17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19. Kodusõda 20. Koidula
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule
aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse
-1982- Brežnev lahkub ametist -1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov -1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud. Ta kuulus nooremate kommunistide põlvkonda--> Lääneriikidel mulje, et temaga saab läbirääkimisi pidada -Kuulutas välja perestroika poliitika- majandussüsteemi parandamine. Perestroikaga kaasnesid majandusvabadused: 1)Lubati kooperatiivide loomist (eramajandus) 2)Vähenes riigi roll majanduses 3)Tekkis „putkamajandus“ -Perestroika tõi endaga kaasa kommunistliku partei moderniseerimise. -Kommunistlikus parteis, valitsuses, sõjaväes,...., edutati tehnograafe- riigi juhtimisse kaasati haritud spetsialiste. -1986- Glasnost e avalikustamine- sõnavabaduse järk-järguline laienemine (Massimeedia
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
Miks lagunes kommunistlik reziim? Mina arvan, et kommunistlik reziim hakkas lagunema alates 1985 aasta märtsist, kui NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Tema algatusel alanud perestroika poliitika andis paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse. Kui Gorbatsov valiti NSVL presidendiks, astusid tagasi paljud vanameelsed poliitilised jõud. Gorbatsov jäi peaaegu üksi,
aastal kehtestama sõjaseisukorra, kuid protestivaim jäi küdema. 1989 kaalus Jaruzelski taas sõjaseisukorra kehtestamist, kuid tabas targa poliitikuna ära, et rong on lootusetult läinud. Jaruzelskil tulnuks niisugusel juhul tugineda partei vanameelsele tiivale ja see oleks tähendanud enesetappu. See oleks tähendanud ka Gorbatsovi reetmist, sest tema pidas N Liidus armutut võitlust just samasuguste vanameelsetega. Jaruzelskit peeti Gorbatsovi perestroika ja glasnosti kõige usinamaks õpilaseks Ida-Euroopas. Nagu Gorbatsov, uskus ka Jaruzelski võimalusse, et paindlikum kurss, opositsiooni kaasamine dialoogi, annab komparteile võimaluse säilitada oma juhtpositsioon ühiskonnas. Just sellest usust lähtudes nõustus Jaruzelski alustama Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus -
linnadesse tehaste tööjõuks ajada. Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse. Talurahva hirmutamiseks võeti suund uue massiküüditamisele. Küüditamine toimus 25 märtsil 1949 ja selle ohvriks langes 20722 inimest. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Nüüd algas massiline kolhoosidesse astumine. 5.Uus-ärkamisaeg ja taasiseseisvumine · Perestroika M.Gorbatsov võimule tulekuga 1985 algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine). Sellepõhjustasid nõukogude liidu majanduslik pankrott, mida kiirendasid Afkanistani sõda, nafta hindade langus maailma turul ning Moskva suutmatus kaasa minna USA algatatud võidu relvastumine uue ringiga. Eesti läks esijalgu perestroikaga ainult sõnadest kaasa kuna EKP esimeseks sekretäriks jäi stagna aegne mees Karl Vaino.
· Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus:
a) põhjus kriis majanduses selgitus nsvl ei suutnud oma ,,rahvast toita" tekkisid jaotus süsteemid, ostu kaardid, talongid b) põhjus perestroikast ja glasnostist tulenev aktiivsus rahva hulgas selgitus c) põhjus vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda selgitus 11.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikide poliitikast? Põhjenda oma seisukohta. Sise Glasnost perestroika ,vägivaldselt liidetud liiduvabariikide soov iseseisvuda, rahva surve 12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R. Reagan 1981 USA president hakkas võitlema ,,kurjuse impeeriumiga" d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht
raskes seisundis, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Nimelt Venemaa majanduses valitses suur kaos, eestlased ja teised rahvad püüdsid eralduda impeeriumist. Venemaa nõrgenemine toimus aastal 1918, mis andis Eestile võimaluse kuulutada välja iseseisvusmanifest. Iseseisvumiseks tuli maha pidada Eestil raske Vabadussõda, mis oli aastatel 1918- 1920. Taasiseseisvumine toimus Eestil hoopis teistmoodi. Seekord toimus see rahumeelselt, kuna Nõukogude Liidus oli alanud perestroika, nn laulev revolutsioon. Lisaks veel toimusid ka mitmekesised rahvaüritused, näiteks nagu Bali kett ja Eestimaa laul, millest võtsid osa mitmed riigid. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisel on mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Suurimaks erinevuseks võib välja tuua selle, et iseseisvumiseks tuli maha pidada Vabadussõda ning taasiseseisvumine toimus rohkem poliitilisel teel ja rahulikumal viisil. Peamiseks
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbats...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
20.08.1991 Kõrbetorm: Vaherahu, Eesti iseseisvuse taastamine* 25.12.1991 - Gorbatsov loobub võimust* 1995 NATO sekkus ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima* Nõukogude Liidu juhid (nimed ja ametisoleku ajad): · L. Breznev 1977 1982 · J. Andropov 1982 1984 · K. Tsernenko 1984-1985 · Mihhail Gorbatsov 1985 1991 · Boriss Jeltsin 1991 - 1999 Reformid Gorbatsovi ajal ja nende mõju: · Perestroika Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. · Glasnost Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegevusest. Suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. · Presidentaalne süsteem · Rahvasaadikute Kongress Pärast esimesi valimisi pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid, kes tahtsid sotsialismi
44. Lääs võidab kõlma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks USA president Ronald Reagan uskus, et Lääs peab kommunistliku süsteemi hävitama, mktteselle levikut piirama. 1) Takistada NSVL-i võimutsemist; 2) Lääs peab NSVL-i majanduslikult nurka suruma ( sisstulekuallikad: nafta, gaas, relvamüük); 3) Ühendriigid pidid sundima peale uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Ainsana toetas R. Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist ai...
Eesti taasiseseisvumine Pärast aastatepikkust okupatsiooni oli 1985. aastal uuesti algamas ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest. Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene
Kasutades ära tekkinud situatsiooni kuulutati Eesti 20.aug. 1991. iseseisvaks. 3. Millised sisemised ja välised tegurid võimaldasid Eesti omariikluse taastamise 1991.? Sisemised tegurid: · äärmuseni halvenenud majanduslik situatsioon, kuna Eesti majandus oli allutatud NL vajadustele, · rahvas politiseerus, · Eestis oli võimukriis, mille survel K.Vaino võeti EKP 1. sekretäri kohalt maha ja tema asemele seati V.Väljas, · alanud oli perestroika ja glasnost. Välised tegurid: · iseseisvaks ei püüdnud saada mitte üksnes Eesti, vaid rahutused olid ka teistes liiduvabariikides, · lagunes kogu nn. sotsialismileer, s.t Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NL võimu alt, · Lääneriikide abi iseseisvujatele, · NL sõjaline potentsiaal oli nõrgenenud, VLO lagunenud. 4. Analüüsi taasiseseisvunud EV arengut! Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil
Gorbatsovi aeg NSV Liidus On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB. Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Selepini ja Semitsastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas. 1967.a KGB juhiks Juri Andropov. Tema karjäär: 1956 Ungaris 1968 KGB juhina surus maha Tsehhoslovakkias Praha kevade
See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis. Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks
arenenud industrialiseeritud võimsaks riigiks. (Economy of the Soviet…, 2015) Majandus kasvas kuni Leonid Brežnevi valitsusajani, kuid vaiksemalt kui alguses. Brežnevi aega peetakse stagnatsiooni alguseks, kus ilmnesid suured vead plaanimajanduses. Toimus suur seisak ja plaane ei mõeldud läbi. 1987. aastal kuulutas NLKP KK peasekretär Mihhail Gorbatšov Nõukogude Liidus välja majandusreformide programmi perestroika. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Perestroika käigus avalikustati riigi tegelik seisund ja suurenes rahvusteadvuse kasv. Peagi Nõukogude Liit lagunes, milles moodustas oma osa ka majanduslik olukord. (ibid) Sarnaselt Nõukogude Liidule kehtestati ka Kuubas 20. sajandi esimesel poolel käsumajandus. Kuuba iseseisvumisest 1902. aastal kuni 1940. aastani, oli riigis segu
Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed) USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine. Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat
tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasin Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujuned 1988.a massiüritus , mida vene võimud takistada ei suutnud.. 1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Neid toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks, sellega toetati ka gorbatsovi tegemisi. ERR kujunes kõige suuremaks rahvusliikumiseks. Perestroika- majanduse õmberkujundamine. ERRi toetasid ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ja muidugi ka rahvas. 1988. a toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp, muinsuskaitsepäevadel. Laulev revulotsioon 1988.a kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino
20 sajandi poliitilised sündmused Balti Liidu vabariikides – olulised Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis 20.sajandi lõpul on suur ja tähtis roll Balti riikide iseiseisvuse kujunemisel. 1970-ndatel hakkas Nõukogude Liidus kasvama stagnatsioon ehk seisak nii majanduses kui teistes eluvaldkondades ning natuke enne seda hakkas Eestisse imbuma rohkem informatsiooni lääneriikidest. See kõik viis samm-sammult rahulolematuse suurenemiseni. 1980.aasta septembris puhkesid Tallinnas noorte poliitilised meeleavaldused, mis maha suruti, et vältida suuremaid meeleavaldusi. Samal ajal kirjutasid 40 tuntud haritlast avaliku kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele, sellest juhiti tähelepanu eesti kultuuri ahistamisele, mida see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi...
Sellegipoolest 1 said vabariiklased juurde 32 kohta. Reagani administratsiooni jäi Külma sõja kõige teravamad aastad. Ronald Reagani ülekaalukat võitu 1980. aasta USA presidendivalimistel võib pidada üheks kaalukamaks tähiseks tolle kümnendi rahvusvahelises poliitikas. Poleks olnud Reagani sihikindlat ja julget poliitikat, poleks ilmselt Nõukogude Liidus sellisel kujul alanud perestroika ning kogu ,,kurjuse impeeriumi" käekäik oleks võinud võtta hoopis teise arengusuuna. Ronald oli kõige konservatiivsem presidenditooli pretedent pärast Barry Goldwaterit, kelle kandidatuuri ta 64. aastal aktiivselt toetas. Presidendina oli tema eesmärk Ameerika suuruse taastamine ja nõukogulaste võitmine. Esmalt tuli alustada kodust- tuli luua tugev riiklik infastruktuur, mis toetaks tema kampaaniat kommunimi vastu. Ta teadis, et selleks tuleb taastada riigi moraal ja ausse
või kutsekoolis. Negatiivsed jooned- nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust. Kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudusel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Peatükk 28. Nõukogude Liidu lagunemine Mis oli perestroika eesmärk? õukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades? Ühiskonnaelu- Tsensuurireeglid pehmenesid, Glasnost – avalikustamine, sõnavabadus, Kontaktide tihenemine muu maailmaga, Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika- Vähendati kommunistliku partei rolli, Loodi NSV Liidu
¤ühiskonnateaduste parteiline juhtimine ¤korteriprobleemi teravnemine ¤toiduainete ja tarbekaupade defitsiidi süvenemine ¤eripoodide võrk ja tutvused Välispoliitika: ¤Breznevi doktriini kehtestamine pärast 1968 (Praha kevad) ¤osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis ¤võidurelvastuse jätkumine ja osalemine regionaalsetes konfliktides (1979 Afganistani sõda) ¤sotsialistliku süsteemi (VMN, VLO) tugevdamine majanduslike ja pol. abinõudega 1985-1991 M.Gorbatsov, Perestroika, Glasnost Majandus: ¤majandusreformi algatamine ¤erasektori teke ¤alkoholivastane kampaania ¤esmatarbekaupade defitsiidi jätkumine ¤elamuehitusprogramm "Eluase 2000" ¤talongimajandus Sisepoliitika: ¤kaardireform-võimu juurde noor põlvkond ¤poliitilise süsteemi ümberkorraldamine, kohaliku initsiatiivi avardumine ¤mitmeparteisüsteemi teke (ERSP) ¤liidulepingu väljatöötamise algus ¤avalikustamine e. glasnost ¤kultuurisvääri vaimne vabanemine ¤tsensuurialade nõrgenemine
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule M. Gorbatov ja sellega algas N. Liidus perestroika e. majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. Alguses ei leidnud Gorbatovi reformid suuremat vastukaja kuid kui avalikustati kava ehitada eestisse uus fosforiidikaevandus hakkas rahvas protestima ja inimesed avastasid, et koos on neil jõudu ja vaprust. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi- Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu
· 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga · Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis: · Eesti seadused kuulutati ülimuslikus (=kõrgemaks, tähtsamaks) NSV Liidu seaduste suhtes.
Kindlasti aitas väga palju Eesti taasiseseisvumisele kaasa ka rahvas, kes oma kultuuri kaitstes üheskoos Nõukogude võimule vastu astusid. Minu arvates on Eesti taasiseseisvumine suure tööga välja teenitud, kui sellele aitasid kindlasti kaasa ka muud sündmused maailmas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna olukord liidus oli päris halb, alustas Gorbatsov kiiresti liidus perestroika - ehk ümberkorraldamisega. Samal ajal hakati asju avalikustama, sündmustest ja kuritegevusest hakati rohkem rääkima, salastatust vähendati. Tänu sellisele, palju leebemale korrale, oli võimalik Eesti palju kergema vaevaga uuesti iseseisvaks kuulutada. Tänu neile muudatustele hakkas Eestis toimuma mitmeid südmusi. Nende demokraatlike liikumistega rahva vaimustus ja inimesed said juba aru, et vaba Eesti pole enam kaugel. 1988. aastal
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939
5) bürokraat kreeka + prantsuse > prantsuse 6) ultramood ladina + prantsuse > prantsuse 7) ebavirtuooslik omasõna ja ladina > itaalia 8) seksrevolutsioon ladina > itaalia + prantsuse 9) produktsioonifirma ladina > ladina ja itaalia 10) dokkaader prantsuse keelest ning lühendatud sõna 16 1.3 Tsitaatsõnad 1.3.1 Sõnad 1.3.1.1 1. Sirp 1) DVD- levi 2) killer (2) 3) perestroika (2) 1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 1.3.1.3 Areen 1) hardcore-porno 2) reality-staar 3) password 4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". 6 Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Tegevus poliitikuna 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3
Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks ...
Kontserdiarvustus Käisin 15. Jaanuaril 2011 kuulamas J.M.K.E 25. sünnipäeva kontserti Rock Cafe´s, kus esitleti ka uut albumit ,,Jasonit ei huvita". J.M.K.E. on üks väheseid eesti punk-rokkbände, kes on suutnud veerand sajandit ilma pausideta tegutseda. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates Stupido Twinsi poolt 1989 avaldatud hittsinglist ,,Tere perestroika" ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool. Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukki...
mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Ülemnõkogu Nõukogude Eesti nn. Parlament Eesti Kongress 1990. Aasta 24. Veebruaril Eesti vabariigi kodanike ja nede järglaste poolt valitud
12. Milline oli idabloki lagunemise tähtsaim a) välispoliitiline põhjus - Nõukogude liidu taandumine Ida-Euroopast b) siseriiklik põhjus 13. Millised olid endiste sotsialistlike riikide tähtsaimad ühised probleemid pärast kommunistliku reziimide kokkuvarisemist a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
Postmodernism AJALOOLINE ÜLEVAADE 1973 USA väljub Vietnami sõjast 1979 NSV Liidu väed tungivad Afganistani 1979- 1990 Margaret Thatcher Suurbritannia peaminister 1981- 1989 Ronald Reagan USA president 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP juhiks. Perestroika algus 1989 NSV Liidu väed lahkuvad Afganistanist 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine ISELOOMUSTUS antiigipärased sambad fassaadi elementidena ja õuedes ning siseruumides püüd visuaalselt siduda vana arhitektuuriga kohaliku omapära austamine ja ehitusliku konteksti arvestamine hoogustus arhitektuuripärandi hooldamine ja muinsuskaitse maalima hakati klassitsistlikke või
Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. PERESTROIKA Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele,
Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud üksnes majandusega, see kajastus ja levis ka poliitikas ning vaimuelus. Breznev suri novembris 1982, tema koha päris KGB juht Andropov. 1984 suri temagi, koha sai Tsernenko. Märtsis 1985 Tsernenko ära, 1985 sai peasekretäriks Poliitbüroo poolt esintatud Mihhail Gorbatsov. Iseloomustavad perestroika ehk ümberkorraldused ja glasnost ehk avalikustamine. Tsensuur lõdvenes. Senistelt arglikelt majandusreformidelt astus NSVL nüüd poliitiliste reformide teele. 1989 toimus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimine, Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu, kes omakorda valis Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks. 1991 aastal valiti rahva poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis
Neil ei piiratud isikuvabadusi, neid ei represseeritud, nad ei pidanud alluma jäigale võimule jms. Sotsialistlikud riigid püüdsid seda kõike oma rahva eest varjata, et ei tekiks kahtlusi valitsevas võimus. Selline varjamine aga just kasvatas rahva uudishimu välismaailma, lääne järgi ning umbusaldust oma valitsuse suunas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega tuntakse nime all perestroika. Vajaduse muutuste järele tingisid NSV Liidu majanduslik pankrot ning Moskva suutmatus minna kaasa võidurelvastumise järjekordse ringiga. Üks osa sellest uuenduskuurist oli avalikustamine ehk glasnost. Selle käigus toodi avalikkuse ette senivarjatud seiku ajaloost, näidati, kuidas väljaspool tegelikult elati jms. Nõukogude juhtkond ei suutnud aga peagi enam sündmuste käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea
Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhataja Airi Värniku sõnul on 80% enesetapu sooritanuist tööealised mehed. Töötuna tuntakse end kasutult ning endalt elu võtmine näib lihtsaim viis probleemist vabanemiseks. Ehhki naised soovivad üha enam vastutust, ei lase mehed sel juhtuda, sest kui nende arvates nõrgem sugupool oleks võimul, kaotaksid nad oma mehisuse. Nõukogude Liidus oli enesetapp tabuteema. Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles Gorbatsovi perestroika paiku. Tol ajal oli tavaline kuulutada eneselt elu võtta üritav kodanik vaimuhaigeks, kuid mitte alati polnud süüdi vaimne tervis. Paljud nimetaksid enesetapjaid allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus nimetada allaandjaks, sest vaid tõeliselt alturistlik inimene ohverdaks teiste heaolu nimel enda elu. Ta oli kangelane, mitte alistuja
augustil 1961 ● püstitati Saksa DV Rahvaarmee poolt ● püstitati peaaegu ühe ööga c) mis pärast müüri püstitamist muutus; ● perekonnad lagunesid, kaotasid kontakti ● inimesed kaotasid töö ● Ida-Berliin isoleeritud d) Berliini müüri langemine – millal ja milliste tagajärgedega. ● 9. november 1989 ● avati piir Austriaga- võimalus pageda Läände ● päevakorrale tekkis kahe Saksamaa ühinemise küsimus 9. Glasnost ja perestroika NSV Liidus. a) vajadus uuenduste järele NSV Liidus ● NSVL kaotas külma sõja ● NSVL majandus halvas seisus ● rahva rahulolematus ○ tööliste streigid ● arengus jäädi jalgu nii lääneriikidele kui ka Aasia ja Ladina-Ameerika maadele b) Mihhail Gorbatšov; ● tuli võimule 1985 ● haritud ja isegi läänelik mees, pandi lootusi ka välismaal ● asus suhteid lääneriikidega parandama ja NSVL reformima c) perestroika ja glasnosti mõisted;
Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega kinnitati veelkord liiduvabariigi ülemuslikkust ning deklareeriti, et
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga
Enam ei nähtud reaalset võimalust riigi päästmiseks, kuigi paljud oleks südamesopis seda soovinud. Kui omariiklus hävis, mõeldi rohkem enda ja vara peale. Patriotism jäi tagaplaanile, sest isamaameelsuse väljendamine muutus ohtlikuks. See oli üks põhjustest, miks lahkuti Eestist. Puudusid ka agitaatorid, kelle eestvedamisel oleks rahvas olnud valmis võitlema vabaduse säilimise nimel. Rahvustunne suurenes eestlastes taaskord 20. sajandi lõpus Nõukogude Liidu lagunemise ja perestroika ajal. Iseseisvuse mekk veel suus nähti taas võimalust moodustada Laura Huik oma riik. Leiti võimalus näidata meelsust rahvakogunemistel ja ühistel üritustel. Ühtsustunne tõusis tänu isamaaliste laulude laulmisele ja meeleavaldustel käimisele. Rahvas oli taas võimeline võitlema koos ühise eesmärgi nimel. Heideti selja taha isiklikud huvid ja ületati hirmud
,,Võta pits ja pea aru." Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 1...
Vastuolusid põhjustasid erinev ideoloogia ja maailmavaade lääneriigid esindasid demokraatiat, NSVL kommunismi. Lisaks sellele põhjustas pingeid NSV Liidu tegevus okupeeritud aladel Ida-Euroopas ning erimeelsused Saksamaa osas demokraatlik SLV vs kommunistlik SDV. II maailmasõja tagajärjel alanud külm sõda kestis aastakümneid, pinge küll kahanes, küll kasvas, jõudes haripunkti 1962. a Kuuba kriisi ajal, mil maailm seisis tuumasõja lävel. Külma sõja lõpuks peetakse perestroika algust, Saksamaa ühinemist nind NSVL poolt okupeeritud Ida-Euroopa riikide iseseisvumist. Lisaks üliriikide USA ja NSVL tekkimisele ning nendevahelisele külmale sõjale oli II maailmasõjal ka teisi poliitilisi tagajärgi, nt Euroopa kaardi muutumine Saksamaa jagunemine, riigipiiride ,,nihutamine" (Ungari, Poola, NSVL), okupatsioon Ida-Euroopa riikides ja ka mõne väikeriigi iseseisvumine. Samuti vähenes II maailmasõja tagajärjel selliste riikide mõju maailmas nagu Prantsusmaa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
