TÖÖLEHT Diagrammid ehk joonised 1. Diagramme kasutatakse mittepidevate arvandmete esitamiseks. 2. Sektordiagrammi valime siis kui tahame näidata osakaalu tervikus (midagi on 100 %). Iga sektor näitab vastava kategooria osa tervikust. 3. Teadustöös ei ole sobiv kasutada ruumilisi diagramme, sest ruumilised diagrammid on visuaalselt petlikud (sektori tegelik osakaal tervikus ei ole hästi arusaadav). 4. Tulpdiagramm diagramm sobib objektide omavaheliseks võrdlemiseks 5. 6. Lintdiagramm ehk ribadiagramm 7. See annab ülevaate nende jaotumisest esinemissageduse. 8. Chart Title 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 5 6 7 8 TÜDRUKUTE ARV POISTE ARV 8.2 ÕPILASTE ARV
Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud. 7. Nimeta valdkondi, kus kasutatakse bioloogiateadmisi! Kuidas? Kalandus pead teadma milliseid kalu tohib püüda ja milliseid ei tohi süüa. Jahindus pead teadma loomade tavasid ja millal tohib neid püüda. Loodus- ja keskkonnakaitse pead teadma mida tohib ja mida ei tohi looduses teha. 8. Milleks kasutatakse teaduslikku uurimismeetodit? Otsides vastust küsimustele, mis, miks või kuidas midagi looduses toimub, kasutavad
Tänast ühiskonda on hakatud nimetama imagoühiskonnaks - ühiskonnaks, kus imago on oluline ning kus igaühest võib luua kergekäeliselt oma kuvandi. Kuvand tähendab kujutluspilti millestki või kellestki ja seda ei tohiks võtta kui tegelikkuse koopiat, vaid kui olemasoleval informatsioonil põhinevat üldistust. Inimese kuvandi loomisele aitab kaasa tihtipeale meedia, kuid ka meie lähedased inimesed. Olenevalt informatsiooni rohkusest võivad meie kuvandid olla petlikud. Kuvand, mille meedia inimesest loob, sõltub suurel määral ajakirjanikust. Ajakirjaniku sõnakasutus maalib meile pildi kirjutatust, mille ainestel loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida saab turustada ja lugejale ette serveerida
Surmaga silmitsi Olles piirisituatsioonis, kus surm on inimesele lähedal, muutub inimene automaatselt. Surmaga silmitsi seistes tuleb välja inimese tõeline tema. Ta ei valeta ning tema zestid ei ole petlikud. Inimese jaoks võib see olla elu muutev moment, kui see läbi on elatud. Need muutused ei pruugi alati olla ka head. Mis paneb inimese surma ja piirisituatsioone nii väga kartma? Tajudes, et viimane hetk võib iga moment tulla, muutub inimene teistsuguseks kui tavaliselt. See käitumisviis on igal inimesel erinev. Mõni võib piirisituatsioonis muutuda araks, teine jällegi astub surmale vastu ning ei karda seda. See on inimeses endas kinni – tema vaimses tugevuses
Mõnda Prosper Mérimée teosest ,,Carmen" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos tõesti meeldis mulle, sest alati oli käsil mõni põnev tegevus. Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegele...
Andunud armastatule Kõik algas sellega, et me selle elaja enda majja lasime. See elajas oli keskmisest mehest üle, ta oli väga musklis ning suurt mõõtu. Temale otsa vaadates pidid nagu kõrgele puu otsa jõllitama. Välimus ja olemus on tegelikult vägagi petlikud, sest peale selle, et ta oli suurt mõõtu musklis mees tundus ta ka väga usaldusväärne oma taevasiniste silmadega, kuid sellest see kõik lihtsalt algaski, et me teda usaldasime . Arvasin kohe alguses, et võõramaist meest pole vaja siia majja, aga ma ei tea mis mulle pähe lõi, et ma ta siia lasin. Ja mis sain ma vastutasuks. Ta tappis mu kallima.Kallim, kes oli ilusaimast ilusam, kes teadis, mis on armastus ja keda sain alati usaldada.Igaveseks jääb meelde mulle tema võrratu naiselik
Tuleb ainult osata seda õigesti ära kasutada. Tänapäeval valib ju demokraatlikus riigis rahvas ise oma esindajad, mistõttu tuleks tavainimesel aina rohkem poliitikasse süveneda, et pärast mitte pettuda. Esindajaid tuleb hoolikalt valida, sest nii Tauno Pihkanen 10. D mõnedki neist jätavad endast palju parema mulje ja on seega petlikud. Võimu saab käsitleda mitmeti, mistõttu on selle teema kohta palju eriarvamusi. Kas võrdsus saab üldse võimuta eksisteerida? Minu arvates on võrdsust väga raske saavutada ning võib-olla koguni võimatu, kuna alati on kuskil olemas isik, kes on teistest tähtsamal positsioonil. Isegi ajalugu on meile näidanud mitmeid luhtunud katseid nagu kommunism, millel olid eriti halvad tagajärjed. Arvan, et ligilähedane oleks maailm, kus kõigile meeldib oma amet ja positsioon ühiskonnas
Lisaks Lõppriimile kasutab Contra algusriimi, näiteks nimetu luuletus leheküljelt 104: korgõ- korgo, mis samas on ise ka täisriim. Võib väita, et Contral on domineerivam täisriim irdriimi üle, kuid kasutab mõlemat. Riimirütm abab või aabb. Üheks erisuseks võiks välja tuua, et salmide pikkus luuletuse lõikes varieeruvad kohati suuresti, näiteks Tulõkõnõ tiil laulupidussõ. Neljas autor on Olavi Rutlane. Tema looming on lustakas, naljakas ning pealkirjad petlikud. Mõtted on tänapäevased ja sisaldavad slängi. Näiteks luuletus Persevest tekitab omad mõtted, kuid lugema hakates räägib riideesemest. Teemaliselt on valitud tekstid laialivalguvamad- pühad, armastus, tehnika, inimesed. Jõuludest on valikus kaks luuletust. Luuletuse sisu on elulised ning ilmselt tingitud tema enda kogemusest- tundub nii. Pikkuselt on üldjuhul kuni poole leheküljeni ehk siis kuni 3-4 salmi. Kasutab sarnaselt Contrale algus- ja lõppriimi.
tõestuste jadogmade seadustest. Neid nimetatakse neid nii kuna on mängitud palju näidendeid, mis on esile kutsunud meie fantaasia, millega me mõtleme välja erinevad maailmasd. Aforismid 45-62 7) iseloomustage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline külg tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Esiteks võib olla see, et me kasutame vaid oma meeli, kuid need võivad olla petlikud. 8) Iseloomustage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Suurte ja väikeste objektide vastandamine ja ühe teaduse ülekuulamine. 9) Iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Esimene turuiidol põhineb väljamõeldud asjadel, need on lihtsasti kõrvaleheidetavad. Teiseks on segased ja halvasti piiritletud sõnad,need on ilma väärilise tõestuseta. 10) Esitage kolme teatri-iidoli liigi lühiiseloomustus
tajusin, et järves oli vett vaid väikeste laikudena. Kaugemal paistis järves põlenud buss. Kas oli see süttinud põlema liigsest kuumusest, mõtlesin. Või oli buss kinni jäänud petliku järve soolakihtidesse? Aga miks oli ta tammilt maha sõitnud? Eksinud teelt virvendavas kuumuses? Küsimusi ja küsimusi ilma vastusteta. Chott el-Jerid on hiiglaslik soolajärv. Järve pindala on viis tuhat ruutkilomeetrit. Sajandite jooksul on see kindlasti olnud paljude inimeste teekonna lõpp-punkt. Petlikud miraazhid on inimesi meelitanud kindlasse surma. Tuneesia toidud on tulised Harisha, oliivid, tuunikala tükid ja leib - nii algab pea alati tuneesia söögikord. Harisha on punane chillist valmistatud tuline mass, mille sisse kastetakse leib. Seejärel tulevad suupisted. Peatoiduks kuskus, ojja mergeuz-makaronidega, kala või lambaliha. Lamba töötlemises on tuneeslased suured meistrid. Kuskus valmistatakse lambalihast või kalast ja see on Tuneesia rahvustoit
kasutamisest on senileidmata tõdede avastamisele lähemal kui see, kes on saanud kooliharidust ja teadmisi läbi raamatute ja kunstide. Sel viisil saadaks tema meelest lahti puht- verbaalsetest vastuoludest, väheneks hädad mistahes arusaama väljendamise, uurimise ja mõistmisega, oleks vähem objekte, millega pead vaevata, ollakse kõrvaldatud mõistuse varjatuid ideid katev sõnadeloor ja ollakse raskemini eksitatavad. Sõnad on petlikud. Saamaks teada, kas me eksleme keelelises laburündis, tuleb meil Berkeley meelest kindlaks teha, kas asjad, millest me räägime, on olemas; järelikult peame me otsima vastavaid tajumusi. See tähendab, formuleerida x-i parim võimalik definitsioon ja süüvida iseendasse, üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg,
7. Hõimuiidoliteks on näiteks see, kui inimesed näevad ainult seda, mida nad näha tahavad näiteks jumala poolt palve täitmine, nad ei pane aga tähele seda, kui tihti see ei täitu. Teiseks hõimuiidoliks võib nimetada seda, kui inimesed teevad otsuseid millegi muu mõjutusest näiteks teiste inimeste arvamus, mis muudab tegelikku olemust. Kolmandaks võiks olla see, kui me kasutame vaid oma meeli, sest need võivad olla petlikud. 8. Koopaiidoliteks võib pidada suurte ja väikeste objektide vastandamist ning ühe teaduse ülekaalumist teises(filosoofias). 9. Esimest sugu turuiidolid põhinevad väljamõeldud asjadel ning on lihtsalt kõrvale heidetavad nende teooriate tühistamise või eitamise abil nagu näiteks seda on element tuli ja fortuuna. Teiseks sooks on segased ja halvasti piiritletud sõnad mis on huupi apstraheeritud ilma mingi väärilise tõestuseta, nagu näiteks niiske.
empirismi ja ratsionalismi tugevused ja puudused? Klassikalise empirismi seisukoht on, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalismi seisukoht on, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Empirismi plussideks on see, et see aitab arendada meditsiini aga miinuseks on see, et kogemus on piiratud ning me ei tea kunagi , kas me ülidstamisel oleme arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning empirism ei arvesta matemaatiliste teadmiste eripäraga ja meeled on petlikud. Ratsionalismi miinuseks on näilisuseja tegelikkuse vahe. . Tegelikult võib maailm olla hoopis teistsugune kui meile näib. Aga milline see maailm siis tegelikult on? Kuidas seda kindlaks teha? Ratsionalist arvab, et tuginema peab mõistusele. 4. Millised on induktsiooni (induktsionismi) ja falsifikatsiooni (falsifikatsionismi) peamised omavahelised erinevused? Millised on nende kahe meetodi puudused? Induktsioon püüab üksikasjade põhjal teha üldistusi
tahte vastu on ta õnnetu. Õnne ja rõõmu allikateks on M. Argyle (1925- 2002) järgi toit, suhtlemine, seks, pidutsemine, kehaline tegevus ja sport, alkohol, narkootikumid, edu ja tunnustus, teadmiste ja oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon, loodus, puhkus ja lõõgastus. Loomulikult peavad igal inimesel teatud vajadused rahuldatud olema, et üldse saaks kuidagi õnnelikkuse tunne tekkida. Kindlasti on ka asju, millest tuleks hoiduda, mis on esialgselt petlikud. Näiteks alkohol ja narkootikumid võivad ju kasutamie ajal korraks õnnetunde tekitada või vähemalt jääb selline mulje, et inimesed on õnnelikud kui neid pruugivad. Hiljem võib olla kõik vastupidine, nende ainete mõjul muutuvad inimesed vastupidi hoopiski õnnetuks. See, mis oli alguses justkui joovastav ja meeldiv võib ühtäkki meile probleeme ja muresid tuua. Ennast saab ka positiivses mõttes välja elada, tegeledes näiteks muusika või kunstiga
4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad, vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. 3) Descartes’i sõnul saab kahelda kõigis arvamustes, kuna meeled, läbi mille me maailma tunnetame ja tajume ning saadud infoga oma arvamusi kujundame, võivad olla petlikud ning me ei saa iseennast nii-öelda väljastpoolt vaadelda, et nende õigsuses kindlad olla. 4) Descartes põhjendab oma eksisteerimist esiteks sellega, et kui me julgeme milleski kahelda, siis see tõestab meie endi olemasolu. Teiseks tõestab ta seda faktiga, et kui „ma mõtlen, järelikult ma olen“. 5) Descartes tunnetas, et tema kui inimene on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki
Praktilise loogika kontekstis täidavad sellised sõnad enamasti järelduse indikaatori rolli, nagu järgmise näite esimeses variandis: 1. Maailm on täis kannatust. Jumalat ei saa olemas olla. 2. Kuna maailm on täis kannatust, siis Jumalat ei saa olemas olla. Tasub märkida, et viise, kuidas seda klassikalist ja ühtlasi üht kõige tugevamat argumenti Jumala olemasolu vastu kirja panna, on kõige tõenäolisemalt lõpmatult palju. Vahel on indikaatorid petlikud, sest loomuliku keele sõnadele on omane mitmetähenduslikkus. Vaatame sellist näidet: "Sa lähed niisiis juba ära". Niisiis on reeglina järelduse indikaator, kuid sellises lauses on tegu pigem küsimusega või sooviga, et antaks lisainformatsiooni, mitte argumendi osaga. 1. Ole optimist. Midagi muud pole eriti mõtet olla. (W. Churchill). Intuitiivselt ei ole kohe selge, on siin üks või kaks mõtet ja kas põhjendamist toimub. Kuid,
nagu ütleb Descartes, milles keegi pole kunagi kahelnud- see on inimese võime kahelda. Tema arvates on võimalik ainult sellele võimele rajada eksiatuse põhimõtet ja tõest teadmist. Selles seisnebki Descartes´ i tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks (välised asjad on inimesest kaugel ja teel nendeni võib kergesti eksida, nt meeled on tihti petlikud ja kujutavad asju ekslikult). Tee mõttest mõtte endani on lühike ja see annab sisevaatlusele usaldusväärsuse. ,,Cogito ergo sum" (Ma mõtlen, järelikult olen olemas)- isegi kui ma midagi ekslikult arvan, siis pole mul kahtlust, et see olen just mina, kes nii mõtleb. Temalt pärineb ka uurimismeetod sisevaatlus ehk introspektsioon. Descartes Kant
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Kategooriline imperatiiv: ,,Toimi alati sellistest maksiimidest (reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida." Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik.
Ära vasta, kui teade tundub kahtlane Kui saad E-kirja, mis tundub kummaline - näiteks teema või saatja on kahtlane - on kõige kindlam see kiri kohe kustutada. Ära vasta ega ava linke, ka linki "eemalda nimekirjast" ("unsubscribe"). Vastamine või linkide avamine võib kaasa tuua veel suurema rämpsposti hulga. Ära osta rämpsposti teel reklaamitud tooteid ega teenuseid, enamasti on need petlikud ja nende ostmine õhutab "spammijaid" saatma rohkem taolisi pakkumisi. Kui saatja tundub olema ehtne, teata ettevõttele (reklaamijale), kust kiri tuli. Kui oled kirja avanud ja see reklaamib reaalselt eksisteerivat firmat, võid firmasse helistada või saata kirja, esitades kaebuse sooviga enda aadressi nimekirjast mahavõtmiseks. Kuna firmad ei tegutse nii nagu "spammijad" - programmi abil, on neile vastamine ning nimekirjast eemaldamist
Hellenic Neopaganism sellesse kuulub umbes 2000 inimest vana-kreeka usk Kreeklased olid usklik rahvas. Nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja õnnetust. Jumalad asusid kreeklaste arvates igal pool: taevas ja maa peal, meres ja allmaailmas, jõgedes, metsades, puudes, mägedes jne. Nad kujutlesid jumalaid inimestena ja andsid neile ka inimeste omadused. Jumalad olid sageli sallimatud ja kadedad, valelikud ning petlikud. Neil olid ka inimlikud tarbed: nad sõid, jõid ja magasid. Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad, täielikumad, igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12 tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja pilvedest ümbritsetud Tähtsamad jumalad Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera
tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused. Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor
Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Tal ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama endast. „Ta loob endast pilti selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad.“ Suhtleb inimestega kasu saamise eesmärgil. Enda ühiskondliku tähtsuse tõstmiseks suhtleb tähtsate inimestega. Ta naudib võimu teiste inimeste üle. „..., nad lasevad teistel koolikotte kanda, häbistavad ja suruvad alla teisi õpilasi, sunnivad neid tegema mida tahes
momendi vahel, siis eleaatide koolkonna peahuvi keskendub igavesti püsiva ning muutumatu printsiibi otsimisse maailma tegelikkuses ja mitmekesisuses. Oma otsingutega maailma muutlikkuse aluste järele, mille nad arvavad leidvat "olemises" kui niisuguses, osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21] Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3
Kalduvus kaua viha pidada. Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes. Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine. Sage ja alusetu armukadedus. Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus. Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil Keskne on kahtlustamine, kõikehõlmav ja ülemäärane kalduvus tõlgendada inimese tegusid alandavate või vaenulikena. Arvamus iseendast: ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. arvamus teistest: petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, salaja manipuleerivad. Nad tahavad mind takistada, alla suruda, diskrimineerida. Nad tegutsevad salaja, süütut nägu tehes. Veendumused: põhiveendumused: ma olen kergesti haavatav, inimesi ei või usaldada, nende motiivid on kahtlased, nad petavad. Tingimus-veendumused: kui ma pole ettevaatlik, siis inimesed teevad mulle kurja. Kui inimene käitub sõbralikult, siis on tal eriti kaval plaan mind ära kasutada
arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive. 19. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. Stereotüübi abil iseloomustamine on esmamulje lühiversioon. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal
mälu ja teenivad sümboleid. Ta arvab, et kui kirjutada kõigest raamatutes, on see sama, kui anda lapsele mõõk, sest raamat ei vali lugejaid. Kui oleksin elanud siis, kui need mõtlejad elasid, oleksin ehk samamoodi arvanud, aga ise usun siiralt, et kui kõike üles ei kirjutata, siis see unustusse hõlma ka kaob. Miks muidu ei tea me väga suurt osa maailma ajaloost sellest ajast, kus kõike üles ei kirjutatud? Sellepärast, et inimese meeled, mõistus ja mälu on väga petlikud. Tihti ei suuda ma hommikul märkmikusse kirjutatut enam õhtul mäletada. Või ongi see tingitud just sellest, et kuna kõik üles kirjutan, ei vaevu ma enam oma mälu kasutama? Samas on fakte ja teadmisi, mida kuuldes ja mitte üles kirjutades seisavad nad mul ikka meeles, sest nad on huvitavad ning paeluvad. Kas siit võibki järeldada, et mäletame seda, mis meid paelub ning ei mäleta seda, mis meile vastumeelt? Kõik, mis märkmikusse kirjutan, on mulle vastumeelt
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4 - Maientika (ämmaemandakunst) Sokrates aitab inimestel oma vaimu korda seada; vastastikkune õppimine
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
ei omanda õppetunde ega õpi, on ta surnud. 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes'i sõnul tõestab "mina" olemasolu mõttevõime. ("Mõtlen, järelikult olen olemas"). Kui mõttevõimet/mõtlemist ei ole, siis ei ole ka "mina" olemas. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on selles tõestuses pettur, sest keha vajadused põhinevad 5 meele ajendil, mis on tegelikult petlikud ja valed. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? "Mina" on siiski ühtne ja jagamatu tervik, kuna Descartes'i meelest ei ole inimese keha tema "minaga" seotud, kuid hing on (hinge ei saa ju jaotada). Vaim ja keha seisavad Descartes'i sõnul eraldi ega lähtu teineteisest. Inimhing eksisteerib ainult ajas, kuid keha eksistents peitub nii ruumis kui ajas. Inimkeha on võimalik ka jaotada, kuid hinge jaotada ei ole võimalik. 4
kohta, et p on väär, ja meie uskumus ei muutu, siis ilmselt pole tegu uskumusega, vaid mõne muu seisundiga (hirmp ees; p lootmine vms). Kuidas õigustust mõista? 71. Vääramatu õigustus Rene Descartesi järgi peavad tõendid uskumust õigustama vääramatult (õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). Ta jõudis sellele tulemusele, arutledes võimaluse üle, et kogemused võivad olla petlikud. 72. Kartesiaanlik skeptitsism "Ma oletan siis, et mitte Jumal, kes on ülimalt heaning tõe allikas, vaid mingi kuri deemon, kes pole vähem võimas kui ta on petlik, on rakendanud kogu oma jaksu minu petmiseks; ma mõtlen, et taevas, maa, värvid, kujud, helid ja kõik muud välised asjad pole muud kui pettekujutelmad ning unenäod, mille on loonud kuri deemon selleks, et püüda lõksu mu kergeusklikkuse; ma
Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast). Õppimine toimub vestluse teel Platon arvas ka nii (dialektika). Ideaalse riigi õpetus inimene, kes valitsejaks kõlbab, peab läbima 3 klassi: töötama,
Galileo Galilei seadis teadlikult eesmärgiks eksperimentaalselt tõestada platonismi. Selleks oli ta sunnitud teadlikult kõrvale heitma asjade KVALITEEDI, mida Aristoteles rõhutas.) Asjade maailma tunnistas Platon ainult niivõrd, kuivõrd see olevat ideede maailma jäljendiks. Ta kirjutas: ,,... petlik on nägemine, petlik on kuulmine ja teised tunded...". Ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust. Platon uskus, et meeled on ALATI petlikud. Tunnetust käsitles ta kui igavesti elava hinge meenutusi ideedest, mida hing selgesti nägi ideede maailmas, kuid sattudes inimese kehasse kui hinge vanglasse, on sunnitud uuesti meelde tuletama. Hing tunnetab maailma ,,läbi keha, justkui läbi vangla trellide". Tunnetus = anamnesis (meenutamine). 3 Platoni ettekujutustest saame pildi tema ,,Koopaallegooriast" (vt. näiteks Vikipeedia artiklit Platonist). PLATONI RIIGIÕPETUS
Näiteks libedal teel hakkame me ettevaatlikumalt ja aeglasemalt liikuma, liiga kiiresti läheneva auto eest ei lähe me üle tee, kurvis kiiresti jalgrattal sõites kallutame end kurvi sissepoole, koormust kepi otsas üle õla kandes jätame ette käe poole pikema „jõuõla“, et ei peaks nii kõvasti hoidma, pilvede kogunedes valmistume vihmasajuks jne. Väga paljud inimese tunnetatud ja ennustatud nähtustest kuuluvad füüsikateaduse valdkonda. Kuid inimese tajud võivad olla petlikud. Läikivat pinda tajume ekslikult alati ka libedana, kuigi pehmed kummitallad haakuvad väga hästi näiteks klaaspinnaga ega libise sellel üldse. Ka ei suuda me kauge objekti tegelikku kiirust õigesti hinnata. Näiteks vaadates kaugel olevat maja ei suuda me tema kõrgust õigesti hinnata, kui selle läheduses pole mõnda juba meile tuttavat keha. Samuti tunduvad vahemaad, mida läbime palju pikemad, kui oleme väsinud. Ka aeg näib mööduvat aeglasemalt, kui meil on igav ja pole midagi
suurenemise või vähenemise puhul peab minti teine loodus muutma sama kvaliteedi ja kvantiteedi suunas. 21) ohud looduse uurimisel (Eessõna) Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: “me ei ammuta tegu teost ega katset katsetest sarnaselt empiirikutele, vaid põhjuseid ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja
siis järelikult olen ka olemas. Juba see, et suudan endast mõelda, tähendab, et olen olemas. Kahelda saab asjades ja oma teadmistes välismaailma kohta, aga enese olemasolus kahelda ei saa. Taoline fundamentaalne tegevus nagu mõtlemine tõestabki sinu eksistentsi. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on petlik otsekui kimäär. Kehast tulenevad aistinguid ja meeleimpulsse ei saa usaldada, kuna need võivad olla petlikud. Descatres leiab, et kehaga seotud loomused on unenäopildid. Kuna kõik meelelised teadmiseallikad on potentsiaalselt ekslikud, siis ei saa olla kindel nendest tulenevate teadmiste õigsuses. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes eristab vaimu kehast. Descartes lükkab ümber meeltest saadud info tõsikindluse, meeled on kehalised ja seega seab ta kahtluse alla kogu välise üldse. Hingele on omane
heade inimeste ja jumalate juurde (paradiisi?), sest nad on filosoofid ja ei karda surma, on selleks valmistunud. o Surnud olemine on see, kui keha on ilma hingeta eraldi ja hing ilma kehata eraldi. Samas on filosoof see, kes ei pööra tähelepanu kehalistele naudingutele ja keha kaunistamisele, vaid hoolitseb oma hinge eest ja eraldab hinge kehast niipalju kui võimalik(sest kehalised tajudnägemine,kuulmine,jne on petlikud ja tõele saaks lähedale ainult arutledes) ja selle järgi ta nagu olekski surnud. Tõeline filosoof ihkab teada saada tõde, kuid olles koos kehaga on see võimatu, sest keha segab oma ihadega mõttetööd ja kuigi filosoof proovib keha ja hinge võimalikult eraldada, saab see täielikult teoks ikkagi peale surma ja siis saab hing teada tõe. Kui inimene ärritub lähenevast surmast, siis ta polegi
see oleneb ilmselgelt konkreetsest olukorrast. Aga kindlasti võimalikult kiiresti. Teine etapp ka täiendamise etapp: - Päevikusse tehtud sissekanded kirjutatakse ümber arvutisse. - Lisatakse detailid, mis ümberkirjutamise käigus meelde tulevad. paratamatult jääb nagunii midagi üles fikseerimata, kuitahes palju ka ei fikseeritaks. - Eristatakse esimese sissekandeid teisest. Mälu järgi lisatud andmed võivad olla petlikud, need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde. Kasvõi tabelina esimeses tulbas esmane kirjutus, teises meenunud detailid, vajadusel ka näiteks kolmas, kommentaaride jaoks. - Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg. Kolmas etapp: - Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: tunded, mõtted, seletused, tõlgendused. NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades,
a.) Prantsusmaal võeti vastu 1803 „Tehase, Tootmise ja Töökoha seadus“, mille kohaselt oli kriminaalne kasutada teise pitsatit oma toodangul. Hiljem 1857 algatati esimene ulatuslik kaubamärkide süsteem „Tootmise ja Kaubamärkide seadus“, mis tunnistati 1964 kehtetuks ja asendati kaasaegsema kaubamärgi süsteemiga. (Ibid) Inglismaa ei kasutanud aastani 1905 põhjaliku kaubamärgi süsteemi, kuigi aastal 1862 võeti vastu „Kaubamärgi seadus“, mis tegi ebaseaduslikuks petlikud tähised ja märgid. 1875 aastal võeti vastu „Kaubamärgi registreerimise seadus“, mille kohaselt loodi süsteem kaubamärgi registreerimiseks. (Ibid) 1938 võeti kasutusele esimene kaubamärgi süsteem „kavatsus-kohe-kasutada“. Selleks loodi üle vaatamisel põhinev kaubamärgi registreerimissüsteem ning avalduste taotlemisesüsteemi protseduur. See äratas tähelepanu, kuna tegu oli kõige arenenuma
3) Platoni koopa allegooria loob kujutluse tõelise ja näilise eristamisest läbi selle, kuidas koopasse aheldatud inimesed ei näe ega tunneta valgust ja tajuvad tegelikkusena vaid seda, mis on nende ümber – koopa seinu ja neile langevaid varje. Selles mõistujutus sümboliseerib koobas näilikkust ning kõik koopast väljaspool asuv tõde. Ahelad sümboliseerivad inimese tõekspidamisi, orjust teenimaks vaid oma keha ja selle vajadusi, mis on petlikud ja takistavad tõe juurde jõudmist. Varjud koopa seintel tähendavad inimese loomupärast suunitlust võtmaks omaks kõike seda, millega ta on harjunud. Teised aheldatud on selle allegooria järgi inimesed, kes püüavad ise pimedas olles meid võltstões veenda. Valgus ehk päike sümboliseerib hüve ideed, mis teeb võimalikuks kõik teised ideed. 4) Platon eristab järgnevaid olemise valdkondi:
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
- Kalduvus kaua viha pidada - Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes - Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine - Sage ja alusetu armukadedus - Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil - Arvamus endast ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud - Arvamus teistest petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, manipuleerivad; tahavad mind takistada, alla suruda diskrimineerida Veendumused - Põhiveendumused inimesi ei või usaldada, nende motiivid on kahtlased, nad petavad - tingimus-veendumused - kui ma pole ettevaatlik, siis inimesed teevad mulle kurja; kui inimene käitub sõbralikult siis tal on plaan mind ära kasutada; kui ta hoiab minu
ühtne. Jumal on mõistus, mõtlemine ja igavik. Ta pole tekkinud ega muutu. Kõikjalolev, maailmast lahutamatu, seda valitsev ja mõttejõu abil juhtiv kõiksusevaim. Jumala ja muu säärase kohta saame ainult oletusi teha, mitte täpselt teada. Parmenides (u. 540-480 e. Kr.) koolkonna suurim, korüfee. Toob esile joonia filosoofide ja pütagoorlaste problemaatilised punktid: eitas asjade paljust (pütagoorlaste vastu); vastandas olemise selle materiaalsele loomusele, meeled on petlikud (Herakleitose vastu).Teeb selget vahet mõtlemise ja tajumise vahel. Võtab esimesena kasutusele mõisted "olemine" ja "mitteolemine". Põhiseisukoht: kõik, millest me mõtleme, on olemas. Mitteolemist ei saa olla, sest ta pole mõeldav - ainuüksi mõte mitteolevast muudab selle olevaks. Mitteolemise samastab Parmenides tühjusega, olemise ainega. Siit järeldas, et maailmas ei ole tühjust, ning sellest omakorda, et liikumist pole olemas (pole ju tühjust, kuhu liikuda), midagi ei teki ega
Montaigne oli üsna mitmepalgeline. Ei järgi üht kindlat antiigi filosoofi, kuid hindab paljusid. Kuid alati peab lugu Plutarchos'est, kellel oli väga paindlik mõtteviis. Palju näited temast ja ka Montaigne'i enda kaasajast. Eraldi on tal ka teos naistest. Teda ei saa kindlalt määrtleda kirjanduszanrisse. Elu kui terviku nautimine on peamine õnn Montaigne'i järgi, samuti on loodus äärmiselt tähtis. Samas ta annab endale hästi aru, et meeled on tihti petlikud ja loodus võib petta, seega on eneseanalüüs ja enesetundmine oluline, vaadelda end erinevates olukordades. Ka meelerahu on oluline, mis on kooskõlas loodusega, kuid mitte liialdamine, et midagi saavutada. Läbinisti kristlik filosoof. Esseed ei ole kuidagi vastuolus kristluse põhimõtetega. Kuid tal ei ole mõtted piiratud eelarvamustega, vms, mõttemaailm on tal väga lai ja avar. "Mida ma tean?" on Montagne'i tuntud lause, mis väljendab skeptilisust. St
hariduses jne. See mis seal toimub, kindustab selle, et majanduslikud suhted allbaasis saavad toimuda. Pealisehitus võib tema arvates olla isegi olulisem kui baas. Althusser: ,,ideolooga on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis." Ideloogia pakub inimetele teatavaid lahendusi suheldes maailmaga. Samajal võivad need lahendused olla võltsid ning petlikud. Althusseril on kindel seos ka Freudi loogikaga: ,,Ideloogia on alati toimiv selle kadu mida me tunnema alateadvuse, mitte teadvusega". Kõneleb meiga nö tagaukse kaudu (me ei märka seda). Althusser: ,,kuidas on võimalik ideoloogiale vastu seista?" Althusser ei näe viise, kuidas sellele vastu seista. Ideooogia erijoon on see, et ta esitab kõik küsimused vastatuna, ta on suletud süsteem.
12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. Mesopotaamia usk Polüteistlik religioon. Jumalate hulk kolossaalne. Kokku sulanud semiidi ja sumeri jumalad. Ei saa rääkida eraldi Sumeri ja Akkadi religioonist, kuna need on suht ühte sulanud, kuigi neil on mõned erinevad rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja vastupidi. Nimed ja jooned põimunud. Jumalad on inimlikud- nii välimuse kui ka iseloomu suhtes, st nad on ka petlikud ja valelikud. Moodustavad suure jumaliku perekonna. Jumalad ei viitsinud tööd teha, seega lõid nad inimesed. St. inimene peab loomi ohverdama ja teenima. Vastutasuks jumalad pakuvad kaitset. Igal linnal oli oma kaitsejumalus ja tal oli tempel. See kaitsejumala tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli kuujumalanna Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. Igal jumalal oli kaks nime. Panteoni eesotsas olid: · An ehk Anu- jumalate isa, valdas taevast tarkust, aga ta ei ole peajumal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
