Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Spartalased alistasid ka oma naabrid messeenlased ja orjastasid nad. Kogu oma ajaloo jooksul ei arenenud Sparta tõeliseks linnaks, vaid koosnes 4 üsna suurest kindlustamata külast. Sparta oli võrreldes teistega mahajäänud, suletud militaarne ühiskond. Kõige tähtsamad olid riigi huvid, vaprus ja distsipliin. Spartal oli võimas sõjavägi. Sparta elanikkond jagunes 3-ks: täieõiguslikud kodanikud spartiaadid (oli valitsev klass, moodustasid ela- nikkonnast tühise vähemuse), perioigid (isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta ja spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud) ning heloodid (spartalaste orjad). Sparta riigi eesotsas seisis üheaegselt kaks päriliku võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, valitavad riigiametnikud ja kõikide spartiaatide koosolek.
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu Page 10 Sparta ja ateena 28. september 2009. a. 14:32 Sparta Ateena Asukoht 2 maakonda: Messeenia ja Lakoonika Atika maakond Maaühiskond Linnaühiskond Kihid Spartiaadid - vabad kodanikud 5% Põlisasukad olid kodanikkond, Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad. vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
kui Spartast oli saaanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lühiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid
Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000). Perioigid vabad, kodaniku- õigusteta Metoigid vabad kodaniku-õigusteta Lakoonika elanikud. võõramaalased (80 000). Heloodid orjastatud messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku- Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku- Heloodid – orjastatud õigusteta võõramaalased (80 000). messeenlased. Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- Spartiaatide koosolek Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant.
VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejöönud elanikkond oli nende võimu all. Enamus Lakoonia elanikest olid perioigid (need kes elavad ümberringi) isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate
kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetas kõigi spartiaatide koosolek. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika asukaid perioigid olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, andmi- ja sõjaväekohustuslikud. Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud.
lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel seadused taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad SPARTA: Lakoonias, millega oli liidetud Messeenia maakond neli kindlustamata küla Sparta kodanukud spartiaadid(vähemus), kõik teised olid nende võimu all ülejäänud elanikud olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid(orjad) Sparta eesotsas oli kaks kuningat, võim päritav, neile allus sõjavägi ja usuelu geruusia suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu viis efoori, kes kontrollisid kuningate jt ametnike tegevust lõplikud otsused võeti vastu spartiaatide koosolekud hopliit raskerelvastuses jalaväelane, kod.õigused, võis muretseda relvastuse
Sellest ajast peale olevat neid juhtinud kaks kuningasuguvõsa, keda mõlemat loeti Heraklese järeltulijaiks. Sparta linn õigemini neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid, kuid mis kogu arhailise ja klassikalise perioodi jooksul jäid müüriga ümbritsemata paiknes Lakoonika viljaka tasandiku põhjaserval mägede jalamil, Eurotase jõe kaldal. Sealt lähtuvalt vallutasid spartalased, tõenäoliselt 8. sajandil, terve Lakoonika maakonna. Teiste Lakoonika kogukondade liikmetest said perioigid (kr k perioikos see, kes elab ümbruskonnas), s. o. isiklikult vabad, kuid valitsevast kogukonnast sõltuvad mittekodanikud. Perioigikogukonnad olid oma siseasjades küllalt sõltumatud, kuid kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
