Reumatoidartriit Aleksandr Petrojev Stud med IV Reumatoidartriit (RA) on krooniline süsteemne põletikuline haigus teadmata etioloogiaga, mida iseloomustab sümmeetriline, perifeerne polüartriit. Epidemioloogia: · 0,5-1% rahvastikust · Mõnedes Põhja-Ameerika hõimudes 7% · Aafrika ja Aasia populatsioonides 0.2-0.4% · Haigestumus: · 25-55 tõuseb platoo 75+ langeb · N:M 2-3:1 · Ladina-Ameerika ja Aafrika populatsioonides 6-8:1
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool DIFULLOBOTRIAAS Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 1. INFEKTSIOONI HAIGUSE ÜLEVAADE Laiusstõbi või difüllobotrioos on intestinaalne helmintiaas, mis on tavaliselt indutseeritud Diphyllobothrium latum tsestoodiga ehk paelussiga Diphyllobothriidae perekonnast (Xiao 2015: 300). Antud laiussi täiskasvanud vorm parasiteerib peensooles kinnitudes sooleseina pea (scolex) spetsiaalse aparaadiga (bothrium) oma keha ventraalses kehaosas. Keha koosneb lüllidest, igal on suguelundite komplekt . Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi t...
peaajust, aistingud- esmased informat mis tulevad väliskeskonnast taju protsess mis kujuneb esemete ja meeleelundite terviku peegelduses. Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. (2.6.2) Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator – silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel
Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude
92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111. der Prokaryot, -e - prokarüoot, eeltuumne 112. resistent- resistentne 113. transgen- transgeenne 114. die Hefen- pärmid 115. extrazellulär- ekstratsellulaarne, väljaspool rakku tiomuv 116
on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate
Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Piirdenärvisüsteem ehk Perifeerne reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis.
Histoloogia ja embrüoloogia 16. loeng Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia) Erihistoloogia · Erihistoloogia (organite mikroskoopiline anatoomia) · Organid - iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks
lühikokkuvõte) 2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3. Mida kõrgem arenguaste, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng) Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. 6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine
- Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema - Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga Majanduslik asend ja positsioon: - Euroopa ääremaa - Väike - Suhteliselt vaene ja investeerimissuutmatu riik ja ühiskond - Osaliselt aegunud majandusstruktuur - Asend ei ole paranenud Rahvusvahelise asend rände suhtes: perifeerne atraktiivsus, ,,geograafiline kaitstus" Kaubavahetus ja turism: domineerivad naabrid Asendist tulenevad teemad: Majanduslik orientatsion: ida vs lääs Mõnede rühmade jaoks on oluline ka poliitiline orientatsioon: ida vs lääs Koostööpartnerid/projektid (Eesti-Läti, Eesti-Vene) Konkurents : sama suurusjärku ja asendiga riigid, suuremad linnad (Riia, Helsinki) Kui hea või halb on olnud Eesti majandusgeigraafilise asendi mõju riigi arengule võrrelduna?
puhul on nahakahjustused, vähk, arengutoksilisus, neurotoksilisus, südame-veresoonkonna haigused, glükoosi metabolismi häired ja diabeet. Neurotoksilisust on raporteeritud peamiselt ägeda kokkupuute korral tahtliku mürgistuse või enesetapu ja kõrge arseenikontsentratsiooniga joogivee puhul. Tõestusmaterjal pole täielik südame- veresoonkonna haiguste (gangreen, perifeerne vaskulaarne haigus, müokardi infarkt ja insult) ja diabeedi esinemise kohta nendes piirkondades, kus on suhteliselt vähene kokkupuude anorgaanilise arseeniga. Arseeni päevane soovituslik doos Suukaudne lubatav päevadoos on määratud 1 μg / kg-le kehakaalu kohta päevas. Arseen on väga mürgine ja 15 g arseeni manustamine korraga võib lõppeda letaalselt. Samas on organismi võimalik harjutada arseeniga, süstides iga päev väga väike kogus arseeni siis
...... 29 6.8.3. Infektsioonid .......................................................................................... 30 6.8.4. Hüperkaltseemia .................................................................................... 30 6.8.5. Neerupuudulikkus .................................................................................. 31 6.8.6. Seljaaju kompressioon ........................................................................... 32 6.8.7. Perifeerne neuropaatia ........................................................................... 33 6.8.8. Tromboosi profülaktika ......................................................................... 33 6.8.9. Hüperviskoossus .................................................................................... 33 6.8.10. Amüloidoos .......................................................................................... 34 7. Lisad .........................................
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
-hädaohu e -töötavates lihastes ja südames veresooned laienevad alarmihormoon: toime -veredepood tühjenevad sarnane sümpaatilise -seedenäärmete talitus ja sooleperistaltika pidurdub Säsi NS ärritusseisundile -suurenenud minutimaht põhjustab süstoolse vererõhu tõusu -diastoolne vererõhk võib langeda, kuna perifeerne vastupanu on väike -koronaarveresooned laienevad südame tugeval töötamisel -glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste protsesside ahel -vere hüübimine kiireneb
hapnikutarbimine. Veresoonte silelihastes phjustab Ca-ioonide vähenemine toonuse languse ja veresoonte laienemise, sellega väheneb ka veresoonkonna vastupanu vere survele. Südames väheneb südamelihase kokkutmbumisvime, aeglustub impulsside teke ja levi südame erutusjuhtesüsteemis. Selle tulemusena nrgeneb südametöö, sest südamelihase kokkutmbed muutuvad nrgemaks ja harvemaks, väheneb südamekoormus, sest ka perifeerne vastupanu on vähenenud. Samal ajal lgastuvad pärgarterite spasmid ja paraneb südamelihase verevarustus. Väheneb südamelihase hapnikutarve, samal ajal hapnikuga varustatus paraneb mnevrra. Kaltsiumikanalite blokaatorid vähendavad stenokardiahoogude sagedust ja tugevust, langetavad hüpertoonikutel vererhku, aeglustavad südamerütmi. Krvaltoimed. Üldiselt hästi talutavad. * Südame judlust liigselt vähendades vivad nad phjustada (vi süvendada) südamepuudulikkuse nähte.
Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus....................................................................................................... 13 3.3 Akuutne valu................................................................................................................... 14 3.4 Ülekaal ..........................................................................................................
kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)? Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused
. · Lihaskiudude hulk antud lihases · Lihaskiudude kontraktsioonijõud · Lihase värvus · Lihaste innervatsiooni iseärasused 23 3.11 Lihaste kontraktsioon Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös. 24 4 Närvisüsteem 4.1 Üldmõisted Täida lüngad. Närvisüsteemi moodustavad ________________ ehk tsentraalne NS, kuhu kuuluvad ____________ ja ____________, ning ________________ ehk perifeerne NS, kuhu kuuluvad ____________. NS reguleerib kõikide ____________ tööd ja koordineerib erinevate ________________ talitlust. Selle ülesanne on ____________ ja ____________ informatsiooni. NS saab infot ________________ kujul, teave saabub ____________ ja ________________ kaudu. Närvirakk ehk ____________ on NS funktsionaalne üksus, mis koosenb kehast ja ______________, millest omakorda eristatakse ____________ ja ____________. Erutus tuleb
lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32
vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15. Arteriaalne pulss.
vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist. Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist). 15
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks
Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned
Auskulteeri looma, palpeeri südamelööke (eriti lihtne väikeloomal), palpeeri perifeerset pulsi: nii avastad bradükardiat, rütmihäireid, südameseiskumist. Jälgi *limaskestade värvust: nii hindad perifeerset vereringet, kaudselt ka verevarustust hapnikuga (nt tsüanootilised limaskestad viitavad hapniku vaegusele, hingamispuudulikusele), KTA (kapillaaride taastäituvusaeg) peab olema 1,5 - 2 sek; üle 2 sek- halvenenud perifeerne vereringe, puudulik südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge kehatemperatuur, septiline seisund, erutus) *jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse
1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu Aferentsed viivad info ajju ja eferentsed viivad infot ajust välja SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM Saab knsi infot ja juhib skeletlihaste tegevust Saab knsi sensoorser infot(nahk, lihased ja liigesed AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM Reguleerib siseelundite tööd nt südame löögid Saadab infot siseelundite kohta knsi
Leidub: Maks, pähklid, linnuliha, pärm, ainevahetuse tagamiseks. Dermatiidid (suunurkade avokaadod, brokoli, paprika, banaan, sea- ja Bioaktiivsete ühendite tekkeks lõhenemine, nahakahjustus veiseliha, leib, seemned, munakollane, organismis. Erütrotsüütide silmade ümber) kaunviljad. valmimise protsessiks. Tsentraalse Perifeerne neuropaatia (käte ja närvisüsteemi normaalseks jalgade krambid) funktsioneerimiseks. Soolhappe Sideroblastiline aneemia tootmiseks. B12 vitamiini ja Homotsüsteinuuria magneesiumi täielikuks imendumiseks.
KULG Rasvumine võib olla kas üldine või seotud teatud kehaosadega. Mõnikord kaal lisandub teatud piirini ja jääb seejärel suhteliselt stabiilseks, kuid võib ka olla progresseeruv rasvumine, kus iga kuu tuleb juurde 2-3 kg. Liigne kehakaal häirib mitmete organite ja elundkondade talitust. Lisaks võimalikele põhihaiguse tunnustele võib rasvtõvega kaasneda mälunõrkus, pearinglus, kiire väsimine, unisus, miimika väheneb, südame toonid nõrgenevad, rütm aeglustub, häirub perifeerne vereringe, diafragma kõrgseisu tõttu väheneb kopsumaht, mis omakorda viib sagedaste hingamisteede katarride tekkele, üle 60% juhtudest esineb mao ülihappesus, on kalduvus kõhukinnisusele, häirub kõhunäärme talitus, millest tingituna muutub fermentide sekretsioon. Sellega kaasneb rasva imendumise suurenemine. Üleliigne kehakaal annab suurt koormust luudele ja liigestele, tekitades valu ja vähendades liigeste liikuvust. Liigespindadele võivad ladestuda soolad
Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse
padal rakkude arv ning immuunsüsteem kahjustunud ulatuses, mis takistab organismil võitlust infektsiooniga. Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 19. Milliseid ravimeid kasutatakse peamiselt AR-Teraapias? Millised on peamised ja üldised kõrvaltoimed? Pöördtranskiptaasi inhibiitorid: Efavirenz; Nevirapiin (lööbed, maksafunktsiooni mõjutused KNS kõrvaltoimed); Sidovudiin; Lamivudiin; Stavudiin; Didanosiin; Abakaviir (mitokondriaalne toksilisus, perifeerne neuropaatia, luumassi kadu). Proteaasi inhibiitorid: Indinaviir; Lopinaviir; Ritonaviir; Nelfinaviir; Atasanaviir; Sakvinaviir (seedetrakti kõrvaltoimed, metaboolsed kõrvaltoimed). AR-ravi kõrvaltoimed: kõhulahtisus, iiveldus, väsimus, peavalu, nahalöövete teke, rasva ümberjaotumine 20. Mida saab teha ja milliseid soovitusi anda ravisoostumuse parandamiskeks. Miks on ravimite korrektne tarvitamine oluline ja mis juhtub, kui patsient seda ei tee?
Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
· Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele
tähtsaimate silpide tooniikõrgused. 53. Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte kohta! Toon on sõnaintonatsioon. Põhitooni kõrgust mõõdetakse hertsides ja põhitooni liikumisest kujuneb kõne meloodiline joonis Toonikeeled on nt hiina, tai, vietnami, joruba. 54. Millised on kuulmissüsteemis osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: kõrv ehk perifeerne osa, kuulmisnärvid ehk vahendav osa ja ajukoore kuulmisala. Tajume helisid tänu kuulmissüsteemile. See jaguneb: 1) Perifeerne osa e. kõrv. Ülesanne: helid ja hääled õhuvõngete näol kinni püüda ja muuta närviimpulssideks. 2) Vahendav osa kannab närviimpulsse ajju (kuulmisnärvid). 3) Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse. Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta
Mida atraktiivsem ja usaldusväärsem on allikas seda veenvam on sõnum. Selgitasid välja et kui sõnum ise on tugevate argumentidega siis ei loe allika usaldusväärsus. Kõrge usaldusväärsus võib olla vastupidise efektiga – tundub liiga hea et olla tõsi. Kui saame kokku panna hea ja mõjusa sõnumi, siis on meie asi leida isik kes saaks selle mõjusalt sihtgrupile esitada. ELM – elaboration likelihood model – süvenemise tõenäosuse mudel - Otsetee ja kõrvaltee, tsentraalne või perifeerne o Tsentraalne – ratsionaalsed argumendid ehk osaldusmäär millesse ta on hõivatud on suur. Toimub kui vastuvõtja on motiveeritud seda tegema. Isik omab kokkupuudet selle teemaga ja see on personaalselt oluline. Mõjutab sõnumi kvaliteet – tekitab positiivse suhtumise ja viib sõnumi vastuvõtmisele, nõrgal sõnumil võib olla vastupidine mõju. Sõnum paistab olevat
Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni mõjust ose kontaktsele kegapiirkonnale ( nt kätele , jalgadele ) Üldine vibratsiooni toime avaldub siis , kui vibreeriv masin paneb vibreerima näiteks aluspinna , kus töötaja seisab , ning siis kandub põrandalt vibratsioon kogu töötaja kehale edasi . KOHTVIBRATSIOONI TOIME Madalsageduslik kahjustused arenevad aeglased , 8-10 aastat · Kahjustused perifeerne närvisüsteem , veresooned , tugiaparaat. Kõrgsageduslik kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul · Tekivad veresoonte seina muutused , tekib kalduvus spasmidele . ÜLBVIBRATSIOONI TOIME · Kesknärvisüsteemi talituse häired · Südame veresoonkonna häired · Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus. · Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus.
George Lakoff, Mark Johnson ,,Metafoorid, mille järgi me elame" Resümee 1. Mõisted, mille järgi me elame Enamik inimesi arvab, et metafoor üksnes kõnekunstiline kaunistus, mis väljendub ainult keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida koge...
talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns
närvide ja väikeste veresoonte pitsumine ja kudede surm juhul kui kinnist ruumi ei avata. Jääkainete ja lihasraku purunemisel vabanev valgu- müoglobiini suur tõus põhjustab organismis tokseemiat ja neerude funktsioon võib saada tõsiselt kahjustada, kuni täieliku neerupuudulikkuse tekkeni. Tume uriin on reperfusiooni sündroomi tunnus Püsiva surve sündroomi nähtude ilmnemisel informeeri valvearsti sellest. 1.Püsiv ja jätkuvalt suurenev jäseme perifeerne valu ja turse 2.Puutetundlikkuse häire tekkimine 3.Jala funktsioonihäire tekkimine operatsiooni järgselt - ei suuda sirutada varbaid ( n. peronealise kahjustus) 3-4 tundi funktsiooni häiret survesündroomist on juba taastumatu ! Püsiva surve sündroom ja reperfusiooni sündroom ehk verevoolu taastamise järgselt tekkida võiv üldine eluohtlik jääkainete ja happesuse tõus. Organismile mürgised jääkained ja
joomata, õhtul sõi õhtusööki. Pikkus, kaal 93kg 93kg 93kg 93kg 181cm 181cm 181cm 181cm Ülekantud - - - vedelikud Perifeerse Sisestatud Kanüül põletiku Kanüül vahetatud Kanüüli ümbrus veeni kanüül perifeerne tunnusteta 26.04, põletiku põletiku tunnusteta. veenikanüül(d tunnuseid pole. ex G 18) Roojamine + - - + Oksendamin - - - - e Sidemed - Teostatud - Operatsioonihaava
Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed)
● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) ● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega (significant others)) ● Ego kaitsmine Tsentraalne ja perifeerne tee. Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine. Oluline on teate sisu. ● Individuaalsed erinevused mõtlemisharjumistes. ● Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks. Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumine afektiivne (emotsionaalne) komponent. Biheivoristliku käitumise vormimine. Käitumise sagedus kasvab: ● Positiivne kinnistamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed.
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
POSTOPERATIIVNE VALURAVI Dr. Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Aren...
Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsiseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsiseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsiseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritesevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Perifeerne sensitisatsioon ja aktivatsioon: Vabanevad rakkudest: histamiin, serotoniin, bradükiniin, prostaglandiinid, K ja H ioonid, leukotrieenid, noradrenaliin, närvikasvufaktor, tsütokiniinid. Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II
lõhe Neurotransmitterite, heemi, nukleotiidide ja sfingomüeliinide tundlikkus) munakollane süntees Dermatiit-nahapõletik pähkel Osalemine homotsüsteiini katabolismis Aneemia-kehvveresus leib Osalemine vitamiin B12-e imendumises Perifeerne neuropaatia-närvikahjustus avokaado Homotsüsteinuuria- aminohapete haigus banaan Vitamiin hüdroksükobalamii Realiseeruvad koensüümsetes vormides. Inimorganism vajab vaimse tervise halvenemine ning B12 n hüdroksükobalamiini koensüüme kahes reaktsioonis. Esiteks RNA halvatus
TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
