Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe ning nad said veelgi suuremateks sõpradeks. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi. Nende seas ka Ingram Blanche. Ingram oli väga kena välimuselt, kuid ta ei sallinud guvernante. Levisid jutud, et Ingram Blanche ja mr Rochester abielluvad. Jane aga oli oma peremehesse armunud ning see tegi ta väga kurvaks. Kord käis Jane peremehega jalutamas ning siis tuli välja, et ka mr Rochester armastab Jane`i. Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära
· hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand. · omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida · vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida. · orje lasti ka vabaks mis polnud ühiskonnas mingi haruldus. o tehti heast sudamest o tänutäheks o või mõne muu asja pärast. · tavaliselt oli ori peale vabaks laskmist seotud oma peremehega kliendina. · peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks. · vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale. Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused.
· Vargamäe üleaedsete esimene kohtuskäimine vee paisutamisest alanud tüli, mis jõudis selleni, et Pearu lasi teise pere koera maha. Eespere nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tema tapjale. Tagapere tahtis tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustamise pärast ja karistust Matule, sest tema ajas koera tedrepoegi otsima ja ässitas ta ka tema, Pearu, kallale. Pearu sõna jäi peale, sest tegu oli peremehega - peremeestel oli raske uskuda, et keegi teine peremees võiks minna sohu üleaedse koeraraibet vedama või kandma: niisugune tegu ei sobi kuidagi kohaomaniku kõrge seisusega. · Jussi ja Mari abielu teise aasta algul sündis neil poeg. · Krõõdal sündis kolmas tütar. · Mari sai tütre. · Krõõt ootab neljandat last. Kardab, et midagi läheb halvasti. Ütleb Marile, et kui teda enam pole, jätaks lapsed rahuliku meelega Mari hoolde. Sünnib poeg Andres. Krõõt ütleb,
kõvaketta juurkausta. 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED 3.1 Harilikumate viiruste kirjeldused Trooja hobune -- trooja hobune ehk troojalane on selline kahjur, mis asetab end arvutisse pealtnäha kahjutu rakendusena, kuid avamisel pakkib lahti oma halvaloomulise poole (või 11 laeb selle alla internetist). Tavaliselt ühendab troojalane end mõne käivitatud protsessi külge, jälgib kasutaja tegevust ning kontakteerub aeg-ajalt oma peremehega. Saadud info kasutab viimane ehk siis peremees arvutiomaniku pangaarve tühjendamiseks või siis nakatunud süsteemi ennast kas spämmi saatmiseks, teiste arvutite ründamiseks või koordineeritud sissetungiks mõnda veebiteenusesse. Viirusetõrje aitab pigem vanemate ja laiemalt levinud trooja hobuste vastu. Viirustõrjeprogrammid ei tunne ära seesuguseid troojaid, mis on kirjutatud mingi kindla isiku või ettevõte arvutis nuhkimiseks.
pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud. Andres ei leppinud Liisi ja Joosepi pulmadega ning ta ei tunnistanud Liisit enam oma tütreks, ajades ta kodust ära. Kui Liisi ja Joosep Vargamäelt lahkusid, oli neil oma esimene laps juba käes, kelleks oli poeg. Tütre lahkudes muutus aga Andrese meel härdaks ning ta ei saanud lasta enda ja Krõõda esimesel lapsel kodust nõnda lahkuda, et tal polnud mingit kaasavara. Andres rääkis
olnud ning kuidas ta sigu oma heleda häälega oli koju kutsunud. XVIII Mari kolis ajutiselt peremehe majja, et laste eest hoolt kanda. Kõik arvasid, et peremees hakkab nüüd endale uut perenaist otsima, kuid ta ei teinud selle heaks mitte midagi. Esialgu oli Juss olukorraga rahul, aga saunatädi hirmutas teda sellega, et äkki Mari ei tahagi enam sauna tagasi tulla. Juss tahtis Mariga esimesel jõulupühal kirikusse minna, aga Mari keeldus laste pärast. Ometigi läks ta järgmisel päeval peremehega koos kirikusse. Juss nägi seda tee äärsete põõsaste tagant luurates. Jõulude ajal läks Juss pererahva juurde jõule tähistama. Ta otsis sobivat hetke, et Mariga kirikuskäigust rääkida, aga see õnnestus tal alles enne lahkumist. Kõrtsis kõneles Pearu Maris kui uuest perenaisest. Andres vihastas ja lõi teda selle eest. Pearu kaebas ta kohtusse. Andres pidi paar päeva vee ja leiva peal olema ning kinni istuma
ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis
- poiss tundis hästi oma lambaid, puhus Idatuul ja poiss tundis, et ta on sama vaba kui tuul ja mitte miski ei takista teda peale tema enda - järgmisel päeval kohtus poiss vanamehega ning andis talle 6 lammast, ülejäänud lambad ostis ära Santiago sõber, vanamees ütles sama, mida oli öelnud mustlane ning käskis poisile märke jälgida, andis talle 2 kivi, kui poiss märkidest aru ei saa, aitavad teda kivid, üks on ,,jah" ja teine on ,,ei" - lammastel võttis uue peremehega harjumine aega, kuid nad mõtlesid ainult söögist ja joogist - Santiagot pani muretsema see, et aardemaal räägitakse ainult araabia keelt, merd ületades mõtles ta märkidest, kui ühtäkki tuli temaga rääkima noormees, kes kõneles hispaania keelt, palus noormehel end püramiidide juurde juhatada, noormees õpetas, et minema peab läbi Sahara kõrbe ja selleks on raha vaja - nad liikusid koos jõudes turule, Santiago usaldas oma raha uue sõbra kätte, kes ta just
Mõnikord vabastati omand ikkest ka tänutäheks ustava teenistuse või elupäästmise eest (Kõiv jt 2004). Vabakslaskmine või enda vabaksostmine võis toimuda ametlikult või koduselt. ,,Ametliku vabastamise korral viidi ori templisse. Preester puudutas orja kepiga, peremees võttis tal käest, keeras teda korra enda ümber ja andis kõrvakiilu" (Palamets lk 201). Kodune vabakslaskmine toimus tunnistajate juuresolukul. Tahes-tahtmata jäi endine ori siiski oma peremehega seotuks, nt kliendi või nõuandjana. Kuigi vabakslastu sai Rooma kodaniku õigused ,,pidi ta järgima tervet hulka ettekirjutusi, mis eristasid teda vabana sündinutest" (Vana-Rooma inimene, Andreau 2004; lk 196). Et unustada oma eelnevat staatust, töötasid paljud vabakslastud usinamalt, kui sünnipärased kodanikud. ,,Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene" (Kõiv jt 2004; lk 181). KLIENDID
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habah...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. Kui 1960- ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
kujulised ning asetsevad kõrgel. Silmad on tal tumedad, ovaalsed, veidi viltused ja kuivade laugudega. Ta hambad on suured ja valged, tihedasti üksteise kõrval. Ta saba on mõõgakujuline. Rahulikus olekus on koera saba all, ärritatuna hoiab ta aga saba esimest kolmandikku seljaga ühel joonel. Suur snautser Suur snautser on liikuv ja hea iseloomuga, kohaneb ruttu peremehega ning armastab lapsi, ent võõraste vastu on ettevaatlik ja umbusklik. Suur snautser on hästi dresseeritav, ilmastikule vastupidav, hoiab väga inimese juurde, tugev töös ja kallaletungil. Ta pea on tugev, nelinurkse kujuga ja püstine. Ta hambad on tugevad. Ta silmad on ovaalsed ja tumedad. Kõrvad on tal püstised, asetsevad kõrgel ja peavad olema kupeeritud. Saba on tal kõrgel ning see on keskmise pikkusega. oti lambakoer ehk kolli
XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse. Juss käis jälle Mari palumas, kui too ikka ei saanud peab peremehega rääkida. Üks õhtu kõrtsist tulles astus Andres soosilal endale midagi jalga, nii et kõik verine ja kodus Mari pidi ravima. XIX Juss ei saanud rahulikult magada ning võttis pussi ja läks metsa äärde ootama. Kui Andres tuli virutas ta pussi peremehele jalga. Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari aastaid tagasi palus. Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu.
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid...
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majand...
Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus 1. Epidemioloogia sõnaseletus EPIDEMIOLOOGIA (epi juures, seas; demos rahvas; logos teadus, õpetus) teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab...
Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin veelgi suurem kui Kreekas .Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest ,nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid .Orjusesse langenud haritlased pidid olema näiteks arstid või õpetajad . Rikaste majapidamiste teenijate ja koduabilistena töötavate orjade positsioon võis olla vahel üsna hea .Tuli ette juhuseid ,kus orjad peremehega sõbrunesid .Paljud peremehed pidasid tulusamaks lasta võimekal orjal endale ise elatist teenida ,nõudes talt selle eest regulaarset tasu . Sageli lasti orje vabaks .Mõned orjad ,kel oli võimalik raha teenida ,ostsid end vabaks, mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest .Vabakslastu sai kohe Rooma kodanikuks ,kuid jäi kliendina oma senise isandaga seotuks. Perekond ja naiste positsioon
omale välismaalt omapäraseid asju, samuti võttis Villu enesega kaasa ka teisest rahvusest naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis olemise ajal sakste peenema viisiga harjunud ja põlgas eestlasi kui talupoegi. Priidust sirgus kena noormees. Maist aga ilus neiu, tõsine ja mõistlik
- Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka - Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks talle hea perenaine ja lastele hea ema, kuid Maril on juba Juss ja omal 2 last ja Jussist ta ka lahti öelda ei taha
aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi) Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate
ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud Haigus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tooge näiteid meditsiiniajaloo allikatest, kirjeldage mõnda. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost.
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
19. Viirused a) Ehitus • Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil) • Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega • Papilloomviirus – soolatüükad, villid – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki
Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.
Peetrus soovitab minna talumehena ja täiskasvanuna mitte lapsena. Kuna Vanapagan veel kinnituseks küsib kas ei ole tõesti mingit muud moodi hinged saamiseks ja Peetrus kinnitab siis võttab Vanapagan selle otsuse vastu. PEATÜKK ÜKS Paar paneb end vist krikus või kohalikus rahvamajas kirja kui Põrgupõhja uued elanikud. Otsivad teel koju põrsast, saavad lõppude lõpuks kassi, käiakse Vana Antsu poolel kes külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas vaikselt pani koorma kolinaga maha. Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud
redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja
merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis
redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja
poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida. Ühe liigi piiramatu paljunemine lõhub kohalikku konneksi, kooslus vaesub ja osa põhiliike võib seejuures hävida. Peamised kaitsevahendid loomade vastu on torkivad moodustised. Võsude kärpimine soodustab uute teket kasulik.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Käis koolis koos oma peremehe lapsega. Kui raske on taluda üleminekut heast olukorrast halba. Ladina keele rääkimine- paljud räägivad vigaselt. Koer pidi jälle ukse taga ketis olema. Neegritüdruk kohtus öösel armsamaga, koer pidi vait olema. Ründas neegrit ühel õhtul. Neegritar tahtis selle pärast teda ära mürgitada. Vana omanik(lihuniku sõber) võttis ta endale jälle. Välismaalasele tehti liiga- koer võttis ära püksid, kus oli sees raha. Rääkis, kuidas peremehega ringi patrullis. Peremees ostis hobuse, aga see oli varastatud. Läks Sevillast minema. Trummilööjaga tegi show'd. Koera taheti varastada. Temast sai täielik tsirkusekoer. Vanaeit hakkas sõimama teda, show jäi pooleli. Vanaeit kutsus enda poole, nimetas koer poeg Montieliks. Naisel sündisid kutsikad. Nõid rääkis tema emast. Nõid räägib võidmisest. Võidis end. Nõid tormas koerale kallale, kuna too oli ta valguse ja rahva kätte tirinud. Paljud pidasid koera kuradiks
Veel kirjeldatakse, et haiguse puhul võime me räägida läbielatud kogemusest, mis puudutab seda, kuidas on kehalisi protsesse jälgitud. Näiteks valus kurk, valutav pea. Toimub hinnangu andmine. Mis ma arvan, mis ma tunnen. Haigus viitab sellele, kuidas haige isik ja perekonnaliikmed või laiem sotsiaalne võrgustik tajuvad sümptomeid ja puudeid, elavad koos nendega ja reageerivad neile. Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kaht dimensiooni: haiguse suhe peremehega ja haiguse materiaalne alus. Ontoloogiline lähenemine haigus kui iseseisev nähtus. Antropoloogiline lähenemine (holistlik) haigus on osa inimesest, on tervik. Haiguskogemus hõlmab liigitamise ja seletamise terve mõistuse abil, mis on kättesaadav kõigile sotsiaalse grupi hiktidele, vaevuste vormid, mis on põhjustatud haiguslike protsesside poolt. Haiguskäitumine hõlmab ravi algatamise (dieedi, puhkamise, kehalise aktiivsuse jm) ja
pinnase ja taimkatte iseloom, zootroopsed loomad, sesoonsus, loomakasvatustehnoloogia iseloom jne. eurüfaagsed parasiidid (hr. eurys -- lai + phagos -- sööja, õgija; parasiit). Suure peremeesliikide arvuga (kümned või sajad liigid) parasiidid. Vt. ka parasiitide liigitelu. fakultatiivsed parasiidid (pr. facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr. physis -- loodus + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon) -- füsioloogiline kohastumine. Avaldub parasiitidel tohutus viljakuses, intensiivses ainevahetuses ja kiires kasvus, hingamistalitluse ümberkujunemises jms., mis on loomadele vajalik parasiitse eluviisi korral.
Kubjas tegi ettepaneku, et ta on väga lahke ja alandlik Miina suhtes ja äkki siis saab ta Miina endale naiseks võtta. Peremees nõustus ning nad võtsid üksteise terviseks viina. Kubjas küll käitus palju alandlikumalt ja hoolivamalt, kuid Miina ei võtnud vedu. Odav tööjõud Preili Marchand märkas talupoegade viletsat seisu. Mitte ainult selles mõisas, kus ta guvernant oli, vaid ka teisetes, mida te nägi, kui ta oma peremehega kaasa sõitis. Parun Herbert rääkis talle, et proovitakse talupoegade elutaset parandada, kuid see toimub väga aeglaselt. Siis küsis guvernant, et miks siin ei ole põllumasinaid, nagu välismaa. Herbert vastas, et siin on ,,odav tööjõud" ja et masinad ja nende hooldamine on kallis. Ning iga asja tegemiseks on eraldi masinat vaja, talupojad aga teevad kõiki tõid ja tasuta. Preili Marchand nägi, et talupojad ja nende lapsed töötavad talvel oma kunkudes peeru valgel
Kubjas tegi ettepaneku, et ta on väga lahke ja alandlik Miina suhtes ja äkki siis saab ta Miina endale naiseks võtta. Peremees nõustus ning nad võtsid üksteise terviseks viina. Kubjas küll käitus palju alandlikumalt ja hoolivamalt, kuid Miina ei võtnud vedu. Odav tööjõud Preili Marchand märkas talupoegade viletsat seisu. Mitte ainult selles mõisas, kus ta guvernant oli, vaid ka teisetes, mida te nägi, kui ta oma peremehega kaasa sõitis. Parun Herbert rääkis talle, et proovitakse talupoegade elutaset parandada, kuid see toimub väga aeglaselt. Siis küsis guvernant, et miks siin ei ole põllumasinaid, nagu välismaa. Herbert vastas, et siin on ,,odav tööjõud" ja et masinad ja nende hooldamine on kallis. Ning iga asja tegemiseks on eraldi masinat vaja, talupojad aga teevad kõiki tõid ja tasuta. Preili Marchand nägi, et talupojad ja nende lapsed töötavad talvel oma kunkudes peeru valgel
Teine tavalisem liik on tolmutäi Trogium pulsatorium. Liikide arv: 1000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Phthiraptera Alamselts: Väivilised Mallophaga Väivid on väikesed (0,5-11,0 mm), saleda keha ja suure ning laia peaga putukad. Suised haukamistüüpi. Väivid on lindude ja imetajate ektoparasiidid, kes toituvad naha epidermisest, karvadest ja sulgedest, vähem verest. Enamasti liigispetsiifilised ja levinud koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes) bovis veistel, B. ovis lammastel, Werneckiella equi hobustel, Trichodectes canis koertel (on ka Dipylidium caninum'i vaheperemees) ja suleväivid näiteks Menopon gallinae kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
ambitsioonikusest, aga tuleb nn sein ette. Teada on, et Raudsepp valdab komöödiažanrit, kuid teiste žanrite puhul pole teada, kas ikka tuleb välja. Andekus siiski ei kao, vaid loomingu viimases ja segases järgus jääb ajakeeristesse – romaan „Viimne eurooplane“ (1941) räägib poliitilisest muutusest. Draamatekstidest olulisim ja kummalisim on „Vaheliku vapustused“ (1942) – allegooriline näidend, kus vaene vabadik on jagamas maad 2 peremehega. Allegooria oli poliitiline, kus näeme Eestit kahe võõrvõimu vahel. Komöödia „Rotid“ (1946) kajastab Saksa okupatsiooni. Raudsepp ei saa õiget sotsialistliku realismi nõksu kätte – komöödia tegemine situatsioonis, kus kellelgi pole põhjust naerda, on niigi raske. Raudsepp satub repressioonilainesse, mis paljude jaoks tähendas kirjanike liidust väljaheitmist ja avaldamisõiguse äravõtmist, lisandub talle veel vangiminek ja repressioonilaagris ta surebki.
(Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga. Üldiselt kahetiivalised (sääsed) või kiletiivalised putukad (herilased, mesilased), kes meenutavad parasiite, sest pool elu seotud intiimselt ühe peremehega. (Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne, vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena.) II tarbimise klassifikatsioon: 1. Omnivoor (kõigesööja) inimene, karu 2. Herbivoor (taime- või rohusööja) 3. Karnivoor (lihasööja) 4. Mikroobivoor (mikroobide sööja) 5
lähiajaloost Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust. Fantastika! 23. august, reede, matka 4. päev Hommikul magasime mehemoodi. Kella kümneks oli peremehega kokku lepitud rännak Pestera Liliecilor`i juurde, mis kujutas endast kohalikke koopaid. Võtsime oma asjad kaasa, et edasi Brani poole rännata. Rohunõlvadel taevasse tõusmine on sama katsumus kui kaljuronimine. Meid paluti vaadata ka kaunist kanjonit, mida pererahvas eksponeeris oma perepiltide peal, ent
artiklitest: Inimesel on kaks vägevat vaenlast: tema oma maised nõrkused ja ümbritsevad olud. Kogu eluea peab ta nendega heitlema, kui tal on ükskõik missugune eesmärk unistuste sinavas kauguses. See kirjaniku veendumus orienteerib meid Kõrboja peremehe tegelaste süsteemis. Seda enam, et kirjanik on oma romaani põhiidee kohta lausunud: Meil Eestis ei ole praegu peremeest, meie peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu- ja lootusrohkete punamarjade keskel. Kõrboja peremehega süvenes A. H. Tammsaare meisterlikkus, millele osutab juba draama Juudit . Kirjanik pühendas oma ande üldinimlikult tähtsate probleemide lahendamisele ning 12 saavutas kunstis kõige raskemini omandatava oskuse luua elavaid, täisverelisi karaktereid. A. H. Tammsaare arvestab oma kangelaste loomisel targalt ja tasakaalukalt kõiki tegureid,
Seaduse ees olid nad kõik ühtviisi nende omanikele kuuluv vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid. Omanik võis orjaga teha, mida iganes soovis, varasemal ajal ka teda tappa. Keisririigi perioodil orjade omavoliline tapmine keelati. Vahel oli rikastes majapidamistes teenijate ja koduabilistena töötavate orjade positsioon üsna hea. Nii mõnigi kord usaldasid peremehed neile vastutusrikkaid ülesandeid ja tuli ette juhuseid, kus orjad peremehega sõbrunesid. Paljud peremehed pidasid tulusamaks lasta võimekal orjal endale ise elatist teenida, nõudes talt selle eest regulaarset tasu. Ori võis siis käituda nagu vaba inimene ja hankida varandustki. Kuid nii tema isik kui ka tema varandus kuulusid endiselt peremehele. Selline ori võis aga loota, et isand lubab tal end teatud rahasumma eest orjusest vabaks osta. Orjade vabakslaskmine oli Roomas küllalt tavaline. Seda võidi teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks ustava
Sarnane uskumine on ka Inglismaal, kus lapsevahetamises kahtlustati kurje haldjaid, kes oma lapse, mõne vanema haldja või koguni puutüki lapseks 17 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud rändav (surevalt pereliikmelt sündivale). Inimesehaldjas käib alati inimesega kaasas (tavaliselt tema ees), valvab ja aitab ning annab kodustele kuidagi märku kui ta peremehega õnnetus on juhtunud. Tihti kõneleb inimesehaldjas oma kaitsealusega unes, “/.../ talle mõnesuguseid juhatusi ja õpetusi andes.”(Eisen 1995:45-46) Paraku on need tarkuseterad tavaliselt nii keeruliselt ja vihjates öeldud, et inimene ei saa neist alati aru ja jääb selle tõttu paljust heast ilma. Haldjat võis ka ise oma unne kutsuda, selleks pidi muserdama “/.../ üheksa jaaniussi pihuks käes ja hõõruma siis silmi, siis istuma hoone lävele /.../” (Masing 1998:147).
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
Meditsiiniantropoloogia keskne probleem on see, et inimene, olles psühhofüüsiline ehk psühhofüsioloogiline olend, ühendab füüsilise (materiaalse) ning vaimse (metafüüsilise). So inimese nö kaksikloomus dualism. (Dualismile vastandub holism, ehk monism viimasest tuleb juttu edaspidi, eeskätt saksapärase evolutsiooniõpetuse retseptsiooniga seoses.) Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus; · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku. Meditsiiniantropoloogia raames on võimalus seletada haiguste põhjusi teistmoodi kui seda teeb läänemaine, tõenduspõhine meditsiin. Tehakse vahet järgmistel haiguste seletustel: · Demonoloogilised (haiguste tekitajaks tabude rikkumine, nõidus, needus jms); · teoloogilised (jumala karistus vms);
sattusid nad juriidiliselt orjadeks. Orjuse reformist tulenes, et võlglased (enamasti adratalunikud) võisid oma talu edasi pidada aga ei tohtinud asukohast lahkuda. Sellega kaasnes talupoegade rändamine paremate elutingimuste otsinguil. Arakohtunikud, talupojad sunnimaistati. d) Vabatalunikud- vallalised isikud, vabadikud. Kinnisvara ei olnud. Elasid kus töötasid ja said oma töö eest tasu (sulased, lõikusmehed). Peremehega ühe katuse all elades kodakondne, iseseisva eluasemega vabamees, saunamees. e) vabad talupojad ei alistunud mõisaõigusele, elasid oma esivanemate järglastena vana õiguse järgi. Põhitegevus: veskipidamine rentisid härralt veski ja tegutsesid möldrina. Vabad talupojad, kes jäid taludesse, pidid hiljem alistuma lääniõigusele. Paljudes maades olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Oli väga keeruline
elegantselt riietatud ja meigitud enese eksponeerimine. Mehe nimi võis olla nt: Flavio, Leandro, Horatio. Naise nimi: Angelica, Aurelia, Isabella jne. Tavaliselt vanemate eeskoste all. Naine võis olla vahel noor lesk. Del arte puhul oli tegelaste hulgas kurtisaane haruharva, enamasti ikka korralik tütarlaps. Maske ei kandnud, riietatud elegantselt kindel riietus puudus. Teenijanna: Tugev naine, kaval, terava keelega, lõdva käitumisega. Ninakas, peremehega sõneles, zestikuleeris, pidi olema hea akrobaat. Tavaliselt aitas oma perenaise armuseiklustele kaasa, sealjuures ei unustanud ennast. Talle võisid külge lüüa mitte peremehed, aga vanamehed ja zannid.kui noored armastajad abiellusid, siis võis zanniga abielluda. Vahel oligi juba abielus a siis pani kõrvalt. Vulgaarse alatooniga. Kõnelesid toscana murdes üldjuhul. Nimi võis olla: Francseskina, Smeraldina jne. Maski ei kandnud, kostüümis teatraalsed elemendid puudusid. 23