Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile
Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised. Söögitoas kohtuvad esimest korda ka pr Masing ning Kr. J. Peterson. Cara jaoks on söögituba oluline ruum, kuna seal loodab ta Petersoni jälle näha ning teda lähemalt silmitseda. Kabinetilgi on oluline roll. Seal vestleb Masing oma külalistega, teiste seas ka Petersoniga.
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist.
K.J Petersoni Päevaraamat Üldinfo Päevaraamatust Autor: K.J Peterson Keel: eestikeelne Lehekülgi: 194 Esmalt ilmus Tartus, avaldati Eesti kirjanduse seltsi koolikirjanduse toimkonna poolt. K. J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule
Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul. Petersoni eeskujusid olid Goethe; Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja
Alender andis kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender suutis kuulajate silme ette maalida pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutades nii kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu on tunnetada tänapäevani, mis tõttu tema 60 juubeli puhul anti kolm kontserti üle eesti. Käisin 24. novembril Pärnu Kontserdimajas Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud".
armastust, õnne ja tõe vajalikkust. Esimese kogu kohta. Luule on lootusrikas. Hilisemates kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat. Neljas kogu: eneseleidmine ja selle vajalikkus. Proosa- Maarjamaa kroonik. Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks. Osa eesti müüdist on tema loomik. Palju rahvuslikku, eneseteadvust ja ideoloogiat. Ajalooliste romaanide peategelane on eestlane v eestimaalane. On kirjutanud mitmetest suurkujudest; kõler, maising, peterson, jansen. Aga ka vähemtuntutest. Kajastavd ajaloolist tausta faktitruult, aga sündmused ja inimsuhted fantaasia. Peategelaseks on silmapaiste isik, kes on visadusele tõusnud elus paremale järjele, aga tähtis küsimus on kuuluvus. Kompromissiteema- mil määral võib vastuollu minna oma tõekspidamistega, et täita ük ajastu nõudmisi. "Pöördtooli tund" räägib Jannsenist. Peategelaseks poeg, kes arutleb isa tegevuse üle. Nt vastuolu Jakobsoniga. ,,Taeva kivi"
Lugemiskontroll Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab.
ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad. Üheks peauurijaks on Andres, kes on Kalevi onupoeg. Küsitletakse üle paljusi seal piirkonnas, aga tulu eriti ei saada. Näiteks küsitleti seal üle Jaanus, perekond Karud ja tapetu tuttav Ly. Tapetu nimi oli Eve Peterson. Korraks käis ka seal saarel Eve abikaasa Allan Peterson. Teos räägib edasi kaks nädalat hiljem Eestis, kus teatati Andresele, et Eve mees Allan on surnud. Andres, Diana ja Kalev lähevad Allani juurde, kus nad leiavad ees uurijad, politseinikud ja Ly . Ly oli see, kes oli laiba leidnud ja teatanud politseisse. Uurijad avastasid, et Allan suri unetablettide ja alkoholi pärast ja kahtlustavad mõrva. Siis
Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED
Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED
Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik" - stsenaarium Nimed marmortahvlil - kuuldemäng Vedurijuht kes ajas tüdruku alla
Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses. Ta oli nii võrd mitmekesine inimene, et tema huvi ei piirdunud, mitte ainult saksa, eesti ja rootsi keelega vaid ulatus välja Aasja ja Aafrika keelteni. Petersoni on mõjutanud nii antiikkirjandus, täpsemalt Pindarose oodid, Vergiliuse pastoraalid ja Anakreon, kuid samas on teda oluliselt mõjutanud ka eelromantikud
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja
aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie enda kooli õpilane Sirli Tell, kes tõi telemeedia toel avalikkuse ette meie suurepärase okuse kõike ja kõiki meie ümber kritiseerida
Moving Easter (Lihavõtted) May · 1st - Walpurgis Day and Night (Volbripäev) · 9th - St Nicholas's Day (Nigulapäev) · The second Sunday of May - Mother's Day (Emadepäev) We'll pick... A - 14th of March - Estonia's Mother Tongue day B - (varies between the 25th of March and 25th of April) - Easter C - 1st of May - Walpurgis Day and Night 14th of March - Estonia's Mother Tongue Day · Celebration of the birthday of Kristjan Jaak Peterson, also known as Christian Jacob Petersohn, our national poet. · First held in 1996, national holiday in 1999. · Celebration in our school with a speech contest called Demoshenes's Coronal · Celebration mostly in schools and cultural institutions. Children celebrating Example of Kristjan Jaak Peterson's poetry Cannot the language of this land In the wind of incantation Rising up to the heavens Seek for eternity? (K.J. Peterson) Demosthenes's Coronal Video of a contestant
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast ja tõstsid tunnustust ka muudes maailmariikides. Carl Robert Jakobson, Marie Under ja Juhan Smuul on kolm tuntud kirjaniku, kes kirjutas sõjast, sõjaveteranidest ja rõhutasid oma teostes, et inimesed on vaba rahvas. C.R.Jakobsoni tuntumad teosed on " Aabits" ja "Koolilugemik". Need kaks kogumiku on
Ühed tahavad olla teistele meelepärased ja teised ütlevad välja mis nad arvavad, kuid see ei pruugi paljudele meeldida. Ma arvan, et see ei olnud ainult tol ajal ja praegu aga kindlasti ka tulevikus. Ühed ei sobi teistega suhtlema, ei salli neid, ning vastupidi. Kuid peab tõdema, et mulle on tänapäeval jäänud silma rohkem celemenie tüüpi iseloomuga inimesi. Lavastuses Celimene'i mänginud Laura Peterson sobis minu meelest rolli väga hästi. Äratundmisrõõm mis tekkis oli väga meeldiv. Ta suutis kehastada oma rolli nii nagu mina seda etendust lugedes oma peas ette kujutasin. Ta andis väga hästi edasi Celimeni naiselikku olemust sujuva liikumise, näoilmete ja hääletooniga. Kahju on sellest, et mustpeade maja, kus teos oli lavastatud mõjus natukene halvasti. Tekst mis näitleja ütles ei olnud selgelt arusaav ning jäi õhku kajama, mis tõttu oli teksti raske jälgida.
· 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi.
19. Miks oli 17saj ja 18saj parallelselt 2 kirja keelt? Kumb kujunes üle eestiliseks? Miks?Millal?Kuidas? 20. Anna hinnag kirikukirjadnuse osatähtsusele eesti rahva kultuuri arengus 21. Mis on juhuluule? Kes kirjutas? Millal? Miks? Iseloomusta 22. Käsu Hand ja tema tähtsus 23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud
1. Ärkamisaja valmistasid ette: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Esimene kes hakkas kirjutama eesti keeles ning teadvustas selle tähtsust. Ta kirjutas luuletusi mis olid omased Eestile mite Saksamaale. Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja 2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma aj...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu
Emakeele sünd Mis sa teed Peterson? Ikka keelt ma teen... Varsti lõhkeb mul ajus veen, nii ma töötan, tööd mul on. Käin või jala, Riiga ja tagasi. Ainult oma pagasi, Jätsin vist maha. Keele areng, ei see pole loos, Tööd tuleb teha! Meie keel on püha. Saatuslikuks sai mul tuberkuloos. Birk Sepp
Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
Ta on seotud ,,Kalevipojaga'' sest ta kirjeldas tegevuspaiku ning esitas ülevaate Kalevipoja elust, vägitegudest ja surmast. K.J.Peterson Kirjutas oode ja pastoraale, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ning ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema kirjanikusuuruse aitas avalikkuse ette tuua Gustav Suits. Luuletused: ,,Kuu'', ,,Laul'', ,,Laulja''. Pärast pärisorjuse kaotamist seadsid eesmärgiks rahvuskultuuri pooldajad, eesotsas Rosenplänter ning ka Peterson kõik eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Peterson. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Petrsonil tõenäoliselt Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge" propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas ta ka oma artikleid eesti keele tähtsusest.
Looduslik Indikaator Kati Eliisabet Peterson Punane kapsas Töö Käik Võtsin punase kapsa. Panin blenderisse keedetud vett ja lisasin punase kapsa lehti. Võtsin kohvi filtri ja lasin saadud büreel sellest läbi imbuda. Võtsin mitu klaasi, kuhu valasin saadud punase kapsa ekstrakti. Töö käik Siis hakkasin valama klaasidesse destilleerimata vett, erinevaid aineid: äädikat, sidruni mahla, küpsetuspulbrit, sooda lahust, aknapuhastusvedelik mullivett, ku, destileeritud vett, seepi jne Kasutatud kirjandus http://simpleicon.com/wp-content/uploa ds/ smile.png https://www.youtube.com/watch?v= I18K2upEHLc https://www.youtube.com/watch?v=T- OxyB9dsJ0 http://cdn.instructables.com/FIT/XY5A/ HU0GNALX/ FITXY5AHU0GNALX.LARGE.jpg http://www.webinnate.co.uk/science/ima
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa · Hiina · Pakistan · India · Põhja- Korea Kahjustavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss ...
Christianne Peterson, M-13 21.SAJANDI KUNST 1. Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. 2. Häppening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 3. Kehakunst moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha . 4. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad,
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8. koosseis vastu otsuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta. President kuulutas seaduse välja ning see jõustus 24.veebruaril 1999. 14. märtsil 1999 tähistatigi emakeelepäeva esimest korda riikliku...
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist · Raskusjõud on 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Igavese Päikese Tipp · Päike kunagi ei looju · Sobilik tulevastele kosmoseoperatsioonidele · Temperatuur kõigub vaid 20 kraadi võrra · Mujal võib temperatuur muutuda 250 kraadi Päritolu · Tütrehüpotees · Õehüpotees · Tegelikkus... Kasu...
Palvekirjade aktsioon Talurahvaliikumised Leidsid aset 1840-50. aastatel. Põhinesid talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. Aleksander II Vene keiser (1855-1881) Kaotas 1861. aastal pärisorjuse kogu riigis. Adam Peterson (1838-1918) Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane Palvekirjade kampaania Leidis aset 1864. aastal. Loodeti tõmmata tähelepanu siinse talurahva probleemidele.
Selleks, et semantiline veeb oleks kasutatav, on vaja luua infrastruktuur. Selle struktuuri osadeks saavad olla andmebaasid, teenused, sensorid, isiklikud seadmed ja isegi majapidamisseadmed., mis toodavad ja terbivad veebi informatsiooni. Vidinad (widget ´id) aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, mis on juba praegu kasutusele võetud ja on ennast tõestanud erinevates eluvaldkondades. M. Peterson on andnud semantilise veebile järgmised rakendusvõimalused: (Peterson 2005) saab teha veebist intelligentsemat otsingut, ühendada infosüsteemid, kasutajaõiguste süsteem, intelligentsed assistendid, haiguste diagnoosimine meditsiinis, 8 geenide uurimisel, turvaanalüüsis, elektroonilise info vahetamiseks e - äris.
mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses". Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine. Töötas muinsuskaitseinspektorina >20a. Tundis huvi vene keele vastu (õppis ära) ja tõlkis Puskini ja Gogoli teoseid. Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu ,,Clara Gazuli teater". Laialdaselt sai
Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. Sealt algas 1864. aastal palvekirjade aktsioon, mida alustasid taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler. Eelnevaga loodeti keisri toetusele talurahva probleemidele. Varsti saadeti grupp, eesotsas Petersoniga Peterburgi. Talupojad soovisid teoorjuse lõppemist, ihunuhtluse kaotamist, kindlaid maa- ja rendihindasid, samu õigusi teiste seisustega ja muidugi eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes. Sügise lõpupoole õnnestus kohtuda tsaariga, kes saatis delegatsiooni edasi Siseministeeriumisse, kus öeldi, et palvekirjad sisaldavad valeandmeid ja
Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda." ...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
Robert Peterson 12d Warum ist Internet heute so wichtig? 86 Prozent der Jungendlichen finden das Internet wichtig für ihr leben. Mehr als 53 Prozent der Deutschen nutzen das Internet regelmässig. Die Menschen können Zeitungen und Zeitschriften am Bildschirm lesen. Komfort ist also ,dass Sprachkurse werden durch das Internet erteilt und so kann man Sprachen am Bildschirm erlernen. Computerarbeit ist sehr effektiv und die
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" ...
Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised)
sajandi tulekahjudes 1950. Aastate algul stalinistlikus stiilis majad Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman Karl Ernst von Baer Ernst Bergmann Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk Karl Morgensterni tähis pildid Kasutatud kirjandus http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/tartu/ https://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tartu-raekoja-plats https://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats_(Tartu) https://et.wikipedia.org/wiki/Toomem%C3%A4gi http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tartu/ https://et.wikipedia.org/wiki/Kuradisild Aitäh kuulamast!
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Lühirooman Mati Unt ,,Sügisball" Üksik romaan A. Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" Romaanitsüklid diloogia L. Tolstoi ,,Anna Karenina" triloogia E. Vilde ajalootriloogia tetraloogia A. Hint ,,Tuuline rand" pentaloogia A.H Tammsaare
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
