intiimses ringis,näiteks armastab raamatuid rohkem kui inimesi.Tal on tavaliselt vähe sõpru,kuid tema kiindumus nendesse üksikutesse inimestesse on tugev.Oma tegevuses on väga ettevaatlik,planeerib hoolikalt tegevust ette,kaldub pigem korrapärase,regulaarse elu poole.Tema tundmused on kontrollitud,võib olla kalduvus pessimismiks,eetilised normid ja põhimõtted on talle olulised väärtused,mistõttu on usaldatav ega peta teisi inimesi. Ambiverdid kujutaksid endast kahe äärmuse vahel asuvaid inimesi.Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid,16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale.Kõrge neurotismiga inimestel tekib
GJ 0,02388 0,2778 1 0,2388 Gcal 0,1 1,1630 4,1868 1 Tabel 12.20 Kordsed ühikud k = kilo = 103 = 1 000 = mega = 106 = 1 000 000 G = giga = 109 = 1 000 000 000 = tera = 1012 = 1 000 000 000 000 P = peta = 1015 = 1 000 000 000 000 000 E = eksa = 1018 = 1 000 000 000 000 000 000 12.2 Energiastatistika põhimõisted Avalikkusele tootev elektrijaam -- ettevõte, mille põhitegevus on elektrienergia tootmine müügiks. Bioenergia -- biomassist toodetud soojus- ja elektrienergia ning biokütused. Biokütus -- biomassist toodetud vedel või gaasiline, transpordis kasutatav kütus:
Kui Jaanus ennast riidesse pani, tõusis õues vali sõnelemine. Ta tõttas õue. Seal seisis salk mehi, ühel pool vana Tambet oma sulastega, teisel pool lossikubjas kahe mõisasulasega. Tambet näis elavalt mõnd kupja ütlust valeks ajavat. «Kust ta pidi siia saama?» vaidles ta. «Läbi katuse ei võinud ta ometi sisse sadada. Kuidas ma siis teda poleks näinud?» Väike kubjas tantsis ühelt jalalt teisele, vangutas pead, irvitas ja kääksus: «Ei sa mind peta, vennike, ei sa mind peta. Ta on siin ja siia ta jääb. Jumala eest. Kui sina ei tea, siis teab sinu poeg.» «Mis asja?» küsis Jaanus ligemale astudes. Kubjas pöördus järsku ümber, vahtis Jaanuse otsa, laksutas näppu ja kilkas: «Vaat', vaat', seal ta on. Seal ta ise on. Ähää,-pojuke, kuhu sa jooksiku panid? Kuhu sa peitsid redu? Mis? Mi-is?» 75 Jaanus pööras talle selja ja küsis, kuigi tõtt aimates, isalt: «Mis see tähendab?»
Sa võid olla siiras, ent sellest hoolimata nõme 329. 64. kui ma valetasin, ei tähenda see veel seda, et ma pole aus, aga vb sa ei väärinudki tõde 330. 65. Mõned asjad on nii tõsised, et tuleb nende üle naerda 331. 66. Kui tõde on raske öelda siis vaiki,aga ära valeta 332. 67. Pole midagi valusamat kui pettuda armastatud inimeses 333. 68. Hoia mälestust,sest selle päralt on tulevik 334. 69. Armasta kui sind armastatakse,unusta enne kui sind unustatakse 335. 70. Ainuke lootus mis ei peta on surm 336. 71. Armasta palju kuid ära midagi kergemeelselt ohverda 337. 72. Ma elan maailmas, kus pole võimalik üdini hea olla 338. 73. Mõtelda on mõnus. Aga vaid siis kui hing on Elus 339. 74. Hüüaja kõik kuulevad, mida sa ütled. Sosistaja lähedalolijad kuulevad, mida sa ütled. Vaikija su parim sõber kuuleb, mida sa ütled 340. 75. Õpilase sündroomnii kui suu lahti teeb, lähevad kõrvad kinni 341. 76. Armastus tuleb nagu varas järsku 342. 77
Jungi käsitlus on Freudi omast selles mõttes erinev, et ta ei arva, nagu püüaksid unenäod midagi moonutada, varjata või kujutaksid enesest salasoovide väljendust. Jungi järgi on unenäod samasugune teadvustamatuse toimuvate protsesside loomulik väljendus, kui hoovuste viirud ookeanipinnal annavad meile aimu sügavustes toimuvast. ,,Unenäod pole ei tahtlikud ega juhuslikud fabrikatsioonid; nad on loomuomane nähtus, mis ei ole midagi muud kui see, mis nad näivad olevat. Nad ei peta, nad ei valeta, nad ei moonuta ega varja, vaid teatavad naiivselt, mis nad on ja mida tähendavad. Nad on ärritavad ja eksitavad vaid põhjusel, et me neid ei mõista." (JUNG 1991: 103) Jung peab teraapia puhul tähtsaks unenägude üleskirjutamist ja analüüsi. Õigupoolest selgub unenägude tegelik nähtus nende seeria põhjal, kuivõrd unenäod järjestikku üksteist täiendavad ning annavad tunnistust alateadvuses toimuvast arengust.
Küllap leiavad noorsootöötajad siit palju muudki kasulikku. MASLOW MOTIVATSIOONITEOORIA Igal inimesel on juba lapsepõlvest saadik välja kujunenud kindlad vajadused, et säilitada vaimne ja füüsiline tasakaal. Me kõik erineme üksteisest mingil määral, kuid samas on meil ka sarnasusi teistega. Sel ajal kui laps on laagris, ootab ta sinu hoolitsust, tähelepanu ja mõistmist, innustamist ja juhendamist, et teha midagi uut ja enneolematut uues kohas uute inimestega. Ära peta lapse lootusi! Sa pead olema musternäide, sest sinu peale loodavad nii laps kui ka tema vanemad. Ameerika psühholoogi Maslow loodud motivatsiooniteooria aitab meil paremini aru saada ka lapse vajadustest. On huvitav jälgida, kuidas kõik järgnevalt esitatud erinevad tasandid osutuvad laagris olles lapsele aste-astmelt vajalikuks. Nimetatud 5 vajadust toimivad, kui lisad juurde mõned eeskujud. Maslow nimetas järgnevat skeemi "vajaduste ametiredeliks". 118 5 vajadust: 1
ühikringjoone teisendusteks ning kasutada siinus- ja koosinusfunktsioonide omadusi. 244 trigonomeetriliste avaldiste teisendamine Valemite meeldejätmiseks piisab aga sellest, kui neid omadusi usute, ja ega oma silm ju ei peta! Täpselt analoogiliselt võime mängida ka koosinusfunktsiooniga ning tuletada jäl- legi terve ämbritäie valemeid. Kõik nad võiks muidugi välja lugeda ka kasutades lihtsalt viimasena kirjeldatud omadusest saadud seost siinus- ja koosinusfunkt- sioonide abil. Mõned neist valemitest: . Viimaks, kui peaks tekkima suur huvi lisaks teada ka tangensfunktsiooni vale-
» «Lugu on tõsine,» vastasid kolm sõpra. «See on sisemine asi. Teenritega on lugu samuti nagu naistega. Neile tuleb kohe alguses koht kätte näidata, kuhu nad kuuluvad. Mõtelge selle üle järele.» D'Artagnan mõtles järele ja otsustas esialgu Planchet' läbi kolkida, mida ta ka tegi temale omase kohusetundlikkusega. Pärast seda kui d'Artagnan oli teenri korralikult läbi nüpeldanud, keelas ta Planchet'1 ilma. loata teenistusest lahkuda. Ta lisas: «Tulevik ei peta mind, kindlasti tulevad paremad ajad. Kui sa minu juurde jääd, oled sa tehtud mees. Mina olen liiga hea isand, et jätta sind õnnest ilma ja lasta sind sinu nõudmise peale lahkuda.» Musketäride juures põhjustas see teguviis sügavat austust d'Artagnani diplomaatiliste võimete vastu. Planchet oli samuti vaimustusest haaratud ja ei kõnelnud enam äraminekust. Nelja noormehe elu oli muutunud ühiseks. D'Artagnan, kellel polnud mingeid
Poos ta ise Kristuse risti? Ei, vaid korralik roomlane tegi seda juudi eest. Roomlane valas süüta vere, aga juut sai õndsaks. Pesku Pontsius Piilatus või Piilatus Pontsius oma käsi niipalju kui tahab, üks jääb ometi maksma: juudid lõid ta üle. Ja sellepärast arvan ma: Juudas ei olnud mitte juut. Juut poleks nõnda lõksu läind, et pidi enda üles pooma. Ka poleks juudid oma suguvenda kolmekümne hõbeseekliga sisse vedanud, sest juut juuti ei peta. Nii et oli see Juudas mislane ta oli, juut ta küll ei olnud. Juut teeb ikka nõnda, et tal midagi üle jääb. Aga mis jäi Juudasel üle? Mitte kui midagi. Isegi õndsaks ei saanud ta. Nemad Pontsiusega kahekesti läksid hukka, sest nemad saatsid lunastustöö, s. t. mõrtsukatöö toime. Need kolmkümmend hõbeseeklitki viskas ta ära. Arvate teie, et juut oleks seda teind? Mitte kunagi! Nii et Juudas läks juudi lõksu, nagu see roomlane Piilatuski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
