Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. · Ägeda süstoolse südamepuudulikkusega seotud hemodünaamika häired (müokardiinfarkt, trauma, septiline sokk, kardiogeenne sokk). Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab 1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus - suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon · madal südame väljutusmaht (kardiogenne sokk, septiline sokk). · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses; üleannustamine - tahhükardia, hüpertensiooni korral annust vähendada või infusioon
märgisüsteem ja universaalne kui kõik eriotstarbelised märgisüsteemid kokku. M. Leiwo arvates on kõne üks kõrgema närvisüsteemi funktsioone, mis on omane ainult inimesele. Kõne normaalseks arenguks on vaja järgmisi tingimusi: eale vastav kehaline ja vaimne areng; õigesti arenenud meeleorganid kuulmis-, nägemis- ja kinesteetiliste aistingute vastuvõtuks; korras tsentraalne ja perifeerne kõneaparaat; terve kõnekeskkond. Suur osa maailma rahvastikust kasutab igapäevaelus mitut keelt kaks- ja mitmekeelsus on maailmas pigem reegel kui erand. Samas sureb maailmas pea igal aastal välja ligi nelikümmend keelt, seega ka sama palju rahvusi ja kultuure. Järelikult on iga keele alalhoidmine ka austus oma esivanemate ja nende kultuuri vastu. Kahe keele oskus aitab inimesel edaspidi ka kolmandat ja neljandat keelt omandada
Toon on sõnameloodia. Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse. Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus; nt hiina, tai, vietnami, joruba ja mitmed bantu keeled. Tooniaktsendikeeltes sõltub toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest: nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 50. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteem: · Perifeerne osa ehk kõrv, mis koondab heli kandvaid õhuvõnkeid ja muudab need närviimpulssideks · Vahendav osa ehk kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsse ajju · Ajukoore kuulmisala, mis töötleb temani jõudnud info lõpuni. Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva)
paljusid funktsioone. 2. Keerulise eluka närvisüsteem (selgroogsetel) Kõrgematel loomadel närvirakud koondunud kudedesse. Närvirakkude kehad paiknevad seespool, nim hallolluseks. Aksonid ja muud juhteteed paiknevad väljaspool, nim valgeolluseks. Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid
) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e
Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras. Nägemisanalüsaator nägemine on valgustatud või valgust väljasaatva eseme ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abail optilise kujutisena. 80% infot nägemise kaudu. Silm, nägemisnärv, nägemisteed, nägemiskeskus. Tsentraalne nägemine silma võrkkestal asuva kollatähni varal toimiv, selge nägemine, silmaläätse Kumerus muutub vastavalt eseme kaugusele. Võrkkesta ääres Perifeerne nägemine mis on hägusem aga aitab ruumis orienteeruda. Haistmisanalüsaator haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks spetsiaalselt kohastunud kemoretseptori - haistmiselundi abil. Sensorid-haistmisrakud. Maitsmisanalüsaator maitsmine on lahustunud ainete mõnede keemiliste omaduste tajumine maitseelundite abil. Retseptorid-kemoretseptorid.
kulgeb. 2. Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse. Selle aja moodustavad: 1) Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg 2) Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas 3) Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses 4) Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 5) Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile 6) Aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks 3. Närvisüsteemi jaotus 1) Tsentraalne e. kesknärvisüsteem 2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6
Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Diabeetiline neuropaatia on diabeeditüsistus, mis kahjustab närve. Diabeetilise neuropaatia kõige sagedasemat tüüpi nimetatakse perifeerseks neuropaatiaks, see 10 kahjustab perifeerseid närve, mis lähtuvad seljaajust ning suunduvad lihastesse, siseorganitesse ning näärmetesse. Perifeerne neuropaatia rikub nende närvide tööd. Neuropaatia kõige sagedasemad tunnused on tuimus ning tundlikkuse kadu, eriti käelabades ning pöidades. Diabeetiline neuropaatia võib viia selleni, et pöianahk kaotab tundlikkuse, aga ka võime tunda valu, soojust või külma. Neuropaatia all kannatavad diabeetikud võivad tundlikkuse kaotamise tõttu mitte tunda süste, kriimustusi ja marrastusi. Kui neid väikseid vigastusi mitte ravida, võib haav muutuda paranematuks
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste). • 1986 Petty, Cacioppo – tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee – kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell – palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell – narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele • 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self-monitoring).
impulsatsioonisagedus väheneb. Karvakeste kallutamine sellele teljele ristisuunas on toimetu. Informatsiooni edastamine retseptorrakult aferentsele närvilõpmele 8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad
taksonoomias. Eriti palju liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid esineb loomade kosimiskäitumises. Arvatav põhjus: kosimisrituaalide ja pooside üks rolle on partnerile oma liigilisest kuuluvusest teatamine. Neid kasutatakse taksonoomilise määramistunnusena. 11. Automaatne ja tagasisidel põhinev käitumine. Käitumise automaatsus esineb harva. Käitumise jooksvat reguleerimist nimetatakse tagasiside printsiibiks. 12. Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll. Liikumist kontrollitakse peaaju vahendusel ja ka perifeerselt. 13. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Pole vaja peaaju, mis juhiks närviganglione, vaja läheb hormooni, närviganglionid hakkavad tööle, siidiliblikas hakkab väänlema. 14. Tsentraalse ja perifeerse kontrolli vahekord. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on tihti tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. 15
Peamised psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist laadi häire võib tabada näiteks emotsionaalset noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed (suhkruhaigus, alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole piirkonna operatsioonid.
kogemiseks või negatiivse vältimiseks. E.L.Thorndike tagajärje ehk efektiseaduse- tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild-
8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: · leukotsütoos · eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid: · CK · LDH · ALT ; AST ·K 3.Seroloogia: · KSR · IFA · EIA 4. Lihasbiopsia: · Larv Ravi: - Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg 7-10 päeva 70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti) - Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum
· eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon
Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt kord aastas. Sellega kaasnevad rasked tagajärged ning kukkumist kartuse tõttu vanaealine isik hakkab vähem liikuma ja tema iseseisev toimetulek väheneb. Kuna patsient kurdab väsimust ja nõrkust, siis tuleks kukkumisriskide preventsiooniks pöörata suurt tähelepanu. Lisaks põhihaigus võib põhjustada paresteesiaid ehk vääraistinguid kätes, võivad tekkida perifeerne neuropaatia koos sensoorse häirega, kõndimisraskused, mõtlemise aeglustumine ning mäluhäired (Lahner 2009: 5123). Kätte tundlikkuseta (Briani 2013: 4529) ilmneb võimetus hinnata esemete temperatuuri, millega ilmneb oht saada põletust ning seega kasutades termomeetri tuleks enne vanni võtmist veenduda, et vesi temperatuur oleks mitte rohkem kui 45 oC (National... 2016). Tihti kukutakse voodist tõustes või voodisse minnes, toolilt tõustes või toolile istudes, trepist
Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: leukotsütoos eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid: CK LDH ALT ; AST K 3.Seroloogia: KSR IFA EIA 4. Lihasbiopsia: Larv Ravi: - Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg – 7-10 päeva 70 kg 1,4 g päevas (14 tabletti) - Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg – 7-10 päeva - raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal
gif S i l m a m u n a s e i n a s eristatakse 3 kesta: 1. Välimine kest e. fibrooskest koosneb: a. sarvkest ehk kornea Sarvkest moodustab väliskestast eesmise kumarama osa, võttes enda alla 1/6 väliskestast. Ta on läbipaistev, läikiv, sile, ei sisalda veresooni, sisaldab rohkelt tundenärvide lõpmeid. Koosneb elastsetest kiududest. Tema läbimõõt on keskmiselt 11-12 mm, keskosas on 0,8 mm ja perifeerne osa ~1,2 mm paksune. Sarvkest toitub kõvakesta pindmistest veresoontest. Ta on silmasisu kaitseks, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks. b. kõvakest ehk skleera Kõvakest moodustab väliskesta ülejäänud osa, ta on läbipaistmatu, koosneb tihkest kiulisest sidekoest (enamasti kollageenkiududest). Ta paksus on ~1 mm. Kõvakesta üleminekukohta sarvkestaks nim. limbuseks. Kõvakesta ülesanne on kaitsta silmasisu ja ta annab silmale kuju
Osalevad meeleelundite arengus (silm, sisekõrv) · Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari ei teki neuraaltorust ega ka epidermisest, vaid sealsest piirpinnast. Inimeses hakkavad neuraalharja rakud migreeruma peale toru sulgumist, hiires enne sulgumist. Neuraalharja rakkudest saavad neuronid, Schwanni rakud, pigmendirakud e melanotsüüdid ja kromatiini rakud (toodavad adrenaliini) · Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse ... ehk piirdenärvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest (ganglionitest) väljaspool kesknärvisüsteemi. Sellele annavad aluse: - Perifeersed aksonid (neuroni kehad on KNS-s) - Neuraalhari - Ektodermaalsed plakoodid · Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste)
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse
tasakaalustamine, aju ateroskleroos (veresoonkonna lupjumine ehk ajulubjakas:), hüpertoonia (kõrgvererõhutõbi), 12-sõrmiksoole haavandid, bronhiaalastma. 3. Diodünamomeetria poolsinusoidiliste vormidega alalise vooluga ravi. Antud voolud ärritavad eksteroretseptoreid, mis avaldub elektroodide aluses kuuma- ja põletustundes ning pindmiste veresoonte ja kapillaaride laienemisest tulenevast hüpermiast (kuumatunne). Näidustused: perifeerne närvisüsteem, lülisamba osteokondroos (valuline luuhõrenemine), seedetrakti haigused ja hingamiselundid. 4. Interferentsioon ravimine madalsagedusvooludega 1-150Hz (sõltub piirkonnast). Näidustused: perifeerse närvisüsteemi haigused, öine kusepidamatus (enurees), südameveresoonkonna haigused, liikumis-tugiaparaadi traumad. 5. Elektristimulatsioon voolu kasutamine teatud elundite ja süsteemide ergutamiseks (südame, liikumisnärvide ja lihaste stimulatsioon)
tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse
Supermaitsjad on inimesed,kes näivad olevat tohutult tundlikud mingite kindlate maitsete suhtes ning seda arvatavasti seetõttu, e neil on sõna otseses mõttes rohkem maitsenäsasid kui teistel inimestel. 25% inimestest on supermaitsjad. Rohkem esineb naistel. 4. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? 1. Vigastus 2. Perifeersed notsitseptorid nahas 3. Perifeerne närv 4. Dorsaaljuure ganglion 5. Dorsaaljuur 6. Seljaaju 7. Ülenev juhtetee 8. Aju 9. Valu 10. Alanev juhtetee Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad mitmesugustele kahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele. Kaks tüüpi: A-delta kiud võimaldavad kiiresti infot edastada ja vastutavad valu eest, mida inimene kogeb, kui ta on just vigastada saanud.
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele
· [han] külm tõusev · [han] higistamine langev · Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on tegemist tooniaktsendiga. Keelil, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt norra keel (aktsent 1 ja aktsent 2). 51. Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: · kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks) · kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) · ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) Väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) Keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi
· Laps saav kasutusele võtta kui resurssi kellegi eesmärkide teostamiseks · Lapsesse tohib suhtuda kui täiskasvanute projekti · Laste soovid, vajadused ja tegevused on vähem väärt kui täiskasvanuil Tulemuseks! Ülemuslik suhtumine on muutnud laste elumaailma disisipliin ruumiks, mille võiks tükeldada ja muust maailma eraldada. · On tekkinud erinevate generatsioonide lahus maailmad · Laste seisund on allutatud ning perifeerne, nad on ühiskonnas hääletud ning nähtamatud · Kasvatus samastatakse seotsialitsiooniga ehk valitsevate ühiskonnaelu vormide tingimusteta omaksvõtuga · Peamine osa ühiskonna tasandil lahendavatest probleemidest lähtuvad täiskasvanute vajadustest ning sooviidest · Last vaadeldakse ka uurijate poolelt täiskasvanukeskselt · On kujunenud täiskasvanute ennenägematu võim laste sümboolse keskkonna üle 8.loeng HARIDUS
suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus. Joonkiirus (cm/sek) – kui kiiresti erinevad vereosakesed teatud lõigul veresoonkonnas liiguvad Keskmine joonkiirus – kui kiiresti vereosake täisringi veresoonkonnas teeb. Rahuolekus 21-23 sek ja kehalisel tööl 15-8 sek. 13.Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on takistus, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Mida lähemal südamele, seda suurem rõhk. Arterites rõhk kõrgem, kui mujal. Veenides võib rõhk ka negatiivne olla. Arteriaalses süsteemis muutub rõhk samuti: süstoli ajal kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame...
nüüd aga pärast selle teise tegemist koerale süüa anda, siis on koeral ka järgmine kord teada, et pärast seda asja saab süüa- Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteemi ülesehitus 1) Somaatiline (juhib organite välist, kehalist tegevust) jaguneb edasi tsentraalseks(käitumise ja psüühikaprotsesside kontrollorgan) (seljaaaju ja peaaju) ning perifeerne (sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist). Piklik aju kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu.
· paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid 10. loeng opiaadid Närvilõõgastid Opiaadid - morfiin, heroiin etc Rahustid ·Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) ·Inhalandid ·Kanep ·Etüülalkohol Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine· Eufooria· Lõõgastatus ja uni· "Trankvilliseeritus"· Köha pärssimine · Pupillide ahendamine· Kõhukinnisus· Iiveldus jaoksendamine· Hingamiskeskusepärssimine· Perifeerne veresoontelaiendamine· Kehatemperatuuri alandamine· Näärmete pärssimine· Suguiha vähendamine Opiaatide võõrutusnähud · Valud · Kergestiärrituvus · Düsfooria ja Depressioon · Rahutus ja unetus · Hirm ja vaenulik Käitumine · Vererõhu suurenemine · Kõhulahtisus · Külmavärinad, Kananahk · Pupillide laienemine · Pisaratevool, voolus ninast · Kehatemperatuuri tõus · Spontaansed ejakulatsioonid · Võõrutusnähud kestavad kuni kaks nädalat, tugevaimad
On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust oleks võinud hullem olla. Hoiakud ja hoiakute muutmine Hoiakute muutumine: veenmise tsentraalne tee e mõjutava sõnumi teadvustamine teadlikult; veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid
PORTD.6. Pärast mõtlema Muutsin kogu programmi viited konkreetsete sadamatega ja sõrmed eeltöötl makrosid võimaldab mul kasutada teistsuguseid sõrmed olenevalt pardal Ma jooksen. ATtiny85 konkreetse Enamik see dokument peaks olema kohaldatav mis tahes AVR pardal. Ma kirjutasin selle abil Freeduin mis on ATmega168. Ma olen ka mõningate ATtiny85 osad. Käesolev alajaotus hõlmab mõningaid erine sõites selle riistvara. Kuigi teisaldamise minu Firefly simulaatori tiny85 leidsin väiksem perifeerne mix pean olema väga tüütu. Eelkõige TIMER2 mis saab pärast AVR unest ei ole, samuti ei SLEEP_MODE_PWR_SAVE. Väljalülitamise režiim ei ole, kuid see võib blokeerida ka paljudes teistes protsessor. Sel juhul ma ei suutnud kasutada valvetaimeri äratada SLEEP_MODE_PWR_DOWN, kuid õppetund oli hoolikalt lugeda andmelehe enne kohustub eriti osa. AT90USB162 konkreetse Enamik see dokument peaks olema kohaldatav mis tahes AVR pardal. Ma kirjutasin selle abil Freeduin mis on ATmega168
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
- koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib 135. Närvisüsteemi jagunemine SOMAATILINE NS(kehaliikumine): - kesknärvisüsteem - seljaaju - peaaju - piirdenärvisüsteem - peaajunärvid - seljaajunärvid AUTONOOMNE NS -sümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa - parasümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa 136. Närvikoe ehitus - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest. - keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest Jätkete ülesanded:
- Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid - Vöötlihaskude (striated muscle) – skeletilihastes (allub tahtele) - Siselihaskude –nt soolestiku ehituses; südamelihaskude - Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ja koos sellega tõmbuvad kokku (kontrakteeruvad) ka lihasrakkudest koosnevad lihased Närvikude – kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne (e piirdenärvisüsteem: motoorsed, sensoorsed närvid, dorsaaljuure ganglionid) Närvirakud – koosnevad rakukehast (soomast, kus rakutuum) ja pikkade jätketega: St ühe aksoniga – signaali edasiviiva jätkega, ja paljude dendriitidega - signaali vastuvõtvate jätketega Kesknärvisüsteem – koosneb pea-ja seljajust Piirde (e perifeerne) närvisüsteem – ajutüvest ja seljaajust lähtuvad närvid, närvisõlmed (ganglionid)
- koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib 135. Närvisüsteemi jagunemine SOMAATILINE NS(kehaliikumine): - kesknärvisüsteem - seljaaju - peaaju - piirdenärvisüsteem - peaajunärvid - seljaajunärvid AUTONOOMNE NS -sümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa - parasümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa 136. Närvikoe ehitus - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest. - keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest Jätkete ülesanded:
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. *glükoneogenees glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest: kasutatakse piimhapet, aminohappeid, ka glütserooli. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib
Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. 12 Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda
Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju, seljaaju Peaajunärvid, seljaajunärvid närvisüsteem närvisüsteem KNS ehk kesknärvisüsteem Peaaju Kontrollib ja reguleerib Seljaaju kogu elutegevust PNS ehk perifeerne närvisüsteem Üle kogu keha laiali Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI
(nt. kookos) materjalist harju. Harjamisega eemaldatakse naha pinnalt surnud rakud. Teoreetiliselt püütakse suurendada vere- ja lümfivoolu ning sellega eemaldada kehast toksiine ja parandada tselluliiti. Praktiliselt saavutatakse sellega ainult pehmem, jumekam nahk, kuid tselluliidi vähenemises on protseduuri efektiivsus kaheldav. Vastunäidustused tselluliidiravis. Üldised: · ägedad põletikud, palavik · pahaloomulised protsessid · diabeet, kui on häiritud perifeerne vereringe · antikoagulantravi · rasked südame- ja neeruhaigused · rasedus Lokaalsed: (piirkonnad, mida protseduuri käigus ei mõjutata) · haavad · veenilaiendid · songad · nahapinnast kõrgemad nahamuutused Ennetamine. Nippe tselluliidi ennetamiseks ja vähendamiseks: · Naha pindmise vereringe stimuleerimine Kõik, mis kiirendab vereringet on abiks. Kuivmassaazi ja pinguldavate kehageelide
• AMFETAMIIN – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine • KOKAIIN – dopamiini ja noradrenaliini toime tugevnemine • “ECSTASY” – serotoniini ja dopamiini vabastamine • LSD etc – ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine • PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine Opiaatide põhilised toimed – valu vaigistamine, eufooria, lõõgastatus, köha pärssimine, pupillide ahendamine, kõhukinnisus, iiveldus, perifeerne veresoonte laiendamine, kehatemperatuuri alandamine, näärmete pärssimine, suguiha vähendamine, immuunsüsteemi pärssimine. Opiaatide võõrutusnähud – valu, kergestiäärituvus, depressioon, rahutus, hirm, vererõhu suurenemine, pisarate vool, ejakulatsioonid jne. Inhalantide ohtlikkus – äge mürgistus nagu südamepuudulikkus, kõriturse, krooniline mürgitus – maksa, neerude, luuüdi ja aju kahjustused. KANEP
16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Retseptorid- Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil) Stiimuli tüüp- Mehhaaniline. Endolümfi liikumine. Raskusjõud. Juhteteed- Retseptorrakk VIII kraniaalnärvi vestibulaarnärvi neuroni perifeerne jätke neuroni keha (ganglionis) - sama neuroni tsentraalne jätke (aksonite kogumid) - lähevad edasi piklikaju tuuma ja väikeajju Infot vastuvõtvad ajupiirkonnad- piklikaju vestibulaartuumad ja väikeaju Tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks kujutise stabiilsuse hoidmiseks pea liikumisel (silmad liiguvad vastupidises suunas pea liikumisega). Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optikineetiline refleks keha liikumisest (pea
Lihaste kokkutõmme surub veenid kokku ja veri suunatakse klappide poolt ainult südame poole. Arteripulss-Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib edasi mööda artereid ja seda nimetatakse arteripulsiks. Mis määrab vererõhu-Vedelik liigub alati suure rõhuga alalt väiksemasse. Vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. See sõltub nii minutimahust kui ka sellest kui kiiresti satub veri arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vere mahust, viskoossusest, Kuidas mõõdetakse mitteinvasiivselt vererõhku- asetatakse mansett ümber õlavarre, stetoskoop asetatakse küünarvarre juurde, kus on tunda pulssi. Pumbatakse mansett täis(umbes 160ni) ning avatakse aeglaselt pump. Esimese plõksu juures on süstoolne ja kui plõksumine lõpeb on diastoolne rõhk. Vererõhu neuraalne ja humoraalne regulatsioon-Humoraalne on hormoonide ja teiste veres lahustunud ainete kaudu
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
1) jätkuvusele nt fraasi jätkuvus või ka pikemate järjendite jätkuvus või lõpp (teksti- intonatsioon); 2) lausetüübile küsi- või väitlause; 3) rääkija suhtumisele. Sõnaintonatsioon esineb keeltes, kus on võimalik leida sõnapaare, mis koosnevad täpselt ühesugustest, kuid erineva intonatsiooniga hääldatavatest vokaalide ja konsonantide järjenditest toonikeeled nt rootsi, norra, hiina keeled. Tajufoneetika Kuulmissüsteemi osad: kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks), kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) ja ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas.
- Musculus cremaster periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja temperatuuri langusel tõstab munandit soojale kõhuõõnele lähemale, pursejuhade vahealal; vanemas eas võib see seoses suguhormoonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
