variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin. Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada. Aga võib-olla on nii, et kuigi meeled petavad meid vahel mõne pisikese või kaugema asja puhul, jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Või jälle, kuidas saaks eitada, et needsamad käed ja kogu mu keha on minu omad? kui ma just ei võrdle ennast mingite hullumeelsetega, kelle ajusid pehmendab nii kangekaelne musta sapi aur, et
- Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil - Arvamus endast ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud - Arvamus teistest petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, manipuleerivad; tahavad mind takistada, alla suruda diskrimineerida Veendumused - Põhiveendumused inimesi ei või usaldada, nende motiivid on kahtlased, nad petavad - tingimus-veendumused - kui ma pole ettevaatlik, siis inimesed teevad mulle kurja; kui inimene käitub sõbralikult siis tal on plaan mind ära kasutada; kui ta hoiab minu lähedale siis püüab ta mu nõrkusi välja uurida; kui ta hoiab eemale tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsusi - instrumentaal-veendumused(enesejuhendamised ole valvel; ära usalda kedagi; ära lase ennast ära kasutada; otsi varjatud motiive Strateegiad:
ka poliitiliselt. Poliitilise maastiku kujundamisel ning korrastamisel on osalenud paljud, kuid ei kellegi roll üksikisikuna ole olnud määravam kui presidendil. Teiselt poolt oleme siiski alles poolel teel, meie Rubico on ületamata ja tagasilöökide ning venimajäämise oht endiselt arvestatav," hindab Soosaar ja jätkab: "Loomulikult tegi nõukogude võim kõik, et eestlaste hulgas omariikluse ideed mõnitada ning hävitada. Iseennast ja teisi petavad need, kes virisevad praegu, et toona ei olnud võimalik ennast harida iseseisvalt mõtlema ning demokraatia põhimõtteid hindama, harjutada kas või reziimiga valeturakat tagudes tulevikupartiisid välja mängima. Mina, kinnitas Lennart Meri enda kohta, olen Eesti Vabariigi poliitikuks ette valmistunud oma viiskümmend aastat vähemasti. Rootsi endine peaminister Carl Bildt andis Meri tegevusele hinnangu tema "Presidendikõnede" järelsõnana ilmunud essees "Eestimaa eestkõneleja"
rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: - Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige? - Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega? - Miks inimesed petavad üksteist? Kas vanematel on õigus valida oma lastele kaaslased? 20. Tõde ja õigus Romaani 3 esimest köidet on üpris ligilähedaselt seotud kirjaniku enda biograafiaga. I osa sõnastamisel kasutab ta lähteainena oma kodu- ja lapsepõlvemuljeid ning mälestusi. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal
kujul. Fantaasia olendid on võrdväärsed elusloenditega. Vaimud kõnnivad ringi hingedeajal. Mööda minnes moondutakse libahundiks, krati tegemine). Sünge külakaanoni ümberkirjutamine tumedaks koomikaks, mõisakujundi ümberpööramine. Töö kui eestluse ühe põhikujundi ümberdefineerimine (keegi ei tee tööd selles romaanis. Varastatakse, kästakse krattidel asju teha. Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks
Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates väitis, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad, et õpetavad voorust (mõistes selle all oskust elus edukalt hakkama saada), kuid ei tea tegeilikult isegi, mis voorus on. Vooruse ja hüve olemuse mõistmine oli Sokratese meelest filosofeerimise peamine mõte. Voorus oli Sokratese meelest midagi püsivat ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Kuid selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame
esines ka surmajuhtumeid. Need paarsada tegelast olid kõik ilmalikud, käsitöölised. Ei mängitud vaid piiblit, vaid ka apogliivasid: pühakute elulood. Põimiti sisse ka poliitilisi vihjeid. Olustik andis ainest massistseenidele. Meile teadaolevates müsteeriumitekstides on kirjas: siia panna farss. Farss ja moralitee mõlemad peegeldavad keskaegse elaniku vaadet. Ei vaja eksisteerimiseks müsteeriumit. Farss kaldub põhjakihi poole. Tihti petmiseteema, kõik petavad kõiki. Farsis tegemist kelmustega. Farsi sünni kohta puuduvad andmed. Farsi aluseks oli kirjanduslik tekst. Nende tekstidega käidi ümber väga hooletult. Alles 16.sajandil ilmusid originaalsed veidrikud, kes hakkasid koguma farsiraamatuid, neid trükiti ilmusid kollektsionäärid. Farss oli üks müsteeriumielement, aga ei sündinud sellest, oli vaid esindatud ühe elemendina. Sündis ammu enne müsteeriumi. Nimetus farss tuleneb 7
Paljudes tekitasid sofistlikud seisukohad tõsist vastuseisu. Kõige otsustavamalt astus sofistide vastu välja Ateena filosoof Sokrates (tegutses V sajandi teisel poolel). Sokrates ei kirjutanud ühtegi teost, edastades oma vaateid ainult suulises vestluses tema ümber kogunenud teadmishimulistele noortele. Kuid erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates väitis, et sofistid petavad oma õpilasi, sest kinnitavad, et õpetavad voorust (mõistes selle all oskust elus edukalt hakkama saada), kuid ei tea tegeilikult isegi, mis voorus on. Vooruse ja hüve olemuse mõistmine oli Sokratese meelest filosofeerimise peamine mõte. Voorus oli Sokratese meelest midagi püsivat ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Kuid selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame
T. HOBBES'I EMPIRISM Parmenides väidab, et tõeliste teadmisteni jõutakse puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Leiab, et on olemas ainult üks olemine ja et mitteolemist ei saa eksisteerida. Olev on ruumitäitev, tühja ruumi ei saa olla. Kuna liikuvus eeldab kujutlust mitteolevast, ei saa seda olla (kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna, ent tühja ruumi mitteolemise tõttu pole). Sama kehtib ka näiteks kasvamise puhul. Meie meeled petavad meid, sest nad annavad maailmapildi liikuvusest ja kujunemisest. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Mõtlemine on inimese kõige kõrgem reaalsus. Substantsi käsitleb kui puhast olemist. Kuigi enamjaolt peetakse loogika isaks Aristotelest, on selleks nimetatud ka Parmenidest. Zenoni õpetus seisneb apooriates. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, millest esimene nendib fakti ning teine lükkab selle ümber. Näiteks võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel
Kõrgema hariduse leiavad kinnisemast ringist, madalama haridusega avalikest kohtadest. Uus koht on internet ja see on muutnud selle geograafilise läheduse faktori segasemaks, oluline on ligipääsetavus internetile ja sarnaste saitide külastamine. Whitty, 2008 internetis on enam võimalust olla loovam oma identiteedi kujundamisel, seetõttu ei ole garantiid et online sõprus töötab ka väljaspool seda. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Mehed petavad internetis identiteedi loomisel enam. Eriti kehtib see andmete muutmises oma staatuse ja majandusliku seisukorra kohta. Naised valetavad kehakaalu osas kõige rohkem. Geograafiliselt lähedusest olulisem on kui sageli inimeste teed tegelikus elus ristuvad. See aitab selgitada, kas identsed kaksikud valiksid samasuguse partneri ei valiks, kuna sotsiaalne keskkond ja nende personaalne elu ei ole kunagi sarnane. Samas abikaasad ikkagi kipuvad olema sarnaste isiksuseomadustega.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks. Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: · Kas enda ehitamine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige? · Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse au paistega? · Miks inimesed petavad üksteist? · Kas vanematel on õigus valida oma lastele kaaslased ,,Tabamata ime" Pilet nr 8 Fjoodor Dostajevski elu ja looming 1921 1981 Elu: Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud
poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta: -) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi.
Mis on tõene tunnetus? - uus paradigma - eelkõige teaduslik tunnetus. Meie meeled on meie tunnetuse alused. D. küsib, kas meeled on piisavalt usaldusväärsed. Ta oli metoodiline kahtleja. Ta ei olnud skeptik, sest kahtlus ei olnud talle eesmärgiks, vaid vahendiks, et selgitada, mis on tõde. Metoodiline kahtlus. Niipea kui milleski saab kahelda, ei ole see teadmine. Seab kahtluse alla iga asja, ühte ta aga kahtluse alla seada ei saa, see on kahtlus ise. Meeled pidevalt petavad meid. Mida rohkem ma kahtlen, seda rohkem ma kahtlen selles, et ma kahtlen. Kahtlemine on mõtlemine. Cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, siis teda olemas ei ole. Absoluut kui Jumal on olemas. Jumal on kõikide perfektsioonide keskpunkt - täiuste keskpunkt. Ta on olemas. Descartes asub maailma tunnetatavust kaitsma, väites, et absoluut ei saa olla petis. 18 Benedictus (Baruch) SPINOZA (1632 - 1677). Äärmuslik ratsionalist. Kuidas tagada
.. Mehed hindavad kõrgelt selle naise kõlblust, keda nad parajasti ei jahi. Naised peavad abielus olemist mehe puuduseks ja tahavad teda selle puuduse omanikuks teha, pealegi eneseohverduse hinnaga... Mees peab naise vooruseks nõrkust vist sellepärast, et naine on küllalt tugev kandma mitmekordset koormat: lapsi, majapidamist, ühiskonda ja solvanguid, mis neile nii endastmõistetavalt osaks saavad. Kui naised ütlevad, et mehed on närud, siis ei mõtle nad üksnes seda, et mehed neid petavad, vaid ka seda, et nemad mehi petavad... Mehed, kes kardavad naisi, keda on raske võita ja kerge kaotada, lohutagu end sellega, et on naisi, keda on kerge võita ja raske kaotada! Kes toidab su kõhtu, see õgib su närve... Naine on nagu tekk: kui peale võtad, on palav, kui ära ajad, on külm... Kui armastus lööb südamesse, siis paneb ta vere kiiremini käima, kui aga pähe, teeb segaseks! Vaikus on sügava armastuse esimene ja viimane sõna.
Teosesse on toodud ka tegelane, kes on justkui lugeja. Valgustusest võiksime sel teemal arutada, kuidas lugeja ja autor omavahel suhtlevad. Siin mängib justkui lugeja ise kaasa ja esitab autor vahepeal nö viitab lugejale vms. Lugeja nõuab rohkem inforamatsiooni. Kõik need teosed on naljakad. Teemaks armastus/romantika või seks. Mida 18 sajandi lõpupoole areneb Prantsusmaal? romaan, mida nim mustaks romaaniks. Kujutatakse keerulisi tegelasi, kes ka tihti petavad või tüssavad. Miks fatalist Jacques? Sest J usub, et kõik, mis juhtub, on kusagil ülal kirja pandud. On justkui suur teos või raamat või kirjarull ja seda koguaeg rullitakse lahti ja sedamööda, kuidas seda tehakse, tulevad kõne alla sündmused kas minevikust või tulevikust. J leiab ka, et ise tuleb ka otsustada ja ei tohi lasta ennast täielikult ülevalt poolt suunata ja J-s peitub nö kaks suunda- fatalist ja determinist teisalt. Teoses on palju vastuolulisi tegelasi, duaalsust jne
Kuidas jõuda tõeni? Tõeni on võimalik jõuda puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Olemine=puhas mõtlemine. "On olemas vaid üks olemine ja mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate
Mulle meeldib olla mina ise ja ma ei vaja kedagi, kes teeks minust kellegi teise 1707. Ära usu kõike mida kuuled, ära räägi kõike mida tead 1708. Kurbuse järel tuleb rõõm 1709. Südamevalu on kui sügelev koht, mis läheb kratsimisest aina hullemaks 1710. To take a chance of life again, so let me go 1711. Kõige parem on silmale nähtamatu, sellepärast tuleb vaadata südamega 1712. Kui armastus pole hullus, siis see pole armastus 1713. Milleks küll inimesed petavad end, arvates, et kõik lõpeb kunagi hästi? 1714. Kui sa oskad unistada, siis oskad sa ka unistusi täide viia 1715. Õnn on kui liblikas, mida tagaajades kunagi kätte ei saa. Kuid kui istud vaikselt tuleb ta ise sinu juurde 1716. Unistada sellisest inimesest, nagu sa tahaksid olla, on raisata seda inimest kes sa tegelikult oled 1717. Väikestele plikadele sosistage kõrva, et neid armastad, kuid tegelt käigu põrgu 1718
Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: 16 Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige? 17 Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega? 18 Miks inimesed petavad üksteist? PILET 7 Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot" Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega
Isiksuse aluseks on iseloom, mis kujuneb noorukieas, samas kui isiksus areneb välja täiskasvanueas. A. Litsko konsitutsionaalsete psühhopaatide ja aktsentueeritud iseloomutüüpide liigitus, mis on määratud noorukitele ja sisaldab nii konstitutsionaalse psühhopaatia kui aktsentueeritud iseloomutüüpe: · Hüsteroidne Minakesksus, tähelepanuvajadus, teatraalsus. Välditakse tõsiseid õigusrikkumisi. Ajend on soov mitte töötada / õppida. Sagedamini varastavad, petavad. Tihti matkivad enesetappe. Nad on grupiliidrid. Sugukihk pole intensiivne. Nad valetavad tihti. Nad suudavad säilitada enesekindlust. Jooni tekitavad liigne hoolitsus ja hellitamine. Suhtlemisel tuleb lähtuda minakesksusest ja nõudlikkusest. Tuleb näidata, et neid on läbi nähtud. Neil tuleb õppida eristama vajalikku meeldivast. Ei tohi unutada nende tundlikkust üksinduse ja tähelepandamatuse suhtes. Noorukite hulgas esineb 2-3%-l. · Psühhasteeniline
ära. Alguses 5 vaatusega, siis 3 vaatusega. Kärbiti. „Don Juan“ „Misantroop“ – inimestevihkaja. Peategelaseks noormees, keda häirib silmakirjalikkus, võltsid inimesed. Ta on lihtne ja otsekohene inimene. Armub noorde daami, kes kehastab just seeda, mida noormees vihkab. Noormehel on kainet mõistust, ütleb neiust lahti. „Arst vastu tahtmist“, „Ebahaige“ – kujutab haigusi ette, kardab surma, arstid petavad temalt raha välja. Moliere pilkab arste, kes ei tea, mis inimesel viga, aga ikkagi küsivad raha. „Kodanlasest aadlimees“ – kodanlane tahab saada aadlikuks ja kuuluda väljavalitute hulka. Tahab väärikat nime. Soovib ainult väliselt aadlik olla, sest mingit teadust õppida ei viitsi. Nagu uusrikas. Moliere kehastas „Ebahaiget“, suri. Alguses ei lubatud teda Pariisi pühasse mulda matta, aga kuningas andis lese palvel loa Moliere siiski matta
tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: - Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige? - Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega? - Miks inimesed petavad üksteist? Kas vanematel on õigus valida oma lastele kaaslased? 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot" Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa
tekib tsüklobutaan. Need kaksiksidemed asenduvad kahe lämmastiku vaheliste sidemetega. Nad ühinevad ja see kahjustus on talumatu. Ei saa sünteesida DNA-d ja RNA-d. dT-d tekivad imetajatel ja taimedel. 5) Lämmastikaluste analoogid – interkalaatorid. Interkaleerimine – aluspaaride vaheline paardumine. Interkalaatorid: etiidium, propiidium, akridiinoranž, proflaviin – seostuvad lämmastikaluste vahele, DNA konformatsioon muutub, mutatsioonide sagedus kasvab. Lämmastikaluste analoogid petavad nukleotiide, sünteesivad ensüümid ära. DNA-sse läheb modifitseeritud lämmastikalus või mõni muu ühend. Moodsa keemia areng – palju ühendeid, mida tarbitakse on lämmastikalused või nende derivaadid. Vahel satuvad DNA koostisesse. nt 5-bromouratsiil, mis võib teha aluspaari G-ga ja sellega tekitada valepaardumise DNA-s. Tsüklilised aluselised ühendid tekitavad DNA-s ebaregulaarse struktuuri. Etiidiumbromiid on üks oluline kemikaal, mida kasutatakse DNA värvimiseks. Helendab
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Jungile ei ole vastuvõetav Freudi ning tema tuletiste ,,mehaaniline" maailmapilt ning see, et ka psüühikat nähti seega paljuski mehaanilisena. 43 ,,Etteheide Freudi ning Adleri teooriatele ei seisne selles, et need baseeruvad instinktidel, vaid et need on ühekülgsed. See on psühholoogia ilma psüüheta ning see sobib inimestele, kes mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi põhisisule kui ükski varasem meditsiiniline lähenemine, siis nende ainuline tegelemine instinktidega jätab täitmata patsiendi sügavamad spirituaalsed vajadused. Nad on liiga tugevasti seotud 19. sajandi teaduse eeldustega, liiga asised ja nad omistavad liiga vähe väärtust fiktsioonilistele ning kujutlevatele protsessidele. Ühesõnaga - nad ei anna elule piisavalt tähendust
rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid: 16 Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige? 17 Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega? 18 Miks inimesed petavad üksteist? Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja
Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja – mis veel hullem – erinevad huvigrupid püüavad neile pidevalt ette sööta valeinfot. Riiklikud otsustajad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Esinevad poliitikatõrked (demokraatiamehhanismis) ja haldustõrked (avalikus halduses). Kõikjal on loodrid, lollpead, altkäemaksuvõtjad ja vargad. Kõik valetavad, petavad, varastavad ja skeemitavad. Ja üldse, igal pool, alati ning kõigil tasanditel võtavad otsuseid vastu piiratud teadmistega inimesed, kes lähtuvad oma väärtushinnangutest, arusaamadest, hirmudest, ootustest ja kogemustest, omamata ligilähedaseltki tervikliku pilti toimuvast või arusaama üksikute otsuste teise või kolmanda järgu tagajärgedest. Hierarhilises organisatsioonis on info liikumine paratamatult valikuline
puhul. Hiljem muutuvad aktsentueeritud iseloomujooned püsivaks või kohaneb inimene oma aktsentueeritud iseloomuga ja seda teeb ka tema lähem ümbrus. Aktsentueeritud iseloomu- ja psühhopaatilistel isiksusetüüpidel on palju ühist. Need iseloomutüübid on järgmised: · Hüsteroidne -Minakesksus, tähelepanuvajadus, teatraalsus. Välditakse tõsiseid õigusrikkumisi. Ajend on soov mitte töötada / õppida. Sagedamini varastavad, petavad. Tihti matkivad enesetappe. Nad on grupiliidrid. Sugukihk pole intensiivne. Nad valetavad tihti. Nad suudavad säilitada enesekindlust. Jooni tekitavad liigne hoolitsus ja hellitamine. Suhtlemisel tuleb lähtuda minakesksusest ja nõudlikkusest. Tuleb näidata, et neid on läbi nähtud. Neil tuleb õppida eristama vajalikku meeldivast. Ei tohi unustada nende tundlikkust üksinduse ja tähelepandamatuse suhtes. Noorukite hulgas esineb 2-3%-l.
hirmsasti puristama. ,,Issand halasta!" piiksus Voitinski. ,,Mis on, Aleksander Matvejits?" ,,See on ju puhas vesi!" möirgas Slopasev täiest kõrist. ,,Teie teete minuga kurja nalja!" ,,Kuidas nii?" piiksus Voitinski. ,,Kuidas nalja?! Mina teiega nalja, Aleksander Matvejits?!" ,,Maitske ise!" karjus Slopasev. ,,Vesi mis vesi," kinnitas ka Voitinski natukese aja pärast. ,,Jumala eest vesi! Mis see ometi tähendab, püha jumalaema? Trahteris petavad!" ,,Kas te ikka saite trahterisse?" küsis Slopasev pilkavalt. ,,Kuis siis muidu, Issand halasta!" vastas Voitinski. ,,Tuttavaidki nägin, teretasime." ,,Aga mis see siis lõppude lõpuks on?" ütles Slopasev mõtlikult. ,,Esiti kuulsime kisa ja kära ning teised ütlevad, et nemad ei tea sellest midagi; nüüd ostad trahterist viina, aga kui jooma hakkame, siis on vesi." ,,Issand, mina ka ei tea, mis see on; jumala eest ei tea," kinnitas Voitinski ja võttis pudeli, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
