Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid
Kubism 2. Kes rajasid kubismi? Kust nad said oma eeskujud? P. Picasso ja G. Braque võtsid eeskujuks Cézanne looming. 3. Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorusajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Joonistusõpetaja pojana tutvus varakult erinevate tehnikatega, ta äratas tähelepanu juba noorena. 4. Millist teost peetakse kubismi esikteoseks? ,,Avignoni neiud" P. Picasso 5. Mida ja kuidas kujutati ,,analüütilise kubismi" teostel? Milliseid värvitoone kasutati? Looduslik motiiv säilis, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja eriti natüürmortidel nõud ja muusikariistad. Samas side loodusega järjest vähenes
Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. Kokkuvõte Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. Bakterid on eeltuumsed, seega neil puudub rakutuum. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta.
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust ja keskendus neile pikaajaliselt.
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5. Nimeta 3 suhte püsimajäämiseks vajaminevat tegurit. -tarkus -kannatlikkus -tahe 6. Nimeta mehe ja naise esmased vajadused suhetes. MEES: NAINE:
aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Fenoloogilised aastaajad sõltuvad kohast niivõrd, et isegi väikese Eesti piires võime eristada üsna mitut fenoloogiliselt erinevat piirkonda.
Barokk Pt 17 ja 18 Ül 3. Koosta tööleht 17 saj. iseloomustus Euroopa 17. sajandil elas läbi mitmeid sõjalisi ja kannatusrohkeid perioode. Geograafiliste avastuste tõttu elavnes kultuurielu ning toimus suur areng teaduse ja folosoofia arengul. Olulie isik oli Galileo Galilei, kes itaalia teadlasena tõestas esimesena heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria, mis avardas maailmapilti ja võis mõjuda kunstide arengule. Barokk-kunsti tellis põhiliselt kirik, sest vastureforamtsiooni tõttu sooviti, et kunst sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Kirik kasutas meelte ja tunnete mõjutamist läbi
palju vihma ja on aasta ringi palav. · Vihmametsad on maailma looduse väga olulised, neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maailma kliimat. Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud
19.Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? 20.Miks ei ole elu tärkamine Maal praegu võimalik? 21.Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Milleri katsed vastuse ning millistele mitte? 22.Esitage poolt- ja vastu väiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhiline. 23.Kuidas seletas Lamarck organismide omaduste ostarbekohasust? 24.Mida tähendab Darwini järgi olelusvõitlus? 25.Mis on tingitud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid perioode? Tooge näiteid aegkondadest. 26.Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua teadusliku evolutsiooniteooria? Mõisted: Aegkond Evolutsiooniteooria Kunstlik valik Mandunud elund RNA-maailm Bioloogiline evolutsioon Feneetiline Kambriumiplahvatus Palentoloogia Olelusvõitlus Eoon Fossiil Ribosüüm Pseudogeen Ajastu Evolutsioon Geokronoloogia Looduslik valik Keemiline evolutsioon Pseudogeen
Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka
Alla on märgitud siniste kastikestega ka jääajad. Graafikul joonistub välja ilus kõver, mis näitab meile nelja suuremat sooja- ja nelja külmaperioodi. Millest üks kestab veel siiamaani. On esinenud praegusest palju soojemaid aegu, kus ka poolustel ulatuvad aastased temperatuurid üle 10°C.[8] Joonis Fanerosoikumi kliimamuutused [7] Praegune Maa keskmine temperatuur on kuskil 14°C. Sellest on olnud külmemaid perioode, aga enamus neist on siiski olnud palju soojem kui praegu. Need jääaega tähistavad kastikesed näitavad perioodi, kui Maal on olnud poolustel liustikud(tegelikkuses on eristatavad mitu erinevat jääaega). Selles mõttes võib meie kliima soojenemine tähistada hoopis algus sellele, et kliima hakkab oma normaalsesse seisu tagasi suunduma.[7] Enne Fanerosoikumi perioodi oli Maal olnud veel külmemaid perioode, kus Maa on pea üleni jääga kaetud (Snowball theory Lumepalli teooria)
Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus õpimotivatsioon hajub ning tulemused halvenevad. Lihtne on süüd näha kõrvaltegureis, nt. ebameeldiv keskkond, halb ilm, ebakompetentsed õpetajad. Selline vaatevinkel aitab end raskes olukorras ehk paremini tunda, kuid kui tegu on isiklike kohustustega nagu toodud näites, tuleks otsida tekkinud olukorra põhjuseid eelkõige endast. Pole keeruline võtta hetk järelemõtlemise aega, mõistmaks, mida
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga
Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajaliiget. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti motoks oli:" "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused,
kontoris, tänaval, maanteel jm. Oma töös kasutab patrullpolitseinik erivahendeid, relvi, sidevahendeid ja andmebaase ning juhib alarmsõidukit. Peale töövahendite tagatakse ka tööriietus ning vajaduse korral erirõivad. · Töö on vahetustega ning töötada tuleb nii päeval kui ka öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva. · Töö on huvitav ning nõuab palju suhtlemist.Tuleb ette ka rutiinseid ootamise ja valvesoleku perioode, ent alati peab olema valmis reageerima, kui tekib ootamatu või ohtlik olukord
Terve keskaja vältel oli portselani valimistamine väljaspool Hiinat tundmatu. Riigi arhitektuuri iseloomulikud jooned vallandusid ülespoole kaarduvate katuseservadega, mida nimetatakse pagootideks. Väga oluline leiutis Hiinas oli paber. Hiinlased olid ka esimesed, kes võtsid kasutusele trükikunsti. 8. sajandil hakati ka välja andma esimesi ajalehti ning nendes teatati keisri korraldusi alluvatele. Kuni 20. sajandini valitses Hiinat läbivalt keiser, kuigi oli ka nõrgemaid perioode, kuid keiserlik valitsus ei taandunud. Nüüdseks on Hiina Rahvavabariik, mis on kommunistlike poliitiliste korraldustega riik. Eelkõige juhib Hiina maailma oma tööstustoodangu ja majanduskasvuga, olles esimeste riikide seas pingereas. Hiina on suuresti ekspordikaubandusega tegelev riik, mis on peamine raha allikas. Enamus rõhk langeb seega tööstusele. Lisaks pole Hiina kaotanud oma laste harimist. Paljud vaeste pere lapsed käivad suurtehastes tööl ning inimesed seal on üldiselt
Mida ma elus hindan? Essee Kõik me oleme erinevad - kes väärtustab perekonda, kes haridust, kes raha. Alljärgnevalt püüan panna kirja mõned enda jaoks olulisemad pidepunktid, mis minu elus on olulisel kohal Kõige enam väärtustan ma perekonda. Mul on väga vedanud, kuna mind on õnnistatud mehe ja kahe imetoreda lapsega. Minu elus on olnud palju erinevaid perioode ning olen tõesti õnnelik, et olen tänasel päeval sellises punktis, kus mul on kodu ja oma väike pere, kes on minu jaoks asendamatu ja vastupidi. Kõige tähtsam on tervis. Terved inimesed ei oska seda kahjuks hinnata ja kiputakse iga pisiasja puhul hädaldama, kuigi võiks mõelda, kuidas saavad igapäevaselt hakkama kurdid, pimedad ja muude erivajadustega inimesed? Mina olen õnnelik, et näen, kuulen, mu käed ja jalad on terved ning saan vajadusel ka teisi inimesi aidata.
4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamängudest
Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või neil on lihtsalt igav. Täiskasvanud
Väljas on ju talv ning maad katab lumi. See ongi üks põhiviga, mida inimesed teevad. Ei tohi segamini ajada ilma ja kliimat. Kliima kõige tähtsamad mõjutavad tegurid on päikesekiirgus, Maa kaugus päikesest, Maa telje kalle. Nende kõrval on ka arvukalt teisi tegureid, näiteks atmosfääri koostis ja muud. Miks siiski nimetame praegust kliima olukorda golbaalseks soojenemiseks? Kliima on ju alati muutunud. On olnud praegusest tunduvalt kuumemaid kui ka külmemaid perioode. Probleem seisneb tegelikult selles, et meie teadmise kohaselt peaksime praegu elama jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühiskonna üles sellest lähtudes. Oleme rajanud põllud sinna, kus on piisavalt niiske, ja linnad sinna, kus tundub kõige soodsam asukoht olevat
Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult. Eesti edu saab tugineda kolmele asjale: oma riigi armastusele ehk isamaalisusele, kohanemisvõimele ja ühtsusele, mida me oma tulevikult soovime
oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates
Tallinnas on aluskord 120-130 meetrit sügavusel, Võrus aga juba 600meetri güvavusel.Õige/Vale 3. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini ? ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastusevarjandile. · Suuimaid geoloogilisi perioode nimetatakse ajastuteks / eoonideks / aegkondadeks. · Pealiskorra / pinnakate moodustavad pudedad kivimid. · Eesti pinakatte kivimid on kujunenud vanaaegkonnas/ kaeskaeggkonnas / uusaegkonnas 5. Koosta mõistega moreen geograafiliselt tõese sisuga lause. .......................................................................................................................................... ................. 6
korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi?
T.Tzara SÜRREALISM sai alguse 1919 a Prantsusmaal. Mõiste tähistab ülirealismi ja selle vooli üks juhtivaid luuletajaid on André Breton. Sürrealistid kasvasid välja dadaistidest. Nad pidasid kõige tähtsamaks alateadust, unenägu, kui loomingu allikat. Luuletuste kirjutamisel rakendati automaat kirjutise meetodid ( üles tuli kirjutada kõik, mis pähe tuli ja võimalikult kiiresti). Sürrealismis eristatakse erinevaid perioode: 1919-1923 automatism, mõtete kirja panek võimalikult kiiresti; 1930-dad uute elamuste otsimine ringi liikudes, musthuumor; 1940-dad uute müütide loomine ja otsimine. L.Aragon P.Eluard IMAZISM Ameerikas ja Inglismaal tekkinud kirjandusvool, mis eksisteeris aastatel 1912- 1917. Nimi tähendab pilti või kujundit ja voolu eestvedaja Ameerika luuletaja Ezra Pound. Pööraski põhitähelepanu kujundlikule luulele. Sümbolistide eeskujul kasutati erinevaid
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla
Valitsevaks jõuks saavad need, kes võimuvõitlustes peale jäävad. Kui pole seadusi, pole vajadust ka inimesi kontrollida. Terroristid saaksid vabalt täita oma eesmärgid ning nad hakkaksid maailma ümber korraldama enda nägemise järgi. Pole vaja palju juurelda aru saamaks, et piirideta ja reegliteta maailm langeb peagi kaosesse. Karistamatuse tunne on üks kõlvatumaid inimese omadusi üldse. Me oleme pidanud läbi elama mitmeid perioode, kus piirangud on olnud karmimad ja leebemad, kuid ühes peame me nõustuma: seadused ning hirm karistuse ees hoiavad enamikke inimesi tegemast halbu asju.
100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad. Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule
Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse
Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks,
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal.
aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi Lahkumine Eszterhazy õukonnast 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi See tõi kaasa suure kuulsuse ja raha ning andis heliloojale loominguvabaduse. Haydn viibis talviti lühemaid perioode Viinis, kus tekkis Haydnil Mozartiga lähedane sõprus. 1790. aastal vürst Nikolaus suri ja sellega lõpes Haydni teenistus Eszterhazy õukonnas. London ja Viin (17911809) Vürst Nikolaus oli vaevalt surnud, kui Haydn sai mitmelt poolt suurejoonelisi tööpakkumisi. Haydn võttis vastu Londonis tegutseva kontserdiettevõtja J.P.Salomoni pakkumise, mis nägi talle ette kuue sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulga kontserte Londonis.'
Ainult üksinda olles ollakse vabad Inimesed elavad enamasti perekondades. See näitab, et ta on karjaloom. Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla. Ja see on arusaadav, sest kõikidel peab ka olema oma hingamisruum. Sinna sisenedes aga tungitakse teise privaattsooni, mis ei ole meeldiv. See tekitab trotsi ja tahet veel rohkem eemale minna oma mõtetega. Kõigil on vaja üksi olla. Kuid üksi olekul ja üksindusel on vahe. Üksindus
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti
aga nii mõnelgi meist, ei ole kahju müüa oma viimane ja kõige kallim varandus ka kõige väiksema penni eest. Kuid miks me just müüme oma kõige suuremat rikkust ja vara? Just seepärast, et me tunneme, et see kõik kuulub meile. see tundub olevat meie endi omand ja väga paljud arvavad, et sellega võib teha kõike, sest on vaid nii-öelda ``kingitus`` mis on meile kingitud. See on kingitud suure hoolivuse ja armastusega, kuid enamus seda siiski ei märka. On olnud perioode, kus suur ja rikas maadeomanik käseb abielluda oma tütrel rikka mehega, et see siis päästaks ta tekkinud vaesusest või kindlustaks teda tuleviku suhtes. Ka see on müümine, sest isa paneb oma liha ja vere müügiks vaid ühe suvalise paberilehe eest, kus seisavad küll suured numbrid, kuid nende numbrite ees, ei saa osta tagasi kõige suuremat kaotatud vara. Mõni isa mõistab, oma tehtud viga hiljem, kuid liiga hilja, sest taas haavadest on saanud armid, mida ei ole võimalik ravida
Muinasaeg- esimene sotsioperiood, kestis 13.sajandini. Eesti keel piirkonna ainus suhtluskeel, kujunesid eesti keele põhimurded, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. Üleilmastumise aeg- Algas taasiseseisvumisega ja kestab siiani. Vabariigi ainus ametlik keel, vene keel kasutusel, tõuseb inglise keel ja suuremates linnades ka soome keel, ek uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 5. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.) 1680-1843 – Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1. ühtlustatud kirjakeele variant) 1843 kuni tänapäev – Uus kirjakeel (soomepärane ja häälduslähedane) 6. Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja või ilmusid neil aastatel: - 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - 1241 Taani hindamisraamat
4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest.
emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood. Kestvus 10-45 minutit. Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga.Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse
lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi lähendasemaks muuta töötame me palehigis, et luua üha uusi tehnilisi lahendusi, mis lubavad inimestel üksteisest võimalikult eemalduda. Kuid siiski ei saa kõiges süüdistada vaid infoühiskonda, sest uurides ajalugu ja kirjandust märkame, et sarnaseid perioode on olnud maailma ajaloos ka varem. Lugedes Honore de Balzac'i romaani "Isa Goriot" võime täheldada seal kirjeldatud Prantsuse ühiskonnas sarnaseid jooni praegusele ajale. Näiteks inimese väärtust arvestatakse ka praegu tema ühiskondliku positsiooni ja vara järgi ning kõik ühiskonna liikmed jagatakse selle alusel klassidesse. Sellega lüüakse uus lõhe juba niigi haprasse sotsiaalstruktuuri, sest kõrgemasse klassi kuuluvad ei pea madalama klassi liikmeid
eest ära teevad. Samas tuleb tunnistada, et nendes, kes probleemid ja ülesanded teiste kaela veeretavad, peitub kummaline geniaalsus, enesekaitsevõime, end võimalikest ebameeldivustest ja lisatööst päästa. Teisalt, alati pakkumiste ära ütlemine näitab mõningast laiskust ja mõttelodevust ja tõenäoliselt jätab inimese ilma nii mõnestki suurest elamusest. Kuidas aktivistid nii palju jõuavad? Loomulikult on igaühel vahel perioode kui tundub, et tõesti, ei jaksagi enam kõigega tegeleda. Tuleb tunnistada, et kõigega tegelemine ei olegi parim valik. Mäletan omastkäest, kuidas põhikooli ajal käisin korraga muusikakoolis, meeskooris, täiskasvanute jalgpallitrennis ja liigamängudel, võrkpallitrennis ja võimaluse korral ka saalihokitrennis. Sellistel puhkudel on peaaegu, et võimatu igale poole jõuda ja kõigega võrdselt hästi tegeleda. Harvad ei olnud korrad, mil kaaspallurid olid mu peale pahased, kui
Iluideaal on erinevatel ajastutel olnud väga erinev. Kõige äärmuslikum näide on kindlasti 18. sajandil olnud rokokoo ajastu. Minu arust oli rokokoo ajastu iluideaal küll kergelt väärastunud. Rõhutati küll peensust ja dekoratiivsust, kuid see, kuidas inimesed välja nägid oli väga tobe. Naiste keha meenutas kujult rohkem liivakella, riietuse puhul laskuti äärmustesse ning hügieenist ei hoolitud hoopiski. Samas on olnud ka väga konservatiivseid ning rahulikke perioode. See kõik näitab, et mõiste ,,ilu" käsitlemine sõltub ajast ning tihti järgnevad üksteisele eelmisest perioodist täielikult erinevad ideaalid. Kusjuures tihti hakatakse kunstnike tööd ehk seda, mida nad peavad ilusaks, hindama alles mõni aeg hiljem. Kunstiinimesed mõtlevad alati veidi teistmoodi ning nö. tavalistel inimestel läheb nende maailma mõistmisega veidi rohkem aega. Ma olen kindel, et paarikümne aasta pärast vaadatakse praegustele kunstiteostele hoopis teise pilguga.
Piirivalvur Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. Mis töö see on? Iga riiki ümbritseb riigipiir. Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides sadamates, maanteedel, raudteel kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike piiriül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
