või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks
Ta asus elama oma isa juurde sauna. Ta hakkas hoolega tööd tegema, ta otsustas kraavid taastada ning tal tuli ka mõte taaselustada oma isa kauaaegne unistus- Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine Viiendas osas tuli Vargamäele ka Indreku teenija, Tiina, kellele tegelikult Indrek väga meeldis. Viiendas osas suri ka Indreku isa, Andres. Teos lõppes sellega, et Indrek otsustas ikkagi proovida Tiinaga koos olla ja õnne proovida. Indrekul olid pidevad võitlused nii iseenda kui ka jumalaga. Ta oli muutuv karakter. Indrekul oli väga raske hinges rahu leida.
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles Aafrikast kõige vaesema ja Inglismaa kõige rikkama piirkonna elanikke. Esimese riigi mis ta näiteks tõi pole eriti võimalusi töötamiseks ja enese harimiseks. Sellistele inimestele ei ole raha ja võim tähtsad, kuna nad on harjunud oma vaese eluga. Lapsed rääkisid, et kui neil oleks raha siis ostaksid nad omale raamatuid teadmiste täiendamiseks. Õpilastel oli koolis ig...
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased roh...
riikide tekkimise ajajärk. Esimesel sõjajärgsel aastakümnel saavutas iseseisvuse suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel. India elu tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus
märksõnaks (piim ja munad), majanduses tekkisid ebakõlad. Välispoliitika (sh ● Pingete vähendamine Normaliseeriti suhted Lääne- ● USA-ga suhted suhted USA-ga ning Läänega ning Austriast Euroopaga, eriti USA-ga. paranesid veelgi, toimunud kriisid) vägede välja toomine (1955). Pidevad ja regulaarsed riigipeade Reagan ja Gorbatšov ● Mõistis hukka Stalini visiidid andsid märku suhete kohtusid 1985. aasta hirmuvalitsuse, mis tekitas paranemisest. novembris. Järgmise segadust satelliitriikide hulgas. Sojuzi-Apollo ühislend. aasta oktoobris arutasid
Suur varanduslik kihistumine Põllumajandussaaduste ja tooraine eksport ning massitarbekaupade transport Püüdlused : toit, elukoht, tervis (vaktsineerimine) Riigid : Hiina, India, Brasiilia, Türgi, Egiptus, Mehhiko Vähim arenenud riigid SKT on väga madal Väga madal haridustase Peamiselt tegeletakse põllumajandusega Samuti tegeletakse elatusmajandusega Rasked loodusolud : põud, üleujutused, vähe looduvarasid.... Pidevad kodusõjad ja rahutused Suur sündimus ja suur suremus Osalevad eelkõige abisaajatena Riigid : Aafrika, Libeeria, Kongo, Afganistan Istandusriigid Väikese pindalaga ja rahvaarvuga saareriigid, põhiliselt Kariibimeres Kuuluvad Rahvaste Ühendusse SKT on erinev, kuid mitte väga madal Valitseval kohal on istandused suhkruroog, tubakas Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis
kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses. Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas. Võimule sai ta 605 eKr, vallutades kogu Babüloni ümbritseva maa-ala, välja arvatud mägine Medes, millega ta sõlmis rahumeelse liidu abielludes printsess Amytisega. Kui ta naine, aga
3. Kui = 0, siis nimetatakse suurust kõrgemat järku lõpmatult kahanevaks suuruseks suhtes. 13. Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui 1. f on määratud argumendi väärtusel a, st a X, 2. eksisteerib lõplik piirväärtus 3. = f(a). Geomeetriliselt tähendab funktsiooni pidevus joone pidevust. Pideva funktsiooni muut läheneb nullile, kui selle funktsiooni argumendi muut läheneb nullile. Kehtivad järgmised väited: 1. Kui funktsioonid f ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa f +g, vahe f -g, korrutis fg ja eeldusel g(a) = 0 ka jagatis . 2. Kui funktsioon y = f(x) on pidev punktis a ja funktsioon z = g(y) on pidev punktis f(a), siis on liitfunktsioon z = g[f(x)] pidev punktis a. 14. Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. Katkevuspunktis funktsiooni graafik katkeb. Katkevuspunkt võib paikneda näiteks väljaspool funktsiooni määramispiirkonda. 15
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Teatud juhuslikud sündmused, mis kalduvad kõrvale korrast võivad põhjustada hulga ebameeldivaid sündmusi ning need olukorrad on omakorda seotud teatud korrapäradega, mis inimene on ise loonud. Terve maailm on loodud juhuse tõttu ja toimib juhuslike sündmuste järgi. Siiski on igal asjal oma kord, millest kõrvale kaldumine tekitab uusi juhuslikke lahendusi, mis on määratud juhtuma. Juhuslikest sündmustest moodustub aga uus kord. Nii käivad pidevad juhused ja kord käsikäes nagu õhutsirkulatsioon.
Must huumor-ootamatu sõnaseos. Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J.Laaban, Kivisildnik 3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused näitasid, et ühiskond on muutlik ja juhuslik. Paberraha kasutuselevõtt kulla asemel andis mõista, et kõike on võimalik millegi muu vastu välja vahetada. Keskseim probleem teostes Keskseim probleem on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on. Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige
Kuid dominaadi ehk hilise keisririigi ajal võeti koloonidelt liikumisvabadus. Selle võttis keiser Constantinus Suur (valitses 306-337). Tekib sunnismaisus, mis hiljem, keskajal, valitsevaks. 3. Rooma rahvaarvu langus. Kui printsipaadi ehk varajase keisririigi alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4. Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele
Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje. Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui keiser kukutati siis oli 2 võimalust, ta kas tehti sunniviisiliselt mungaks või torgati silmad välja. Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud. 6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul.
10. Elektrivälja tugevus: vektoriaalne suurus, EV tugevus antud väljapunktis on võrdne sellesse väljapunkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q [1 N/C] [1 V/m] 11. Väljade superpositsiooni printsiip: kui antud välja pinktis tekitab elektrivälja kaks ja enam laengut, siis summaarne EV tugevus on võrdne üksikute EVde tugevuste vektorsummaga. (NB! vektormärkidega!) E=E1+E2+E3+...+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos. laengutelt, lõppevad neg. 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku 4)mida lähemal laetud kehale, seda suurem jõujoonte tihedus JOONIS! 13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14. Homogeenne EV: selline EV, mille elektrivälja tugevus on välja igs punktis suuruselt js suunalt ühesugune. 15. Ühtlaselt laetud kera elektriväli: JOONIS! E=kq/r2 r-väljapunkti ja kera keskpunkti vaheline kaugus. 16. Lõpmatu tasandi EV: JOONIS! Laneguga tasand, mille mõõtmed on küllalt suured võrreldes
0
ühte säilitav loogikafunktsioon on äratuntav tõeväärtustabeli rea viimase järgi Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikafunktsioonide klassid on olemas ? märgi kõik õiged : Vali üks või enam: katkendlikud funktsioonid ? ebaloogilised funktsioonid ? ühte säilitavad funktsioonid ? monotoonsed funktsioonid ? konstantsed funktsioonid ? eksponentsiaalsed funktsioonid ? pidevad funktsioonid ? pööratavad funktsioonid ? nulli säilitavad funktsioonid ? määramatust säilitavad funktsioonid ? lineaarsed funktsioonid ? Küsimus 9 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millise loogikatehtega on võimalik funktsiooni tõeväärtustabeli abil äratunda selle funktsiooni lineaarsust ? Vali üks: lahutamine summa mooduliga 2 jagamine implikatsioon konjunktsioon inversioon ekvivalents disjunktsioon Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00
2. Makrobarameetrid-füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine koguse kui terviku kirjeldamisel. Rõhk, ruumala, temperatuur 3. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria ja termodünaamika abil. 4. Molekulide liikumise õpetus- molekulaar kineetiline teooria. 5. Termodünaamika- Temperatuuri muutus. 6. Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2
vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium.
poolikuks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas. 1957. aastal püüdsid Hrustsovi poliitikaga rahulolematud kaaslased teda võimult kõrvaldada. Hrustsov suutis end kaitsta ja tõrjus hoopis tema vastu välja astunud ´´parteivastase grupi´´ võimult. 1958. aastal sai ta Ministrite Nõukogu esimeheks, koondades sel viisil kogu võimutäiuse enda kätte. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad. 2 esmaspäev, 24. märts 2014. a. Eriti puudutas see põllumajandust. Sellegipoolest arenes Nõukogude Liidu majandus 1950. aastate teisel poolel hoogsalt. Hrustsov oli veendunud, et see areng jätkub ning tagab lähitulevikus kommunistliku ühiskonna ülesehitamise. 1954. aasta juunis partei KK pleeniumil tegi Hrustsov ettepaneku suurendada kogu maal maisikasvatust
Clara kirjutab oma päevikuid, et Blanca suhteid paremini mõistaks jne. 2. Püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Blanca armastab lihttöölise poega Pedrot ja saab temaga lapse. 3. Ajaloo ja fantaasia segu. Film näitab Tsiili ajalugu. Valimisi, riigipööret jne. Lisaks sellele toimub Clara ümber maagilisi asju. 4. Fantastilised elemendid. Vaimude nägemine, asjade liigutamine, inimeste tajumine. 5. Pidevad dialoogid. 2. Too filmist 3 maagilise realismi tunnust. 1. Clara suutis asju mõttejõul liigutada nt. liikusid lillevaasid, lauad tõusid üles jne. 2. Clara tundis ette, et ta õde sureb ja teadis, kus asus ta surnud ema pea. 3. Nii Clara, Esteban kui ka Blanca nägid Estebani õe vaimu. 3. Kuidas tõlgendada filmi põhjal ütlelust: ,,Esivanemate patud nuheldakse nende laste peal".
g(a) pole 0 ka jagatis f/g. Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1 rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0. paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine argumendi muuduga ja nullist argumentidele x1 ja x2, hulk D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral o...
Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see olla meeldiv olukord, kuid nende käest ei küsi keegi, kas nad peavad seda õigeks või mitte. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma vaateid või arusaamu. Kui kahe riigi kultuurilised või usulised vaated ei ühti, püütakse olukorda tihtipeale lahendada vägivallaga, ehk siis jõdude vahelise konfliktiga. Minus tekib küsimus, kas on ilmtingimata vaja suruda teistele peale oma arvamust ning väita, et just niinimetatud Sinu riik on kõige õigem ja Sinu arusaamad ja arvamus teiste omast olulisem ja lahendada kõik sõjalisel tee
inimesi, malaaria põhjustab umbes 1,5 miljonit surmajuhtu aastas. Haigestunute surma tagajärjel jääb väga palju lapis ilma vanemateta, tihti surevad perekonnatoitjad ja -hoolitsejad ning sellest tulenevalt suureneb ka vaesus ja nälg nendes piirkondades. Arengumaades ei suudeta piisavalt kiiresti teha ennetustööd ega vaktsineerida inimesi, eriti just lapsi, mis hoiaks ära nakkushaiguste massilise edasi kandumise ja inimeste haigestumise. Suremuse vähendamiseks käivad pidevad vaktsineerimised, elutingimuste parandamised ja puhta joogivee kätte saadavamaks tegemine, mille kaudu levivad raskekujulised kõhuhaigused ja koolera. Arenenud maades esineb ka nakkushaigusi, kuid tänu arenenud meditsiinile ja vaktsineerimisele on suudetud nende haiguste levikut piirata. Euroopa riikides ja Ameerikas on imikute vaktsineerimised kohustuslikud, mis võtavad ära riski haigestuda mõnda levinud nakkushaigusesse. Rikastes riikides on
Pidevuse geomeetriline sisu. Geomeetriliselt t¨ahendab funktsiooni pidevus joone pidevust. T¨apsemalt: argumendi v¨a¨artusel x = a pideva funktsiooni graafik on punktis A = (a,f(a)) pidev joon Pideva funktsiooni muudu käitumine argumendi muudu lähenemisel nullile. Pideva funktsiooni muut l¨aheneb nullile, kui selle funktsiooni argumendi muut l¨aheneb nullile. Pidevuse säilimine aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise korral. 1. Kui funktsioonid f ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa f +g, vahe f -g, korrutis fg ja eeldusel g(a) ei võrdu 0 ka jagatis f /g. 2. Kui funktsioon y = f(x) on pidev punktis a ja funktsioon z = g(y) on pidev punktis f(a), siis on liitfunktsioon z = g[f(x)] pidev punktis a. 14. Funktsiooni katkevuspunkti mõiste. Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. Katkevuspunktide liigitus. 1
Täpsemalt: argumendi väärtusel x=a pideva funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) pidev joon. Pideva funktsiooni muudu käitumine argumendi muudu lähenemisele nullile Pideva funktsiooni muut läheneb nullile, kui selle funktsiooni argumendi muut läheneb nullile. · Pidevuse säilimine aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise korral 1 Kui funktsioonid f ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa f+g, vahe fg, korrutis fg ja eeldusel g(a)=0 ka jagatis . 2 Kui funktsioon y=f(x) on pidev punktis a ja funktsioon z=g(y) on pidev punktis f(a), siis on liitfunktsioon z=g[f(x)] pidev punktis a. 16) · Funktsiooni katkevuspunkti mõiste Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. · Katkevuspunktide liigitus
Täpsemalt: argumendi väärtusel x=a pideva funktsiooni graafik punktis A=(a,f(a)) pidev joon. Pideva funktsiooni muudu käitumine argumendi muudu lähenemisele nullile Pideva funktsiooni muut läheneb nullile, kui selle funktsiooni argumendi muut läheneb nullile. · Pidevuse säilimine aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise korral 1 Kui funktsioonid f ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa f+g, vahe fg, korrutis fg ja eeldusel g(a)=0 ka jagatis . 2 Kui funktsioon y=f(x) on pidev punktis a ja funktsioon z=g(y) on pidev punktis f(a), siis on liitfunktsioon z=g[f(x)] pidev punktis a. 16) · Funktsiooni katkevuspunkti mõiste Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. · Katkevuspunktide liigitus
konstantne funktsioon, vastavas vahemikus vähemalt üks ekstreemumpunkt c, kus f (c) = 0. Konstantse funktsiooni korral f (x) = 0 iga x (a; b). Lagrange'i keskväärtusteoreem Kui funktsioon f on pidev lõigul [a; b] ja diferentseeruv vahemikus (a; b), siis leidub punkt c (a; b), et f (b) - f (a) = f (c)(b - a). Cauchy keskväärtusteoreem Kui funktsioonid f ja g on pidevad lõigul [a; b] ja diferentseeruvad vahemikus (a; b), kusjuures g (x) 0, siis leidub vahemikus (a; b) punkt c, et 9. Lagrange'i keskväärtusteoreem: Kui funktsioon f on pidev lõigul [a,b] ja diferentseeruv vahemikus (a,b), siis leidub punkt c (a,b), et f(b)-f(a)=f´(c)(b-a) Tõestus: Kasutame Rolle´i teoreemi. Selleks defineerime abifunktsiooni L(x) + f(a). Funktsioon
Kusagil kaugemal käib aga juba esimene maailmasõda. Aiaste talu peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu. Juri on tõsine ja endassetõmbunud. Teda häirivad pidevad isa õpetussõnad ja vanema venna pidevad rahanõuded linnast. Rehelised kogunevad aiastele ka ümberkaudsetest taludest. Mehed arutavad poliitikast ja kuskil käivast sõjast. On aeg kus tahetakse nõuda seltside koosolekute läbiviimist riigikeeles ehk vene keeles. Rahvast enamik seda ei valda ja kardetakse seltside sulgemist. Perenaised arutavad isekeskis oma tööjärjest. Noorem rahvas vallatleb pisut enne suurt töötegemist.
lim(x->a) (x)= (a) lim(x->a) f(x)-F(a)=0 lim(x->a) (x)-lim(x->a) (a)=0 lim (x->a)[ (x)- (a)]=0 lim(x->a) y=0 lim(x->0) y=0 Järelikult on pideva funktsiooni definitsioonis esinev 3. tingimus samaväärne võrdusega lim(x->0) y=0 TULEMUS: Pideva funktsiooni muut läheneb nullile, kui selle funktsiooni argumendi muut läheneb nullile. Pidevuse säilimine aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise korral. Kehtivad järgmised väited: 1. Kui funktsioonid ja g on pidevad punktis a, siis on selles punktis pidevad ka summa +g, vahe -g, korrutid fg ja eeldusel g(a) ei võrdu 0-ga ka jagatis /g. 2. Kui funktsiooni y= (x) on pidev punktis a ja funktsioon z=g(y) on pidev punktis (a), siis liitfunktsioon z=g[ (x)] pidev punktis a. 14. Funktsiooni katkevuspunkti mõiste. Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. Katkevuspunktis funktsiooni graafik katkeb. Katkevuspunkt võib
Tallinna ARTE Gümnaasium GUSTAV MAHLER Referaat Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas. Gustav oli teine 14-st lapsest ja on üks kuuest ellujäänust. Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- a...
Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust tol Madalmaade jaoks segasel ja vägivaldsel ajal levinud põrgukujutelmad. Prantsusmaa maalikunsti parim osa on peenelt isikupärased portreed. Kuulsaim meister oli Francois Clouet , "Suplev naine". Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad. Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone fassaad Tallinnas (1520/30-1650). Teosed, mida võiksite teada töös (kuna fail võib liiga suureks minna, siis panin aadressid, kust neid töid võib leida): Dürer: "Apokalüptilised ratsanikud" http://traumwerk.stanford.edu/archaeolog/durer-07.jpg Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" http://daughterofben.files.wordpress.com/2008/04/eyck_arnolfini.jpg Brueghel: "Pimedad" http://www
Rootsi sõdurid olid ka mitmetele eesti lastele ristiisadeks. Legendi kohaselt istutas Karl XII enne lahkumist pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks kasvab seal praegugi. 1701. a mais lahkus Karl XII Kuramaale. Põhjasõja lõpp (kuni 1721) 1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna. 1708/09.a tungis Karl XII Venemaale ning ühendas Ukraina vabastamiseks jõud kasakahetman Mazepaga. Talv osutus Karl XII vägedele raskeks- levisid taudid ning toimusid pidevad venelaste kallaletungid. 1709.a said Karl XII väed Poltaava lahingus lõplikult lüüa ning kuningas ise põgenes Türgisse, kus sultani abiga piirati sisse Peeter I väed. Kuna venelased olid nõus loovutama Aasovi kindluse, said nad loa vabalt lahkuda. 1710.a viis Venemaa Baltikumi vallutamise lõpule, langesid Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinn. 1718.a naases Karl XII Türgist ning langes Fredrikshaldi kindluse piiramisel. 1721
Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid järelandimisi, sest nad ei tahtnud uue sõja vallandumist ja tundsid muret ka enda heaolu pärast. Siinkohal tooksin paralleeli Eestiga, kes tegi Nõukogude Liiduga Baaside lepingu, lootes enda heaolule, sest lepinguga pidi kaasnema vastastikune abistamine. Kuid läks sootuks vastupidi, Eesti langes Nõukogude Liidu okupatsiooni alla. Seda võikski pidada üheks pöördepunktiks Eesti ajaloos Teise maailmasõja käigus
Väga paljud noored tunnevad, et kuna kodumaal leidub vähe tunnustust, suunduvad nad välismaale. Mingis mõttes kindlana, et alati jääb Eesti nagu tagalaks, kuid püüeldes siiski rohkem isikliku elu muutmisele mugavamaks, paremaks ning alles seejärel, kui hästi läheb, on mineku eesmärgiks tutvustada eesti rahvust ja kultuuri. Mina leian, et üks väga konkreetne asi, mis lahjendab meie riigi eripära on pidevad Euroopa Liidu reformid. Muidugi majanduslikel kaalutlustel on see hea ja elatustase paraneb, kuid kui juba riigi raha, Eesti oma kroon, müüakse maha euro vastu, siis võime peatselt rääkida ühtsest Euroopa Riigist. Ühesuguste traditsioonide, kommete ja eluviisidega-ilma isamaatundeta. Kodumaa-armastusel on veel üks teistest ehk kummalisem väljund- ollakse enam-vähem rahul oma riigi saavutuste ja tegemistega, kuid samal ajal valitseb täielik rahulolematus teistsuguste kultuuride ja
käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis ka arvamus, et Riigikogu õigusi tuleks piirata ning luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast
esmaabi. See aga on liiklusõnnetuse must stsenaarium ja enamik juhtumeid on leebemad. Paljude inimeste elu päästab siiski turvavöö ja on tähtis, see auto kõige olulisem kaitsevahend kinnitada, samuti tagaistmel. Just selline teguviis võib leida sulle uue eluukse, mis su koledast õudusunenäost eemale juhib. Iga üks sellest muidugi aru ei saa, olenemata sellest, et käivad reklaamid, ohutuskampaaniad, pidevad politseireidid. Teda ei huvita see ja kahjuks ei saa sellist inimest enam keegi teistmoodi mõtlema panna. Ma siiralt loodan, et tänu pidevatele reklaamidele kulub turvavöö kinnitamine sama moodi pähe, nagu oleks see igapäevane tegevus, mis oleks võrreldav näiteks käte pesemisega. Milleks lõpetada oma elutee, kui turvavöö võib sind päästa, saada suuri rahatrahve, mis elu raskeks muudavad, kohtuda õudusunenäoga, mis on kui luupainaja
- Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu.
hea tuju olla. Ei võta ette mitte midagi ilma pikema kaalumiseta, kuidas alkohoolik sellesse suhtuks Üha raskem säilitada stabiilsust väljaspool perekonda Huvi kadumine ühiskonnas toimuva vastu ja tõrjutustunne. Nagu alkohoolik, vajab ka kaassõltlane normaalsesse ellu tagasi pöördumiseks abi. Mida lapsed tunnevad? Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava pereliikme tervise pärast ning kardavad tema surma Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut: ära räägi, ära usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, sest oled siin maailmas teiste jaoks. Võib esineda laste väärtkohtlemist ja hooletusse jätmist, mis süvendab väärtusetuse tunnet veelgi Neil võib olla häbi alkohooliku pärast ning nad võivad end tunda süüdi pereliikme alkoholi tarvitamises. Laste rollid probleemses perekonnas
Tema oodides oli iseloomulik värvi- ja kontrastikkal kujundilisusel baseeruv sõnastus ning pastoraalides oli värsistruktuur palju lihtsam. Tema loomingus on eriti imetlusväärne see, et isegi surma eel kui ta tervis oli nõrk, kajastus ta värssides murdumatu usk inimkonna ideaalidesse ning ta leidis võimaluse lohtutada ennast sellega, et ka peale tema surma jääb inimkonnale tema luule. Kahju on Petersoni puhul just see, et tema teostes on näha tema pidevad arenemist ja tal oli suur potensiaal teha veel suuri tegusid, kuid nagu teada, elu keerdkäigud on ettearvamatud ja kahjuks peale 1822. aastat temalt enam ühtegi värsirida ei ilmunud, keegi ei tea kuhu ja paljude inimeste südamesse ta oleks siis pugenud ja kindlasti oleks tema tunnustamine leidnud aset varem, kui alles XX sajandil, millal ilmusid esimesed näited tema luulest. Kuid samas tuleb nentida ka seda, et isegi Petersoni luule avaldamisega ei hinnatud veel tema
Tundub nagu ta hinges oleks suur ängistus, ta tunneb ennast väga rõhutud ja teda vaevab suur mure. Aga kas ta suudab sellest tundest vabaneda ja eluga edasi minna, ei tea ta isegi. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa su soovide siniranda," Juhan Liivi luule on sünge ja isegi kurb. Ta luuleread on täis suurt valu ja sügavaid tundeid. Nii paljudes värssides on tunda mehe üksindust. Läbi isamaa luule käisid pidevad eneseotsingud. Ta ei suutnud endale leida siin maailmas kohta. Liiv tundis, et keegi ei armastanud teda ja ta ei olnud kusagil oodatud. Mina leian, et kui sa ise ei suuda ennast armastada ei saa seda teha ka keegi teine. Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustataks...
vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et tantsuline külg oli tugevam kui muusikaline. Kokkuvõtteks võin öelda, et tagant järele mõeldes, nüüd, kui ma olen selle sisuga rohkem tutvunud, ning, kui ma loeks ka raamatu läbi, siis läheksin seda uuesti vaatama. Nüüd oskaksin seda vaadata ja ilmselt oleks ka minu ooperielamus parem.
o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele. o Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks. o Ühiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks sanktsioonid (karistus) o Reguleerida saab nende olevuste käitumist, kellel on tahet ja soovi. Ajaloolisus o Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises. o Õiguse arengus võib esile tõsta kolme ajajärku: Kombeõigus arhailine ühiskond. Õiguse esimene avaldumise vorm. Kohtutavaõigus käitumisnormid, mida tunnustas kohus. Riiklik õigus mida riik õigusena tunnustab. Kokkuleppelisus o Õigus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline o Ükski asi ega tegu ei ole olemuse järgi õiguspärane või õigusevastane, see
8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel. Rooma provintse Lääne- Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika. Uued linnad tekkisid alles Rooma riigi ajal, tegeleti põllumajandusega
1. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja elementaarniidid? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, mille pikkus on tavaliselt 10-900 mm. Elementaarniidid on on pikad ja jagamatud üksikkiud. 2. Mille poolest erinevad staapelkiud ja filamentkiud? Staapelkiud on keemilised kiud, mis saadakse 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Filamentkiud on pikad ja pidevad kiud, mis saadakse märgmenetlusel. 3. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja tehnilised kiud? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, nt looduslikud kiud (puuvill,vill). Tehnilised kiud on looduslikud taimkiud/kiukimbukesed, mis koosnevad omavahel pektiiniga (liimiga) ühendatud elementaarkiud. 4. Kas puuvillakiust või vaskamoniaak-kiust saab ühtlasema lõnga? Miks? Vaskamoniaakkiust saab ühtlasema lõnga, sest see kiud on toodetud märgketrusmenetluse
käia. Pikapeale hakkas vaimustus üle minema. Väide 3: Tehnilised probleemid V1: Ei vastanud V2: ,,Pidevalt pidime minema arvutiklassi, sest masinaga oli midagi juhtunud." V3: ,,Ka arvuti turvalisuses ei võinud alati kindel olla." Väide 4: Rasked kotid V1: Ei vastanud V2: ,,Enamus õpilastest ei viitsinud enam sülearvutit kaasas vedada ning enamus ajast need seisidki garderoobis kapis." ,,Esmase põnevusega ei häirinud ka rasked kotid, mida pidime mööda busse tassima ning pidevad juhtmete probleemid." V3: ,,Sageli jätsin arvuti üldse mõneks päevaks koju, sest lihtsalt kaasas tassida ei olnud mõtet." Väide 5: Töö kiirus V1: ,,Sülearvutid on teinud asja palju lihtsamaks, et kõik need konspektid, mille me kirjutasime nüüd sülearvutitesse ning see säästab aega." ,,Õpetaja ei jää programmiga maha ning ka meil toimub õppimine kiiremini." V2: ,,Ei pea väsitama kätt konspekteerides ega kulutama harilikke joonistades."
Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne
otsustama. ,,Mu vanemad ei pannud tähele, et midagi valesti oleks olnud. Kujutad ette? Kõik, mis ma eales olin teinud, oli nende nimel, kuid ma ei pälvinud mingisugust laitust ega kiitust!" Kati vihkas enda juures kõike: oma välimust, elu, käitumist, suhtumist, olekut... peaaegu kõike, mida sai vihata. Depressiivne halli massi tükike, kes ennast vihkab ja tahab ennast ära tappa. Selline oli ta olnud nii kaua, kui end mäletas. Kahjuks olid pidevad konfliktid ja tujutsemised Kati ja tema sõbra Juhani vahel samuti väga väsitavad ja kummalised. Raamatu keskel võib siiski rõõmu tunda, et Kati ja Juhani vahel hakkavad suhted soojenema ja nad lõpuks tunnistavad teineteisele, et vajavad üksteist. Kati oli nagu leek. Ta ihkas midagi väga tugevalt, kuid selle otsingul tegi haiget nii teistele kui ka iseendale. Ta arvas, et on lõpuks aru saanud, mida ihkab armastust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
