Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. 6 Skulptuur Kõrgel tasemel seisis kreeklastel ka skulptuur. Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias. Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju. See asus Olümpias Zeusi templis. See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos,
detailid värvilised VANAKREEKA SKULPTUUR Kaasajaks on säilinud vähe originaalteoseid, teatakse Roomaaegsete marmorkoopiate järgi peamiseks materjaliks marmor ja pronks Ksülefantiin tehnika põhiline osa kijust valmistatakse puust, naha osa kaeti elevandiluust plaatidega, ülejäänu (relvad, riide...) kaeti kullaga. Nt: Ateena kuju Parthenonis (12 m) ja Zeusi kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias 1. ARHAILINE, 7 saj · 2 tüüpi vabafiguurid: 1) alasti noormehed (kauros'ed), lihaselised, ideaalsed sõjamehed, sarnasus egiptuse poosile 2) riietatud naised (kore'd), uhked soengud, kujutati naisterahva ilu, veider naeratus 2. KLASSIKALINE 5 saj · rõhutati rohkem jumalikkust · suur muutus vabafiguurides: 1
See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool
nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi.
peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Tal on lugematu hulk lapsi nii jumalate kui inimkangelaste seas. Seetõttu nimetasid kreeklased teda tihti lihtsalt isaks. Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana- Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju oli 12 meetrit kõrge. Zeus. Kapitoolium- oli Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Kapitooliumiks nimetatakse ka Kapitooliumi küngast, üht Rooma seitsmest künkast. Rooma vabariigi legendaarsel algajal olevat Kapitooliumil asunud Jupiterile, Junole ja Minervale ehitatud tempel (templum Jovis Capitolini). Templi juurde künkale sõitsid triumfeerivad väejuhid
Ateena akropol 26) Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga
ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga, käed rinna ees, tavaliselt lokkisjuukselise soenguga, näol nn "salapärane arhailine naeratus". · Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid
· Klassikaline ajastu o poosides figuurid o dünaamiline o detailne · Myron skulptor o kettaheitja o 5.saj. tunneme läbi rooma koopjate · Zeusi(poseidoni) skulptuur o pronksist o säilinud tänu sellele, et oli mere põhja vajunud · Rooma Zeus o marmor, pronks o Peterburi ermitaa · Partheon:Athena sünd o friis o Pheidias autor · Odakandja o polykleitos o odast väike jupp käes o kontrapost nõjatub ühele jalale · Hermes Dionysos lapsega o Praxiteles o marmor o vasakul käel laps o arvatakse, et paremas käes võis olla viinamarjakobar o s-kujuline keha · Knidose Aphrodite o praxitheles o esimene alasti täisakt aphroditest · Sandaalisiduja o Lyssipos · Aleksander suur o Lyssipos · Herakles
ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: ● KETTAHEIDE ● STAADIONIJOOKS ● KAUGUSHÜPE ● KAHE STAADIONI JOOKS
ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL VIIEVÕISTLUS JOOKSUD: KETTAHEIDE STAADIONIJOOKS KAUGUSHÜPE KAHE STAADIONI JOOKS PIKAMAAJOOKS ODAVISE
2 lääneviilul oli kujutatud Poseidoni ja Athena vaidlust Atika valduste pärast. Välise sammaskäigu taga oli tempel, selle siseruumi seinu ümbritses kaunistatud friis, millel oli kujutatud üle ateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Parthenoni templis seisi jumalanna Athena kuju. Selle kuju tegi Pheidias. Kuju oli 12 meetri kõrgune ning oli tehtud elevandiluust ja üle kullatatud. Kahjuks see kuju ei ole säilinud ja selletõttu saab ettekujutust sellest vaid tehtud koopiate järgi. Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion. See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Sel ajal oli Ateena riigikassas veel palju raha, samuti oli väga palju silmapaistvaid meistreid. Tellijatel
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrg...
Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli hele...
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Antiikjumalad Kentaur, Paan, Sireenid Ranner Alloja Sander Mäses 10. c klass Tallinna Ühisgümnaasium 2011 Kentaur Müütilised hobuseinimesed, kes olid kurikuulsad tänu oma ohjeldamatusele, joomahimule ja iharusele. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kentauros, kes käis läbi metsikute hobustega Kreekas Peloni Mäel, pandi paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias ...
Skulptuurid: ● Kettaheitja (Myron) ● Zeusi kuju Olümpias (u 13 m kõrge, puidust, kaeti kulla ja elevandiluuga, autor Pheidias) Vaasimaal, keraamika - amfora, krateer Zeusi kuju Amfiteater Rooma 1.saj eKr - 476. a 7 maailmaimet I Zeusi kuju Olümpias: ● 12-13 m kõrge ● Kujutas aujärjel istuvat Zeusi, nii suur et see täitis kogu tema jaoks ehitatud templi ● Kullast, eebenipuust ja elevandiluust, kaunistatud vääriskividega ● Autor kuulus kujur Pheidias II Rhodose koloss - Heliose kuju ● Umbes 37 m kõrge ● Ehitati 12 aastat ● Hävis maavärinas 227 eKr, kõige lühemat aega püsinud maailmaime (60 a) ● Täpne asukoht teadmata, kuna pole leitud selle jäänuseid III Giza püramiidid (Cheopsi püramiid) ● Kõrgus u 150 m ● Maailma kõrgeim püramiid ● Ainuke tänaseni säilinud vanaaja maailmaime ● Algselt kaetud valge lubjakiviga, mis tänaseks on laiali kantud
toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
egiptuse kunstist. Peamiselt tehti riietatud neidude kujusid koresid ja alasti noormehekujusid kuroseid. Kreeka skulptuur arenes realismi suunas. Kunsti klassikalisel kõrgajastul osati kujule anda erinevaid poose. Üks parimaid näiteid on Myroni ,,Kettaheitja", 5. saj eKr, kus kunstnik on kujutanud sportlast kõige pingelisemal hetkel. Kujur Polykleitos töötas välja täiusliku inimese proportsioonid. Klassikalise ajastu kõige kuulsam kujur oli Pheidias, kelle valmistatud on istuva Zeusi kuju Olümpias. See kuju oli üks maailmaimedest. Zeusi kuju oli 12 meetrit kõrge ja valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.
· Rhodose koloss oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest. · Koloss ehitati umbes aasta 300 eKr paiku ning ehitus olevat kestnud 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 3236 meetrit. · Koloss hävis maavärinas aastal 227, 226 või 224 eKr. Seega oli ta kõige lühemat aega püsinud maailmaime. · 653. aastal müüdi kolossi jäänused Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. · Zeusi kuju. · Aastal 433 e.Kr. valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suure-joonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis ja peagi hakati seda pidama üheks maailmaimeks. Muistsetele kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas. · Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12 m (ligikaudu 40 jalga) kõrge, ja kui ta oleks saanud
jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid Tehti kõrgreljeefe. Dooria stiilis templitel metoopidel, joonia stiilis friisidel. Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi. Skulptuurid saledamad, kergemad. Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest). Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat.
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
ARHAILINE450 Tugevad oriendi ja egiptus emõjud. Kujud jäigad, peenemalt on välja töötatud juuksed ja voldistik. Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie.Kurosed seisavad sirgelt, käed ruskas kõrval, vasak jalg veidi ees. 1PLASTIKA ÕITSEAJAJÄRK nimetatud kõrgklassikaks, skulptuur saavutab täieliku vabaduse, pole enam rangeid poose , ideaalitaotlus. ,*peloponnesose koolkond-500-430, tegutses ateenas ja olümpias ja Pheidias valdas kõiki k.a krüselefantiintehnikat. Polykleitose kasutusele võetud kontrapost on ,,odakandja" kastusel, myroni"kattaheitja"2PLASTIKA ÕITEAJAJÄRK skulptuuris taandub pidulik enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Hakati kasutama rahutumat, pateetilisemat laadi. *Lysipposele on omistatud palju töid aga vist enamus üpilaste tehtud, tema armastas pronkstehnikat. Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
KUNSTIAJALUGU Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealse...
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...
Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ) (lisa 6 "Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus. "Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille
See asus Ephesoses (tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel) ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Artemise tempel asus vana linna - Ephesose - kõrval. Umbes 50 km lõuna pool asub moodne sadamalinn Ýzmir Türgis. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. 4. ZEUSI KUJU OLÜMPIAS Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju asus Zeusi templis. Kuju kahjuks hävis aastal 475 tulekahju tagajärjel. Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 5. HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM
Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron, Polykleitios ja Pheidias. Olulised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid. Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a
uuesti üles ja siis pandi uuesti põlema mingi hullu mehe poolt. Huvitavaid fakte:Templi mõõdud olid 114x55 m ja see oli suurim tollaste Kreeka ehitiste seas. Sambaid oli 127 ja 18m kõrged. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Pea saalis asus 15m kõrgune Artemise kuju. 17 Zeuzi kuju Olümpias Kas jumal käis ja ilmutas end sulle, Pheidias, Või ise käisid taevas teda vaatamas? Vana-Kreeka distihhon Ehitamise aeg: Lõpetati u 433. eKr Ehitamise põhjused: Jumalate kuninga Zeuzi auks. Asukoht, selle kirjeldus: Peloponnesose ps lääne osas Olümpia pühal maal. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine: Skulptuur läks maksma terve varanduse, sest
Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast. Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega, mis jäädvustab surma hetke
Looduslähedus Skulptuur saavutab tipu Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”) “Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene Grimass kaob, rahu Proportsiooniks 1:7 Staatilisus kaob Kujutati liikumist, pole stabiilne Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu Meeleolud mitmekesistuvad Emotsionaalsus, dramaatilisus Rõhutatakse inimlikkust Naised paljad Pikemad, õõtsuvamad Rohkem liikumist Mõistuspärasus kadunud Hellenismlik periood Valmistatakse palju koopiaid Kunsti kogumine Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele.
konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. 1) Polykleitos "Odakandja"(Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal tüüp, mille müütmed kujunesid kehtivaks normiks e kaanoniks. Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatiliste arvutustega. 2) Myron- "kettaheitja" u 450 eKr pronks kuju, tahtis ja suutis kujutada liikumist. 3) Pheidias andis suurima panuse klassikaliseajajärgu kreeka skulptuuri, vabaskulptuurid ja ehitusplastika, hiiglaslikud zeusi ja Athena kujud,Ateena akropoli kaunistamine. Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest) 1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik- Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad. Myron oskas hästi edasi anda kiireid liigutusi, energilisi jõupingutusi. Kreeka skulptuuri esimene õitseaeg oli 5. sajandi teisel poolel e. Kr. See on nn kõrge stiil. Kujutamislaad on tõsine, pidulik, rahulik. Inimesed on idealiseeritud, isikupäratud. Kujutati peamiselt jumalaid (kes aga olid inimese-kujulised!). Vahel ka riigimehi, olümpiavõitjaid. Sageli figuurid alasti, sest hinnati arenenud inimkeha. Kuulus skulptor oli Pheidias. Tema töid: * Parthenoni skulptuursed kaunistused (ida- ja lääneviil, metoobid) * Athena kuju Parthenoni templi sees (12 m kõrge, kaunistatud kulla ja elevandiluuga) * Athena kuju Akropolil (Propüleede ja Erechtheioni vahel, 7 m, pronks) *Zeusi kuju templis Olümpias (13 m kõrge, istus troonil, kulla ja elevandiluuga, 7 maailmaime hulgas) Kuulus skulptor oli ka Polykleitos. Kujutas noori alasti kehasid. Iseloomulik keharaskus toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi
tümpanomil ja naose ülaosas. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse. Polykleitos ,,odakandja"; Myron ,,kettaheitja"; Pheidias Akropoli skulptuurid; Skopas dramaatika, rahutum ja maalilisem vorm; Praxiteles kaunid janoore kehaga jumalad; Lysippos portreekunst(kuninga portree loonud) 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti maaling. Loodi meesteakte, sest nende keha oli ilus, sportlik ja lihaseline. Peatükk 13: 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina- ja tahvelmaali kohta, kuid andmed pole säilinud. 2
oli paigutatud palju eraisikute (välismaalaste, kuningate) raha. Ehituse lõpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult täpselt teada teise templi hävitamise päev. "Sel öösel, kui sündis Aleksander Suur (Juuliuse kalndri 20. juulil 356. aasta eKr), süüdati tempel. 4. Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Kuju valmistati umbes 432-430 a eKr Vana-Kreekas Olümpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Kuju asus Zeusi templis. Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. 5. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum Türgis)
altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
