Legend Persephonest ja Demeterist: „ 4 aastaaega” Hades röövis süsimustade hobustega Persephone ja viis ta allmaailma. Kui Demeter sellest teada sai, kurvastas ta väga ja seetõttu vili närbus, lehed langesid maha ja puhus külma tuult. Demeter küsis Zeusilt abi ja varsti pärast seda lasigi Hades Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva.
Demeter (Δημήτηρ) Kes ta oli? Kronose ja Rhea tütar viljakus- ja põllutööjumalanna üks austusväärsematest jumalatest Demeter Kronos ja Rhea Atribuutika nisuvihk ja tõrvik Persephone röövimine Hadese poolt Persephone oli Zeusi ja Demeteri tütar tema röövis allilma jumal Hades Demeter läks tütart otsima Persephone naasmine maa peale sümboliseeris looduse taasärkamist – aastaaegu Allori Alessandro Demeteri tempel Eleusises tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid Demeteri välimus
Hades oli kronose ja Rheia poeg. Hadesel oli veel kaks venda kellega ta hakkas maailma jagama peale isa kukkutamist. Hades sai maailma jagamisel endale allmailma ehk surnuteriigi. Sellepärast kanna Allmaailm nime Hades saades selle oma valitseja järgi Troonile asudes sai ta endale nähtamatuks tegeva kiivri.Hadest kujutatakse nähtamatu rikkusejagajana kelle inventaris oli küllusesarv ja skepter. Tundes üksinust Allmaailmas tuli ta maa peale ja röövis endale naise Persephone kellest sai kuninganna põrgukoer Kerberose poolt valvatavas surnute riigis. Linna mida nimetatakse Loid Styx1 on suur sinna viib teekond mürgiste jugapuude varjus mida mööda liiguvad hiljuti surnute vaimud olles vaid viirastused teisel pool hauda. Loid Styx kohal lasub udu mis varjab tuhandeis sisspääse kaunistavad kõrged võlvkaared mis on alati 1 Allamaailma üks suurimaid jõgesid . Paadimees Charon pidi hinged üle selle kandma!
See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. Teise versiooni järgi peitis Myrrha end pärast isaga magamist metsa ning Aphrodite muutis ta puuks. Adonis sündis, kui Theias laskis puusse noole või kui metssiga oma võhkadega kiskus puu koore lahti ning avas puu. Viimase versiooni puhul oli tegemist endega Adonise surmast. Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna. Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea
Lillemüüdid: Narkissos, Hyakinthos, Adonis Arvati, et lilled on jumalate poolt loodud, et nad väljendasid nende abil oma loomingut. On üks selline lugu, et Zeus lõi nartsissi, et aidata Hadest Demeteri tütart Persephonet püüda, sest oli temasse armunud. Ühel päeval oligi Persephone oma kaaslastega Enna orus lilli korjamas ning seal kasvasid krookused, roosid, iirised ja hüatsindid. Järsku hakkas Persephonele silma üks erakordselt veetlev õis. Järsult tekkis veel sadu õisi juurde ja vaatepilt oli lausa hurmav. Ta oli korjamisega juba pisut teistest eemal ja ei suutnud ilusatele õitele vastu panna. Järsult avanes tema ees maapõu, kust sööstis välja kaarik süsimustade hobustega. Seal oli Hades, kes tõmbas Persephone ka kaarikusse
Demeter Viljakus- ja põllutööjumalanna Kronose ja Rhea tütar Persephone oli tema tütar Eelkõige naiste jumalanna (naised tegelesid enamasti viljasaagiga) Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Persephone Hades röövis Persephone, et too saaks allilma kuningannaks. Hades varastas
Poseidoni naine oli merenümf Amphitrite. Poseionil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolevustega. Enamik Poseidoni lapsi pärisid oma isa ägeda iseloomu. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Dementer oli maajumalanna, eriti taimestiku ja maa viljakuse jumalanna. Dementer oli pühendunud, hoolitsev ema, ja kõige tähtsam lugu tema mütoloogias puudutab tema suhet tütrega. Zeusi ja Dementeri suhtest sündis tütar Persephone. Kui tütar oli veel väga noor lubas Zeus ta Dementeri teadmata allilma valitsejale Hadesele naiseks. Aastaid hiljem kui Persephone aasal lilli korjas, lõhenes maa ja Hades sõitis üles kaarikus, mida vedasid mustad hobused, ning röövis neiu. Dementer oli lohutamatu ja hakkas põleva tõrvikuga tütart maa pealt otsima.Ta keeldus söömast ja pesemast, nagu ka Persephone, kes igatses maa peale tagasi. Dementer jõuab oma otsingutega päikesejumala Heliose juurde, kes
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna
10. Artemis Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. 11. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. 12. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal. (ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene). Tema auks korraldati palju pidustusi ja samuti on ta tihedalt seotud teatrikunstiga. Hermes teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma Demeter viljakuse ja viljajumalanna (peale Persephone röövimist lahkus jumalate hulgast) Persephone Demeteri tütar, Hadese naine. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva.
Herat kujutati tihti väga armukadedana, kes kiusas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi. Sümboliteks: granaatõun ja paabulind Poseidon- Zeusi vend ning torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal. Sümbolid: maavärinad, torme tekitav kolmhark. Hades- Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. Tema nimega tähistati allmaailma. Demeter- Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Demeteril ja Zeusil oli tütar Persephone, kelle Zeus oli oma vennale Hadesele naiseks lubanud ning kui Hades oli oma naisele järele tulnud ning ära viinud, sai Demeter sellest teada ja oli nii nördinud, et vili hakkas närbuma. Selle peale oli Zeus sunnitud Demeterilt lepitust paluma ning Persephone naasis ema juurde, kuid pool aastat peab ta ikkagi veetma allmaailma emandana Hadese juures ning teise poole aastast saab ta viibida ema juures. Ares- Julm sõjajumal ja sõdurite kaitsja. Hera ja Zeusi poeg
Athena Demeter Apollon Zeus Rooma mütoloogias Jupiter peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Titaanide Kronose ja Rhea poeg Pärast oma isa Kronose kukutamist, jagas maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Maailma jagamisel sai Zeus valitsemiseks taeva. Hades Rooma mütoloogias Pluuto Zeusi vend, Kronose ja Rhea poeg Allmaailmajumal Surnute valitseja Hadese naine allmaailmas on Persephone, maajumala Demetri tütar. Persephone on lubatud kord aastas maa peale, kevadel, oma emale külla. Maailma jagamisel sai valitsemiseks allmaailma. Hera Hera oli rooma mütoloogias Juno Zeusi naine ja õde Taeva- ja abielujumalanna Poseidon Rooma mütoloogia Neptunus Zeusi vend Merejumal Maailma jaotamisel sai valitsemiseks mere Hestia Rooma mütoloogias Vesta Zeusi õde
tähendas ladina keeles rikas. Hadesele kuulus kiiver, mis muudab selle kandja nähtamatuks. Harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Olüposesse või maapealsesse polnud ta . oodatud. Pluto röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Vendadega liisku tõmmates jäi temale allilm ja surnute valitsemine. Teda nimetatakse ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli küll sunrujumal, aga mitte surm ise. Teda kutsuti erinevate rahvuste poolt erinevalt. Kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks.
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse ka...
jumalatest kõige rohkem. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Dionysos Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla Olümpose mäe asemel maa peal, rännates ringi kummalistest, kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga. Demeter Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Oli Zeusiga tütar Persephone, kes lubas tütre vennale Hadesele, see ta ära röövis. Demeter jäi kurvaks, ning vili närbus. Ning siis Zeus oli sunnitud lepitust paluma ja Persephone sai ema juurde tagasi.
kütiks. f. Artemis ja Initsiatsioonirituaalid: Triklaria, Brauronia (Iphigeneia), Orthia. 22. Hekate. a. Nõidus. Harrastas musta maagiat ja suhtles vaimudega b. Seos Artemise, kuu ja surmaga. i. Artemise kaaslanna jahil ii. Hilisemas mütoloogias kujutatakse kuujumalannana, kes ilmus kolmepealisena lõvi, hobuse ja koera peaga. 23. Demeter ja Persephone. a. Demeteri kuju ja funktsioonid. b. Homerose hümn Demeterile. c. Persephone ja Hades; kreeklaste ettekujutused surmajärgsusest. i. Ehkki kreeklased nimetasid Hadest mitte tema pärisnimega, kartes õnnetust, ei peetud allilma põrgulikuks kohaks. Hades ei piinanud tavaliselt oma riigi asukaid. Kurjategijaid karistasid erinnüsed. Hermes
Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus)
Jumalad 12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid
Jumalate töö. Hade s Teistenimedega kutsuti teda: Aides, Pluto, Orcus jne. Tal oli palju hüüdnimesid. Vanemateks olid tal Chronus ja Rhea. Õed-vennad: Heista, Demeter, Hera, Poseidon ja Zeus . Abikaasks oli Persephone, kellest sai allilma valitsejanna. Tal polnud ühtegi last. Sümboliteks on musta värvi loomad, vanker nelja musta hobusega, Isiksuselt oli Hades üsna vaikne ja mitte armuline. Välimuselt oli Hades lihaseline ja habemega, nagu eelmise põlvkonna jumalad, tihtipeale on kutsutud teda kui "Dark Zeus", kuna meenutabvälimuselt Zeusi, kuid tumedamate juustega. Phaeton. Elas maa peal koos oma ema Klymenaga. Isa oli päiksejumal Helios. Polnud erilisi võimeid.
Birgit Vislapuu Hardi Kõlli 10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaan...
olema, nõnda juhtus ka Meleagrosega. Sääraste omaduste tõttu hinnati neid Kreekas kultuslikult mitmel pool. Selle kohta annavad tõestust rohked raidkirjad ja muud mälestusmärgid. Ehkki moirade valikud näisid karmid ja ootamatud, ei seatud neid siiski kahtluse alla ning nendega lepiti. Ent suur laulik Orpheus ei aktsepteerinud oma armastatud Eurydike äkilist kaotust ning otsustas ta Hadesest ära tuua. Persephone, allilma kuninganna, oli Orpheuse kurvast laulust niivõrd liigutada, et andis viimasele võimaluse koos kallimaga tagasi pöörduda juhul kui mees Hadesest lahkudes tagasi ei vaata. Siiras armastus ja igatsus ning painav 2 Kristjan Vahtla
härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid danae kambrisse kullavihmaga ning selle tagajärjel sündis ilmale Perseus.Danae isa ,nähes,et
jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele. Persephone järel ning 5 röövis Helena. 6
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud: · Millal asutati Rooma linn? 753. eKr · Millal võeti vastu ristiusk? 395 ristiusust saab Rooma riigiusk
Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms
4 Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Styxi nimel. Ent allmaailm oli ka maa-aune riik, millest maa aastast aastasse aina uut viljakusjõudu ammutab. Hadese naiseks oli allmaailma jumalanna Persephone. Hades röövis Persephone kui too pahaaimamatult lilli noppis. Kuigi Zeus püüdis tütre ema aidata ja tütart allmaailmast ära tuua siis Hades tuli Zeusile vaid niipalju vastu, et kaks kolmandiku aastast lubas naisel maapeal olla. Ühe kolmandiku pidi aga allmaailmas veetma- sellel ajal maa peal taimestik puhkas. Kreeklased on egiptlastelt üle võtnud müüdi, mille kohaselt mõistetakse surnute üle enne allmaailma või taevasse saatmist, kohut
Charoni päev On järjekordne samanäoline päev, miski pole muutunud. Hinged tulevad ja lähevad ja mina aerutan. Käed on juba ammu rakkus, ei jõua enam. Siiski ei ole mul valikut. Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid. Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa Demeteri. Ja on ammuteada fakt, et jumalad armastavad klatsi ja tagarääkimist. Ma olen kindel, et vaid hetk peale seda, kui Demeter saab teada mu otsusest on sellest teadlik ka kogu panteon. Siis ei oleks mul võimalik enam kusagil töötada, jääksin kõigi naerualuseks. Ka maapealsetele leviks jutud. Ma tean küll, et mitmed jumalikud tegelased on intiimsetes suhetes maiste inimestega ja neil on ka lapsi. Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või t...
abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste mõtteviis keskendus inimestele. Nad lähtusid mõttest, et nähtamatu
Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala H...
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
VANA-KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreekast on originaalteoseid säilinud väga vähe. Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmse...
mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Iginoor Adonis Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia Priapos Hermaphroditos Aphrodite ja kunst Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid skulptuure, vaasimaale ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse
ALLMAAILM Valitsejad Ülesehitus Valvurid / teenindajad Asukoht Surnute riiki valitses Ho m erose järgi on allil m hämar, varjuline Väravat valvab Kerberos, Tartaros ja Erebos üks kaheteistkümnest paik , varjude riik. Seal pole midagi kol m e pea ja draakonisabaga on mõnede müütide suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad; Hades o ma naise nii võib ni m etada sarnaneb hägusa hinged, kuid välja mitte Tartaros on sügavam kuninganna unenäoga. Hilise mad poeedid kujutavad kedagi. Pärast sisene mist tuleb osa, Maa poegade Persephone ga. Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos ...
Välk tabas Semelet, kes oli juba viljastatud ning ta suri. Zeus ei saanud lasta oma pojal hukkuda ning päästis loote ja õmbles selle oma reie sisse, kus ta kandis Dionysost tolle ilmaletulekuni. Hera ei saanud ikkagi rahu, vaid andis vastsündinud lapse Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde Nysasse. Nümfid kasvatasid Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning allilmavalitsejanna Persephone. Hera ajas armukadedushoos titaanid Dionysost tükkideks rebima, Zeus proovis titaane eemale peletada piksenooltega, kuid jäi hiljaks ning päästa suudeti vaid Dionysose süda. Selle päästjaks loetakse erinevates versioonides Athenat, Rhea, või Demeterit. Zeus lõi südamest Semele üsasse uue loote. Mõnede lugude järgi pidi Semele selleks lapse südame ära sööma. Mõlema loo järgi on Dionysos ,,kahekordselt sündinu", see viitab, et ta kuulub nii allilma, kui ka maisesse ellu
Poseidon. Vee jumal. Poseidon Üks peamisi Olympia jumalate on mere jumal Poseidon, poja Kronose ja Reja, vend Zeus ja Hades, kellega ta jagas maailma valitseda. Esimesed esindatuse Poseidon on seotud maa viljakusega alkoholiga niiskust, nii nime Poseidon võib mõista oma Doric vormi "abikaasa maa" nimetavas käändes (Poseidon Kretschmer) (Poteidan) Teisest küljest vana indoeuroopa Poseidon on seotud viljakuse zoo deemon, rääkimine kuju hobune või härg, ja seega lähedasele teeniva ammendamatu vägi subsurface ja seetõttu veega element. Seega nime kehastus Poseidon vaata sisuliselt viljakandmist vedelikku, mis on väljendatud külmutatud kujul rituaalse ravi, "isand vetes."Poteidan pinnalaust: potei "Issand" on vokatiivis ja omadussõna daon, "vesi", "vesi" on vokatiivis saadud indoeuroopa tüvi da-, Danu-, juhtides ...
4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar.Zeus lubas ta oma vennale Hadesele naiseks.Aastaaegade vahetaja. Artemis Apolloni kaksikõde.Jahijumalanna, elava looduse, eriti metsloomade, kaitsja. Ares julm ja väaeuväärne sõjajumal.Hera ja Zeusi poeg. Athena relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna. Zeusi tütar, ema puudus. Hephaistos lonkur tulejumal, jumalate sepp.Arese vend. Apollon kuldjuukseline noormees
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
Jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Tema isa oli Zeus. Oli loomade valitsejanna ning parim kütt jumalate hulgas. Sümboliteks olid vibu ja nool. Artemis vastutas naiste surma eest, ta oli väga ohtlik ja metsik jumalanna. Kõik püüdsid talle headmeelt valmistada ning ohverdasid talle loomi. HADES Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Poseidoni vend. Allilma valitseja, tema sümboliks on granaatõun. Abikaasa Persephone, kelle ta röövis oma surnuteriiki. Teda tuntakse ka nime 'Pluto' või 'Pluton' all (Vana-Rooma mütoloogia). Allilma väravates valvas Kerboros, Hadese kolmepealine koer. PALLAS-ATEENA Hariduse- ja tarkusejumalanna, samuti kudumisejumalanna. Kannab alati rinnakilpi ja harjaga kiivrit. Sündis Zeusi peast, Zeus pidas teda oma lemmiklapseks. Tal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta said jagada surelikele, nagu ka nooruslikku välimust.
" Elus on olukordi, mida raha ei suuda mõjutada. Võtkem näiteks ema-lapse vahelise armastuse, mis on omakasupüüdmatu ja iseenesestmõistetav ning paneb tugeva aluse meie liigi säilimisele. Siin tuleb välja asjaolu, et armastus on bioloogiline nähtus, mis on meie instinktides. Me ei saa kätega katsuda armastust, kuid me kõik oleme armastuse viljad. Tõelist emaarmastust kohtasime me näiteks kreeka mütoloogias Demeteri loo näol, kui Hades viis Persephone oma allmaailma kuningannaks. Samuti rääkis raamat ,,Jumalaema kirik Pariisis" meile südantlõhestava ja õpetliku loo Gudulest ja tema saatusest. Vabariigi President lausus oma hiljutises kõnes järgmised sõnad: ,,Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel." Meie ühise armastuse ja hoolimise toel. Mitte raha toel. Raha on
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
Inimeste seas pole teda kunagi nähtud, sest kannab kiivrit, mis muudab enda kandja nähtamatuks. Isegi kui ta käib inimeste hulgas, jääb temast maha ainult uduvine. Hades on ka rikkuse jumal, sest valitses kõike, mis jäi allapoole maapinda. Sinna alla kuulusid ka maavarad. Harva lahkus ta oma pimetuseriigist, sest Olümposele ega maapealsusesse polnud ta oodatud. Tundes üksindust allilmas, tuli ta maa peale ja röövis endale naise, Zeusi ja Demeteri tütre, Persephone, kes oli sellest ajast saati vanakreeka mütoloogias surnute-, allilma- ja ka viljakusjumalanna. Joonis 2. Hades (http://www.comicvine.com/profile/shootingnova/blog/hades-respect- thread/99878/) 5 1.3 Styx Jõgi, mis on tuntud nime all Styx, paistab elavale surelikule kui meri. Sinna viib tee mürgiste jugapuude varjus, mida valvavad hiljuti surnute vaimud. Jõe üks põhielemente on paks udu, mis lasub paksu ühtlase kihina üle vee
visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise pärast Hades (Pluto) Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli halastamatu, järeleandmadtu kuid õiglane jumal. Usuti, et tema kiiver andis talle nähtamatuse. Kõige kuulsam lugu hadesest on, kui too omale maa pealt kuninganna varastas. Nimelt võttis Hades oma sõjavankriga kaasa põllumajanduse jumalanna tütre Persephone. 4. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiajastul ? Tee kokkuvõte. Peale Aleksander Suure surma jagunes riik kolmeks: Seleuutide riik, Makedoonia, Egiptus. Peale sõda tuli suur väljaränne Euroopast Lähis Idasse, tänu millele sai vahemere idaosa omale kreekapärase ilme. Valitsema asusid monarhid, monarhil oli täielik võim, enam ei olnud võimalik liisu teel valitsejaks saada. Sõjavägi koosnes vaid palgasõduritest ning laienes orjandus
Nemad otsustavad kuhu allmaailma ossa hinged saadetakse.Halvad hinged läkitatakse igavesse piina ja head hinged õndsuse paika,mida kutsutakse Elysioni väljaks. Allilmas elasid veel: 1.Erinnüsed kurjategijate karistajad,kes olid halastamatud,kuid õiglased ja esinesid tavaliselt kolmikuna:Tisiphone,Megaira ja Alekto 2.Hypnos unejumal 3.Thanatos surmajumal 4.Eurydike Hadese abikaasa Roomas kutsutakse Hadest Plutoks. Hades röövib Persephone Hestia Hestia on Kronose ja Rhea tütar.Ta on neitsilik kodukolde jumalanna,kelle jaoks oli kodukolle kultusepaigaks, kus ohverdati talle osa toidust.Ühtlasi peeti teda ka riigikolde jumalannaks. Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle,kus põles igavene tuli.Kui kuskil rajati koloonia,siis viisid kolonistid sütt kodulinna koldest uue linna koldesse,et sealgi süüdata igavene tuli Hestia auks.roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat,keda kutsuti Vesta neitsideks.
Poseidoni tunnuseks oli kolmhark. Ta elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maamärinaid ja torme. Poseidon oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik. Ta oli väga äkiline. Ta jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal silma oli välja torganud. Tema sümbolik oli kolmhark. Hades (Pluto) Zeusi vend. Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus. Ta oli allmaailma ja surnute jumal. Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt. Kuna Persephone oli Dementeri tütar, siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minna ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persephone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Hadese nimi tähistas ka kogu surnuteriiki, allmaailma. Hestia (Vesta) Koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
õde. Põllutööjumalanna viljapeadega pärg põllumajandust; otsib oma tütart Perse phone't (muudab end surelikuks). Hades Pluto(n) Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Nähtamatuks tegev Röövis Persephone Hadese vend. Surnuteriigi võlumüts, skepter, lillenoppimise ajal ja valitseja. küllusesarv. võttis endale naiseks. Pool aastat taimed puhkavad. Hephaistos Vulcanos Zeusi ja Hera poeg
Pelgulinna Gümnaasium Kreeka jumal - Zeus Kokkuvõte Katre Kasemets 6.C klass Tallinn 2014 Kasutatud kirjandus : · http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka- jumalad · http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus · lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.zeus Zeusi sünd ja lapsepõlv Zeusi vanemad on titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksen...
Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Pallas Minerva Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, teda kutsuti ka Athena tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalannaks, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Phoibos Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas...
sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
