.............35 KASUTATUD KIRJANDUSE NIMEKIRI...............................................................40 RESÜMEE...................................................................................................... 41 2 KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE Lasti liik ja nimetus - toornafta Lasti (kauba) pakend/taara - Lasti (kauba) kogus aastas - 2 000 000 t Tootmise perioodilisus - AASTARINGSELT Tarbimise perioodilisus - AASTARINGSELT Müüja/kaubasaatja riik ja/või asukoht - Venemaa Ostja/kaubasaaja riik ja/või asukoht - Euroopa Lastimissadamad (kui ette antud)- Primorsk Lossimissadamad (kui ette antud)- Rotterdam Vahesadamad (kui ette antud) - Muud lähteandmed Ballastreis 17% 3 SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tä...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam
töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusreziimi nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse päevikusse sissekanne. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral;
Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. 2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusreziimi muutmise korral;
...............14 Sissejuhatus Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. 2 1. Päikeseenergia kasutamine Päikeseenergia kasutamise all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist soojusenergia või elektrienergia tootmiseks. Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: geograafilisest asukohast ning kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %).
Ta kuulub vääris m et allide hulka. Arvatavasti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tundm a õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev a d IVIII aastatuhand e st enn e m ei e ajaarva mi st. Hõb e d at kasutati vana sti ka joodis e n a ning tema st tehti pe e gl eid. Hõbe. Argentum. Ag Hõb e on perioodiliste ele m e ntid e perioodilisus s ü st e e m i 11. rühma ehk IBrühm a ele m e nt. Ühend ei s hõb e d a oksüd atsio onia st e I. LEIDUMINE: Hõb e on loodu s e s väh el evinud ele m e nt, siiski on se d a umb e s 20 korda rohk e m kui kulda. Hõb e d at leidub nii eh e d alt kui ka ühenditena 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat
võrratusi; Rakendusülesandei 8) kasutab eksponent- ja d eksponent- ja logaritmfunktsioone reaalse elu logaritmvõrrandite nähtusi modelleerides ning kohta. Eksponent- uurides. ja logaritmvõrratus. Funktsiooni Õpilane: Füüsika Funktsiooni piirväärtus perioodilisus. 1) selgitab funktsiooni trigonomeetrili ja tuletis Siinus-, koosinus- perioodilisuse mõistet ning siinus-, sed ja koosinus- ja tangensfunktsiooni funktsioonid ja tangensfunktsiooni mõistet; vahelduvvool. graafik ning 2) joonestab siinus-, koosinus- ja Tuletise omadused
perekonnanimi ning allkiri; * sõiduki valvega hoiukohta paigutanud isiku nimi, aadress ja telefoninumber ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanimi * hoiukoha aadress, kuhu sõiduk paigutati * akti koostamise kuupäev ja kellaaeg * hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu * sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri. (LS § 92 lg 7) 9. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli perioodilisus ja teostaja, sõltuvalt mootorsõiduki kategooriatest. Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. (LS § 101 lg 3) Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine:
d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport, kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu; transpordiharu; transpordisüsteem (s
-) nool elektron; kast orbitaal; noolega kast osaliselt täitundu orbitaal; nooltega kast elektronpaariga täitunud orbitaal. * Üht tüüpi (võrdse energiaga) orbitaalide täitumisel paigutub kõigepealt igale orbitaalile üks elektron ja alles siis teine. * Ruutskeem koostatakse elektronvalemi alusel. -) Si14/2)8)4); Li3/2)1); Sc21/2)8)9)2) -) Si14/1s22s22p63s13p3; Li3/1s22s1; Sc21/1s22s22p63s23p64s23d1 Perioodilisus tabel * Keemiline element kinda tuumalaenguga aatomite liik. * Prootonite arv tuumas (tuumalaeng Z) määrab elementi järjenumbri ehk aatominumbri. * Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järjekorras. * Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element.
Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
mai.08 7 11,91 9,88 juuni.08 20 11,55 9,02 juuli.08 12 10,55 12,31 aug.08 10 #N/A 12,22 sept.08 14 #N/A 11,55 okt.08 13 #N/A 12,29 nov.08 14 #N/A 12,50 dets.08 5 #N/A 12,95 Moving Average Uurides lahutuste arvu muutust, on näha et 500 esineb perioodilisus perioodiga 7 kuud. 400 300 Column C Value 200 Column D 100 0 1 4 7 101316192225283134374043464952555861 Data Point Exponential Smoothing 600 400 Column C
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
Mittetäielik kajastamine Juhtkonna ebakorrektsed hinnangud Volitamata andmete sisestamine Ebapiisav aruandlus Ebapiisav kontroll 2/9/2015 Mai Takkis 19 Raamatupidamise filosoofilised alused EELDUSED ÜLDMETODOLOOGILISED MAJANDUSÜKSUS PÕHIMÕTTED JÄTKUVUS TÕENE JA AUS MONETAARSUS KAJASTAMINE PERIOODILISUS SISU ON TÄHTSAM KUI PRINTSIIBID VORM SOETUSMAKSUMUS ARUSAADAVUS EHK REALISEERIMINE MÕISTETAVUS TULUDE-KULUDE VASTAVUS AJAKOHASUS AVALIKUSTAMINE JÄRJEPIDEVUS JA PIIRANGUD KAASNEVAD EELISED> KULUD VÕRRELDAVUS (KULU-KASU VÕRDLUS) ASJAKOHASUS OLULISUS
annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse. Vabaparda märgistus Laevale määratakse vabaparras nii, et: · Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru · Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle · on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. · teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. · tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. TEHNILISELE JÄRELVALVELE KUULUVAD:
27. Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas lin = suuna pikkus 28. Mis on allotroopia? Kristallsüsteemi muutumine temperatuuri või rõhu mõjul. 29. Millised on kristallilised materjalid? aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 30. Millised ained on on monokristallilised? perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 31. Mis on omaduste anisotroopia? Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast 32. Mis on omaduste isotroopia? füüsikalised omadused ei sõltu kristallograafilisest suunast 33. Millest sõltub aine anisotroopsuse aste? sõltuvad kristallstruktuuri sümmeetriast ja suureneb struktuuri sümmeetria vähenemisega. 34. Millised on polükristallilised materjalid
▪ Mädanikku tekitavaid seenhaigusi esineb rohkem ▪ Puit on madalama kvaliteediga Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Looduslikule uuenemisele jäetakse alad, kus tingimused kasvukohale vastavate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.2 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad. Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua
Pisipakid – saadetis, mille kogukaal ei ületa 35kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit. - Turuga seotud tegurid: Veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus. Klienditeenindusega seotud tegurid: _ usaldus kliendisuhetes _ turu ulatus – võime osutada D2D (uksest ukseni); teenust, üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid _ kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis Klienditeenindustaseme näitajad: _ sagedus – transpordivahendi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne)
Lõhed rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km.
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused? - kerged, - keskmised , - rasked. 317-Mis on masinate tehnohoolduste eesmärk? Tehnohoolduste teostamise eesmärk on masinate töövõime säilitamine. 318-Nimetage üldistatud tehnohoolduste liigid. a) igavahetuseline TH b) sesoonne TH c) perioodilised TH-d 319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 töötundi -- päevane e. vahetuseline 50 töötundi -- nädalane 250 töötundi -- igakuine 500 töötundi -- iga kvartaliline 1000 töötundi -- pool-aastane 2000 töötundi -- aastane 3000 töötundi --kahe aastane 320-Mis on masinate remondi eesmärk? Remondi eesmärk on masina töövõime taastamine.
· Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED · Transpordiahelate loomine ja juhtimine. · Transpordi ladustamise protsesside tehnoloogilise ühtsuse tagamine.
suurenevad. Seega aatomist katioonide moodustamisel mõõdud vähenevad. 4.Kas kovalentne side on suunatud või ilma suunata? Ons uunatud side, millele on iseloomulik sideme suund ja nurk 5.Millised on võimalikud kristallstruktuuri variatsioonid monokliinses kristallsüsteemis? Lihtne- ja tsentreeritud monokliinsed elementaarrakud. 6.Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? 7.Millised ained on monokristallilised? Monokristallilid on kristallilised kehad, kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestauseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon? See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr
Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks. Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn).
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks keskmiselt 24 tundi ehk üks keskmine päikesepäev Maa pöörlemine tingib: 1 öö ja päeva vaheldumist – sellest tuleneb vastavalt poolkera valgustatusele perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temperatuuris jne 2 Maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub Maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes (keha) põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Seda nimetatakse Coriolise jõuks 3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. 30 Kuluarvestussüsteemi kasulikkus sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile; · Kulusid sisaldavate raportite ja analüüside ülesehituse sobivus ja sisukusest antud adressaadile; · Esitatavate raportite ja aruannete õigesti valitud perioodilisus ja esitamise tähtajad, mis jätaks juhtidele piisavalt aega otsustusprotsessiks. 31 Kuluobjekt · Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist).
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
Organellid on redutseerunud. Paiknevad sidekoes kollageensete kiudude ümber või nende läheduses. 5. Elastsete kiudude ehitus Elastsed kiud on põhiliselt elastiinist. Ebaühtlase jämedusega, hargnevad, moodustavad niitjaid struktuure. Mehaaniline vastupidavus väiksem, kui kollageensetel, kuid suuresti venitatavad. Elastiini toodetakse fibroblastides, kui monteeritakse rakuväliselt. EM – elastse kiu keskel paikeb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid, perioodilisus puudub. 6. Oligodendrotsüütide ehitus ja funktsioon Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid. Kesknärvisüsteemis moodustavad oligodendrotsüüdid e. lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina. Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. 7. Desmosoomid - ehitus, funktsioon Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid
peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks ikkagi piisav ujuvusvaru (määrab ära palju lasti, kütet, ballasti jne kokku võib peale võtta)peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud (vähendatud) lainetuses üleuhtumine. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud , kes oma kauba kaugele teele saatsid. Ka laevaomanikud , kui nad ise olid laevade juhid, mispuhul neid asi huvitas eluliselt, või kui nad ise
Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevakehade liikumist; et kaubelda maa ja selle viljadega, tuli osata mõõta ja arvutada. Kujunesid välja nende alade spetsialistid, preestrid ja kaupmehed.
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
kaitsta, tõstes osalemise atraktiivsust, st. luues olukorra, kus osalemisest, uuest teadmisest on kasu (selle kasu 1919- lehes ilmub sk elemente- reklaam, sotsiaalne, sõjaline sk, poliitiline propaganda, lobitöö. olemasolu võib pelgalt deklareerida). Konsensuspüüdlustele võib ohtlikuks saada ka uus teadmine, eriti kui 1933- 1.pr-agentuur- whitaker ja baxter see on ulatuslik või oluline. Kaitseks selle vastu on pidev kommu ja meedia perioodilisus. Kui 1934. loodi Eesti Riiklik Propagandatalitus-. Teadete andmine valitsuse, ta asutuste tegevuse kohta, riikliku ja meediaavalikkus satub mingil põhjusel kriisi (tsensuur, manipulatsiooni aste muutub liiga suureks), siis rahvusliku selgitustöö korraldamine, sots ühistöö. elustuvad avalikuse teised komponendid –üritusavalikkus ja encounter. Siin toimub sama, mis kuulujuttude Sk 1. Vabariigi ajal ühesuunaline ja ebasümmeetriline.
Milliseid muutused esinevad taimedel, millised loomadel? Talveuni Ebasoodsate tingimuste üle elamiseks aeglustatakse füsioloogilised protsessid ◦ Kehatemperatuur langeb ◦ Pulss aeglustub ◦ Ainevahetus aeglustub ◦ „Igiliikur“ – rasvavarude kasutamine Püsisoojased vs kõigusoojased Talveuni vs talveuinak Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada? Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne. Pikapäevataimed: hakkavad õitsema pärast pika päeva mõju, üle 12h päiksevalgust ◦ Õitsevad hiliskevadel või suvel ◦ Sojauba, puuvillapõõsas, hirss, riis, tubakas Lühipäevataimed: hakkavad õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦
a Numbriteks erikujulised märgid Informatsiooni salvestamiseks savitahvlid Süsteem koosnes kahest numbris 1 ja 10 Kümnendsüsteem/kahekümnendsüsteem Esimesed arvepidamise vahendid 2. Babüloonia ja Assüüria Umber 4000 aastat tagasi e. 2000 e.m.a. võeti üle Sumeri kuningriik koos kirja ja arvutussüsteemiga Raamatupidamise (arvepidamise) ja kaubandusliku arengu alustoed Esimene korrutustabel 2000 aastat e.m.a. Tabelid liitintressi arvutamiseks Aruannete koostamisel puudus perioodilisus Esimene teadaolev kaubandust ja arvepidamist reguleeriv seadus 18. saj. e.m.a Kehtestatud Babüloonia kuninga Hammurabi poolt Sisaldas sissejuhatust, 282 paragrahvi ja lõppsõna Kasumi mõiste Koodeksi järgi tuli saada kirjalik tõend tehingu osapoolte ja tunnistajate käest (ost, rent, laen, pantimine). Karistuseks hukkamine Seaduse jäädvustamise viis 3. Muistne Egiptus Sõnade ja arvude tähistamiseks kasutati hieroglüüfe Hieroglüüfkirjas kujunesid 3000-2500 e.m
tide aatomite vahel. N: leeisMe-llide ja halogeenide vahel ne ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O. madalatel temperatuuridel ja kõigetel rõhkudel, kui kaugused 2) Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisus süsteemiga. Na Na + +. Cl + Cl molekulide vahel on väiksemad. Reaalgaaside puhul kasutatakse | | Klassikalist aatomi mudelit täiendas N.Bohr piiratud rakendusega olekul võrrandeid, millest üks lihtsamaid on
Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest
kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni. Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel " 4 7, arukasel " 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak
tingimused maksete automaatseks sooritamiseks. Saab sooritada riigi puudutavad dokumendid. Avatud konto- kahe firma vaheline kauba tarkvara hankimine ja paigaldamine riist- ja tarkvarasüsteemi siseseid ja välismakseid. Lepingus näidatakse lepingu algus, esimese võlgu müük(firmade vaheline suur usaldus). igapäevane käivitamine ·töötajate väljaõppe korraldamine makse tähtaeg, maksete perioodilisus, makseaja rekvisiidid, Pankade valuutatehingud Panga rahvusvahelise tegevuse vormid: ·andmebaasi korraldamine ·häireolukordade lahendamine teenustasu, maksmikord, välismaksete korral valuuta 1)välisarvelduste osakaal kodumaal, mis on seotud korrespondent ·andmebaaside juurdepääsude määramine ·andmekaitse. Streteegilise konventeerimiskord jne
5 Kristallilised ained. ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O. vahel vabalt liik-st ekt-dest, mis mood-vad nn.elektrongaasi, mis täid Tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et 2) Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisus süsteemiga. kristallvõre ioonide vahelise ruumi ja tek-b kogu võret hõlmava osakeste liik-l puud-d vabadusastmed. Tüüpil-d tahked ained Klassikalist aatomi mudelit täiendas N.Bohr delokaliseeritud sideme. Ekt-de liik-se abil on seletatav met-de hea
Survega töödeldavad jagunevad termiliselt töödeldavateks ja mittetöödeldavateks. · Durallumiinium allumiiniumi ja vase (>5,5%) sulam, · Silumiin allumiiniumi ja räni (8-14%) sulam, · Kõik allumiiniumisulamid kaotavad 300ºC juures oma kõvaduse, · Allumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega tuleb islooerida niiskuse eest, galvaanielementide tekkimise värtimiseks, · Kvaasikristallid kristallid, millel puudub nende murtsites perioodilisus ning on kehvad elektri- ja soojusjuhid. (Allumiiniumi ja mangaani sulam kiirel jahutamisel) Heterogeensed süsteemid: Kolloidlahused lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad. Suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem üks aine on ühtlaselt jaotunud teises. Suspensioonid tahke aine pihustunud vedelikus. Emulsioonid üks vedelik teises. GAAS VEDELIK TAHKE
kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv). Valimisringkond- territoriaalne üksus, kus toimub kandideerimine ja mille põhjal selgitatakse valimistulemused (palju kohti üks kandidaat sai). Eestis on 12 vrk-da. Kandideerimine Riigikogu valimine: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide ringkonnanimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (125 isikut).
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
317-Mis on masinate tehnohoolduste eesmärk?Masinate töövõime säilitamiseks ja võimalike tõrgete vältimiseks normatiivse tööea vältel kehtestavad tootjad meetmete kompleksid, mida tuleb kindlate töötundide järel sooritada. Selliseid komplekse nimetatakse tehnohooldusteks 318-Nimetage üldistatud tehnohoolduste liigid. a) igavahetuseline TH; b) sesoonne TH; c) perioodilised TH-d. 319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 töötundi -- päevane e. vahetuseline; 50 töötundi -- nädalane;250 töötundi -- igakuine; 500 töötundi -- iga kvartaliline; 1000 töötundi -- pool-aastane; 2000 töötundi -- aastane; 3000 töötundi --kahe aastane. 320-Mis on masinate remondi eesmärk? Operatsioone, mille käigus taastatakse masina või tema üksikute agregaatide töövõime nende asendamise teel uutega, nimetatakse remondiks. 321-Millised on kaasaegsete masinate remondi liigid? a) jooksev remont; b) avariiremont e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
