Skandinaaviamaades olid reformatsiooni põhiprobleemid majanduslikud. Riikliku reformatsiooni põhidokumentides otsustati, et piiskopilossid lähevad üle kuningale, kloostrid jäetakse alles ja paavstile ei maksta makse. Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis raad, kuid Saksamaal juhtis linnaelu nõukogu. Kaupmeeste ja käsitööliste töö kasvatas linna jõukust. Linnaelanikud pidasid loomi, kapsamaasid.Kuid need maad asusid siiski linna müüridest väljaspool. Kui linn kasvas, siis muutus elamine seal järjest kitsamaks. Majad paiknesid väga lähestikku. Linna keskuseks oli turuplats, selle vastas asus tavaliselt raekoda. Turuplatsil elu kees koguaeg, sest kaubitsejad tegid seal enda tööd. Seal etendati ka näitemänge. Mida äärepoole, seda jubedamaks linna olukord muutus, sest veevärk ja kanalisatsioon seal puudus. Seega solk ja praht visati tänavale maha
Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles : pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud ,tuleb tal vendadega liisku heita ,kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, fil...
Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel hakati nõudma diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Loomulikult aitasid diktatuuride tekkele kaasa ka diktaatorid, kes lubadsid võimule pääsedes riigi olukorda ja elujärge parandada. Saksamaal pettuti Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid Versailles´ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Itaalia pettus omakorda Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Riigisisene ebastabiilsus tõi kaasa igatsuse ''kõva käega'' valitsuse järele. Enamasti pürgisid riigi juhtideks parteide või liikumiste juhid, kes lubasid riiki aidata raskes olukorras. Fasistlikus
Ühiskonna ja riigikorraldus Vana-Ida riikides Vana-Ida riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia. Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-vaarao, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni
olid keskajal Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt.). Linnade kirikuelu, millest on rohkem andmeid, sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Eestimaa pühakute kogu ikoon · Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne- Euroopas. · Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete jutluste kõrval ka eestikeelseid
Eesti omariikluse küsimus 1939-45 Teise maailmasõja ajal, aastatel 1939- 1945, otsustasid Eesti nagu ka teiste euroopa riikide saatuse kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides
sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske. Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest
Pariisile ka Itaaliat ning ammutas inspiratsiooni reisidest Soome, Krimmi, Kreekasse ning Põhja-Aafrikasse. Juba 20. sajandi alguses sooviti kunsti õppida kodumaal ning kunstis hakati otsima rahvuslikku alget. Eesti talupoja elu ning rahvajutud jõudsid kunstnike taiestesse. Eesti rahvusliku kunsti teerajajateks on Ants Laikmaa (1866-1943) ja Kristjan Raud (1865-1943), kes loomingulise tegevuse kõrvalt organiseerisid ka eesti kunstielu ning pidasid 20. sajandi alguses ateljee-koole. Esimene eestlaste oma professionaalne kunstiõppeasutus "Pallas" avati 1919. aastal Tartus. Kooli üks esimesi õpilasi oli hilisem tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954). Olles juba varem Pariisis end täiendanud, läks ta teise maailmasõja ajal sinna tagasi. Kuigi mitmed kunstnikud suundusid sõja lõpu poole välismaale tagasi, jäid paljud siiski koju. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes üritas kohapeal Eesti kunstielu edendada
See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptuse jumalad • Egiptlaste usund oli polüteistlik, mis tähendab seda,et austati paljusid jumalaid. • Paljudel loodusnähtustel, esemetel ja muul oli nende ettekujutuses oma jumal. • Sageli kujutati jumalaid looma peaga või mõne looma kujul. • Jumalatele püstitati templeid. Pühad loomad • Egiptlased pidasid kasse, härgi, koeri ja krokodille pühadeks loomadeks. • Need loomad olid jumalate esindajad. • Mõnikord elasid nad templites ja preestrid tõid neile iga päev ohvriande. • Vahel pühi loomi isegi mumifitseeriti. Igapäevaelu • Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt. • Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi
olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi olevat seda teinud Ülem-Egiptuse valitseja Menes,kes kahe riigi piirile rajas oma pealinna, mille nimeks sai Memphis. Egiptlased pidasid oma valitsejat vaaraod jumalaks. Egiptlased olid kindlad,et kui vaarao on tugev,siis annavad põllud head saaki ja salved on vilja täis, kui võim aga nõrgeneb siis saabuvad ikaldused ja nälg. Koos vaaraodega aitasid juhtida riiki ka asevalitsejad,preestrid ja kirjutajad,nemad olid Egiptuse ühiskonna ülemkiht. Preestrid koostasid maailma ajaloos esimese üsna täpse päikesekalendri. Surnud vaaraodadele rajasid egiptlased hiiglaslikke püramiide. Need on
Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja
1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse. Eesti esindajad pidasid küsimuse lahendamiseks vajalikuks rahvahääletust. Läti valitsusele ei olnud Eesti seisukohad vastuvõetavad ja lätlased otsustasid veebruari lõpul piirikomisjoni töö lõpetada. Ähvardati ka sõja alustamisega. 12. märtsil saatis kindral J. Laidoner diviisiülematele telegrammi, milles olid järgmised juhtnöörid: 1. Jääda rahulikuks 2. Meie ei karda sõda, aga meie ei taha sõda 3. Oleme seisukohal, et piiriküsimus tuleb lahendada rahulikul teel 4
Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. MAJANDUSTEOORIAD Merkantilism- Kaupmeeste ideoloogia Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima. Adam Smith. Tööviljakus sõltub tööjaotusest. Marksism-See õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel. POLIITILISED ÕPETUSED Liberalism- ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Konservatism- Tekkisid erakonnad, naistel ja meestel ei olnud võrdsed õigused,
seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Gio rg io de Chiric o Tänava melanhoolia ja G. Apollinaire'i portree. müsteerium. Prohvet S alvado r Dali (1904-1989) Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli
19. sajandit. Juba keskajal tunti camera obscura't (pimekamber) 18. sajandil avastati hõbedasoolade valgustundlikkus. Nähtava tegelikkuse võimalikult täpne jäljendamine oli kunstis eriti hinnatud. See viiski fotograafia leiutamiseni. Fototehnika pioneerid olid realistlike taotlustega kunstnikud. Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE. Meetodit arendas sel ajal populaarne dioraamide (liik valgusefektiga pilte) maalija L. J. M. DAGUERRE, kes pildistas valgustundlikuks muudetud pinnaga metall või klaasplaatidele, mida ei saanud paljundada. Inglane F
❖ keelatud oli ka pillimäng ja tantsimine ❖ ei tohtinud külas käia ❖ ei tohtinud põrandat pühkida ❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara ärkama ❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna Suure reede toidud ❖ kestis paastuaeg ❖ toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet ❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, naereid, marju ja õunu Uskumused suurest reedest ❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga pidasid suurt reedet ikkagi halvaks päevaks ❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks ❖ vanasti inimesed uskusid, et reedel alustatud tööd ei tule hästi välja Pildid Mida teised teevad? ❖ näiteks inglased istutavad aedvilju ja panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa pühal päeval istutatut ja külvatut kahjustada ❖ hoiduti pesu pesemisest ❖ küpsetati kooki ja leiba Kasutatud kirjandus ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_reede ❖ http://www.folklore
..". Menu pärast tehti kõike, isegi enda lähisugulast põlati ja kadestati, sest kõik ihkasid ainult kuulsust ja menu. ,, Pariisis on menu kõik- on võimu võti". Kui saavutati menu, siis olid kõik uksed valla ja kõikides seltskondades oodatud. See on ka põhjus , miks kõik seda nii väga soovisid ja olid selle saavutamiseks valmis kõigeks. Pariisi seltskond kujutas endast karja kõlupäid ja kelme. Oluline tähelepanek Pariisi seltskonnaelust on see, et kõik pidasid jahti seal millegi peale. Jahti peeti mitemesuguste asjade peale: jahiti kaasavara või lihstalt head juhust, kus saaks võimalikul palu välja petta. Jahti peeti kuna: ,, seda kes tuleb tagasi pungil jahikotiga tervitatakse suure auavaldusea, ta on heas seltskonnas teretulnud". Oluliseks ei peetud kuidas inimene rikkaks sai, vaid et rikas oli. Teoses on veel öeldud: ,, Kui teiste Euroopa pealinnade kõrk aristrokraatia keeldub alamast soost miljonäre enda hulka võtmast siis Pariis
seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks hakkasid dzässi vastu võitlema õpetajad, kirikutegelased ja paljud teised inimesed. Kuid dzässi ei põlastanud vaid lihtkodanikud, vaid ka muusikakriitikud. Nende arust oli dzässis improviseerimine lubamatu ja pidi mängima ettekirjutuse järgi. Muusikakriitikud väitsid ka, et muusika ei tohi sisaldada sensuaalsust. Ühesõnaga nad pidasid dzässi primitiivseks ja ohtlikuks, kuna see rikkus muusika reegleid. Dzäss levis paljudes Ameerika linnades, näiteks New Yorgis, Chicagos ja New Orleansis. New Orleans oli esimene dzässi tõmbepaik. Seal asus palju dzässiklubisid, mis meelitasid kohale palju dzässi armastajaid. Enamik dzässiklubisid olid gängsterite valduses. Kohad, kus valged ja mustad inimesed hakkasid suhtlema olid klubid, mida kutsuti nimega black and tan. Sinna mindi
Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed. Abiellumisel oli nii mehel kui ka naisel oma eraldi vara, aga ka ühine vara, millest üks kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks. Peanaist kujutati kui vaarao võrdset kaaslast ning vahel rääkis ta ka riigiasjade arutamisel kaasa. Naistele kuulus nii perekonnas kui ka ühiskonnas kõrge positsioon. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine
Kogu võim perekonnas kuulus pereisale. Naistel puudusid kodanikuõigused. Kreekas lepiti abielu kokku tavaliselt tulevase äia ja peigmehe vahel. Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas. Nii Kreekas kui Roomas pidasid ülemkiht sõpruskonnaga ühiseid pidusööke. Kreekas nimetati neid sümpoosioniteks. Mõlemas riigis olid söögitavad päris sarnased: mehed külitasid lavatsitel, mille ees paiknes madalal laual toit, nauditi laulu ja pillimängu, arutati riigiasju, sõlmiti kokkuleppeid ning vaieldi oluliste küsimuste üle. Ainus erinevus oli see, et Roomas võtsid söömingutest osa ka naised, aga Kreekas nad seda enamjaolt teha ei tohtinud.
saavutused ning arendasid neid edasi vastavalt oma maa tavadele ja kommetele. 8.saj. eKr. võeti kasutusele tähestik ja tekkisid esimesed eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia". Vana- Kreeka ühiskonnas oli muusikal erakordselt tähtis koht, tema valdamist peeti vaimse arengu tipuks. Arvati,et muusika mõjutab inimese tahet ja tal on puhastav mõju. Koolis olid kaks tähtsamat õppeainet muusika ja võimlemine, sest kreeklane pidi olema täiuslik nii hingelt kui kehalt. Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks. Sõna ,,muusika" on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet. Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid.
loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890
Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse. Põhjuseid oli mitmeid. Esimeseks põhjuseks oli sundmobilisatsioon, mis toimus juunis ja juulis 1941. Sundmobilisatsioon tähendas seda, et tuhanded eesti noormehed olid kohustatud sõtta minema. Teiseks põhjuseks oli see, et tegelikult läksid väga paljud vabatahtlikult Saksa vastu võitlema. Paljud pidasid Nõukogude Liidu võimu alla kuulumist õigeks ja hea meelega sõdisid Saksa vägede vastu. Paljud inimesed sõjakartuses evakueerisid Nõukogude Liitu, lootes et seal on parem elu ja nende kodu ei saa nii palju kahjustada. Paljud noored mehed läskid Punaarmeesse juba selle pärast, et nende vanemad olid venelased ja elasid Venemaal ja see oleks olnud nende soov. Kuna loodeti Saksa tulekut ning seda kui pääsemist vene võimu alt, siis oli kahetsus suur ja inimesed olid pettunud
Ettekanne BIRMA FAASAN Sissejuhatus Birma faasan ( Syrmaticus humae) on lennuvõimetu jahilind, mis kuulub kanaliste suurimasse faasanlaste sugukonda. Faasanlaste sugukonda kuulub umbes 50 liiki ja nendest tuntumad on hiina kuldfaasan ja tiibeti kuldfaasan, mida inimesed pidasid ilu pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna. 2. Leviala. Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel.
Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele. Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja". Teadus ja tehnika Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti rohkem teaduslikele katsetele.
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
Ta nägi teda oma sõbrannaga poes kalleid asju ostmas, kuigi tüdruk oli väitnud, et tal pole raha üldse. Nüüd oli Mirrit peaaegu kindel, et Lauren on asjaga seotud. Järgmisel päeval märkas Mirrit, et Lauren on oma sõbranna Jaanika kõrvale tõuganud. Mirrit otsustas tüdruku käest küsida ega tema varguse kohta midagi ei tea. Jaanika tunnistas üles, et ta teadis Laureni varguse kohta ning ta aitas sellele kaasa, looga oli veel seotud Triin kes aitas varastada raha. Jaanika ja Mirrit pidasid plaani kuidas Laureni vargust tõestada. Jaanika pakkus välja, et ta võib Laureniga vestelda varguse teemal ja see diktofoniga linti võtta. Järgmisel päeval Jaanika seda tegigi, kuid lindile ei jäänud midagi, sest ta hoidis diktofoni taskus. Nende plaan ei läinud läbi, kuid Jaanika proovis veel kord lindistada ning see ka õnnestus. Tüdrukud rääkisid siis õpetajale loo ära ning andsid raha tagasi. Lauren sai oma teenitud karistuse
Kuningate jumalikkust tõendas nende väidetavad võimed ravida erinevaid haigusi. Jumaliku monarhia ideed pooldavat teoloogiat õpetasid, et kuninga võim on justkui võim oma laste üle: heatahtlik, aga samas täielik. Teistsugused valitsusmudelid Prantsusmaa oli suureks eeskujuks paljudele, kuigi teised nägid selles pigem hoiatavat märki Euroopa allakäigust: rahvas on muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis vabariiklik riigikord. Madalmaad koosnesid 7 provintsist, kus valitsesid enamjaolt linnade esindajad. Kolmandaks riigivormiks oli parlamentaarne monarhia. Kuninga võimu piirasid rahvaesindused, millele kuulus õigus ise seadusi välja anda, selline oli 17. sajandil Inglismaa, Kokkuvõttes võib öelda, et 17. ja 18. sajandi Euroopas ei peetud ühtegi valitsemismudelit ainuõigeks. Nii monarhial kui ka vabariigil olid omad plussid ja miinused.
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat
ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr 6. Mesopotaamia kunst 1. Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus? 2. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis, milline? 3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5
mitmevärviline tähendus. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, väljajättelisus, argoo ja kõnekeele kasutus, konsonantide kuhjamine. Sageli rajati luuletusi kõlaefektidele või sama sõna tuletistele. Psühholoogia ja isiksuslik tuleb hüljata, unustada autori elulugu, loobuda üleüldse autorsust edaspidi. Halvasti suhtuti inspiratsiooni poeet on käsitööline, kes peab teadma, kuidas ja milleks luua. Kuulsust põlati. Futuristid pidasid oma luulet vaid vaheastmeks teel tulevikuluule poole. Futuristid püüdsid loomingus ühendada eri kunstialasid. Raamatut peeti lootusetult aegunuks. Visuaalne külg muutus luuletuse lahutamatuks osaks. Nad kasutasid massiliselt trükitehnika võtteid. Luule kordustrükid ei olnud täpsed koopiad, vaid väikese muutusega. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ja ennast vaimustunud rahvahulkade juhtidena maailma ümberkujundamisel
Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse põllumajandustoodangu ülejääk pärast põllumajanduse kindlustamist (põllutööliste toitmist jne). Teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel võeti see põllumajandustoodangu ülejääk ning muundati ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks. Neid töönduses ja teistes mittepõllumajanduslikes tootmisharudes töötavaid töölisi pidasid füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene lõppkokkuvõttes mitte nende endi tööst, vaid põllumajandustoodangu ülejäägist. 6) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Majandusvaadetele avaldas oma mõju ka 1848 a. kodanlik revolutsioon- see kiirendas kapitalismi arengut. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Selle tagajärjel laienes sotsialistlik liikumine
sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on peetud kuulsat arsti Hippokratest (5-4 saj.). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja
Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse.
Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa oma iseseisvus, mis on igale riigile tähtis . Eesti pinnal toimus Vabadussõda , oli sõda kus Eesti väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Venemaa vastu, 1919.aastal sakslaste vast Landeswehri sõjas, kus Eesti aitas Lätil sakslaste vastu võidelda ja saavutati võit 23juuni Võnnu all, mida tähistatkase Eestis Võidupühana. Vabadussõda lõppes 2.veebr.1920 Tartu rahuga, mille tulemusena Venemaa tunnistas Eesti täielikku iseseisvust. Vabadussüõda oli tähtis sellepärast, et peale seda saame rääkida Eesti täielikust iseseisvusest ja sai hakata üles ehitama Eesti Vabariiki.
justkui valatult. Tema looming on üks olulisemaid eesti nüüdismuusika mõjutajaid. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Usun, et tal on õigus teooria kohta, kuidas kõik inimesed mõistavad tema muusikat erinevalt ja näevad seda justkui prismat läbiva valgusena, mille tulemusel tekib vikerkaaretaoline elamus, sest kirikus olles võis inimeste nägudelt märgata vägagi erinevaid reaktsioone. Mõni naeratas kaastundlikult, mõni tundus kurb ja osad pidasid üleüldse paremaks klaasistunud näoga vaadata mida neile esitatakse. (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt, kontserdi kava) Viimasena kõlanud Eric Zeisli lugu ,,Requiem Ebraico" erines eelmistest palju. Kuigi Pärdi lood olid arusaadavamad tänu ingliskeelsele sisule, mida oli võimalik kavas jälgida, siiski meeldis mulle enim just heebrea keelne Zeisli laul. Kavas oli eestikeelne tõlge
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel
Giocondo naine Lisa del Giocondo. -Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni
Rockmuusika: Punk New wave Punk rocki neli tunnust kiire tempo stabiilset tugev helivõimendus rõhutatult rohmakas mängulaad sirgjoonelised ja teravad tekstid Punkbändid väljendasid protesti ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide vastu. Algajate bändide liikmed arvasid, et pillimänguoskus pole tähtis. Nad salvestasid oma muusikat garaazides, sest stuudioülemused pidasid nende muusikat kehvaks. Vastukaaluks lihvitud diskomuusikale oli punk Punkmuusika sõnad rääkisid kuritegevustest tänavatel, vaesusest, tööstusest ja kõigi sellega kaasnevatest tüdimusest. Erinevalt punk rockist oli new wave muusikute tase nõrk. Ansambel Police vallutas poppmuusikaturu tänu oma liidrile Stingile. Sting on teinud sooloplaate koos tuntud jazzmuusikutega. Ta on saanud superstaariks just selle pärast, et oli aktiivne osaleja avalikus elus ja filmirollides.
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. E...
olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased.Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist.Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn
Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad. 3 Kasutatud kirjandus · Inimene ühiskond kultuur II keskaeg ja varauusaeg XI klassi ajalooõpik. T. Aleksejev, K. Hiiemaa, T
rahukonverentsi pealik prints Klemens von Metternich, et ,, Aasia algab Landstrassel" ehk teel, mis viib ida suunas Viinist väja. Esimene märkimisväärne linn Viinist itta, 30 kilomeetrit mööda Landstrasset, on muide Bratislava, Slovakkia pealinn, mida tema tollal põhiliselt saksakeelne elanikkond nimetas enne Esimest maailmasõda Pressburgiks. Uuralid asuvad Landstrassest umbes 2500 kilomeetri kaugusel. Nii Metternich, de Gaulle kui ka Putin pidasid silmas Euroopat kui kultuurilist mõistet. Ükski ei rääkinud geograafiast, vaid kultuurilisest kuuluvusest, kultuurilist väärtust. Geograafiale apelleeriti märkimaks väärtuste ühtekuuluvust või selle puudumist. Ja nagu iga ebakompetentsuse pärast tagasi astunud Eesti Vabariigi minister, kelle sammu parteigenossed kiidavad ,, euroopalikuks", teame meiegi kõik, et Euroopa on hea, kultuurne, haritud, arenenud. Ühesõnaga- euroopalik
tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena. 9.Kas vastupanuliikumine aitas purustada Teises maailmasõjas Saksamaad ja tema liitlasi? Aitas küll. Põrandaalused rühmitused häirisid sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ja ässitasid elanikkonda võimu vastu. Nad pidasid lahinguid oma vastastega ja ründasid ootamatult vastase sõjalisetähtsusega üksusi. Kuidas mõjutas vastupanuliikumine NSV liitu? Puhkes kommunismivastane võitlus, mille aga suutsis Nõukogude liit koos julgeolekuteenistusega maha suruda. MÕISTED/FAKTID 1. Olulisemad sündmused 1942: · Stalingradi lahing · Briti vägede vastupealetung Egiptusele · Merelahing 1943: · Punaarmee murdis Leningradi · Teherani konverents · Saksamaa astus Punaarmee vastu
Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik needsündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikultraha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmiskõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus jakedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välisehiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte:Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endagakaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti,seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu.
6000 meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi lähedal , ja lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.Langes Lembitu , mitmed teised eesti vanemad, Liivlaste vanem Kaupo ( see oli üks muistse vabadusvõitluse suuremaid kaotuseid ). 6.) Taanlased pidasid sakslastega ristisõda Läänemere lõunakaldal , samal ajal aga vallutasid rootslased ristisõja lipu all paganlikud soomlased. Taani poolt sekkus ristisõtta Kuningas Voldemar II .Tema eesmärgiks oli eestis kindlat kanda kinnitada.Ta tahtis kehtestada taani võimu eestis ja rahvas ristiusustada.taanlased hõivasid Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa. 1219 Tallinn - 1219.a sekkus Baltikumi pärast lahingut peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II , kes maabus
tasandile. Inimesed jagunesid keskajal kolme seisusesse. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisusesse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Need kaks seisust olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Inimeste seisustesse jagunemine tõi kaasa feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti olnud oluline etapp inimkonna arengus keskajal. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavä-organisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
