Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"perioigid" - 122 õppematerjali

perioigid – olid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta ning andami- ja sõjaväekohuslased.
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

(Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad valitsemisviisid vahetusid sõltuvalt poliitilise võitluse tulemustele (Ateena): a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. b) Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 eKr) tulemusena kasvas Ateena riigis (Atika...

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kordamine: Vana-Kreeka

 osaleda riigikaitses  Mittekodanik  välimaalased  rentnikud  orjad  naised  mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna:  neil puudus maaomand  puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND  SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine  PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta  HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Antiikkirjandus

kui Spartast oli saaanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lühiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid , kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid...

Antiikkirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku- Heloodid – orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kreeka linnriigi ajalugu

Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid .,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruusia.kontrolliti kuningaid.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Nad kehtestasid kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille pea eesmärk oli arendada sõjameheomadusi...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused.

Sparta ja Ateena riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Arhailisel ajajärgul(800-500e. Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Sparta ja Ateena tabel

Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid , heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-kreeka

SPARTA ATEENA Võimuorganid  Geruusia – vanemate nõukogu  Strateeg – väejuht (10) (30)  Bulee – nõukogu (500)  Efoorid (5)  Heloodid – maaorjad  Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid  Perioigid mittekodanikud  Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht  Lakoonika maakonnas  Atika  Peloponnesuse ps  Kesk-Kreeka  Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri?...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo perioodid

Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Sparta Ateena Perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Tulemusena kasvas Ateena riigis lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas s -tribal süsteemi -Demokraatia -juhtimise, kontrolli kuningas -seaduste vastuvõtmist, millega nimetatakse -suur osa, eriti sõjavangide kaevandused -väikese osa kasutamise orjatöö...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad

Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana Aeg - Ajaloo Kontrolltöö

Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10% Rahvakoosolekul loositi - tähtsad ametnikud Naabermaakonna elanikud muudeti orjadeks 5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel? Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vana-Kreeka KT (2 varianti)

PPtolemaiose väljamõeldus maailmavaade oli teadlastele aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid , geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted aristokraatia-võimutüüp, kus valitsevad polise jõukamad kodanikud...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka polised ja demokraatia

Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ­ lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond ­ Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kreeka ajalugu

Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ateena ja Spart - Kas erinevad mentaliteedid?

Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades....

Ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptus

Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus ­ kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis ­ tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus ­ tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene ­ nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) ­ inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens ­ kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
62
pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema: "Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust Pederastia (kr...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused

Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr)...

11.klassi ajalugu
0 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun