Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja ko...
Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja
pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp käes, astumas kusagil Tartu ja Riia vahel hariduse poole Eesti keele ilu näitamiseks kirjutas Kristjan Jaak 21 eestikeelset luuletust.
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele.
ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda
K.J Petersoni Päevaraamat Üldinfo Päevaraamatust Autor: K.J Peterson Keel: eestikeelne Lehekülgi: 194 Esmalt ilmus Tartus, avaldati Eesti kirjanduse seltsi koolikirjanduse toimkonna poolt. K. J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid Arutlesid erinevate
KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuva...
Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Kristjan Jaak Petersoni isa oli Riia Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteener. Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat-
,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli tema saatus. Eesti keel oli tema saatuseks. Leidsin ühe õpilase kirjutatud teose, kus oli öeldud järgmist ,, Mis on eesti keel? Kaunis. Kes seda ei märka, pole eestlane. Mis tähtsust on keelel, kui seda keegi ei kasuta. Ei rääkimiseks
Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. See luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. (8) 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene Eesti kirjanik ning esimene inimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. (9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just
M. Berg „Seisab üksi mäe peal“ Inimesed – Kristjan Jaak Peterson- peategelane Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna
TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri
Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801),
aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti dzässmuusika areng nõukogude ajal aastast 1964 korraldatakse Tallinna dzässifestivale. Dzässmuusikuid Silmapaistvamad dzässmuusikud on L. Armstrong, B. Goodman, D. Eliington, C. Basie, Ch. Parker, S. Bechet, D. Gillespie, M. Davis; lauljad B. Smith, B. Holiday, E. Fitzgerald jt. Jazzmuusika referaat Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) Oscar Petersoni on nimetatud üheks parimaks dzässpianistiks läbi aegade. Ta on võitnud 8 Grammy auhinda ning oma ligi 60aastase karjääri jooksul andis ta sadu kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis. Varajane elu Oscar Peterson sündis Montrealis, Väikse Burgundia linnaosas. Kasvades üles mustanahaliste linnaosas, ümbritsetuna varasest 20. sajandi dzässmuusikast, sai viieaastane Peterson indu õppida trompeti- ning klaverimängu.
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust moodustavad põhiosa heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Petersoni trükkimata käsikirja leidis aastal1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised. Söögitoas kohtuvad esimest korda ka pr Masing ning Kr. J. Peterson. Cara jaoks on söögituba oluline ruum, kuna seal loodab ta Petersoni jälle näha ning teda lähemalt silmitseda. Kabinetilgi on oluline roll. Seal vestleb Masing oma külalistega, teiste seas ka Petersoniga. Loomulikult räägib Masing just kabinetis Petersonile oma õnnestunud katsest meteoriiditükkidega
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude
Lugemiskontroll Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene
haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoriaali. Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.
Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid tekste. Kaastööd tegid estofiilid. Rosenplänter pidas vajalikuks eesti keeleõpetamist gümnaasiumides ja üks ,,Beiträge,, vihik oligi koostatud kui gümnaasiumi õpik. 4. Missugune on K. J. Petersoni luulepärand? Petersoni luulepänd: ühtekokku 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. 5. Millal on Eestis emakeelepäev? 14. märts, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, on Eestis emakeelepäev. 6. Millal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts? Missugune ühing see oli? 1838 aastal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli juures tegevust alustanud ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks loodud teaduslik ühing
21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti motiive ja värsimõtteid. Kristjan Jaak oskas vähemalt 16 keelt sealhulgas ka idamaiseid keeli. Kristjan Jaak Peterson suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis, aastal 1901, Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman. Petersoni luule- ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistatakse 1966.aastast emakeelepäevana, mis muudeti riiklikuks tähtpäevaks 1999.aastal. Tema auks rajati ausammas Tartusse Toomemäele. Kristjan Jaak Peterson oli eesti kirjanik, kes suri varasesse surma, kuid selle lühikese aja jooksul suutis ta teadvustada eesti keele tähtsust ning seda arendada.
värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. (Kristjan Jaak Peterson) Looming - uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupidi. Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri “Beiträgelega”. Chr
mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt. Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud seda, et ta oli talupoja päritolu, selle märgiks kandis ta musta mulgi kuube. Ta kirjutas alati eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Tema sügavamõtteline luule oli kirjutatud haritud lugejale. Kr. J. Petersoni isa Kikka Jaak oli samuti pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Peale pärisorjusest vabanemist oli mees Riiga läinud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle hakanud. Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa,
Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel. Muuhulgas mõjutas ta oma tööga ka Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Paljuski just tänu Petersoni eestlaste muinasusundile põhineva uurimustöö alusel oli Fr. R. Kreutzwaldil hiljem võtta ainest ja tegelasi eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg" kirjutamiseks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid,
õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata, aga halva tervise tõttu ta seda teha ei saanud. Petersoni elutee lõppes 21-aastasena, kui haigestus tuberkuloosi. Tema auks püstiitati mälestussammas Tartu, kus kujutatakse teda Riia poole minemas. Kristjan Jaak Petersoni kohta öeldi kui ,,Meie esimene luuletaja''. Ta täitis esmakordselt kõiki nõudeid mida Eesti ilukirjandusele tuleb esitada- peale ühe. Ta looming ei jõudnud lugejate ette. Petersoni luulepärand oli suur, on säilinud 21 eestikeelset luuletust. Tema luuletustest põhiosa moodustavad oodid ja lihtsama värsikoega pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ülistab inimmõistust, sõprust, armastust.Kuulsamad neist on ,,Kuu''-
Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte sisemust Sügava elumõtte tähendusrikas lõpust otsimine Filosoofiline Looduse ilu
.. ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8. koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja ning see jõustus 24.veebruaril 1999. 14. märtsil 1999 tähistatigi emakeelepäeva esimest korda riikliku tähtpäevana.
Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. K.J. Petersoni luuletus: "Laulja"
..................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Lembit Peterson on Tallinna teatrimaailmas üks tuntumaid nimesid, kuid tihtipeale on tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20
Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta
Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen!
märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts.
Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26
preester aastatega harjunud, ja loo jooksul avastab, et ka vajab. Pildiliselt märkasin ma kõige suuremaid muutusi just emotsionaalsetel punktidel. Üldiselt oli valguse poolest film ühtlane, kuid kõrge pinge ja emotsionaalsete kohtade peal muutusid varjud intensiivsemaks ja tõid tänu kontrastile ka pildis välja pinget. Näiteks kui härra Peterson ja preester vestlesid, ja mõlemad mehed olid meie suunas näoga, ja preester nägi vaid Petersoni selga oli preester seatud rohkem varju ja Petersoni nägu jooksis varju ja valguse poolt pooleks, justkui rõhutada tema sisemist dilemmat. Või siis kui koolipreili vajus loo lõpu kulminatsioons palvesse, ja küsis sellelt kellesse ta oli kangekaelselt keeldunud uskuma, miks ta uskuda ei suuda muutus kaader peaaegu üleni mustaks ja valgeks jäid vaid vaevu naise oma näo profiil. Taas rõhutades tegelase enda moraalset dilemmat, justkui pimedus lasukski ta oma mõtetes.
,,Õpetatud naised" Käisin kaheksandal mail Eesti Draamateatris vaatamas Moliére'i kirjutatud näidendit ,,Õpetatud naised". See on teos, mille on lavale toonud lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased läbi lavastaja Lembit Petersoni nägemuse. Moliere'i sulest valminud näidendis käsitletud teemad on päevakohased ka praegu kolm ja pool sajandit hiljem. Kui varem arvasin, et tüki värsiline esitus võib jääda raskesti arusaadavaks, siis noored näitlejad suutsid tõestada vastupidist. Moliere'i ,,Õpetatud naisi" nimetaksin värsskomöödiaks, mis naeruvääristab kõrgklassi kuuluvaid inimesi, kelle jaoks on üle kõige filosoofia koos kogu oma iluga. Näidendis
heledama Inglisillaga. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmanni monument asub Toomemäel, Tartus ja on pühendatud arstiteadlase, Tartu Ülikooli kasvandiku ja õppejõu, professor Ernst Bergmanni mälestuseks. Monument valmis 1913. aastal ja monumendi autoriks on saksa kujur Adolf von Hildebrand. Mälestussammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament teadlase pronksbüstiga. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks. Monument asub Tartus Toomemäel. Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Monument avati 1983. aastal. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta õppis 1819 20 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Nimetas ennast maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist
emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti eesti keelest ning kirjutas samas keeles ka luuletusi. Kultuur on veidi laiem mõiste. Kultuur omandatakse kaasmaalastelt. Kui puuduks keel, siis ei oleks võimalik ka kultuuri säilimine. Kultuur on kompott rahva kommetest, usust, keelest, traditsioonidest, väärtushinnangutest ja teadmistest. See nimekiri on pikem, kuid siiski ei ole kultuuri mõiste üheselt mõistetav
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida. Ilusat emakeelepäeva!
..``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa-
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. Faktid Viljandist Viljandi on linn vilja andvate põldude keskel. Viljandi on eesti kõige mägisem linn. Viljandi on Eestis asustuse poolest üks põlisemaid kante. Viljandimaa Kivisaare kalmest on leitud eesti kõige van...
üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude 5ade heliloojad. 5 Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
