TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot pinge, süda tõuseb, organid tõusevad
*SÜMP toime puhkeseisundis oluline vererõhu ja keha temp säilitamiseks SÜMP NS kehalisel tööl: *südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine *veresoonte laiendamine lihastes, kopsudes ja südames *veresoonte ahendamine kõhuõõne elundesi ja nahas *ainevahetuse intensiivistamine MEELEELUNDID Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes
kaltsiidikristalle, mida seetõttu nimetatakse otoliit- ehk statoliitmembraaniks. Otoliitmembraani tihedus on ümbritseva vedeliku omast umbes 2,2 korda suurem. Raskusjõu muutumisel, sirjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuste kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed: esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaaejunärvi teise osa – esikunärvi – mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt
printsiibiks. Käitumise motoorika võib olla juhitud nii tsentraalselt (peaaju vahendusel) kui ka perifeerselt (peaaju vahenduseta). Näiteks on põhimõtteliselt kaks äärmuslikku võimalust jäsemete liikumapanemiseks kõndimisel: • tsentraalne liikumiskontroll: aju saadab pidevalt detailset informatsiooni vaheldumisi kõigi jäsemete vastavatele lihastele, mis paneb need kokku tõmbuma ja lõdvenema täpselt õiges järjekorras • perifeerne liikumiskontroll: ühe lihase toimimine kutsub esile järgmise lihase toimimise, see omakorda järgmise jne, kusjuures lihaste töö toimub kindla motoorse mustri kohaselt ilma peaaju vahenduseta. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on sageli tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb enamasti ka perifeerne lihaste kontroll. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab
osalusmäära/involvement mõiste). · 1986 Petty, Cacioppo tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele
Akuutseks k nim töövõime kiiret langust raske või üliraske keh töö puhul, esineb tugev metaboolne atsidoos (pH tase on langenud kuni 7,37-ni). Taastumiseks vajalik aeg oleneb kurnatuse astmest. Krooniline kurnatus võib välja kujuneda kauakestva raske töö või sagedaste, küllaldaste puhkepausideta äärmuslike pingutuste tulemusena. Seda iseloomustavad regsüsteemide kauakestvad häired või eluohtlik kokkuvarisemine. Raske keh töö puhul esinevad füüsiline( perifeerne lihaseline) ja psüühiline (tsentraalne) väsimus kombineeritult. Raske keh töö põhjustab ülekaalukalt perifeerse väsimuse, pingutav vaimne ja monotoone töö ülekaalukalt tsentraalse väsimuse. Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal.
omavahel ühendavatest sidemetest. Seega teatud juhtudel sõltub inimeste keelekasutus hoopis sellest, kui tugevalt on vaadeldavad inimesed linnale orienteeritud ehk mentaalselt urbaniseerunud. 42. NÕRGAD SIDEMED SUHTLUSVÕRGUSTIKUS. Inimestel on rohkem suhteid kui vaid ühe suhtlusvõrgustikuga. Indiviidid on võrgustikega erineval määral seotud: ühes võib ta olla tuumikliige, teises perifeerne liige. Võrgustikuga nõrgalt seotud perifeersete liikmete tõttu on võrgustikuanalüüsil oluliseks osutunud nõrkade sidemete teooria. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu väljastpoolt tulevatele mõjutustele. Tugevad sidemed on ühe võrgustiku sisesed, aga nõrgad sidemed seovad erinevaid võrgustikke omavahel – sillad eri võrgustike vahel. Murded säilivad eelkõige tänu tugevatele sidemetele, mis murdekõnelejate vahel valitsevad
Hoiakute muutumine saab toimuda nii kesksel kui perifeersel teel. Tsentraalsel ja süstemaatilisel teel kasutatakse kui inimesel on võimalus arutleda, tal on aega. Mõjutatakse mõistust, mitte emotsioone. Perfifeerset kasutatakse siis, kui inimesel ei ole võimalik või ta ei taha arutleda. Perifeersel on tulemused nõrgemad. Teede kasutamist mõjutavad tegurid: - kõne tempo kiire kõne puhul on sõnumi sisu töötlemine raskendatud, hakkab toimima perifeerne töötlus - tuju hea tuju viib perifeersele, kurbus kesksele mõtlemisele - enesekohasus isikut ennast puudutava info korral toimib keskne, sõltub ka indiviidi erisustest - huumor huumor võib viia mõlema tee kasutamisele, asjakohane viib keskse tee kasutamisele Perifeerne protsess jälgitakse alljärgnevaid faktoreid: - füüsiline atraktiivsus hoiakud muutuvad, kui veenjaks on atraktiivne isik, samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus
Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus,
7. Kirjeldage tsütokroomi struktuuri ja omadusi. Tsütokroomid b, c1, a ja a3. Tsütokroom b ja c1 heemi sisaldavad valgud. Kompleks III elektronide ülekandjad. C1 paikneb membraani tsütosoolsel küljel. b koosneb umbes 400 aminohappest. Tsütokroom a ja a3 heemid. kompleks IV. Cu tsentrilt liiguvad elektronid heemile a ja siis heemile a3. Heem a3 ja CuB moodustavad binukleaarse tsentri. A ja b tsütokroomid integraalsed membraanivalgud. C tsütokroom integraalne või perifeerne. 8. Kirjeldage tsütokroomi reduktaasi kompleksi struktuuri. Selgitage kuidas elektronid kantakse üle ubikinoolilt tsütokroomidele c1 ja b (b-566 ja b-562) ning lõpuks tsütokroomile c. Esiteks difundeerub täielikult redutseeritud ubikinoon membraani tsütosoolsele poolele, kus ta seondub oksüdatsioonitsentrisse. Ubikinooni 2 elektroni lahutatakse siin. Esimene elektron liigub Rieske valgu Fe-S tsentrisse, teine liigub ühele b heemidest, nn BL heemile tsütokroom b-566
Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt edev sportauto) näitab meid teatul moel. Enesetaju suunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit.. 1986 Petty, Cacioppo – tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjutustee- kõrge osalusmäär. (Hind, tooteomadused, ostukoht) NB! Perifeerne mõjutustee- madal osalusmäär. (Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus) Osalusmäär- Mil määran ma töötlen seda infot, mis mulle töötlemiseks esitatakse. Kas ma töötlen seda põhjalikult või pinnapealselt? Kas mul üldse on võimalik seda põhjalikult töödelda? 1986 Markus Nurius- võimaliku „mina“ kontseptsioon Mõjustamise efektiivsus sõltub ka sellest, kuivõrd on rakendatud toimet
) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist)
nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju
1) Erinevate ühendite hulk membraani erinevatel külgedel ühtlustub aja jooksul (juhusliku flip-flop difusiooni tõttu). 2) Membraanid ei esine mitte tasakaaluolekus vaid statsionaarses olekus. 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? V: Membraanides olevad molekulid, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk lateraalseks difusiooniks. 84. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c) tsütoskeleti valk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? V: Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühil...
Väline ja seesmine ruumitähelepanu - Väline – silmade liigutamise abil, liigutame silmi selleks et midagi näha. Tänu sellele võtame vastu erinevaid sisendeid. - Seesmine – valikuline fokusseerimine silmi liigutamata. - Fokusseeritud tähelepanu: taskulamp – nihutatav kitsale sensoorse välja alale, valgusvihi suurus ’timmitav’; valiidsed vihjed kiirendavad taju Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne või tsentraalne. Mõju sõltub valiidsusest: tsentraalse osundaja mõju on teine põhjus miks TP väli ei pea olema ringjas - Kui esitatakse enne stiimulit, siis kiirendab objekti töötlust - Kui on mittevaliidne, kui ei aita kaasa ja osundatakse kohale kus asja ei toimu siis aeglustab töötlust Perifeerne eelosundaja: tähelepanu suudab suunata ja meelde jätta Tsentraalne eelosundaja: päike, kas oli kollane ring või mitte? Võtab kauem sest asjast peab
8. loeng Opiaadid Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine · Lõõgastatus & uni · "Trankvilliseeritus" · Eufooria · Köha pärssimine · Pupillide ahendamine · Kõhukinnisus · Iiveldus & oksendamine· Hingamiskeskuse pärssimine · Näärmete pärssimine · Suguiha vähendamine · Immuunsüsteemi pärssimine · Perifeerne veresoonte laiendamine · Kehatemperatuuri alandamine Oopiumi ajaloost · Sumeri tekstides on viiteid mooniekstraktide efektidele · "Odüsseia´s" nepenthe - taimne ollus, mis tekitab rahuliku soojustunde, unisuse, une · Kreeka & Rooma jumalaid on kujutatud moonikuparde & -ekstraktianumatega · Galenos (II saj) kasutas valuvaigistina, astma & südamepuudulikkuse korral · 1805. sai Friedrich Sertürner puhast morfiini, struktuur 1902 · 1853. leiutas Alexander Wood süstla · 1875
endogeenseid pürogeene, mis transporditakse hüpotalamusse. PRAKTIKUMID 1. Vegetatiivne närvisüsteem. Organismi talitluse regulatsiooni põhimõtted. Vegetatiivne närvisüsteem = autonoomne närvisüsteem. Organism reguleerib end homoöstaasi hoidmiseks, ehk stabiilse sisekeskkonna hoidmiseks. Organismi talitlust kontrollivad ja reguleerivad regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem •1.1 kesknärvisüsteem •1.2 perifeerne närvisüsteem •1.3 vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem •Sümpaatiline •parasümpaatiline 2. sisesekretsioorne süsteem Regulatsioon toimub negatiivse ja positiivse tagasiside põhimõtte. Lisaks on ka ennetav tagasiside. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline - võitluse/põgenemise mehhanismid Parasümpaatiline - seedimise/taastumise mehhanismid. 24
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
pilk on fikseeritud. Valikuline fokusseerimine silmi liigutamata kui pilk on suunatud, aga saab tähele panna detailselt erinevaid osi. Kontrollitakse ruumilise eelosutamise testiga. Kas ruumitähelepanu valib kohti või objekte? Mõlemaid. Pigem kohti aga võib ka objekte. Liigub üldiselt globaalselt lokaalsele. Töötleb kohti kui ka objekte mis seal kohas on. Kuidas toimub tähelepanu suunamine ajas? Tähelepanu saab suunata eelosundajaga mis võib olla perifeerne (ekraanile enne pilti rist) või tsentraalne (sümboliline nt ütled päike, siis kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms. Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine. Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad.
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus
Piimanäärmete verevarustus paraneb, näärmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Näärmekoe epiteelirakud suurenevad, raku protoplasmas on rasvatilgakesi. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnanäärmed funktsioonivõimelised. Piimasekretsiooniks on vajalik prolaktiin, mis vabaneb sünnituse järel hüpofüüsi eessagarast. Raseduse ajal pidurdavad tema vabanemist platsenta poolt toodetavad steroidhormoonid. Oluline on ka perifeerne ärritus rinnanibult lapse imemisel. Selle mõjul eritub hüpofüüsi eessagarast prolaktiin ja tagasagarast oksütotsiin. Prolaktiin stimuleerib piima teket ja oksütotsiin tema eritumist rinnanäärmest. VI Raseduse diagnoosimine Normaalse raseduse pikkuseks on 280 päeva e. 40 nädalat (lubatud kõikumine 259- 293 päeva s.o. 37-42 nädalat).Raseduse kestus märgitakse täisnädalates ja päevades, nii näitab 35+4, et raseduse suurus on 35 nädalat ja 4 päeva, s.t käimas on raseduse 36
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
trapetslihast XII Peaajunärv KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
trapetslihast XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 80 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende
152) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine? Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt 79 siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa 1) Tsentraalne 2) Perifeerne Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks. 153) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom? Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja
Kui pingutades eesmärgini ei jõuta, avaldub frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Hoiakud Ego kaitse: kognitiivne olukorra tõlgendus afektiivne kuidas reageerime käitumuslik mida teeme, kui tasakaalutuse seisund ilmneb kas püsime olukorras või põgeneme Hoiakute muutmine: Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse)
) 88. a) plasmamembraanide erinev lipiidne koostis b) erinevad valgud ja oligosahhariidid 89. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised kahedimensionaalseks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine v levimine (antud kontekstis siis saavad molekulid mööda membraani ringi seigelda). 90. Kas transmembraanne valk on: a) integraalne membraanivalk b) perifeerne membraanivalk c)membraanilipiidide ,,flipflop" 91. Mempraanilipiidide flipflop tähendab nende hüppamist membraani ühelt küljelt teisele läbi membraani. 92.Miks on membraanlipiidide ,,flipflop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Konspektist ,,Lipiidid ja membraanid": Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele (flipflop,) peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
Kui pingutades eesmärgini ei jõuta, avaldub frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Hoiakud Ego kaitse: kognitiivne – olukorra tõlgendus afektiivne – kuidas reageerime käitumuslik – mida teeme, kui tasakaalutuse seisund ilmneb – kas püsime olukorras või põgeneme Hoiakute muutmine: Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee – kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee – kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse)
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine)
Parkinsonism, ortostaatiline hüpotoonia ja aju perfusioon hetkeline nõrgenemine, näiteks südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon. Märkimisväärsed on elektrolüütide tasakaalu häired, hüpokaleemia. Aneemia ja suhkrutõbi siis, kui on tegemist hüpoglükeemiaga või perifeerne neuropaatia. Ohtlikud on meeltesegadushood ja depressioon. Minestus ehk sünkoop Minestuse all mõeldakse mööduvad teaduse kaotust, mis tuleneb puudulikust aju verevarustusest. Vanuritel on minestus tavaliseks kukkumise põhjuseks ja selle tagajärg võib olla reieluukaela murd. Minestuse põhjused on toodud tabelis ja uurimismeetodid kardiovaskulaarsete haiguste peatükis. Tabel · Vananemismuutused Halveneb tasakaalu säilitamine Sensomotooria ja propriotseptiivsuse muutumine
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
püsiv erutuskolle. Miks ta tekib? Sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma, ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM NS osa mis innerveerib siseelundite tööd. tal on kaks osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kummalgi on oma tsentraalne ja perifeerne piirdenärvisüsteemi osa. Eferentne osa on kahest neuronist koosnev: nii sümpaatilisel kui parasümpaatilisel. I neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis. Selle neuroni jätke läheb närvitänku ehk ganglioni . II neuron ehk postganglionaarne, tema jätked suunduvad efektorile(nääre või siselihas). Sümpaatilise NS ehitus ja talitlus Sümpaatiliste preganglionaarsete neoronite kehad paiknevad seljaaju rinna ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes
Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda
T-rakud) vältimise või supresseerimise kehaomaste antigeenide ehk potensiaalsete autoantigeenide suhtes kahjutute võõrsubstantside (näit kommensaalsed toidubakterid, toiduantigeenid) suhtes. Tsentraalne tolerantsus – arenevate (ebaküpsete) lümfotsüütide positiivne ja negatiivne selektsioon primaarsetes lümfoidorganites: a)T-rakud tüümuse; b)B-rakud luuüdis Perifeerne tolerantsus: immunoloogiline ignorantsus, autoreaktiivsete lümfotsüütide anergia või deletsioon sekundaarsetes lümfoidorganites, regulatoorsete T-rakkude poolt vahendatud supressioon. Autoimmuunsus – immuunreaktsioonide esinemine organismi enese antigeenide (autoantigeenide) vastu. Selle tekkes on oluliseim tolerantsus mehhanismide häirumine. Lisa nt tüümuses tekkiva tolerantsuse ja B-rakkude tolerantsuse teket. 2
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – Katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS 2. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30)
VII KONSTRUKTIDE MUUTUMINE (MODULATION COROLLARY): „The variation in a person´s construction system is limited by the permeability of the constructs within whose range of convenience the variants lie.“ Tingimused muutmiseks: konstruktide avatus, võime konstrueerida muutust. Emotsioonid: muutmise või muutmise vajaduse teadvustamine. Muutuste 3 dimensiooni: suur muutus – väike muutus, konstrukti valideerimine (ennustab vs ei ennusta), tsentraalne konstrukt vs perifeerne konstrukt. VIII KONSTRUKTIDE FRAGMENTEERITUS: „A person may successively employ a variety of construction subsystems which are inferentially incompatible with each other.“ Konstrukti muutus saab toimuda vaid laiema konstrukti sees. Konstruktide süsteem on fragmenteeritud. Uus konstrukt või uus käitumine pole ennustatav vana teadmisel. IX KONSTRUKTIDE INDIVIDUAALSUS: „Persons differ from each other in their construction of events.“
katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d
• ilmsed liigesdeformatsioonid • üldine kõnnitempo • kas sammupikkused on võrdsed • jala asend kõnni toe- ja hooperioodis • üldine kehaasend • tugipinna laius • lihastegevus kõnni ajal • valu • kannatõuge, jala rullumine kannalt suure varbani. Kui tugipind on laiem, võib kahtlustada teatud patoloogiat- ajust tingitud, sisekõrva probleem, diabeet, perifeerne neuropaatia, mis omakorda põhjustavad halba tasakaalu ja tundlikkuse häireid, või ka skeleti-lihassüsteemi häiret (nt. pinges puusa abduktorlihased). Ebanormaalne kõnd Kõrvalekalded kõnnimustris võivad esineda järgmistel põhjustel: 1) vigastus või patoloogia spetsiifilises liigeses või jalalihases 2) liigesvigastuse või patoloogia kompenseerimiseks tekivad muutused sama- või vastaskehapoole alajäseme erinevates liigestes.
Termoregulatsiooni häired. Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV- kaitsefaktoriga päevituskreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Närvisüsteem. Närvisüsteemi ülesanded- kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd; organismi kohanemine. NS peamised ehitusosad on neuronid ehk närvirakud. Närvisüsteemi jaotus: kesknärvisüsteem KNS- pea ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Jaguneb: kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused) Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega.
O.M., RN riskitegurit, lisati üheksa määravat tunnust ja korri- geeriti definitsiooni Valmisolek tõhusamaks Lisati kaks määravat Diagnoosiarenduskomisjon iseseisvaks tervise- tunnust juhtimiseks Naha terviklikkuse Korrigeeriti definitsiooni Diagnoosiarenduskomisjon kahjustuse risk tähenduse selguse huvides Puudulik perifeerne Lisati viis määravat tun- Rita de Cassia Gengo e Sil- verevarustus nust va, PhD, RN; Dina de Almeida Lopes Monteiro da Cruz, PhD, RN; Fernanda Marciano Consolim-Colombo, PhD, RN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
