Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. MUINASAE VANAAEG KESKAEG UUSAEG KAASAEG G u. 10 3,5 u. 3000 a. 476 a. 15/16 saj. 20. sajand mil. a tagasi tagasi vahetus Ajaloo allikad on materjalid, mille põhjal uuritakse inimkonna ajalugu. Ainelised allikad ehk muistendid: Kinnismuistised paiksed Irdmuistised töö-ja tarbeesemed, luud jne. Kirjalikud allikad: Raidkirjad Kroonikad Kirjad Audio-visuaalsed allikad: Fotod Videod
Keskaja periodiseerimine Keskaeg on ajaloo periood vana ja uue aja vahel. Keskaega vaadetakse perioodidena milledel on kõikidel erinevad tunnused. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15.saj. ning seda kasutatakse ainult Euroopa ajaloo käsitluses. Kokkuleppeliselt algas keskaeg kuskil 5.sajandil (476.a PKr. Kui kukutati viimani Rooma keiser)ning kestis kuni 16 sajandini (1492.a Columbus avastas Ameerika). Keskaeg jaguneb 4 perioodiks. Pikka pimeduse ajajärk,kaubanduse,käsitöö, 510saj. Varakeskaeg linnade allakäik;kujuneb välja feodaalkord;laialt levib ristiusk Euroopas Linnade k...
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu,
Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000 2000 1000 1000 2000 Kunda Lammasmäg i eKr pKr MUINASAEG e esiaeg (93%) AJALOOLINE AEG e kirjutatud ajalugu (7%) ...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi .
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar
erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille valik on põhimõtteliselt vaba). Kõne alla tuleb mitmesuguste elualade (resp. ajalooteadusharude) kasutamine kriteeriumina. See tähendab, et põhimõtteliselt saab periodiseerida mitte üksnes poliitilise ajaloo (valitsejate, riigivormide jms
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus)
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu)
Muinasaeg Tähtsamad arheoloogilised kultuurid Mis on muinasaeg? Ajajärk esimeste inimeste saabumisest u 9000 aastat eKr kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandi alguses. Muinasajale järgneb ajalooline aeg aeg, mille kohta saame teavet kirjalikest allikatest. Muinasaja periodiseerimine Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg muinasaeg ajalooline aeg pronksiaeg kiviaeg mesoliitikum neoliitikum rauaaeg
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse
.........................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine...........................................................................................3 1. FÜÜSILISED MUUTUSED ...........................................................................................4 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE .......................................................................... 5 2.1. Kuulmine.....................................................................................................................5 2.2. Nägemine.................................
millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale. · Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud, Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss. · Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. · Kuningate aeg (753510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. · Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus. · Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik,
isik. Inventuuri käigus saadud tulemused kantakse inventuuri akti ning allakirjastatakse ja edastatakse raamatupidamisele, kus toimub akti vastavuse võrdlus raamatupidamisandmetega. Pangakontodel rahaliste vahendite inventeerimine toimub pangaväljavõtete alusel igapäevaselt ja aasta lõpul panga kinnituskirjaga. Finantsinvesteeringute inventeerimisel toimub nende periodiseerimine lühiajaliseks ja pikaajaliseks. 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi järgmised protseduurid: nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; nõuete laekumise tõenäosuse hindamine vajadusel allahindluse kajastamine; nõuete jaotus lühi- ja pikaajaliseks; intressikandvate nõuete puhul intressiarvestus;
ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes
1. RÜHM 1. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. Varakeskaeg (5.–11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng
Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos.
põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alamperioodideks. Kiviaeg Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a
paratamatult üksteist kontrollivad. 10.1.13 Mai Takkis 20 Raamatupidamise sisekontroll Sisekontrollisüsteemi eesmärgid: Kaasaaitamine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele Ressursside tõhus ja ökonoomne kasutamine Operatiivne ja usaldusväärne aruandlus Vastavus seadustele ja normatiivaktidele Varade kaitse 10.1.13 Mai Takkis 21 Riskid raamatupidamissüsteemis Arvutuste ebakorrektsus Vale periodiseerimine Probleemid varade olemasolu ja omandusega Fiktiivne kajastamine Mittetäielik kajastamine Juhtkonna ebakorrektsed hinnangud Volitamata andmete sisestamine Ebapiisav aruandlus Ebapiisav kontroll 10.1.13 Mai Takkis 22
Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused
b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri).
Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg hõlmab üüratut ajavahemikku - üheksandast aastatuhandest eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 8. sajandi esimesel veerandil pKr. Paleoliitikum - vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne. Mesoliitikum - keskmine kiviaeg mis kestis eestis 9.aastatuhandest eKr kuni 5. aastatuhandeni eKr. Töö ja tarberiistad valmistati kivist,sarvest ja luust.
võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG 11.saj.kp.- · valitseb feodaalne korraldus
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
Samas välditi avalikku kokkupõrget kirikuga. Täideti kiriklikke kombetalitusi ja kunstnikud maalisid religioosse seisuga pilte. Kasutati usulisi kujusid e vanu kristlikke vorme ja täideti need uue ilmaliku sisuga. 15. saj. Oli vähe inimesi, kes olid kunsti suhtes ükskõiksed. Renessansi inimesele oli kunst sama, mis keskaja inimesele religioon. Kõigist kunstiliikidest muutusid tähtsaimaks kujutav kunst ja arhitektuur. Renessansi periodiseerimine 1. 14. sajandtrecento e eelrenessanss 2. 15. sajandquattroento e vararenessanss 3. 16 sajandcinquencennto e kõrgrenessanss. Uusplatonism 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoogia mõju. Selle järgi on meelelise maailma " taga" ideede maailmas, mis on olulisim ja väärtuslikum. See onj kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistluse abiga. Aga mitte tavalise kogemuse kaudu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine
,,ALT ÜLES" meetod-kõik töötajad osalevad planeerimises. Pannakse kokku töötajate isiklikud/osakondade plaanid. Võib kaasa tuua terviklikkuse puudumise org jaoks. HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring)
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia) Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega. Võrdlev keeleteadus uurib keelte põlvnemist, sugulussidemeid ja arengut, sõnalaenude levimist jms. Ajalooline geograafia on on ajaloo ja geograafia piiriteadus, mis uurib piirkondade geograafiat ning selle muutumist ajaloo jooksul. AJALOO PERIODISEERIMINE Ajalugu jaguneb eelajalooline aeg ja ajalooline aeg. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirja kasutusele võttu Eesti ajaloo perioodid Maailma ajaloo perioodi ESIAJAKS e minasajaks loetakse ajajärku ESIAJAKS loetakse aega Esimeste inimeste esimeste inimeste saabumisest kuni muistse ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride vabaduse kaotamiseni XIII saj alguses kujunemiseni.
kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Mui...
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
