Ta pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud lauluviis ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Sa...
Ta pani oma kohvrid hoiule kuskile pagasikappi, mis oli samas kus ta pidi Sallyga kokku saama. Vahepeal käis ta söömas kus ta kohtus kahe nunnaga, kes talle väga meeldisid. Pealeseda kui nunnad olid lahkunud läks Holden jalutama tänavatele kus ta pole ammu käinud. Siis tuli tal mõte minna parkki, et äkki kohtab seal õde Phoebe´ it kuna ta õele meeldis koguaeg pargis uisutada. Kuid õde ei olnud seal. Holden küsis teistelt lastelt, et kas nemad teavad kus Phoebe on. Keegi ei teadnus, seepeale läks Holden aga muuseumi kus ta oli väiksena palju käinud. Tal oli kõik see muuseumi värk peas. Kui ta sinna jõudis ei olnud seal mingisugust muutust, kui keegi oli muutunud siis see oli Holden ise. Seejärel võttis ta takso ja sõitis ,,Biltmorei" hotelli, sest pidi seal kokku saama Sallyga. Ta jõudis sinna liiga vara ja hakkas vestipüülis jälgima teisi tüdrukuid. Viimaks ilmus Sally trepile ja ta läks talle vastu. Ta oli jube ilus Holdeni arvates
Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le. Peale kõnet läks ta WC-sse, tegi pea märjaks ning istus radiaatorile soenema. WC-s kohtas ta klaverimängijat. Baarist lahkunud läks ta Tsentraalparki vaatama, kas pardid on veel tiigis alles. Pargis läks tal Phoebe`le mõeldud plaat katki. Oma märja pea tõttu kartis ta kopsupõletikku jääda ning ära surra. Ta otsustas koju hiilida ning Phoebega kohtuda. Kui Holden koju jõudis hiilis ta vaikselt Phoebe tuppa, kuid teda olnud seal. Holdenile meenus, et õele meeldis magada D.B. toas, kui venda kodus ei olnud. Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust. Holden seletas, miks talle Pencley kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitte ükski asi ning lasi tal nimetada
Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le. Peale kõnet läks ta WC-sse, tegi pea märjaks ning istus radiaatorile soenema. WC-s kohtas ta klaverimängijat. Baarist lahkunud läks ta Tsentraalparki vaatama, kas pardid on veel tiigis alles. Pargis läks tal Phoebe`le mõeldud plaat katki. Oma märja pea tõttu kartis ta kopsupõletikku jääda ning ära surra. Ta otsustas koju hiilida ning Phoebega kohtuda. Kahekümne esimene peatükk Kui Holden koju jõudis hiilis ta vaikselt Phoebe tuppa, kuid teda olnud seal. Holdenile meenus, et õele meeldis magada D.B. toas, kui venda kodus ei olnud. Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kahekümne teine peatükk Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust. Holden seletas, miks talle Pencley kool ei meeldinud
tema vastu. Arvestades asjaolusid, et ta on arukas poiss, pärit privilegeeritud New Yorgi perekonnast, võib tema meelekibedus õigustamatuna tunduda. Holden on ehitanud enda ümber psühholoogilise raudrüü, kaitsmaks teda maailma keerukuse eest. Lõik, milles Holden paljastab raamatu pealkirja päritolu, on ilmselt tuntuim. See leiab aset pärast Holdeni tagasipöördumist oma korterisse. Nad räägivad Phoebe'iga, tülitsevad ning seejärel lepivad. Kui Phoebe küsib, mida Holden oma eluga ette kavatseb võtta, manab Holden sellise võrdkuju, mis näitab tema kujutelma ideaalsest lapsepõlvest ja tema rolli süütuse kaitsjana. Holdenile meeldib pigem taganeda tema enda väljamõeldud maailma, kui tegeleda tõelisusega, mis teda ümbritseb. Tal on küüniline, liialt lihtsustatud arusaam teistest inimestest. Suur osa tema fantaasiamaailmast põhineb ideel, et lapsed on lihtsad ja süütud,
Nad räägivad Romeost ja Juliast. Ta annab nunnadele 10 dollarit. Ta proovib helistada Jane Gallagherile, kuid tema ema võtab hoopis vastu ning Holden paneb kõne ära. Ta võtab takso, et sõita Central Parki, kus ta loodab kohata oma noorimat õde Phoebe-it, kuid teda pole seal. Ta aitab oma õe klassikaaslasel pinguldada skeidipaelu ning too ütleb, et ta võib oma õde märgata Loodusmuuseumis (Museum of Natural History). Kuigi ta teab, et Phoebe klass ei oleks seal pühapäeval läheb ta sinna ikka. Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle
During those three days he spent in New York, he could be described as a lonely and drunken teenager, who wanders around the city aimlesly. On the second day, he meats his former girlfriend in a museum. He offers the girl to run away with him but as she refuses, Holden gets frustrated and goes to the park where he used to go as a youngster. The evening gets colder and he decides to sneak in to his parents appartment to visit his little sister Phoebe. She is the most important person in Holdens life. He can rely on her and look for her support, because he thinks Phoebe is the only person on Earth, who can understand him. He is forced to admit to Phoebe that he was kicked out of school, which makes her mad at him. When he tries to explain why he hates school, she accuses him of not liking anything. He tells her his fantasy of being "the catcher in the rye," a person who
Sallyt ei huvita see. Holden r��gib, et ta tahaks p�geneda ning Sallyga abielluda ja koos elama hakata, kuid Sallyt hirmutab see ning nad l�hevad t�lli. Holden tahaks minna koju ja r��kida oma nutika �e Phoebega, kuid ta ei taha kohtuda oma vanematega, kartes nende pettumust ja vihastamist. Holden hiilib ikkagi �htul koju, tema �nneks on vanemad ��sel v�ljas ja ta kohtubki vaid Phoebega. Phoebe taipab, et Holden on koolist j�lle v�lja visatud ning saab samuti Holdeni peale vihaseks. Vastuseks Phoebe k�simusele, kelleks Holden saada tahab, �tleb ta, et tahab p��da rukkip�llul m�ngivaid lapsi, et need kuristikku ei kukuks (sellel hetkel ma sain aru, miks raamatu pealkiri selline on). J�rgmisel p�eval hakkab Holden raudteejaama minema, et �ra s�ita, kuid tahab veel viimast korda kohtuda Phoebega koolis
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga
Peategelane otsis oma kohta siin elus, olla laps või võtta vastutus ja käituda kui täiskasvanud. Lõpuks jõuab Holden koju, ta tülitseb õega ja otsustab öömaja küsida vanalt tuttavalt õpetajalt. Õpetaja juurest ta põgeneb süüdistades teda homoseksuaalsuses. Holdeni õde tahab koos vennaga põgeneda, kuid vend ei lase sel juhtuda. Raamat lõppeb Holdeni sooviga saada valvuriks rukkipõllul. 2. Tegelassuhted: Holden Phoebe: Holden ja Phoebe olid õde ja vend, kes pole üksteist ammu enam näinud kuna Holden käis internaatkoolis. Phoebe oli pahane venna otsuste üle ja püüdis teda aidata. Holden oli teismeealine poiss, kes tahtis proovida ja kogeda kõike mis elul pakkuda on kui see tõid vaid pahandust. Phoebe oli hea kuulaja, kellele Holden sai kõik ära rääkida. Holden hr Spencer: Ajalooõpetaja, ainukene kes Holdenit kaitses. Spencer tegi poisile märkusi, võtku
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul
erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi valgeveresusse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Tema arvates olid täiskasvanud võltsid ja silmakirjalikud, kes räägivad ainult tööst ja rahast, kellel on igapäev rutiine töö ega pole mitte mingisugust vaba inimese tunnet. Holdenil oli suur kiindumus laste vastu, talle meeldis neid kaitsata, ta ei tahtnud, et lapsed rikuksid enda maailma roppude sõnadega täpselt nii, et lapsed kasvaksid suureks, ja näeks mida elul on pakkuda täiskasvanule. Arvatavasti Holden tänu sellele ei tahtnutki saada täiskasvanuks. Tal oli endal õde Phoebe kellega ta sai kõige paremini läbi, talle meeldis, et Phoebega sai räägida täiskasvanulikult ja et Phoebe oli väga arenenud mõttemaailmaga. Eriti meeldis talle temaga tantsida, sest tema arvates oli Phoebe inimene kes tantsib kõige paremini. Suur kiindumus oli ka Holdenil muuseumide vastu, kuna seal olid kõik asjad alati ühekoha peal, ega muutunud kunagi midagi eriti. Holden vihkas täiskasvanuid kuna need ei võtnud teda kuulda, kui tal olid probleemid,
Läks rääkis õega juttu ning tantsis temaga ja kui vanemad koju tulid, siis hiilis ta minema. Holden läks ööseks oma endise õpetaja mr.Antolini poole. Ning kui öösel Holden ärkab selle peale, et mr.Antolini ta pead silitab ning satub paanikasse ja lahkub. Hommikul laseb koolis Phoebele kirja viia, et nad kohtuksid enne kui Holden läände läheb. Holden läks enne kohtumist muuseumi, kus ta minestas. Pärast minestusest toibumist läheb muuseumi ette Phoebet ootama. Phoebe tuleb ning tal on kaasas suur kohver ja ta tahab Holdeniga kaasa minna. Holden on tõsiselt sokeeritud ning keeldub Phoebet kaasa võtmast. Kuna Phoebe sellega ei lepi, siis Holden valib hoopis loomaaeda mineku, loomaaiast lähevad nad karusellile. Phoebe sõitis karuselliga ning Holden vaatas pealt, olles ise, kasutades tema endi sõnu, kuradima õnnelik. Teose viimasel lehel ta lõpetab oma jutustuse arutledes selle üle, et paljud inimesed küsivad tema
Kuidas tutvus Holden Keskvaksalis kahe nunnaga? ● Oma kohvreid pagasikappi toimetanud, jäi Holden puhvetisse einestama. Mõne aja pärast tulid sinna ka need kaks nunna. Nad ei teadnud kuhu paigutada oma kohvreid, Holden käks neile appi ning nad jäid vestlema. Millist nõu andis Carl Luce Holdenile, kes Wickeri baaris kurtis, et ei tunne kunagi õiget kirge, kui tütarlaps talle tõsiselt ei meeldi? ● Ta soovitas pöörduda psühhoanalüütiku poole. Miks Phoebe ei olnud oma toas, kui Holden öösel salaja koju hiilis, et teda näha? ● Kuna Phoebele meeldis magada D.B. toas kui toda kodus polnud. Miks lahkus Holden öösel Antolinide juurest? ● Kuna Mr.Antolini käitus perversselt. Ta istus keset ööd Holdeni kõrvale ning paitas poisi pead. Miks ilmus Phoebe muuseumi juurde, kuhu Holden ta kutsus, suure kohvriga? ● Ta soovis Holdeniga kaasa minna.
Hotellis pakub liftimees talle lõbutüdrukuid. Talle pressiti neid peale, ja ta ei saanud keelduda. Kui tüdrukud kohale jõudsid siis ta saatis nad lihtsalt minema. Siis hakkas Holden oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii alati kui on masendunud). Hiljem läks ta Sallyga kokku saama. Holden läks kuskile baari, kus ta ennast täis jõi ja siis läks telefoniputkasse Sallyle ja Janele helistama. Ta hiilis tagasi oma korteri juurde ja läks Phoebe tuppa ja luges ta päevikut. Siis ärkas ta õde üles ja nad vestlesid. Phoebe sai aru, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada
Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mis maailmas toimusid. Nooruk tahtis maailma rikutuse ära pühkida ja kaitsta kõiki lapsi, ka oma väikest õde Phoebet, et neist ei saaks selliseid valetajaid, keda ta vihkas
saanud, läksid minema. Järgmisel päeval ostis ta grammofonipoest õele Phoebe'le plaadi ,,Väike Shirley Beans." Pargis lootis ta teda kohata, kuid kahjuks teda seal polnud. Holden helistas Sally'le ning nad käisid teatris ja hiljem uisuväljal. Kui Sally oli koju saadetud, helistas ta Carlile ning nad kohtusid kohvikus. Öösel pargis jalutades tegi ta kogemata Phoebe'i plaadi katki, kuid korjas tükid siiski kokku ja pani taskusse. Ta hiilis vaikselt koju ning äratas Phoebe. Vanemad olid läinud külla ning nad said rahus rääkida. Holden laenas õelt natukene raha, sest tal endal polnud enam midagi alles. Kuigi Holden eitas, et ta koolist välja visati, sai õde sellest kohe aru. Ta seletas, miks talle Pencey kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle
Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on oma ande aga "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud. Tal räägib ka oma nooremast vennast Allie'st, kes mõni aasta tagasi valgeveresusse surni. Samas mainib ta ära ka oma noorema õe Phoebe, kes pidi oma vanuse kohta väga terane ja asjalik olema. Holden ise on elava fantaasiaga, mis viib välja luiskamiseni. Ta tundub kohati oma vanusest küpsem. Samas leidsin ma meie vahel midagi sarnast - vahel ajavad teda pisiasjad väga endast välja ja ta käitub väga ebasündsalt. Holden vihab Pencey kooli. Enda sõnul seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. Samas on see on ka juba neljas kool, mida ta on
unega närviline naisterahvas. Vanem vend D.B. oli kirjanik, kes Holdeni meelest müüs ennast Hollywoodile maha. Holdenist kaks aastat noorem vend, tulipunaste juustega ja temast viiskümmend korda intelligentsem Allie suri 11-aastaselt leukeemiasse. Holdeni mäletamist mööda oli vend vasakukäeline, pesapallikinnas luuletusi täis kirjutatud ja kena ning naeruhimuline ega vihastanud kunagi kellegi peale. Kümnene õde Phoebe on Holdeni kirjelduse põhjal ometigi üks arukas inimene, kenake ja terane, rulluisutajalikult kõhn, punaste juustega, mis suvel lühikesed ja talvel kaunis pikad. Koolis on Phoebel kõige paremad hinded ja ta taipab asju poolelt sõnalt. Vahel on tüdruk ainult natuke liiga hingeline ja hellatundeline. Phoebe kirjutab kogu aeg raamatuid, mille aga pooleli jätab, ja magama läheb õhtul üheksa paiku. Kõige vahvam oli muuseumis aga see, et kõik asjad püsisid alati omal kohal
2. Characters · Holden Caulfield The main character of the book. He has been expelled from many schools due to his failure in fixing his grades and is expelled from his current school, Pencey Prep, right in the beginning of the story. Although he is intelligent, he fails almost every class, all except for English. He feels alone and sad, trying to find his place in the world, only finding support from his little sister Phoebe who he thinks is smarter than most of the adults. · Stradlater Shares a room with Holden at Pencey Prep's dorm. He is described as handsome and popular but secretly very untidy. · Ackely Holden's next door neighbor in the dorm. Holden thinks he is of him as a weirdo loner. He isn't very smart and he often barges into Holden's room without asking, not noticing the obvious hints about leaving from Holden.
Third level Fourth level Fifth level A fan made cover by M. S. The first original cover Corley The Protagonist Holden Caulfield Problems with adaption, doesn't know his place in the world Expelled from many schools due to his bad results in everything (except English) The most important people to him are his deceased brother Allie and little sister Phoebe Lover of alcohol, as it helps him escape from his problems Likes to lie a lot The Story Most of the story takes place over a couple of days in winter of 1949 The fight with his roommate Stradlater makes him leave early Wanders around New York, visiting various places Starts off with a fairly large budget, ends up completely broke Tells Phoebe he wants to become a catcher on the edge of a cliff Wants to run away from home but doesn't because of his sister Comin' Thro' the Rye
Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Jõudnud New Yorki pole kellelegi helistada Sõidab taksoga hotelli Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja Hotelli lähedal ööklubi ,,Lavendlisaal" Ööklubis pole Holdeni ealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi Segadus Holdeni peas Eksperimendid lõbutüdrukutega, mis põruvad Konfliktid võõrustajatega Hea õde Phoebe, kes ainsana mõistab Dialoog surnud vennaga Koolist väljalangemise õigustamine Hullumajja sattumine ja mõtted, kuidas Holden igatseb oma endist elu tagasi Tänan kuulamast! J
peenraha minema. Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida. Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden
oma peenraha minema. Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida. Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden
Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida. Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb
lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelsust käsitlevaks kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi
oma peenraha minema. Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida. Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden
Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri. Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud. Kohtus nunnadega ja annetas heategevuseks raha. Ta sai kokku oma vana tuttava Sallyga, kellega ta käis teatris ja uisutamas. Holden eksles igal pool
vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis
Midagi seal ei juhtunud, mis juhtuma oleks pidanud. Kui tüdruk hakkas ära minema, küsis ta temalt siiski 10 dollarit, mille peale Holden vastas, et nad leppisid liftimehega kokku, et kord oli ju 5 dollarit. Nad vaidlesid mõnda aega ja neiu lahkus. Mõne aja pärast tuli neiu koos liftimehega tagasi ja nad vaidlesid tükk aega, Holden sai isegi liftimehe käest peksa natuke ja raha võeti talt siiski ära, nagu neiu soovis. 5. Miks Phoebe ei olnud oma toas, kui Holden öösel salaja koju hiilis, et teda näha? Sellepärast, et Phoebe magas alati venna D.B. toas, kui teda kodus ei olnud. Talle meeldis seal rohkem, sest see oli kõige suurem tuba. 6. Milline oli Holdeni unistus? (seoses pealkirjaga) Pealkiri viitab tema unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Selline kujutlus tekkis tal Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. 7
ka kristliku Päästjaga. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Jane Gallagheri ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale soditud roppusi. Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni enne, kui nad langevad suureks saamise kuristikku
Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose “Rolandi laul” tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. Iapetus Saturni kaaslane Phoebe avastas 17. märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. 10 Phoebe 11 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan, Pallene, Methone, Mimas, Enceladus, Telesto, Calypso,
ettekäändeks, miks ta peab kiirelt jalga laskma, kohvreid, mis jaama jäid. Pedofiil, kas tõesti, mõtleb Holden ja suures hädas hiilib koju, et ainsat, tõelist sõpra, oma väikest õde Phoebet külstada. Ta ostab viimase raha eest tüdruku lemmikplaadi, kus on peal Robert Burnsi luuletusest vorbitud laul ,,Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad", aga pillab selle maha ja see puruneb kildudeks, tüdruk ei olegi väga kurb ja ei tee sellest suurt numbrit. Phoebe on üldse oma ea kohta väga mõistev, tark, hellatundeline ja liiga hingeline. Holden arutab temaga kooliküsimusi ja seda, mis edasi teha, tüdruk pinnis välja poisi plaanid edaspidiseks, viimases hädas ütles Holden, et tahab seista kuristiku äärel ja kaitsta väikesi lapsi, kes mängivad ja võivad alla kukkuda, just nagu selles laulus(teose peamine sümboolne kujund Holden tahtis nimelt kaitseda noori sellise labase maailma
Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud . Neptuuni kõige suurem kuu on Triton . Kuid kokku universumis ja planeete Tegelikult tiirleb Päikesesüsteemi planeetide ümber praeguse seisuga
Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose "Rolandi laul" tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. [6] Iapetus Saturni kaaslane Phoebe avastas 17. märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. [10] Phoebe 10 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora,
Miks selline pealkiri? Phoebe ja Holden vestlesid, kelleks Holden saada tahab.'Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad', seda luuletust teadsid mõlemad. Põhimõtteliselt unistas Holden, kuidas ta valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. See oleks ainuke asi, mida ta tõesti teha tahaks. Sarkasm Holdenis. Ackely tuli Holdeni tuppa, Holden luges too hetk raamatut, Ackley oli Holdenil valguse ees ja Holden teadis, et kui Ackleyt paluda, poiss ei liigu, ajapikku ainult võibolla. Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta rongiga sõitis ja kohtas enda klassivenna ema, ta valetas ennast kellekski teiseks ja seejärel valetas tema poja kohta head. Nii oli Ho...
Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks. Pheobel oli kaasas kohver, et koos Holdeniga ära sõita. Holden ei olnud nõus. Pärast mõtles Holden ümber, et ta siiski jääb koju ja ei sõida ära läände. Ta ütles seda ka Pheobele. Selle peale solvus Pheobe ja ei rääkinud enam Holdeniga. Holden läks lõbustusparki ja püüdis Pheobega ära lappida. Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel
Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod.
Callisto Saturn 6 29,5 Maa a H2(96%), He(3%) Tih= 0. 67. Läbimõõt= Titan, Janus rõngastega, mille kin- 120 600km Phoebe, Hype- nitas Hygens 1655. ron, Rhea,Hele- Kiirgab enam energi- na, Dione, Tele- at kui neelab. sto, jne
klassikaaslasi. Ta võis leida mõne õpilase kohta positiivseid külgi, kuid negatiivsed olid ikkagi ülekaalus. Holden ei pea end teistest tähtsamateks, kuigi see tundub alguses nii. Ta arvab, et ühiskond, mida ta oma silmade näeb vajaks muudatusi. Ta kohtus erinevate inimestega, kuid ta ei üritanud ühiskonda sobituda, kuna tei ei leidnud selles lihtsalt mõtet. Raamatus olid ka mõningad need inimesed, kes peaaegu et meeldisid poisile, nagu näiteks tema väikeõde Phoebe, tema vanem vend, keda ta nimetas ,,prostituudiks" ning vahepeal isegi tema vanemad. Holden ei pea lugu teatrist ega ka filmikunstist. Tema jaoks on see maailm liiga võlts ning teeseldud. Sellepärast ta ei salli ka täiskasvanuid. Caulfield'i jaoks on kogu täiskasvanute maailm teeseldud, selle tõttu ei soovi ta ka ise suureks kasvada, kartes, et ka tema muutub selliseks. Tema arust olidki täiskasvanud võltsi põhjustajad. Holden
Mulle meeldis väga see, kuidas autor olukordi kirjeldas. Salinger oskas kõike kirjeldada nii, et tekkis tunne nagu ma vaataksin filmi. Peale kirjelduste meeldisid mulle väga ka Holdeni seiklused. Kõige naljakam oli koht, kus Holden oli hotellis ja nägi hotelli vastastiivas meest, kes oli pannud endale kleidi selga ja kõpskingad jalga. See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud. Kuid nagu me teame, siis on ka igal raamatul oma kindel tagamõte. Arvan, et selle raamatuga tahtis autor öelda, et noored peavad ise midagi korda saatma, riske võtma ja hiljem oma vigadest õppima. Autor tõi selgelt välja, et teatud perioodol
Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha. Hiljem otsustab Holden koju pöörduda, kuid kui ta sinna jõuab ei ole kedagi kodus peale tema õe Phoebe, kes on vihane et Holden on koolist väljavisatud. Seepeale nad tülitsevad ja Holden lahkub paariks päevaks kodunt ta suundub öömaja küsima oma endiste õpetaja härra Antolini juurde. Selle seiklemise kõrvalt hakkab Holden tagaigatsema kõiki neid inimesi kellest ta rääkinud ja mõelnud.Tänu sellele otsustab Holden uuesti kooli minna. Mulle see raamat meeldis väga, see raamat on väga huvitav ja pinget on palju. Pole
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spencer...
ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna. 2. Lühikokkuvõte teosest. Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D.B, kes elab ja töötab Hollywoodys kirjanikuna, noorem õde Phoebe, kes oma vanuse kohta on väga intelligentne, tark ja taibukas. Tal oli veel üks vend Allie, kes suri aastaid tagasi ja kellest ta tihti räägib. Holden ei lausu vanematele sõnagi, et ta on järjekordselt koolist välja visatud vaid otsustab hoopis New York'is ringi seigelda ja alles vaheajaks koju minna. Kooli viimasel päeval, olles tagasi jõudnud New York'is vehklemisvõistlustelt, mis tema jaoks kehvasti lõppesid, kuna ta unustas oma spordivarustuse metroosse,
John Milton Cage Jr. September 5, 1912 August 12, 1992 Elulugu John Cage sündis Los Angeleses . Oli USA avangardistlik helilooja , pianist , publitsist. Looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema kunsti ei hinnata nii hästi kui tema loodud muusikat. Cage on öelnud : "The people who
Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainsaks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve.Lapsepõlve kehastab tema jaoks tema surnud vend Allie.Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole tema surmast üle saanud.Holdeni sidemeks lapseeaga on veel tema noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midag väärt on.Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Janet ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale sodituid roppusi.Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni ennem, kui nad langevad suureks saamise kuristikku.
Neli suuremat: Lo, Europa, Ganymedes, Kallisto Ülejäänud on korrpäratu kujuga kaljurahnud Ainulaadne on Lo, millel on avastatud lisaks atmosfäärile ka 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele
• inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki • läheb hotelli, seejärel ööklubisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
