Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"petavad" - 133 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte

filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud ­ on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ­ ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete...

Filosoofia
75 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Filosoofia

Süstemaatilise kahtlemise meetod Kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Ta ei kahtle teadmiste võimalikkuses, vaid senise teadmise kehtivuses. Ta ei ole skeptik (vaatleb ja uurib, aga jätab otsuse tegemata), vaid kahtlemine on talle abivahendiks, kahtlemine on vahend uute teadmiste leidmisel. Nõudis vabanemist autoriteetidest, sest läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks. Oma arutluskäiku alustab ta tõdemusega, et meie meeled petavad meid. Tõestuseks toob ta une argumendi, st et meie mõistuses puudub abivahend, mis ütleks meile, et see on ainult unenägu, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et jumal või kuri vaim väljaspool meie mõistust tekitab meis kujutlusi. Milles siis saab kindel olla? Mis on tõsikindel teadmine, milles kahelda ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks....

Filosoofia
99 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Kreeka ajalugu

Kirjanduses - thtsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale mtoloogiast. Teatris - eelistati komdiaid, argieluteemasid. 16.Kes nad olid ja millega said tuntuks? Tooge ka ks nide tegevusest. a) Sokrates, b) Homeros, c) Platon , d) Herodotos, e) Aristoteles. v: Sokrates - Ateena filosoof, kes oli vastu sofistide petustele. Ei kirjutanud htegi teost. Arvas, et sofistid petavad oma pilasi, sest nad petavad voorust, kuigi ise ei tea mis on voorus tegelikkuses. Misteti surma. Homeros - pime laulik, keda arvatakse olevat 'Iliase' ja 'Odsseia' autor. Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane, kelle teose 'Historia' jrgi tuli nimetusse miste ajalugu. Ajaloo isa. Pdis ajaloost petliku snumi esile tuua....

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiikkirjandus

Ta sündis relvameistri pojana ning oli algusest peale teatriga seotud (tahtis näitlejaks saada). Saavutas ligi paarkümmend võitu oma näidentidega. Sophokles tõi juurde ka kolmanda näitleja, millega kahanes koori roll veelgi (koor pigem mõtlik, moraliseeriv kommentaator). Tema teoste sisuks on tugev indiviid ja tema traagiline saatus. Sophokles näitab, et jumalate tahet ja tegusid pole inimesel võimalik mõista (jumalad petavad inimesi kogu aeg). Tema kuulsamad teosed on ,,Antigone" (442 eKr), ,,Kuningas Oidipus" (430 v 428 eKr) ja ,,Elektra". Euripides (480-406 eKr) kirjutas 92 lavateost. Ta sündis kaupmehe pojana ning ei võtnud osa ühiskonnaelust, võrreldes Aichylose ja Sophoklesega. Tragöödiate võistlustel võitis ta 4-5 korda (tema teoseid hakati alles hiljem hindama). Tema teostes on oluline koht juhusel. Kaks läbivat teemat, mida Euripides kasutas olid sõja...

Antiikkirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Dekameron arutlus

Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem omakasupüüdlikumaks ning ausamateks inimesteks. Ka nüüdisaja inimesed petavad , vassivad ja valetavad, peetakse armukesi. See kõik näitab, et hoolimata kõigest on inimeste üldine iseloom väga vähe muutunud ja igasugused vassimised ja valetamised on lihtsalt inimeste loomuses. Minu enda hinnang raamatule on küllaltki hea. Loetud novellid olid küllaltki huvitavad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis see, et novellid olid lühikesed ja neid oli küllaltki kerge lugeda. Mõned lood olid küll sisult ja moraalilt küllaltki sarnased kuid sellest hoolimata...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Inimese loomus on harjumus. Kui usume, et mingi asi on tõsi või et mingi asi töötab just sel viisil, siis jäämegi sellele truuks. Ka meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased. Loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. 9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed ei taha tunnistada oma puudusi ja vigu. Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad...

Sissejuhatus filosoofiasse
383 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sissejuhatus filosoofiasse

Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me olene harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. · Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, kuidas me keeldume enda vigu tunnistamast. Me ei taha kuulda, kuidas teised inimesed meile meie vigadest räägivad, olgugi, et need vead on meis igaühes olemas ja me seda ka teame. Samas ei taha me, et mõnele inimesele jääks endast parem arvamus, kui ta tegelikult väärt on, ometi ei taha me, et inimesed meile tõtt räägiksid. Kui inimene on meile lähedane, kasvõi...

Sissejuhatus filosoofiasse
146 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Sissejuhatus filosoofiasse.Vastused Camus,Pascal,Cioran,Nietzsch

) Äärmuslikud omadused on meile kauged ning nad muutuvad meile kannatusi põhjustavaks koormaks. Inimene asub kahe lõpmatuse vahel, pidevalt keskmistes. 11. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Harjumus on inimese loomus, see kujundab meie põhimõtted. See, mida peame loomulikuks, on tegelikult vaid harjumuspärane. 12. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Ilmselt peab Pascal teineteise petmise all ka iseenda petmist, me teeme end kellekski, kes me ei ole, jätame tunnistamata enda puudused. Inimesed ei talu tõde. Me räägime asjadest siiralt nende kohaloluta, kuid kas see on siis enam siirus? 13. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? 14. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi Mõteldes suudame haarata universumit, oleme universumist suuremad, mõtlemine aitab meid tõe otsingul....

Filosoofia
151 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?

###Riigikaitse kas ldine kaitseveteenistuskohutus vi palgaarmee? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda tiendav vlisjulgeolek. Vlisjulgeoleku eesmrk on tagada riigi ja rahva kaitse vimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse tleb, on eesmrgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitseveteenistuse lbinud noored eesti mehed. Kuid kas tasuks kki muuta seadust ning muuta kaitseveteenistus vabatahtlikuks ning vtta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik vjaves osalemine kikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat. Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta sjavekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservk...

Ühiskond
24 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

HOBBES'I EMPIRISM Parmenides väidab, et tõeliste teadmisteni jõutakse puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Leiab, et on olemas ainult üks olemine ja et mitteolemist ei saa eksisteerida. Olev on ruumitäitev, tühja ruumi ei saa olla. Kuna liikuvus eeldab kujutlust mitteolevast, ei saa seda olla (kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna, ent tühja ruumi mitteolemise tõttu pole). Sama kehtib ka näiteks kasvamise puhul. Meie meeled petavad meid, sest nad annavad maailmapildi liikuvusest ja kujunemisest. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Mõtlemine on inimese kõige kõrgem reaalsus. Substantsi käsitleb kui puhast olemist. Kuigi enamjaolt peetakse loogika isaks Aristotelest, on selleks nimetatud ka Parmenidest. Zenoni õpetus seisneb apooriates. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, millest esimene nendib fakti ning teine lükkab selle ümber. Näiteks võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel...

Filosoofia
50 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Ühiskonna konspekt

Jaguneb kaheks: 20% sotsiaalkindlustusfondi, 13% ravikindlustusfondi Tulumaks ­ jaguneb kaheks: 1) füüsilise isiku tulumaks- Eestis 2009.aastal 21% tuludelt, arvestatakse brutopalga tuludelt, otsene maks. 2) juriidilise isiku tulumaks- otsene maks, 21% dividendidelt, investeeringud on tulumaksuvabad. Käibemaks ­ kaudne maks, 20% kauba või teenuse hinnast; käibemaksu tõstmine muudab vaesemad veelgi vaesemaks, sest primaarset tarbimist ei saa vähendada. Pärnus petavad : juuksurid, taksojuhid (tsekki ei anta) 17 Maamaks ­ otsene maks, tasuda Maksu- ja Tolliametile, sõltub maatüki suurusest ja asukohast; laekub hiljem kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Töötuskindlustusmakse ­ muutuva protsendiga, otsene makse. Jaguneb kaheks: 1) tööandja maksab brutopalga järgi 1,4% 2) töötaja brutopalgast 2,8%...

Ühiskonnaõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
4
doc

R. Descartes. Meditatsioonid

Me oleme saanud kõik, mida senini pidanud tõeseks, kas oma meeltest või meelte kaudu, samas aga oleme nii mõnigi kord taibanud, et meeled võivad meid ka petta. Descartes`i arvates peaks iga elutark inimene mõistma, et kes on meid kordki tüssanud või petnud, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Descartes arutleb kõige fundamentaalsema üle: ,,Võib-olla on nii, et kuigi meeled petavad meid vahel mõne pisikese või kaugema asja puhul, jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest". Kuidas mõista ja usaldusväärselt kontrollida, et see kõik mida me tunneme ja tajume, toibub tegelikult, mitte ei ole vaid meelepete? Descartes alustab oma meditatsiooni tõe leidmiseks sellest, et loobub igasugustest teadaolevatest tõdedest, üldtuntud teadmistest. Ta kahtleb...

Õigus
36 allalaadimist
thumbnail
14
doc

DESCARTES meditatsioonid

Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada. Aga võib-olla on nii, et kuigi meeled petavad meid vahel mõne pisikese või kaugema asja puhul, jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Või jälle, kuidas saaks eitada, et needsamad käed ja kogu mu keha on minu omad? kui ma just ei võrdle ennast mingite hullumeelsetega, kelle ajusid pehmendab nii kangekaelne musta sapi aur, et...

Filosoofia
68 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Isiksus ja isiksusepsühholoogia

enda ja tuttavate hinnangute vaheline korrelatsioon 0,33, abikaasa puhul 0,67 Valiidsus · Testi kasutamisel inimeste väljavalimiseks (nt kes saaks paremini mingi tööga hakkama), peaksid paremad testitulemused olema seotud parema hakkamasaamisega ­ Hea müüja võiks olla kohusetundlik ­ Ei piisa lihtsalt ekspertarvamusest ­ Peame kontrollima, kas kõrgeid kohusetundlikkuse skoore saavad müüjad on tõepoolest oma töös paremad, nt petavad vähem Kas me oskame hinnata tundmatu isiksuseomadusi? · Michigani Ülikoolis korraldatud katses (N=84) jagati osalejad gruppidesse, kus ühes grupis olevad katseisikud ei olnud üksteisega varem kokku puutunud · Iga grupi liige hindas kõigi teiste isiksust (nt kui jutukas, kergesti ärrituv, närviline, kohusetundlik jne ta on) · Test täideti ka iseenda kohta · Korrelatsioonid enda ja teiste hinnangute vahel ulatusid 0,38-ni ­ pole väga suur täpsus, kuid inimesed...

Psühholoogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Narrid keskajal ja tänapäeval

Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele. Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad ­ noored, kuumad ­ külmad, nii kõhnad, trullad...

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Parmenides ­ x-i õpilane. Räägitakse suure sukartusega tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest. On säilinud õpetuslik poeem (u 150 rida) heksameetris. Temalt pärineb ''Parmenidese poeem''. Esimeses osas ''Elu kui olemine''eitab ta muutusi. Teises osas ''Elu kui näivus''väidab , et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas. Arvas, et mitteolevat pole võimalik mõelda. Mõtlemine ja olemine on identsed. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. Kogemused on põhimõtteliselt eksitavad. Tõe juurde viib vaid puhas mõistus. Zenon Eleast ­ P-i õpilane. Püüab õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravameelseid mõttekäike (APOORIAID-mitte tee,väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati 2 teineteisega vastuolus olevat lauset. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesos (443 eKr) Sündis aristokraatlikus perekonnas ­ oli Ateena kuningate soost, loobus sellest tiitlist....

Filosoofia
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kahtlus, Descartes

Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad . Siinkohal võib tuua näite Päikese suurusest. Vaadates taevasse näeme üht imepisikest kera taevas, mis helendab nii eredalt, et seda vaadata pea võimatu. Tegelikult, aga ei suuda me tuvastada Päikese tegelikku suurust. Niisiis ütleb Descartes: ,,Kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." Kus on see piir kuhumaani kahelda? Ka see, et ma seda tööd siin hommikul kirjutan, sülearvuti põlvedel, ka see on võetud minu meeltest...

Filosoofia
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Descartes, Arutlus meetodist (Teadmine)

Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...

Filosoofia
153 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ruja: must ronk või valge vares

Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis. Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse. Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda. Mind üllatas aga, et nii hingestatud muusikat tegevad inimesed petavad oma naisi ja on lõbujanulised ning mõnesmõttes ka labased. Raamatus oli palju skandaalseid juhtumisi. 3 küsimust Rujale · Miks lahkus Rannap ansamblist?- Tahan seda teada, sest Rannap ju Ruja lõi ning oli selle vaimne liider ja juht. · Miks leppis ansambel kokku, et pärast 14. Oktoobri 1994 mälestuskontserti Ruja nime all enam kunagi ei esineta?- Mind huvitab, kas põhjus võis olla selles, et Ruja ei olnud enam see sama ilma Urmas Alendrita....

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Descartes

Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni aga selle tükikese aju kaudu, mis omakorda kogub infot meelte vahendusel. Tõe tunnetamisel mängib põhirolli vaim. Meeled petavad meid sageli, kui näiteks vaatame taevas olevaid tähti, siis teame et tegelikult nad nii väikesed ei ole kui meie silmadele tundub, või kui vaatame kaugelt eemal seisvat sõdurit, näeme et tal on laiguline vorm, kuid lähemale jõudes näeme et need laigud koosnevad väikestest ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel tajume ning peame rohkem usaldama vaimu, mis põhineb eelnevatel kogemustel ja teadmistel....

Filosoofia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun