Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast. Kõrgaeg 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta mõningaid olulisi estofiile! Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11
,,Teataja". Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust. Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt
1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas. Nimi Ettevõtmised Vaated Johann Voldemar Jannsen Perno ja Eesti Postimees, I üldlaulupeo Mõõdukas, ettevaatlik, saksasõbralik, organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli tänapäevase Eesti hümni sõnad, Eesti suhteliselt kirikumeelne. Põllumeeste Seltsi president, koos tütre
keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe
EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle. Andra Lepper 11B Carl Robert Jakobsoni välja antud ,,Sakala" võitles rahva õigluse eest. Samuti said ajalehes sõna võtta Eesti tolleaegsed kirjanikud.
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see...
Ta virgutas eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele. Ta pidas vajalikuks, et ka haritud ja paremale järjele jõudnud eestlased oma rahvusele truuks jääksid. Arvan ka, et tema ja tema ajalehe edule aitas kaasa eelkõige see, et ta kasutas oma ajalehtedes ja kõnedes rahvuslikku jutustamislaadi. Ta suutis kõige raskemad ja keerukamad sõnumid edasi anda muhedas vestestiilis, lugeja tasemega kohanedes. Ilma Perno Postimeheta ja ilma Jannsenita ei teaks me vahest seniajani, et eestlased oleme! Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.html
koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neist on olnud saksa ajaviitekirjaniku W.O. von Horni õpetliku sisuga teoste mugandused. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht", ilmus Jannseni eestvedamisel Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, so kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...
agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Millist ajavahemikku nimetame ärkamisajaks? Millised sündmused toimusid ja kes olid sellega seotud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Tähtsamad daatumid: 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1861 – maltsvetlaste minek Krimmi 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1864, 21. november – J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 – laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbenetud oma kõlada? päritolu. K.J.Peterson Vastupidi, oldi selle üle uhke! Maarahvas 19.sajandi keskel ei teadvustanud eestlased end veel ühtse rahvuse -eestlastena. Enamik eestlasi elas endiselt maal, seega kutsuti end maarahvaks. Tere, armas eesti rahvas! *1857.a. asutati Pärnus ajaleht Perno Postimees. *Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakir - jandus *Kirjutati kõigest, mis Eestimaal ja laias ilmas sünnib. *Eestlasi kutsuti üles saama tublimaks ja targemaks kui seni. *Eestlane pidi häbenema seda, et ta rumal on, mitte aga seda, et on eestlane. Johann Voldemar Jannsen 1819 Vändra - 1890 Tartu Tema toimetatud eestikeelsed ajalehed aitasid kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. J.V
Millal see ilmuma hakkas? Esmene eestikeelne ajakiri oli «Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme Rahvusliku ärkamisaja võib paigutada 19. sajandi keskpaika, mil kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esi...
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsi...
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) sündis 16.mail 1819.aastal Vana- Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg, kellele pandi nimeks Jaan. Vabanime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Jannseni isapoolsete esivanemate liinis pärandati möldriamet põlvest põlve : seda pidasid Vändra lähedal Suurejõel juba vaarisa Jaan ja vanaisa Juhan. Jannseni ema, kangur Agnese tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurtek...
luuletust´´. Kroonika ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras. Katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat. Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Loo tegelik tähendus selgub valmi lõpus olevast õpetusest. Eestlane saab eestlaseks Ajavahemikku 1850-1885 nimetatakse Eesti ajaloos ärkamisajaks. Aastal 1857 hakkas ilmuma ajaleht Perno Postimees. Seitse aastat hiljem tuli välja ajaleht Eesti Postimees. 1862. aastal avaldati ,,Kalevipoja´´ rahvaväljaanne. Kolm aastat hiljem asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine´´. Aastal 1869 toimus esimene eesti laulupidu Tartus. Aasta hiljem pidas Carl Robert Jakobson ,,Kolm isamaa kõnet´´. 1878. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Carl Robert Jakobson (1841-1882), Johann Voldemar Jannsen
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Isamaaline kõne Austatud kuulajad! Mina olen Johann Voldemar Jannsen, ajalehe Perno Postimees väljaandja ning kõnelen teile täna pisut meie kodumaast, rahvast ning tulevikulootustest. Meie, eestlased, oleme väike rahvas. Ütlen justnimelt eestlased, sest üks rahvas ja ühtehoiduvus on just riigi alustalad. Tean, et see kõlab harjumatuna, kuid leian et oleks aeg seda teha. Meil ei ole kasu saarlastest, mulkidest, tallinlastest jne. Kasu on meil ühtsest eesti rahvast! Hoidkem kokku, austagem oma naabreid ning tegutsegem koos- kõik maakonnad!
Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms)
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lah...
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaali...
Rahvuslik ärkamine Eestis Eeslaste rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse Aleksander II valitsemise ajal 1860-ndatel. Eestlaste rahvusliku ärkamise tingimused olid: eesti kirjakeele olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahv...
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed oli...
pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva"
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitu...
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst. Reinvaldi luuleloomingu kandvaks hoovuseks on patriotism, paljud ta luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele. Kirgliku kirikuvastasena ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilo...
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
