Perevägivald Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda - verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused,
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks. Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud. Erinevused Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem. Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood,
Perevägivald Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev ning suhtlemine on inimestevaheliste suhete alus. Kõigile meeldib, kui nendega räägitakse meeldivalt ja ollakse nende vastu hea, kuid maailma halbade emotsioonide või negatiivse käitumiseta ei eksisteeri. Vägivalda esineb tänapäeval pea kõikjal ja seda erineval kujul ka perekondades. Millest võib aga perevägivald olla tingitud, kuidas see väljendub ja mis võiks olla selle eesmärk? Vägivald leibkondades on üsna varieeruv, alates sõnadest ning lõpetades füüsilise jõuga. Kõige leebem ja ühtlasi ka kõige levinum variant on niisiis niinimetatud sõnasõjad. Kui üks perekonnaliige karjub, sõimab või kutsub teist pereliiget ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe
Perekond ja abielu 1. Perekonnas põhjustavad kriise Vanemate erimeelsused Rasked ajad (rahaline seis, lähedase kaotus) Perevägivald Alkoholism… (kirjuta 5 põhjust) 2. Abielulahutust soodustavad tegurid on Perevägivald – alkoholism, psühhoterror Eluliste oskuste vähesus- ei osata probleeme lahendada Ühiskonna moraal – kergelt lubatakse Rahvuslik omapära – ei otsita kriisis abi Eeskuju – palju lahutatakse ….jne. 3. Abielulahutust takistavad tegurid on Laste olemasolu Religiooni olemasolu Hirm uue olukorra ees Majanduslik kindlustatus Turvalise kodu kogemus…traditsioonid….jne. 4. Probleemideks pärast lahutust võivad olla
nimekirja vaid inimesi, keda sa päriselt tunned. Kasuta turvalist parooli ja ära jaga seda kellegagi. 6. Milliseid reegleid peaks lapsevanem lastega inteneti kasutamise suhtes kokku leppima? Vanem peaks arutama lapsega koos, mis on interneti kasutamisel aksepteeritav ja mis mitte. Lapsevanem peaks üritama ennast kursis hoida interneti kasutamisega. Lapsevanem peaks selgitama lapsele interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. 7. Tooge 4-5 näidet, kuidas mõjutab perevägivald lapsi? Perevägivald mõjutab lapse arusaamu ja maailmapilti. Vägivald annab väga halba eeskuju.Perevägivald paneb lapse vägivaldselt käituma. Lastel on tähelepanu ja läheduse puudus. 8. Kuidas mõjutab perevägivald veel sündimata lapsi? Võib toimuda enneaegne sünd, raske sünnitus. Tekkida võib füüsiline või vaimne puue. Hüperaktiivsus. Last võivad painada sagedased või rasked haigused. 9. Kellelt sellisest olukorras abi paluda?
Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne.
Vägivald ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise naisest. Vägivaldsus ning võimu ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsuks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama oma tegude eest seaduse ja ühiskonna ees ning keelduda vägivallale alistumast. Statistika Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Uuringute väitel ülehindavad oma partnereid füüsiliselt kuritarvitavad mehed seda, kui sageli sellist vägivalda esineb ning see aitab neil omaenda tegevust õigustada.
rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest.Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine.Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule.Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks.Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud.
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald
Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
Perevägivald ja lapsed "Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt - mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool - laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra endale teadvustamisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Vanemad aga arvavad, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis see ka ei puutu temasse. Lapsed on alati teadlikud perevägivallast. Nad ärkavad öösiti tülide peale, kuigi vanemate meelest nad magavad." (Lapsed Perevägivalla...) Kui vaadata laste rühma, siis vahest võib märgata seal kedagi, kes hoiab teistest eemale. Ta ilmselt ei avalda oma arvamusi, pigem vaikib, või kui räägib siis kogeleb või ilmneb tema käitumises muul moel ebalevat närvilisust. Tihti me ei pru...
tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti Tekla ärkab Elvise juures Annab lahkumisavalduse Kõik on korras! PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõigel peab olema loogika KRIITIKUTE SEISUKOHAD Mudlum:" Oskar Nassar: "Romaan ,,Täna on täna ja forever on forever" on selfie, mida õhtu jooksul Facebooki seinal ohtralt jagatakse ja laigitakse, aga mis mattub kiiresti uute postituste laviini alla ja vajub unustusse. " MÕTTED, TSITAADID Raha, kuulsus, töö ei tähenda midagi enne kui inimene pole ise endaga leppinud.
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
· Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama vägivalda. Mis on lähisuhtevägivald Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul
paljusus, konfliktid, teatud õppeained milles on raskusi, tasakaalustamata käitumine, tunnisegaja roll koolis, üksikvanema pere, tasakaalutamata kodune olukord või siis vanematel napib lapse jaoks piisavalt aega. Kõik need tegurid mõjutavad lapse koolist välja langemist ning kõiki neid olukordi tuleks vältida. Väga suur roll on kindlasti siiski laste vanematel. Paljude laste kodus valitseb ebakindlus, vaesus, alkoholism, perevägivald, mis mõjutab samuti last koolis. Lapsed kelle kodudes valitseb taolisi probleeme, satuvad suurema tõenäosusega kooli vägivalla ohvriteks. Kõiki lapsi, kellel on probleeme, tuleks toetada, kuna lapsed ei tule ise oma probleemidega toime. Kindlasti aitab õpilasi, kes on koolist välja langemise ohus, selline asutus nagu noortekeskus. Noortekeskuses on olemas noorsootöötajad, kellelt saab laps samuti toetust ja mitmekülgset abi
Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja põhjustas tihti Lambasihvrile kurba meelt ja itku. Raamatu lõpu poole oli meeleolu hoopis teistsugune, kui see oli raamatu alguses. Vargamäe naistel olid silmad aina vees, sest õnnelikumad ajad olid läbi.
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoo...
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (...
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele 1) väljakutse: Hariduse kättesaadavus, motivatsioon õppimiseks probleemi olemus: Haridus ei ole kättesaadav kõigile võrdsete võimalustena, õpetajad rahulolematud. lahendus: Õpetajad ei ole piisavalt motiveeritud, palk ei ole piisav ja töökoormus on suur. Õpetajad on väga oluline osa meie hariduses, nemad peavad olema motiveeritud, et see läbi neil oleks ka motivatsiooni õpilasi rohkem toetada ja suunata. Meie riigis ei ole lihtne edasi õppima minna, kui ei ole väga terav pliiats, ei tee töid maksimum punktidele, kui pole ka rahaliselt toetavat perekonda siis on väga raske ülikooli üldse saada. Tahe õppida tuleb enda seest aga kui puuduvad hoolivad õpetajad, oled vaesest perest, siis kahjuks see teekond katkeb. Selleks, et seda ei juhtuks, oleks vaja kõigile luua võrdne süsteem, pluss õpetajate toetus koolist on väga oluline. Ma tahan ka astuda ühte kindlasse kooli, kahjuks...
Kellele: Urmas Lehtsalule Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Edvin Luik E-32 Sotsiaalprobleemid Kirjutan teemal Sotsiaalprobleemid Eestis. Arvan, et üheks suuremaks sotsiaalprobleemiks on Eestis perevägivald. See teema puudutab paljusi Eestis elavaid noori naisi ja lapsi, kes on ühel või teisel põhjusel langenud perevägivalla ohvriks. Tehtud uurimuste põhjal selgub, et Eestis kannatab kuni kolmandik naistest füüsilist, vaimset või koguni seksuaalset vägivalda. Raseduse ajal on vägivalla kasutamine naisele ja tema lapsele eriti ohtlik, sest see mõjutab väga tugevalt lapse tervist ning võib juhtuda, et laps on sündides surnud või puudega. Perevägivalda
Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidugi mõndade eranditega, ja asendunud vaimse vägivallaga. Me kõik manipuleerime ning mängime, et saada oma tahtmist, kuid kui manipulatsiooni sihiks saab teistele haiget tegemine, on tegemist vaimse vägivallaga. Tihti võib vaimne vägivald olla veel ohtlikum ja karmim, kui hoop käega. Samuti, mida aeg edasi, seda rohkem kuuleme nn ,,tabuteemadest" nagu perevägivald, koolivägivald, seksuaalne vägivald. Ja ka seda, milliseid lahendusi mainitud teemade leevendamiseks otsiti. Kuid harvad pole juhud, kui kätte saadud vägivallatsejad põhjendavad oma käitumist lausega ,,Kui mina nende vanune olin, koheldi mind veel julmemalt". Seega, siit saame tõestuse, et vägivald sünnitab vägivalda. Kas pole siis nii, et lapsed, kes vaatavad rohkelt action-filme, on tihti vägivaldsemad, kui lapsed, kes kasvavad üles ,,Mõmmi aabitsaga"
suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos...
Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid. Küsimus on põhjustes, miks juhtum aset leiab. Väiksemad kaklevad, mis tuleneb ilmselt sellest, et lapsed ei oska ennast teisiti väljendada. Toimub enesekehtestamine, gruppidesse jaotamine ning liidrite selgitamine. Paljud vägivallajuhtumid toimuvad põhjusel, et last ongi õpetatud ennast jõuga kaitsma või kui kodus toimub perevägivald, siis on see lapsele mälusse jäänud ning seetõttu ei osatagi teisiti käituda. Koolivägivald on paljude õpilaste igapäeva elukaaslaseks. On palju lapsi, kes ei soovi minna kooli, sest nad kardavad kaasõpilasi. Neid, kes on pidevalt hirmus, sest nad kardavad klassi- ja koolikaaslaste negatiivset reaktsiooni oma otsustele. Lapsed tänapäeval ei julge teha midagi teistsugust, midagi uut, mis erineb teiste hobidest, sest tihti hakatakse narrima ning nalja viskama selle üle
Alkoholismil ja perevägivallal on mitmeid ühiseid jooni, kuid on ka erinevusi. Sarnasused * Alkoholism ja koduvägivald ei sõltu rahvuslikest ega sotsiaalmajanduslikest faktoritest ning lähtuvad mitmest põhjusest. * Nagu vägivallatsejatel, on ka alkohoolikutel kalduvus käituda armukadedalt ja süüdistada oma tegevuses partnerit. Asja juurde kuuluvad eitamine ja probleemi vähendamine. * Nii vägivallatsejatel kui alkohoolikutel on kalduvus madalale enesehinnangule. * Nagu perevägivald, on ka alkoholism progresseeruv, muutudes ajapikku järjest tõsisemaks, füüsiliselt laastavamaks ja potentsiaalselt eluohtlikuks. * Nii perevägivald kui alkoholism on sotsiaalselt häbimärgistatud ja sageli üldsuse poolt vääriti mõistetud. Erinevused * Alkoholism on haigus, perevägivald on aga sotsiaalne probleem. * Kui alkohoolikud võivad olla võrdselt nii mehed kui naised, siis perevägivalla toimepanijad on enamasti mehed ja ohvrid enamasti naised.
3. PowerPointi kokkuvõtliku õppematerjali ja näidisülesannete koostamine. 4. Pilditöötluse kokkuvõtliku õppematerjali ja näidisülesannete koostamine. 5. Failide haldamise kokkuvõtliku õppematerjali ja näidisülesannete koostamine. 6. Õppematerjal Eesti e-riigi ja e-teenuste võimalustest. 5. Lapsehoid ja perekonnaõpetus. 1. Erivajadusega lapse arengu toetamine. 2. Lapse väärkohtlemise olemus. 3. Perevägivald. 4. Töötegevus lapsega. 5. Muusikaline tegevus lapsega. 6. Kunstitegevused lastega. 7. Haige laps. 8. Jõulupeo korraldamine KTG õppijate ja töötajate lastele (praktiline töö) 9. Lasteürituse korraldamine looduses (matk, piknik) ( praktiline töö) 10. Heategevusürituse korraldamine lastega peredele (praktiline töö) 11. Mõne rahvakalendri tähtpäeva tähistamine lastegrupis (läbi viiduna mõne
Retsensioon ,,Türannosaurus" Paddy Considine Käisin 2. detsembril algusega 20.00 Kuressaare Linnateatris vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali raames teost ,,Türannosaurus". Filmi rezissööriks ja stsenaristiks oli Paddy Considine ja peaosatäitjateks Peter Mullan ja Olivia Colman. Linateos käsitles Josephi jõupingutusi omaenda viha ja raevu vastu ning näitas elu tumedamaid külgi. Paddy Considine on lõpetanud fotograafiaõpingud Brightoni ülikoolis. Tema filmikarjäär sai alguse näitlejana Shane Meadowsi filmides, sh "Tuba Romeo Brassile", mida näidati 2000. aastal ka PÖFFil. Hiljem on Considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 Hour Party People", "Ameerikas") kui ka Ameerika kassahittides ("Cinderella Man", "Bourne'i ultimaatum"). Tema esimene täispikk filmilavastus ,,Türannosaurus" on saanud mainekatel filmif...
· suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine
tekib eneseusaldus ning toetus Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu Kõne areng – aktiivne ja passiivne sõnavara
Sotsiaalpedagoogika objektide grupid Puudulikult arenenud inimese ühiskondlik subjektsus, osalemine, eluga toimetulek jne. Identiteedi- ja integratsiooniprobleemid multikultuurses keskkonnas Integratsiooniprobleemid rahva kui terviku tasandil Töö erinevate gruppidega eeldab vastavate probleemide tundmist Preventiivne töö! Koostöös psühhiaatrilise abiga Spetsiifilised probleemid nõuavad sekkumisprogramme(koolikiusamine, liiminuusutamine jne, töökiusamine, perevägivald, võlad..) Ideede ja põhimõtete kohandamine vastavalt olukorrale, sotsiaalpedagoogika teooriast lähtuvalt. Preventiivse funktsiooni rõhutamine toob kaasa sotsiaal- ja üldise pedagoogika piiri ähmastumise. Integratsioon ja emantsipatsioon Ühelt poolt ühiskonda integreerumine, teiselt vabanemine eneseteostust pärssivatest ühiskondlikest piirangutest. Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk.
Heitunud isikud- inimesed, kes soovivad töötada ja on ka võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest ja ei usu enam tööleidmise v õimalustesse Sotsiaalne kaitse- peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, vaesus, ka ekstreemsituatsioon(õnnetus, kodukaotus, perevägivald, psühholoogiline kiirs jms) Riiklik pension- solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada
Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab
elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga. - 81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed. - 10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed. - 78% ohvritest koges perevägivalda oma või vägivallatseja kodus, 10% paarisuhtevägivalla juhtumeist leidis aset avalikus kohas või mujal, nt tööl, koolis, kellegi teise kodus. - Perevägivalla puhul on pigem tegu konfliktiga, mis ühel hetkel kasvab üle vägivallaks. - Perevägivald, eriti elukaaslaste, abikaasade või partnerite vahel, mõjutab rahva üldist haiguslikkust ja suremust. - Perevägivalla riskid ja ulatus on seotud liigse alkoholitarvitamisega. Alkoholi (liig)tarbimine - Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. - Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. - Eestis tarbitakse alkoholi pea kaks korda enam.
Kontroll sunnivahendite üle Territoriaalsus Suveräänsus Põhiseaduslikkus Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Sunnivahendid Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol pole täielik Siiski eeldatav, et ühiskonna vägivallatase vähenenud: ühiskonna rahustamine Territoriaalsus Varased impeeriumid piirnesid enamasti riigita (,,tsiviliseerimata") aladega: ebamäärane rajajoon kindla piiri asemel, võimu sügavuse kahanemine keskusest piiri poole (Pärsia, Rooma, mongolid jt) Keskaja Euroopa feodaalühiskonnas isiklik side senjööri ja vasalli vahel: sideme muutus võib tuua ala kuuluvuse muutuse (Dauphine)
kogu hoole ja tähelepanu. Rohke vägivaldne meelelahutuslik ja/või liialdane vägivaldsete arvutimängude mängimine mõjuvad kahjulikult: need nõrgevastavad empaatiavõimet, vähendavad sotsiaalseid kontakte ja madaldavad vägivaldse käitumise künnist. Paljude impulsiivselt ja kontrollimatult vägivaldsete laste ja noorukite käitumisel on ränk taust, nad on saanud korduvalt tunda hülgamist. Üldiselt tunnustatud käsituse järgi kandub lapsepõlves nähtud ja kogetud perevägivald edasi järgmisele põlvkonnale, seda ennekõike eeskujude varal õppimise vahendusel. Lapse hea enesehinnang põhineb kogemusel, et ta on hea ja väärib armastust sellisena, nagu ta on, ilma mingite saavutusteta. Lapse enesehinnang pole püsiv omadus, olgugi et kaasasündinud temperament seda mõjutab. Rahulikud ja hea kohanemisvõimega lapsed võtavad ka oma arengukriise rahulikult, tulise loomuga ja intensiivsed lapsed aga viskuvad neisse hooga
häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud
kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda. 2
28. uuriv menetlus – inquisitional procedure 29. kohtuasja uurima – to investigate the case 30. tõendeid koguma – to collect evidence 31. tunnistajaid kutsuma – to call witnesses 32. kahjutasu määrama – to award damages 33. kahjutasu nõudma – to claim compensation/ to claim damages 34. kohtu määrust (ettekirjutust) välja andma – to award an injunction 35. perevägivald – domestic violence 36. kohtu korraldusele mitte kuuletuma – disobeying court 37. tsiviilvastutust vältima – to avoid civil liability Explain in English: 1. civil procedure – a procedure against the alleged lawbreaker by the wronged party 2. court proceedings - trial 3. claimant – the party bringing a civil action in England 4. plaintiff - the party bringing a civil action in USA, also in Estonia 5
2.Vägivaldne surm (mõrtsuka käe läbi, sõltuvusainete tagajärjel, HIV, enesetapp) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (ek 2003) • Katrin Reimus: Eilset pole olemas (2002) • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Robert Swindells: Jääme püsima (ek 1999) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Birk Rohelend: Mina, Mortimer (2007) Täiskasvanute maailma ohud 1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
konflikt tema ja lapse jutu vahel. 3. Patsient on stabiliseeritud ja üleviidud haigla lasteosakonda või lastehaiglasse edasiseks raviks vajadusel. 4. Kui kuritarvitamise kahtlus on leidnud kinnitust, anda teada kohaliku lastekaitse spetsialistidele kui ka politseiteenistusele. 5. Küsitleda privaatselt lapse ema, kui tema on lapse ravile toonud, kas tema suhtes on rakendatud vägivalda. 1.2.2 Perevägivald. Peresisene vägivald on vältimatu abi üksustes moodustanud läbi aegade veerandi abivajavatest juhtudest. Sellest hoolimata on meditsiinitöötajad aastaid vältinud pere ja vanurite vägivalla juhtumeid. Pagelow (1981) leidis, et ohvri süüdistamine on kindel käitumismuster arstidel ja õdedel. Neile omistatakse sageli ohvri koju saatmist kuritahtliku mehe juurde. Pagelow on jõudnud.(1992) järeldusele, et olukord on aeglaselt muutumas. Näiteks on sagenenud
arvesse võtta. Kui otsustada koolieelikute vanemate vastuste põhjal, lahendatakse enamik tülisid rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat: tülid lahendatakse karjumise ja füüsilise vägivalla abil. Tuleb ette ka peidetud agressiivsus, mille korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994). Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab situatsiooni, kus mees valitseb oma pere füüsilist jõudu ning teisi kontrollistrateegiaid kasutades, mille tulemusena naise ja laste vigastused või surm. Kokkuvõtteks: naised langevad sagedamini mõrvade ohvriteks kui mehed
- Proaktiivne agressiivsus – külm, kalkuleeritud, ettekavatsetud, nt moraalse kahju tekitamine Statistiliselt - 2004 maailmas 100 000 inimese kohta keskmiselt 7,6 tapmist - Üldine langev trend, eestis just tõusev. Mida tsiviliseeritum ühiskond seda vähem vägivalda - Varavastased kuriteod on kõige levinumad sest inimesed on vaesed, narkoprobleemidega jne - Vägivallakuritegudes on kerge langustrend, 2018 kasvas 13% - kehaline väärkohtlemine põhjuseks ja perevägivald - Suurem osa vägivallakuritegudest on toime pandud impulsiivsete, meelemürkide mõju all olevate noorte meeste poolt kes on tihti teiste sarnastega grupis - Joobes olek on vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes, mida raskem vägivald seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes - Seksuaalkurjategijate retsidiivsusrisk on kõige väiksem – on praktiliselt koge vähem
-> V (,,ei ole" asemel peab olema ,,on") 89) Sotsiaalturva liigid a. Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus) b. Peretoetused (laste-, sünni-, lapsehooldustasu ja koolitoetus) c. Sotsiaalhoolekanne ja toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused) 90) Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f
- Vaimse (religioosse) toetuse otsimine. 28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse. Patuoina otsimine. Ähvarduste kasutamine. Perekonnamüüt. Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe). Pseudo-vastastikkus. Autoritaarsus (märgatav domineerimine). Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine. Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes). Lapse või laste hooletussejätmine. Tabel A-1. Perekonna koosseisu vorm. Nimi Sugu Suhted Sünniaeg- Tegevusala Haridus (perekonna- ja eesnimi) peres ja koht 1. Ema 2. Isa 3. Vanim laps 4. Järgmine laps jne. 13
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
