inimesel sageli vajadus asjatundlike nõuannete järele. Töö valiku, tööalase karjääriga ning töö saamise
· Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist mitmekesisust tunduval suurendada · Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik. · Poollooduslikud alad (puisniidud; luhaniidud; rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. · Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute ja pidevate talgutööde kaudu. 11.2. Mahepõllumajandus · Mahepõllumajandust defineeritakse kui isetoimivat säästlikku agrosüsteemi, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. · Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. · Keelatud on kasutada mineraalväetisi sünteetilisi taimekaitsevahendeid. · Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus.
jaemüüja skeptilised ostjad enda poolele saanud nii, et pakub neile võimalust maksta kaupa kätte saades ning saata see vajadusel tasuta tagasi. Jumia ja nende kohalik rivaal Konga.com on võtnud õppust Amazon.com-ilt nad toimetavad elektroonika, riided ja isegi külmkapid otse nigeerlaste ukselävele. Kohalikest poodidest ostmine tähendab tavaliselt kõrgemaid hindu, väiksemat valikut ning tundide kaupa liikluses istumist, et jõuda poodi, mis peab saama hakkama pidevate voolukatkestustega. «Tarbimisnälg on suur, kuid pakkumine on kohutav, » ütles Jumia aktsionär ning internetiäride investor Jeremy Hodara. «Välismaalt ostmine on kulukas ja koormav, kuid kui inimestel pole muud valikud, siis nad lihtsalt peavad seda tegema, » lisas ta. Jõulude ootuses on Jumia eesmärgiks suurendada müügitulu 40 protsendi võrra igal kuul kuni detsembrini. Ettevõtte veebilehe
esinemise tõenäosuse järgi. Kui jaotusf.F(x) on teada siis iga x korral on võimalik leida, kui tõenäone on, et juhusliku suuruse väärtused on väiksemad kui x. OMADUSED: kuna jaotusf. on oma olemuselt tõenäosus, siis on tal kõik tõenäosuse omadused, st jaotusfunkts.väärtused saavad olla vahemikus 0≥F(x)≤1. ; Jaotusfunktsioon on mittekahanev funktsioon; F(-∞)=0; F(+∞)=1. Jaotusfunktsiooni graafik sõredate suuruste korral on trepiastmete kujuline. Pidevate juhuslike suuruste korral on sujuvalt ülesminev, mitte astmik. 22. Juhusliku suuruse tihedusfunktsioon – nimetatakse jaotusfunktsiooni esimest tuletist, st P(x)=F’(x). OMADUSED: Tihedusfunkts.on ainult pidevatel juhuslikel suurustel!; mittenegatiivne funktsioon p(x)≥0, st tihedusf. on kas võrdne nulliga v omab positiivseid väärtuseid. ; P(-∞)=0, st tihedusf.kohal -∞ on võrdne nulliga. JA p(+∞)=0. Määratud integraal tihedusf
Sõnastada ja tõestada Lagrange'i teoreem. Lagrange'i teoreemi geomeetriline sisu. a. Sõnastada ja tõestada Rolle'i teoreem Sõnastus: Kui funktsioon f on lõigul [a,b] pidev, vahemikus (a,b) diferentseeruv ja rahuldab tingimust siis leidub vahemikus (a,b) vähemaly üks punkt c nii, et . Tõestus: Kuna f(x) on pidev lõigul [a,b], siis saavutab ta oma suurima ja väärtuse sellel lõigul vastavalt lõigul pidevate funktsioonide omadusele 1. Olgu M suurim väärtus ja m vähim väärtus. Kui , siis on funktsioon lõigul [a,b] konstantne, st kõigi korral kehtib. Sellisel juhul on f(x) tuletis nullfunktsioon, st ja teoreemi väide on täidetud iga korral. Kui võib funktsioon oma absoluutse ekstreemumi saavutada kas lõigu [a,b] otspunktis või vahemikus (a,b). Oletame, et mõlemad ekstreemumid saavutatakse lõigu otspunktides a ja b
1* Normi ka kauguse Def. 1o puudu ||f||∞ = sup|f(x)|(x∈X) 5*(Jada definitsioon. Koonduvad jadad , jada piirväärtus. Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈V Koonduva jada piirväärtuse omadused + tõestus) piirväärtuse ühesuse tõestus.jada Jadaks nimetatakse funktsiooni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N seab vastavusse skalaari ¿∨u∨¿ ∈ R , kusjuures on täidetud ...
inimesi tapab, seda vähem ta sellele tegevusele mõtleb. 5. Kas teie arvates oli Karl Kretschmer hullumeelne? Kas ta oli psühhopaat? Kas ta nautis tapmist? Kuna tema jutt on nii äärmuslik ja ta peab juutide tapmist õigustatuks, arvan, et tema peas päris kõik korras ei ole. Tõenäoliselt on tegemist ajuloputuse ja suure töötlemisega. Arvan, et ta ei olnud psühhopaat. Püüan teda mõista. Sel ajal mõjutati inimesi väga palju suure propaganda ja pidevate juute halvustavate juttudega. Mulle tundub, et Kretschmer ei olnud just kõige madalamast klassist, seega võisid tema mõtted mingil määral kattuda ka tugevalt natsistlike inimeste ideedega. Kuna Kretschmerile ei meeldinud laipade nägemine, arvan, et ta otseselt ei nautinud ka tapmist, kuigi ta ei mõistnud inimesi, kes tappa ei suutnud. 6. Kas ta nõustus sellega, mida ta tegi? Miks te nii arvate? Arvan, et Kretschmer nõustus enamuste juutide tapmisega. Kindlasti ei
Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on olemas, sest koordinaadid on mõõdetud teatud täpsusklassiga, mis vastab ALATI mingile mõõtkavaklassile; on määratud lähtematerjalide TÄPSUSEGA; on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb omakorda mõõtkavaklassist. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 24. Mis on topoloogia? Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 25. Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse?
..,um) sõltuv n-muutuja funktsioon. Vaatleme liitfunktsiooni z = (P) = F([1 (P), 2 (P), . . . , n (P) . Kehtib järgmine väide. Kui funktsioonid 1, 2, ... , n on pidevad punktis A ja funktsioon F on pidev punktis B = (1 (A), 2 (A), . . . , n (A)) Siis on liitfunktsioon pidev punktis A 13) Funktsiooni suurim ja vähim väärtus piirkonnas. Kinnises tõkestatud piirkonnas pidevate funktsioonide omadusi. · Kui leidub punkt P1 piirkonnas D nii, et iga teise punkti P korral sellest piirkonnast kehtib võrratus (P1) (P), siis nim arvu (P1) funktsiooni suurimaks väärtuseks piirkonnas D. Kui leidub punkt P2 piirkonnas D nii, et iga teise punkti P korral sellest piirkonnast kehtib võrratus (P2) (P), siis nim arvu (P2) funktsiooni f vähimaks väärtuseks piirkonnas D.
blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). · Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). · Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1 1.3
Roomlased ehitasid sinna suuremad linnad ja tõid kaasa ka oma kultuuri. Rohkem räägiti ladina keelt. Põllumajanduses on seal ka väga palju erinevusi. Idas oli ülekaalul väiketalupojad siis läänes olid orjade jõul töötavad talud. Neid kutsuti latifundiumiteks. Mõned väiksemad väiketalud küll läänes eksisteerisid, aga nende osatähtsus oli minimaalne. Vabariigi languse põhjused ja impeeriumi tekkimise võimalused · Talupoegade laoustumine, pidevate sõdade tõttu ei saanud nad tegeleda põllumajandusega ja laoustunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletajaadid. Kodusõjad 133-30 eKr Vabariiklik korraldus ei sobinud enam impeeriumi ajal. Kujunes välja kaks tugevat poliitilist rühmitust: · optimaadi kaitsesid senati võimu · populaarid kaitsesid rahvakoosoleku võimu Maariuse ja Sulla kodusõda
alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat
kasvatusest. Sotsioonika eristab tüüpidevahelisi suhteid komfortsuse astme järgi. Näiteks, kahe samasussuhte (ühte isiksusetüüpi) kuuluva inimese suhted pole kaugeltki alati head. Mõistes teineteist poolelt sõnalt, on nad siiski ühtemoodi nõrgad sarnaste probleemide lahendamisel, ehk vastastikune abi sellistes paarides on väike. Suhted kahe täielikult erinevate isiksusetüüpide vahel on veelgi halvemad nad viivad pidevate konfliktideni. Parimad suhted on sotsioonika kohaselt teineteist täiendavate ehk duaalsete tüüpide vahel. Sellised paarid on kõige püsivamad lähedasel distantsil, näiteks perekond. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline)
organismis ja jõudmist hammastest uriini koostisesse. Elavhõbeda sisaldus uriinis suureneb pärast plommimist 5 päeva vältel ja jääb siis püsima. Suus kasvab plommidest eraldunud elavhõbeaurude sisaldus (eriti pideval mälumisel) juba 10 minuti jooksul ning hakkab vähenema alles 1,5 tunni pärast. Soe ning happeline toit ja närimine soodustavad elavhõbeda eraldumist. Eriti ohtlik on pidev nätsunärimine. Ühes Rootsi uuringus leiti pidevate nätsunärijate verest 2 korda rohkem elavhõbedat ning uriinist ja väljahingatavast õhust kuni 3 korda rohkem kui kontrollgrupil, kes nätsu näris harva. Plommidest eralduv elavhõbedaaur on erakordselt mürgine ja see neeldub organismis 80% ulatuses (sissevõetud metalsest elavhõbedast imendub alla 1%). Elavhõbe imendub limanahkades või läheb kopsudesse, sealt vereringesse ja ajju. Mida rohkem on plommitud hambaid, seda suurem on elavhõbe sisaldus neerudes, ajus, veres ja uriinis
Umbes 1500 eKr Indiasse tunginud sõjakate aarjalaste usundit nimetati nende pühade raamatute järgi veedade usundiks, mis oma olemuselt oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Aarjalased püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Hinduismi kujunemise teiseks etapiks oli brahmanism. See oli preestrite (brahmaanide) keskne ohverdamisreligioon, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus läbi pidevate ohvritoimingutel tekkiva imeväe abil. Arvati, et jumalad võtavad ohvriloomade liha söömisest osa. Hinduism kujunes lõplikult välja I at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. 4.2. Veedad ja hinduismi jumalad: Hinduismi pühakirjad või pühad raamatud veedad (sanskriti k veda – tarkus, teadmine) kajastavad muistsete aarjalaste usku, hümne jumalatele, ohvri- ja palveloitse, kombeid ning ühiskonnakorraldust
kukutamise, kus naised ei tohtinud igapäevaselt meike kasutada. Populaarsus aina kasvas ning see tõi kaasa palju leidlikke tooteid, nagu huuleläige, juuksevärv, päiksekreem ja punane küünelakk. (History of Cosmetics) Teine maailmasõda tõi kaasa järgmise hiilgeaja kosmeetikale. Tuli palju uusi trende, mille muutsid populaarseks erinevad muusikud ja näitlejad. Tänaseks on kosmeetikatööstus ülemaailmne mitmete miljardite äri. Edukus seisneb pidevate uute lahenduste leidmises moes, mis kindlustab pideva värskuse. (History of Cosmetics) 1.2 Nahatüübid Nahatüüpideks on normaalne, rasune, kuiv ja kombineeritud. Igal inimesel on erinev nahk, mis tuleneb kolmest tegurist: 1. Veesisaldus – tagab naha elastsuse ja mugavuse 2. Rasvasisaldus – annab nahale toitained ja pehmuse 3. Tundlikkuse tase – määrab naha vastupidavuse ja talutavuse (The national skin care institute) 1.2.1 Normaalne
..,um) sõltuv n-muutuja funktsioon. Vaatleme liitfunktsiooni z = (P) = F([1 (P), 2 (P), . . . , n (P) . Kehtib järgmine väide. Kui funktsioonid 1, 2, ... , n on pidevad punktis A ja funktsioon F on pidev punktis B = (1 (A), 2 (A), . . . , n (A)) Siis on liitfunktsioon pidev punktis A 13) Funktsiooni suurim ja vähim väärtus piirkonnas. Kinnises tõkestatud piirkonnas pidevate funktsioonide omadusi. · Kui leidub punkt P1 piirkonnas D nii, et iga teise punkti P korral sellest piirkonnast kehtib võrratus (P1) (P), siis nim arvu (P1) funktsiooni suurimaks väärtuseks piirkonnas D. Kui leidub punkt P2 piirkonnas D nii, et iga teise punkti P korral sellest piirkonnast kehtib võrratus (P2) (P), siis nim arvu (P2) funktsiooni f vähimaks väärtuseks piirkonnas D.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
v dF/F - dv/v + dc/c = 0 stats. voolamise pidevuse v. tingimusel M=const. Dieseli ringprotsess: P=const, dieselmootorites. ??? Segaringprotsess:??? võrdeline aine temperatuuriga. Pidevate põrgete jooksul c22 c12 annavad soojemad osakesed soojust üle jahedamatele vdp - TD keha kin en muutus osakestele. Ilmneb põhiliselt tahketes ainetes. 2 2 14. Soojusjuhtivus tasapinnalises seinas. Ühe- ja mitmekihilises seinas
- Elusrakude -sisaldavad tavaliselt mitu ensüümi -milles osaleb minimaalne arv aineosakesi. kontsetratsiooni--tulekised ajast 19. integraalse aeg: ruumiaeg ...=V/v0 pidevate -reaktorite puhul ja , . - , mitme--astmelise sünteesi sooritamiseks ja võib olla -Mitmesugustest elementaaraktidest on kõige meetodi eelised ja -puudused reaktsiooni kiiruse reaalaeg t perioodilistele -reaktoridele
Organisatsioonis võib kasutada viit meetodit, mis aitavad konfliktseid osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: 1.positsiooni abil domineerimine aitab vähendad pingeid, kui neid põhjustavad org allüksustevahelised arusaamatused. Kasutatakse ära oma võimu, et teisi mõjutada. 2. allüksuste reorganiseerimine, mille abil eraldatakse konfliktsed osapooled üksteistest. Reorganiseerimine on ostarbekas siis, kui mõne isikute grupi või allüksuste koostegevus on kujunenud pidevate arusaamatuste allikaks. 3. vahepuhvri loomine on otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. Seda varjanti tasub kaaluda olukorras, mil ühe osakonna toodang sõltub otseselt teisest üksusest. 4. ühenduslülide loomine seisneb allüksuste koostöö teadlikus korraldamises. Selleks võib määrata tegevusse inimese, kes vastutab konfliktsete poolte koostöö ja normaalsete suhete eest. Nende ülesannetega tuleb toime ainult see,
majandusüksuse tegevus põhineb lepingutele, tellimustele või partiidele,mis on eraldi määratletavad.kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse,kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel.üldkulude jaotamise aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. 2)protsessi-järgne kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tooted või teenused on järjestikuste, pidevate või korduvate operatsioonide tulemuseks. Selleks kulud arvestatakse keskmisena perioodi kuluühikule ning üldkulud jagatakse toodetud ühikute arvuga, et saada keskmist ühikukulu. KULUKANDJATE ARVESTUS.jaguneb: 1)ühik-kulukandja arvestus ja 2)periood-kulukandja arvestus. Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus.selle valdkonna peamised ül on: 1)omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks, 2)pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse
vooruslikeks inimesteks. Ja tuleb tunnustavalt esile tõsta Kirjanduse, Teaduse ja Kunstide suurt panust selles hingekosutavas saavutuses. Lisan siia veel ainult ühe mõtiskluse: nimelt, kui mõne kauge paiga elanik üritaks saada ettekujutust euroopalikest kommetest selle põhjal, missuguses olukorras on meil teadused, meie kunstide täiuslikkuse põhjal, meie käitumise viisakuse põhjal, meie kõnede sõbralikkuse põhjal, meie pidevate heasoovlikkuseavalduste põhjal ja selle põhjal, kuidas püüavad üksteisest üle karjuda igas vanuses ja igast seisusest inimesed, tehes näo, nagu oleksid nad esimestest koidukiirtest kuni päikeseloojanguni usinasti ametis vastastikku teenete osutamisega siis oleks mulje, mis sellele võõramaalasele meie kommetest jääb, ma usun, täpselt vastupidine sellele, missugused nad tegelikult on. Kus mingeid tagajärgi pole, sealt ei tasu põhjust otsida; aga siin on tagajärg olemas:
Rohke sõltuvusainete kasutamine võib ohtu seada noore psüühilise arenemise lap- sest iseseisvaks täiskasvanuks. Täiskasvanu tähtsamaid ülesandeid on kindla identitee- di loomine, oma lapsepõlveperest lahkumine ja iseseisvumine, sotsiaalse võrgustiku ning perekonna loomine. Nende ülesannete täitmine alkoholiuimas on võimatu.Ennemini luuakse oma idenditeet lähtudes joomasõprade soovidest ja lahkutakse küll perekonnast aga mitte iseseisvumise töttu vaid pidevate pahanduste ja probleemide pärast.Nii sattutaksegi ebaküpsena, halva tervusega ja olematute sotsiaalsete oskusteta juhuslikkesse suhetesse. 18 Perekondlikud tegurid Head ja hoolitsevad vanemad kaitsevad sõltuvusprobleemide eest, puudulik järeleval- ve ja ebajärjekindlus distsipliiniküsimustes aga suurendavad sõltuvusainete kasutamise riski. Pere alkoholisõbralik õhkkond ja sallivus noorte inimeste sõltuvusainete kasuta-
Tõestus: Kuna funktsioon on pidev lõigul [a,b] saavutab ta seal oma suurima ja vähima väärtuse. Olgu suurimaks väärtuseks M ja vähimaks m. Iga korral kehtib võrratus ja määratud integraali 6. omaduse põhjal: Kuna m ja M on konstandid siis võib nad tuua integraalimärgi ette Jagades suurusega saame Näeme, et arv asub vähima ja suurima väärtuse vahel. Lõigul pidevate punktsioonide teise omaduse järgi leidub vähemalt üks punkt nii, et Korrutame selle arvuga ja arvestades, et 18. Teoreem muutuva ülemise rajaga integraalist koos tõestusega. Newton-Leibnitzi valem. Valemi tõestus. a. Muutuva ülemise rajaga integraali teoreem - Kui f on pidev lõigul [a,b], siis funktsioon, mis avaldub valemiga , on funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b] b. Tõestus: b.i. Olgu x suvaline punkt lõigul [a,b]
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
Esitage mõlema juhu jaoks 1 näide! Esimest liiki katkevus on siis, kui on olemas lõplikud ühepoolsed piirväärtused. Teist liiki katkevus on ülejäänud olukordades. Näited: Katkevuskoht on kohal 0, esineb esimest liiki katkevus Katkevuskoht on kohal -1, esineb teist liiki katkevus 14. Mis on funktsiooni hüpe? Esitage näide! Esimest liiki katkevuse korral nimetatakse hüppeks parempoolse ja vasakpoolse piirväärtuse vahet. Näide: 15. Nimetage lõigus pidevate funktsioonide 3 omadust ja illustreerige neid näidetega! F-nil on olemas minimaalne ja maksimaalne väärtus lõigus [a,b]. F-n omandab iga väärtuse, mis paikneb minimaalse ja maksimaalse väärtuse vahel. F-nil on olemas pidev pöördfunktsioon lõigus [a,b]. OSA 6 1. Punkt M liigub seaduse järgi. Milline on punkti M kiirus hetkel t = 3? 2. Mis on funktsiooni graafiku lõikaja ja puutuja? Graafiku lõikaja on sirge, mis läbib (lõikab) teise f-ni graafikut.
*olgu f. y=f(x) pidev lõigul (a;b). olgu x1 ja x2 mingid
puktid sellel lõigul, kus c=f(x1); d=f(x2). Sel juhul mistahes k korral (c
sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente. Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas
valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis oli kirju. Sinised esindasid kaupmeeste ja ergasterionide omanike huve. Sinised olid ortodoksid ning rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga Demograafia II saj. p.Kr saavutas Rooma Impeeriumi populatsioon oma suurima arvu-60 miljonit ning sellest ajast peale aina vähenes pidevate sõjade, katkude tõttu mis iseloomustasid tollast kriisi. Siinkohal toon Notitia dignitatum alusel koostatud tabeli : Regioon Populatsioon miljonites Britannia 0,7 Gallia ja Rein 2,6 Hispaania 2,3
Kujutise konstrueerimine; koondav lääts; ese on kaugemal kui fookusekaugus. Kujutis: ümber pööratud, suurendatud, tõeline. Kujutise konstrueerimine; hajutav lääts; kiirt 3 pole joonisel kujutatud. Kujutis: samapidine, näiline, vähendatud. Tõeline kujutis- siis, kui kujutis tekib fookusest kaugemale. Seda saab tekitada ekraanile. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Näiline kujutis- tekib fookuse ja läätse vahele. Ekraanile tekitada ei saa, kuid on silmaga vaadeldav. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Läätse valem- koondav. Kui kasutada seda valemit hajutava läätse korral, siis tema fookuskaugus ja optiline tugevus on negatiivsed. 1 1 1 = + f a k Optiline tugevus
Nad iseloomustavad funktsiooni muutumise kiirust vastava koordinaattelje sihis. Kui wi > 0 siis funktsioon kasvab i- nda koordinaadi kasvades, kui wi < 0 siis funktsioon kahaneb i-nda koordinaadi kahanedes. Märkus 2: esimest järku osatuletistest arvutatud osatuletisi nimetatakse teist järku osatuletisteks. Tähis on wij . Neist võib edasi arvutada kõrgemat järku osatuletisi. Tähis on wij ...k . Schwarz´i teoreem pidevate funktsioonide segatuletised on võrdsed fxy=fyx Tuletis antud suunas. Granient Definitsioon: kui ühikvektori tähis n-mõõtmelises ruumis on l0, siis defineeritakse funktsiooni w` w = f (P ) tuletis vektori l0 suunas kui vektori l0 ja gradientvektori grad w skalaarkorrutist: l` w` = l0 gradw l` Järeldus: Geomeetriliselt on tuletis antud suunas gradientvektori projektsioon sellele w` diferentseerimissuunale
Eksternaliseerimine – oma sotsiaale reaalsuse jagamine, edasiandmine Objektiveerimine – tajumine, esemlikustamine, töötajatele selgitaine ja sotsialiseerumine Internaliseerimine – sisemisteks mõisteteks muutmise protsess Sotsiaalne strukturalism Reflektiivsus kui üks põhimõistetest – arusaam, et konstrueeritud reaalsus on kogu aeg ebatäiuslik ja vajab arendamist, see on pidevate läbirääkimiste ja peegeldamise vajadus Kultuuri ja sotsiaalse struktuuri mõju (k. a keele ja mõistete) Postmodernismi mõjud Märgilisuse rõhutamine, teaduslikud faktid on lihtsalt kokkulepitud Võim on seotud teadmiste loomisega ja omamisega Rõhutavad väärtustena organisatsioonis vabadust ja enesemääramise õigust Organisatsiooni sotsiaalse struktuuri dimensioonid
o Nt arvust 1 logaritm, mille baas on 10: log10(1) = mis astmele tuleks 10 tõsta, et saada 1? (Iga arv astmel 0 on 1) o Logaritmida saab ainult positiivseid arve (logaritmi baas suurem 0st) o Naturaallogaritmi ln baas on e (ehk ümardatult umbes 2,71) o Šansside logaritm ehk logit on ln(P(y=1) / 1−P(y=1)) Logistiline regressioon on nagu tavaline regression, kus me ennustame šanside logaritmi läbi pidevate või binaarsete sõltumatute muutujate. ln(P(y=1) / 1−P(y=1))=ax+b šansid = p / 1−p ja p = šansid / 1+šansid Näide: o logit(hääletamine) = 0.283 + 0.019 × vanus o Kui vanus on 50, siis logit(hääletamine)=1,223 o logit(h)=ln(h)=loge(h)=1,223; järelikult hääletamise šansid on e1,223=3,4 o Kui šansid hääletada on 3,4, siis järelikult on hääletamise tõenäosus:
Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena). Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13
võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
