kohtupäeva stseen Memling 1430-1494, portretist, van der Goes 1440-1482 „Portinari altar” mille keskne pilt on Jeesuslapse kummardamine, Bosch u 1450-1516, äärmiselt omanäoline kunstnik, tema pildid reedavad head teoloogilist haridust, sürrealistlikud, moralist, oli see kes suhtus inimkonna pahedesse väga kriitiliselt, on teinud triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut
Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik. Noorena viibis tihti Itaalias ja õppis pea kõigi sealsete suurte meistrite juures. Töödes suurejoonelisus, fantaasiarikkus, temperament
Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. · Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327- 1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud võitlusteni kahe riigi vahel, mida tuntakse Saja-aastase sõja nime all. Sõjas
linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 2.4. Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12. saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327-1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud võitlusteni kahe riigi vahel, mida tuntakse Saja-aastase sõja nime all. Sõjas esialgu edukam
Oma ametiaja jooksul muudeti Cavaillé-Colli oreli tonaalsust, eriti 1902. ja 1932.aastal. Pierre Cochereau algatas edasised ümbertegemised(paljud, ms olid juba Louis Verne'i planeeritud), sealhulgas oreli elektrienergiale üleviimise 1959. and 1963. aasta vahel ( esialgne Cavaillé-Colli konsool asendati uue Anglo-Ameerika stiiliga). Peale Cochereau äkilist surma 1984.aastal, määrati 1985.aastal ametisse neli uut organisti: Jean Pierre Leguay, Olivier Latry, Yves Devernay(kes suri 1990) ja Philippe Lefévre. See meenutas 18.sajandi praktikat, kui katedraalil oli neli organisti, kellest igaüks mängis kolm kuud aastas. 1989.aastast alates viidi läbi veel üks ennistus, mis lõpetati 1992.aastal. Muutused, vandalism ja restaureerimine 1548.aastal kahjustasid märatsevad hugenotid Trenti nõukogu järgselt katedraali iseloomulikke tunnused.17.sajandil Louis XIV ja Louis XV valitsemise ajal viidi katedraalis läbi suuri muutusi, mis oli osa püüdlusest moderniseerida katedraale kogu
Parlament Inglismaal seisuste esindus, kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi(aadlikud, linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra
a) Põhjasõda (1700-1721) · Rootsi (Karl XII) Venemaa (Peeter I), Saksi-Poola ja Taani · Murda rootslaste ülemvõim Läänemerel. · Sõja lõpetas Uusikaupunki rahu (1721) Venemaale läksid vallutatud alad Eesti Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala. · 1703. Sankt Peterburg b) Hispaania pärilussõda (1701-1714) · Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna ... dünastiasse kuuluv Philippe. Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest. · Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel. · Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik. Inglise-Prantsuse vastuolu kolooniate pärast ning Preisi ja Austria vastuolud Mõisted absolutism piiramatu võim valitsejal, valgustus ideoloogia kus väärtustati teadmisi ja
Neracis, Coutras's, Chartres'is, Saint-Denis's , Coeuvres'is, Pariisis , Nantes'is ja Land Recies'is esinesid nad saatuse naeratavate abiliste osas ning see kuningriik, mille päris Louis XIV, oli osalt ka nende loodud. 8 Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.wikipedia.org ,, Louis XIII" Guy Breton lk 5, 72, 73, 74, 75, 76 ,, Maailma ajalugu 1600-1918" Helmut Piirimäe lk 22,23,25 ,, Louis XII Õiglane Kuningas" Philippe Erlanger lk 13, 14, 29, 30, 31, 63 9 Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT LOUIS XIII Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................. lk 1 Louis XIII sünd.......................................................................................... lk 2
revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail19401944. · Vladimir Lenin - Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · David Lloyd George Briti peaminister sõjaaegses koalitsioonis, liberaalide partei juhti · Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921., Wilsoni 14 punkti · Georges Clemenceau Prantsusmaa peaminister, Versailles'i
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
piinamine", mida rakendati süüdistatavalt tunnistuste saamiseks enne kohtupidamist ja mida tohtis läbi viia ainult ühe korra ja ,,esialgne piinamine", mida rakendati peale süüdimõistmist näiteks kaasosaliste kohta tunnistuste saamiseks. (Ruff. Violence) Lisaks kriminaalnormidele reguleeris Ordonnance de Villers-Cotterets ka muid valdkondi, eristudes selle poolest CCC-st. 3. Ordonnance Criminelle de 1570, ka Les Ordonnances criminelles de Philippe II (1570, Holland) - on Hollandis ja tema kolooniates kehtinud CCC mõjutustega karistusseadustik mis võeti vastu 1570. Sarnaselt CCC-le oli ka kõne all olev seadustik keskendunud kriminaalõiguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lõpetades ennekõike kohalike ülikute ja feodaalide isetegevuse kohtumõistmises seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumõistmise asjades mis keelustati. Kogu
"Riik, see olen mina!" Rõhutas igal võimalusel oma jumalikku päritolu: 1) andis välja seadusi 2) karistas kohtuta 3) nimetas ametnikke 4) parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B.Colbert: 1) püüdis lahendada riigi raha probleeme 2) asutas riiklike manufaktuure 3) rajas kolooniaid 4) esmakordselt viis sisse riigieelarve 1715 sai troonile Luis XV(5a) Regendina valitses hertsog Philippe. Kuningas riigiasjade vastu huvi ei tundnud. Täisealiseks saades lasi ta valitseda oma ametlikul armukesel Madame de Pompadour'il: 1) tegeles välispoolitikaga 2) määras ametnikke 3) koondas õukonda teadlasi ja haritlasi Luis XV tunnuslause: "Pärast mind tulgu või veeuputus!" Algas kuningavõimu allakäik ja parlamendi tugevnemine. 1774 sai kuningaks Luis XVI. Abiellus Austria Marie- Antoinette'ga. Riigikassa oli
suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis mis on üks maailma suurimaid muuseume. See asub Seine'i kaldal. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus
Gottfroed Buillonist ja Saksa kuningas Konrad III lagemine setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel Toulouseli krahv Raimonce *Tervikuna võib II Ristisõda *Saksa-Rooma keiser peetud ristisõdadega) *osales ligikaudu 40 000 pidada suureks nurjumiseks, Frendrick I Barbarossa, *Algne plaan oli võta kristliku sõdalast. seda nii sõjalises kui ka Prantsuse kuningas Philippe muhameedlasi, kui hiljem Jeruusalemma kuningriigi poliitilises tähenduses II Auguste ja Inglise suunduti Kontstatinoopoli alla. Tripolise ja Edessa KuningasRichard I Lõvisüda. *Põhieesmärgiks oli Ida-ja krahvkond ning Antiookia *Suurenes Bütsantsi ja Läänekristluse ühinemine karoliku
Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat- sopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Barokkoopereid lõid veel: Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687) Jean Philippe Rameau (1683-1764) Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett. Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett, tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo- ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.
60. Nimetage neli saksa ekspressionistlikku luuletajat. Paljude talendikalt alustanud noorte ekspressionistide elutee katkes Esimeses maailmasõjas (Ernst Stadler, Georg Trakl, August Stramm). Pärast sõda jäid ekspressionistliku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn ja Johannes Becher. Georg Heym. 61. Nimetage kaks prantsuse ja kaks eesti sürrealistlikku luuletajat. Prantsuse sürrealistlikud luuletajad on Paul Eluard, Andre Breton, Louis Aragon, Philippe Soupault. Eesti sürrealistlikud luuletajad on Ilmar Laaban ja Andres Ehin. 62. Nimetage üks Miguel de Unamuno romaan. „Udu” 63. Milline 20. sajandi hispaania näitekirjanik nimetas oma näidendeid „ehmatisteks”? Ramon Maria del Valle-Inclan 64. Kes oli see 20. sajandi poeet, kelle eriilmelised autoriisikused (heteronüümid) olid Alberto Caeiro, Álvaro de Campos ja Ricardo Reis? Nimetage tema pärisnimi ja kodumaa.
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
naisfiguurid); lõi Pieta; raskeim: Medicite hauakabeli täiendamine Juliano hauamon. ja Lorenzo Medichi hauamon.; tuntumad: öö, päeva, hommiku ja õhtu figuurid; kõige majesteetlikum: Moosese figuur (kui Mooses pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Keskaegsed laulud olid osa pidevalt muutuvast traditsioonist (seda võiks võrrelda rahavaluule ja –muusikaga), laulikud ei loonud neid isikupäraste ja lõpetatud kunstiteostena. Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. Alates 14. sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 14. sajandil arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Vitry (1291- 1361), kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars nova” (Uus kunst, 1322/23) andis ajastule nime ja kehtestas muusiklise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4- häälsed motetid. Need mitme ja ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste
Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal.
2 1144.a kaotasid ristisõdijad Edessa. Teine ja kolmas ristisõda teise ristisõja ajendiks oli Edessa kaotus. See ebaõnnestus täielikult. 1187.a hõivas Salah ad-Din (moslem) Jeruusalemma. Seejärel algas kolmas ristisõda. Kristlaste eesotsas oli Saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richar I Lõvisüda. Ristisõdijaid ei saatnud edu. Neljas ristisõda ristisõdijate leeri ilmus 1195.a troonilt kukutatud Bütsantsi basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus ristisõdijatelt toetust oma isa õiguste taastamisel. Niisiis rünnati Konstantinoopolit, Angelos sai võimule tagasi kuid ei täitnud ristisõdijatele antud lubadusi (raha) ning ristisõdijad vallutasid 1204.a Konstantinoopoli ja tapsid basileuse
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
Paavst lubas, et kõikidele ristisõdijatele andestatakse nende patud. Kokku toimus kaheksa ristisõda. Aastaks 1099 oli Jeruusalemm vallutatud. 1144.a vallutasid moslemid Edessa linna. Algas teine ristisõda, mis kukkus purustavalt läbi .1187 vallutasid moslemid Jeruusalemma. 1189- 1192 toimus III ristisõda. Kolmandas ristisõjast võtsid osa tuntud väepealikud Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse Philippe II ja Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda. Koguti erakordselt suur ja tugev vägi.Rünnati Jeruusalemma ning ebaõnnestuti. Moslemite vägesid juhtis legendaarne Saladin.Järgnevad ristisõjad olid labased ettevõtmised ja suured ebaõnnestumised. Ristisõjad aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud
1192. ) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vatsu. 1187. aastal langes üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste. Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades. Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe.
30.Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 (...) Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 1228–1229 Seitsmes ristisõda 1248–1250 Kaheksas ristisõda 1270 30.Olulisimad ristisõdadega seotud isikud. 31.Prantsusmaa kuningas Louis VII, Saksa kuningas Konrad III, Saksa-Rooma keiser Friehrich I Barbarossa, Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste, Inglise kuningas Richard I Lõvisüda, paavst Innocentius III, paavst Honorius III, Saksa-Rooma keiser Friedrich II, paavst Innocentius IV, Prantsuse kuningas Louis IX Püha 31. Nimeta ristisõdade tagajärjed. a)ajutiselt Püha maa vallutati, sinna kujunesid ristisõdijate riigid b)sõjad panid aluse Itaalia kaubalinnade õitsengule c)toimus ida- ja läänekirikute lõplik jagunemine (IV ristisõda 1202-1204) d)ketserluse levik Euroopas (Idamaiste õpetuste mõjul)
VõnnuKeskkool Klassitsism Referaat Koostaja: Liis Kuldma, 10.klass Juhendaja: Margit Aigro-Siibak Võnnu, 2009 SISUKORD Klassitsism ................................................................................................... .. lk. 3 Klassikalise stiili kujunemine................................................................ lk. 3-5 Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel.............................................. lk.5 Viini klassikud ................................................................................................ lk.6 JosephHaydn(1732-1809)....................................................
1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest, osalus oluliste küsimuste arutamises. · Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus.
1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099) 6k rüütleid, 34k jalamehi Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni (Saksa) ordu 2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese ing Richard I Lõvisüda rannikuriba ja õiguse kolm aastat Jeruusalemma külastada 4. Sõda 1202-1204 veneetslaste Zara vallutamine, Konstantin. vallutamine Ladina keisririik, Bütsantsi langemine, Veneetsia kasumid üleskutsel 5
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul Madlamaades. 5. Renessanssajastu muusika üldine iseloomustus. Nimetusega ,,ars nova" tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 14ndal sajandil, mis sillutas teed renessansiajastule muusikas. 14ndal sajandil hakati valdavalt seostama teost ja autorit enne seda oli kunstilooming anonüümne. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli Philippe de Vitry , kelle muusikateoreetiline traktaat ,,Ars nova" andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste puhul. Kunstmuusikas oli 14.sajandil suurimaks muutuseks mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale
armeePhilippe Petain'i juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumont'i fordi osalt juhuse, osalt prantslaste Marjanne Priidik 12.c klass hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumont'i küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Barle Duc'i raudteejaamast Verduni viivat teed. Autodevoor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F
Prantsusmaal. Maeti Prantsusmaale. Eleonore astub Henry II vastu, kuid (1173 puhkes) Henry lõi tagasi. Leppis lõpuks poegadega ära, kuid Eleonore pani vangi. Richard I Lõvisüdame kuningaks saamisega pääses alles vabaks. John Maata ja Henry III kaotavad Prantsuse valdused. John Maata üritas olla vääriline oma isa ja venna mälestusele, kuid 1204 kaotas ta Normanida, Akvitaania ja teised Prantsuse valdused Philippe II-le. Henry III üritas tagasi võita, kuid tal ei suutnud impeerimit taastada. 1259. a Pariisi rahu ja uued sõjalised konfliktid (1294, 1324 ja 1337). Lõpuks lõppes asi sellega, et 1259 sõlmiti Pariisi rahu Henry III ja Louis IX vahel. Sellega Louis IX lubas ühe osa Akvitaaniast anda (Gaskoonia) ning vastutasuks loobus õigustest Anjoule, Normanidale jm aladele. Edward I-ga algas taas sõda, kuid ta ise ei alustanud sõda. Prantslased üritasid Gaskooniat vallutada
Sadamalinnas Lüübekis valmistati tiibaltareid kõikidele Hansa Liitu kuuluvatele kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). C.Sluter. Figuur P. Parler. T. Riemenscneider. Philippe Julge Autoportree Autoportree hauamonumendilt Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Bernt Notke. u. 1440-1509. Saksamaa/Eesti.
kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Johannes de Muris (u
hääled astuvad sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Johann Sebastian Bach (1685 1750)
Asukoht: Lääne-Euroopas, piirneb Põjamerega, ühine piir Prantsusmaaga 620 km, Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1) Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²) Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007) Linnastumise tase: 97% Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia. Riigipea: Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe. Rahvuspüha: 21. juuli - kuningas Leopold I ustavusvanne riigi põhiseadusele (21.07.1831). Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011. Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel ligi 60% elanikkonnast, prantsuse ligi 40% ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri äärsetes valdades). Religioon: katoliiklus 75% elanikkonnast Raha: euro (1 = 40.3399 BEF)
Lisaks elab Eestis 15 nunna. Koguduste kõrval tegutseb Pirita klooster, üksikute liikmetega on esindatud mitmed teised ordud. Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunaameeriklased või poolakad, nunnad pärinevad enamikus Indiast. Sellele vaatamata moodustavad eestlased suurima grupi koguduseliikmetest, suuruselt järgmised rühmad on poolakad, ukrainlased ja leedulased. Eestis ei ole moodustatud oma diötseesi, küll aga on taas ametis piiskop: Opus Dei liige Philippe Jourdan (apostlik administraator alates 1. aprillist 2005, pühitseti sama aasta 10. septembril Oleviste kirikus toimunud tseremoonial piiskopiks). Katoliiklus (katoliiklased) Levinuim vool, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute (eriti Maarja) ja reliikviate kultus. Inimeste õndsakssaamise eeldus on nende aktiivne tegutsemine. Rooma katoliku kirik aksepteerib Vana ja Uue Testamendi kuutkümmend kuut raamatut ja apokrüüfe kui Jumalast inspireeritud sõna
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Kolmas ristisõda(1189-1192) Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) 4
arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast)
kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega.
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. b)seisuste esinduskogud prantsusmaal(generaalstaadid) ja Inglismaal(parlament) *Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia/absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim *Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad *Prantsusmaa-Generaalstaadid kutsus kokku kuningas Philippe IV, et saada nõusolekut maksude kogumiseks,Esindatud seisused: -vaimulikud, -aadlikud ja talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad kõik endast oleneva et see hoida vabana enda jaoks
on prantsuse romantismi esindaja, see teos kajastab juulirevulutsiooni, mille tulemusel kukutati troonilt viimane bourbonude dünastia otseliini esindaja charles 10 ning võmule tuli louis philippe d'orleans, tõstis ausse trikoloori,maal on prantsuse sümbol, pildil on kundtnik ka ise(müts, püss).Victor hugo picasso 1881-1973 naine lehvikuga(ermitaaz)1909 iseloomulik picasso kubistlikule perioodile. madame vigee-leburn 1755-1842(louvre)
alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja. Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks, kehtestades muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. 6. Johannes de Muris (u
Louvre – Aadress: Quai Louvre 34, Pariis. Maailma suurim ja rikkaim muuseum. On nii skulpuure kui ka maalikunsti. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidikaupmehe naisest Giocondast ehk “Mona Lisa.” Ühed kuulsaimad skulptuurid nt “Milo Venus” ja “Samothrake Nike.” Grenoble muuseum – Aadress: 5, place de Lavalette, Grenoble. Moderne kunst. On Prantsusmaa kultuurielus olulisel kohal. Muuseumis on palju väga kuulsaid teoseid tuntud kunstnike poolt nagu näiteks Philippe de Champaigne, Georges de La Touri, Laurent de La Hyre, Francisco Zurbarani, Picasso jpt. Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika. Teoseid: merejumal Poseidoni pronksskulptuur, “Agamemnoni kuldmask,” reljeef “Noorukid maadlusringis.” Olympia muuseum – Aadress: iidne Olympia, Olympia. Vana-Kreeka sportmängude keskuse arheoloogiamuuseum eksponeerib antiikkunsti aarded
õukondlikuks mänguks, mis vaevalt tähendab rohkemat ajaviitmisest. ..... Tõotuse idee kõigub ülimast andumisest tõsisema ideaali teenistuses kuni kõige kehkjama pilkeni kallihinnalise seltskonnamängu pihta, mis endal julguse, armastuse ja riigi huvidega üksnes meelt lahutab. Ülekaalus on mänguelement, tõotused on suurelt jaolt saanud õukondliku peo kaunistuseks. Ometi seostatakse neid ikka veel kõige tõsisemate sõjaliste ettevõtmistega: Ed II kalleletungimisega Pr-le, Philippe Hea ristisõjaplaanidega. (94) Teataval määral see ongi nii, kui meile kirjeldatakse keskaja aj poliitiliste ja maj dokumentide põhjal. Pealegi võiks olla nii, et nii kunstlik ja ärapruugitud kui rüütliideaal oligi, võis ta siiski veel avaldada lõppeva keskaja puhtpoliitilisele aj vähevamat mõju, kui tavaliselt kujutletakse. (99) Kas poliitika ja sõjapidamine lasksid ennast tõesti kuidagi valitseda rüütellikel kujutlustel? Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
