Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1 ANTON HANSEN TAMMSAARE (18. I 1878 – 1. III 1940)
Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1 ANTON HANSEN TAMMSAARE (18. I 1878 1. III 1940)
minema. Keegi ei teadnus siis, kuhu ta läks. Ühel päeval kohtus Villu ema oma emaga. Suurtest üleemalistest suri Villu ema ja Villu jäi kasvatada vanaemal. Villu aga seda ei teadnud, et tal pole ema ega isa ning, et teda kasvatab vanaema. IV Madli õnnetu lõpp Madli oli Villu ema nimi, kes oli tegelikult Villu vanaema. Järsku oli Madli väga haigeks jäänud, et ta isegi üles ei jõudnud tulla. Teda käis vaatamas Kuuse peremees ja perenaine. Madli viimased sõnad olid, et Kuuse perenaine teab ainukesena, et Villu polnud tema laps, vaid tema tütre laps. Madli oligi nüüd surnud ja ta maeti kirikaeda. Kuuse peremees ja perenaine võtsid Villu enda juurde elama. V Villu uues peres Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad
Koprad talu heaks tööle 17.06.1999 Sirje Pärismaa, Maaleht Sajad maamehed kiruvad: koprad on viimane nuhtlus. Tartumaa Rannu valla kolm taluperemeest on need kiuslikud tammiehitajad aga oma teenistusse värvanud. Kobraste töölerakendamise mõte tekkis Rannu meestel mõni aasta tagasi maaparandusühistus neljajalgsete tammiehitajatega võitlust pidades. “Maaparandusega koos lammutasime tammid ja päästsime vee alt hulga hektareid põllu-, karja- ja metsamaad,” meenutab Koli talu peremees Jaan Erm. “Kuid aasta pärast olid koprad tagasi ning maad jälle üle ujutatud. Põllumaa taastamise kulutused olid tühja jooksnud. Mõtlesime siis, et kuna põllumajandus on viidud sellisesse seisu, et seda kellelgi vaja pole, ei lähe varsti enam ka põllumaad vaja. Leidsime, et las siis parem koprad elavad edasi. Et ka ise elada, hakkame neid turistidele näitama.” Võllanaljast heaks äriideeks
August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg
3. USKUMUSED, ÜTLUSED * Toomapäev talve algus. (Nõo) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa) * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa) * Toomapäävast oodatakse juba kevadet, sealt olla kuus nädalit küindlapääva. (Vändra) 6 * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele
Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam. Kui Kaarna Peep naisega sinna kolis, siis ega nemadki neid tondijutte enne uskunud, kui vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast tulnud kuri oma palga järele, mis peale tõusus kära ja siis tuli hävitanud kõik. Mehest polnud jälgegi. Naine suri ka paari aasta pärast ära ja nende maad said endale võõrad, kel teiselpool silda väiksem veski oli, Sestpeale käinud Peep vanades põlenud riietes seal kodukäijaks. Tammiste veskitoas ketrasid Riinu ja tema tütreke Miina
pääse Jürigi, niipea kui pärispehemeks saab. Savi on nüüd ja edaspidi ta vaenlane number üks, ja see on muuseas palju salakavalam kui soo, mida on siinkandis vähe. Savi ei anna alla ei vihmaga ega põuaga, iialgi. Vananaiste suvi on käes, seda on kõigest näha...Koos kurgedega kaob siitmailt alati kübeke helgest eluunistusest..Nukker-rõõmus kurgede lahkumishüüd. Aiaste talu peremees Mats Aniluik vana, hall kaabulott peas, kortsuline nägu pidulik ja harras; tänab jumalat, et saab ühe sügise võrra kauem elada, et näha veel ühte rehepeksuaega; siin mullal on ta olnud ühtaegu nii vaba kui ka vang; töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale.
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas *A.H.Tammsaare ...
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille
Kuid keegi meist ei taha oma elule tagasi vaadates tunda muud kui õnne, rahulolu ja heameelt ning tunda, et oleme oma elu õigesti elanud. Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu naise, pere, aegamööda ka lihtsa inimlikkuse. Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsam kõigest muust. Andres elas suurte eesmärkide nimel
külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine. Rituaalsed toidud Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega. Legend Eestis on olnud ülimalt populaarne muinasjutt tallu saabuvatest pühakutest ja Kristusest. Igatahes on üks pühameestest Laurits, tulevaldaja. Vahel on aga tule rahustaja Kristus. Et peremees palub külalisi appi, siis pistabki üks neist viljale tule külge ja seda loitsuga rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Püha Laurentsius Sündis ja kasvas Hispaanias ning läks teise sajandi keskel märtrisurma tulerestil koos oma soosija paavst Sixtus II-ga. Laurentsius saadeti kiriku varasid Rooma tooma, kuid ta jagas
Mihklipäev Referaat Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2010 Mihklipäeva Kui Jürit peeti kevadiste põllutööde alustajaks, siis Mihkel pidi sügisel põllutööd lõpetama. See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupillidega.
Tudengeid innustavad paremini õppima ka erinevad stipendiumid, mida saadakse heade õpitulemuste eest. Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama. Viimastel aastatel on hariduse omandamine muutunud järjest populaarsemaks, sest majanduslik olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist
Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki. Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism. Parasiitide peremees- organism, kelle sees või peal elab ja kelle arvelt toitub. i
Värgamägi pole enam see, mis ta kungi oli olnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada See näitas, et Andrese jaoks ei olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast. Andres oli armukade (ta sai pahaseks, kui
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile"
Sellistena oli neil väljapaistev osa möödunud sajandi lõpul ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. Tutvusin järgmise teosega... Tutvusin teosega ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". ,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn
ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida
toonud oma ruumi võtmisega. Aga mida ma ikka siin räägin, lähme kuuri alla, ta seisab mul seal, siis saate pikemalt pilgu peale heita, kuni ma lähen käin toas ära ja otsin dokumendid üles, kui teile need huvi pakuvad." ,,Jah-jah, see oleks hea, sest korras paberivärk mulle meeldib," vastas ostuhuviline ning mehed hakkasid kuuri poole sammuma. ,,Siin see mu rist ja viletsus ongi," sõnas peremees, ,,aga ma lähen vaatan nüüd kus kohas toas mul need dokustaadid on kah!"ning lahkus kuurist. Mart vaatas, kuidas peremees lahkus, läitis sigareti ja hakkas masinat uurima. Tuppa minnes leidis Jaan toast poja, kes oli ujumast tagasi tulnud ja sõnas talle otsekohe: ,,Mine pane Niva käima ja mine vaata, kas põld on juba piisavalt tahenenud, et kombainiga peale saaks minna." Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud
üksi jäänud ja kustuva tule kuma paistab veel ainult tema peale. See süvendab veel tema väljatõugatu rolli. Tiina on sokiseisundis ning üht-äkki lihtsalt murdub selle suure surve all ning hakkab ohjeldamatult nutma. Ainuke kes teda kaitsma hakkab on Margus, kes palub, et Tiina nutmise lõpetaks. Peale selle pöördub Margus ka inimeste poole ning kritiseerib neid nende käitumise eest. Selle peale aga muudab olukorra veel hullemaks Tammaru Peremees, kes pahaselt Marguse poole pöördub lausudes ,,No mis sina's nüüd? Sinule on keegi midagi ütelnud või?" (lk 39) Järgnedes Tammaru Peremehe sõnadele visatakse rahva seast Tiina jalgade ette vana viisk mille peale kostavad rahva seast uued pilkesõnad ,,Susi, säh, silmapaik! Kui sa meie karja tuled, pane see silma ette susi, säh, silmapaik!" Nüüd on aga saavutanud Tiina viha maksimumi ning ta lausa leegitseb seest. Kasuisa sõnad ning jalatsi viskamine ja
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte ...
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks
Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi
Jüri muusikaselts üks esimestest XIX sajandi keskpaik oli murranguliseks ajaks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas hiljem välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg. Liberaalsem tsaar Aleksander II lubas moodustada valdasid, minna üle raharendile ja sellega seoses osta päriseks talusid. Eesti maale kujunes peremees ja peremees pidi talu majandamise kõrval olema ka haritud ja kultuurne. Raske on ülehinnata ajalehtede ,,Perno Postimees'' või hiljem ,,Eesti Postimees'' ning ,,Sakala'' tegevust rahva koondamisel ning meelsuse kujundamisel. Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ''Revalia'' sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine'' ja Tallinna ,,Estonia'' asutati 1865. aastal. Kui 1863. a
Kord muistsel ajal oli looduse värvja Täpi oma toimetustega jaole jõudnud. Siis mõtles töökas värvimees, et taevas on nii tühi ainult päike ja vahel sajab ka ladinal vihma. Täpi teadis, et vahel paistab päike ja sajab vihma üheskoos aga midagi ei juhtu. Ta tahtis taevasse teha ühe ühevärvilise asja, kuid taevas on juba kõik asjad sellised. Taevas sinine, Päike jaKuu kollased. Nüüd võiks teha midagi värvilist. Mis värvidega ? Nüüd tuli vaimukal Täpil meelde riim : "Peremees ootas kitse raha, sulane tema liha." Ning ta võttis iga sõna esimese tähe järgi värvi nime ja sai värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Nii sündiski Vikerkaar. Kui värvimees Täpi neid värve muutnud pole on need veel tänapäevani sellised.
Eesmärk määrab arengu Kristin Parm Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees, veel enam- ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema Sea endale kõigis olulistes valdkondades üks selge eluline eesmärk Valluta kõrgused etapphaaval. Jaota suuremad eesmärgid säärasteks lähema aja ettevõtmiseks, mitte täitmist saad järjepidavalt kontrollida Praktiline oleks mingiks ajaks- kuuks, kvartaliks või aastaks- pühendada kõik jõud ühes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid püüa
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad...
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/apollon_evelin.htm http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/ VanaKreekaJumalad.index.htm Pildid: http://c.villefagnan.free.fr/intranet/activites_des_disciplines/Latin/ apollon.html; http://www.friendsof...
Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
· Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber · Esmamainimine alles 17 saj. allikates · Kaua aega kütteta ruum · Kasutati hoiuruumina · Suvel magati kambris · Algselt pääsesid sinna peremees ja perenaine väikelastega, teised täiskasvanud ja perekonnaliikmed jäid veel rehetuppa
Talurahva elukorraldus Talurahva majandusliku ja sotsiaalse positsiooni määras talumaa suurus. Kõige paremal järjel oli suure talu pere; kõige kehvemalt elasid saunikud ja küla kehvikud, kellel puudus üldse maa. Kuid isegi taluperemehed olid saanud talukoha ja maa mõisalt üksnes kasutada ning pidid selle eest tasuma mõisakoormisi. Omandi ja pärimisõigust neil polnud ning talu läks üle isalt pojale üksnes mõisniku heakskiidul. Kui peremees oli hooletu, jäi mõisnikule alati õigus talule uus peremees määrata. Talurahva elurütmi määrasid talutööde tsüklid. Põllutööd algasid aprillis künniga ja lõppesid suvivilja lõikamisega septembris. Seejärel algas rehepeks, millega jõuti valmis paari kuuga. Kõik pidid töötama aasta ringi selle nimel, et pere oleks toidetud ja majapidamine korras. Siiski jäi selle kõrval aega ka pere ja külaeluks. Esimesed talurahvaregulatsioonid
,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam, matemaatikaõpetaja) ajalugu nähakse erinevatel aegadel erinevalt leitakse uusi materjale ja tõendeid, mis varasemalt teatud fakte ümber lükkavad. Seega pole ajalool kindlat kuju. ,,Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord - krõksti pooleks. Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori." (Jaak Tummelile) Oma põhimõtetest kinni pidades, tuleb teha vahel erandeid ja neid eirata, et olla oma põhimõtete peremees, mitte ori. ,,Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele." (Magister Saul) Tõe liialdamine muudab selle lõpuks alati valeks ja vääraks. ,,Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka
sirgumas. Töödega sai juba väga ilusti hakkama ja jõudu oli tal ka omajagu. Hoidis väga oma ema ja hiljem isa, kui ema enam ei olnud. Väga hakkaja ja töökas, kelle üle isa ja ema uhked olid. Niida rikkast perest tüdruk. Kasvas ja käis algkoolis koos Hannesega. Iseloomult pisut isekas, aga väljanägemiselt ilus. Taali vaesest perest tüdruk, aga töökas ja hooliv. Kõrvaltegelased- Arno, Klaus, Luise, Liida, Tondioja peremees ja perenaine, Kalda Sass, Suureõue Jaan, Marie, Saadu Aadu. 6. Teoses rõhutakse palju sellele, et inimesed elaksid oma võimete piires. Tuleb osata hakkama saada vähesega kui on vähe ja osata olla kokkuhoidlik tulevikuks, kui on rohkem. Ja et olla õnnelik, selleks pole vaja suurt uhket maja ega palju maad, vaid piisab ka sellest kui pere on ühtehoidev ja sõbralik. 7. Raamat meeldis, oli selline tõepärane jutustus lihtsate inimeste muredest ja rõõmudest.
Mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tasub hakata siis, kui tahetakse olla iseenda peremees ja kui on piisavalt aega ja raha. Maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik meist ei oma ettevõtjale iseloomulikke omadusi. Edukas ettevõtja peab olema saavutamishimuline. Kindlasti peab isik, kes pürgib ettevõtjaks, olema valmis ja võimeline algatama uusi ettevõtmisi ning inimese sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia
3. REGULAATORGEENID mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) - tagab uute viirusosakeste moodustumise 3. P A L J U N E M I N E: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. Lüsogeenne tsükkel Protsess, mille käigus peremees raku kromosoomiga seostunud viirusgenoom koheselt ei avaldu. - kui viirusel on head elutingimused -> paljundab enda genoomi - tagab viiruse ellujäämise bakterite populatsioonid 1. Viirus siseneb rakku. 2. Viirus lülitab oma genoomi bakteri genoomi, kus paljuneb ja säilib üheaegselt koos bakteri paljunemisega. (Viiruse geenid ei avaldu.) 3. Viirus on inaktiivses seisundis, ei avaldu, aga paljuneb.
Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vahel võib tulla olukord, kus headus ja kurjus pole väga selgelt kõrvutatavad, kuid hoolikamal süvenemisel on mõlemad siiski olemas. Säärase olukorra ideaalseks näiteks on ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas Andrese töökus. Üheselt mõistetav on see, et töö oli talus esmatähtis, et toit oleks laual ning katus peakohal. Seda teadis peremees hästi ning rügas suvel põllul ja talvel metsas ehast koiduni. Paari aastaga oli tulemus käes elujärje paranemise näol. Ometigi lähemal süvenemisel on sellelgi teol oma varjupool, sest Andrese rahmeldamisega põllul avaldus ka retsessiivne efekt. Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku
Paavstitänava majas toimusid pidustused, sündis uus lapsuke, kelle nimeks sai Franciscus. Griete kohtas lihuniku poega Pieterit, kes temasse ära armus. Pagari tütar. 1665 Uue lapse sünniga kaasnesid mõned ümberkorradused. Algselt magasid amm ja Tanneke ühes toas, kuid mõne aja pärast hakkas ta kurtma, et ei saa magada. Sest muidu samasuguses olukorras oli ta ööbinud keldris, kus hetkel oli Griet. Kuid siis tuli peremees huvitava ideega, millel oli mitu eesmärki. Esiteks pidi Griete kolima pööningule, ajaks mil amm last imetas, et Tanneke saaks keldrisse maga- ma minna ja teiseks, Grietest oli saanud hr. Vermeeri abiline. Aga keegi ei tohtinud seda teada. See lisan- das Grietele mitmeid töökohuseid (apteekri juurest värve tuua, neid puhastada ja uhmriga peenes- tada, värvid valmis sättida).
Ma ei räägi ammumöödunud asjadest ja aegadest. Tänagi esineb palju nõudmisi, et riik peab peaaegu kõike ja kõiki finantseerima ning et riigi huvides on teha just nii ja mitte teisiti. Liiga tihti näeme riigi huvide asetamist ettepoole tema kodanike huvidest. Kui riik, olgugi et Eesti oma riik, on tähtsam kui tema kodanikud, tema ettevõtjad ja palgasaajad töötegijad, siis kes on see riik???? Kodanike riigis, kus riik ei võimutse kodaniku üle, vaid kodanik on oma riigis peremees, peab kodanik olema ise oma rahakoti peremees. Riik ja omavalitsused kaitsevad kodanikku ja tema omandit, kaitsevad riiki, tegelevad seaduseloomega, arendavad riiki, aitavad tõsiselt hätta sattunud kodanikke. Nende teenuste eest tuleb riigile vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele maksta ja seda oleme kõik nõus tegema. Kodanike riigis peab saama kodanik ise otsustada, mida ta on nõus ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi kaudu finantseerima ning mille finantseerimisega saab ta ise ning
Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lähenedes otsustas uus peen Kõrboja perenaine rakette laskma hakata. Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
Popi ja Huhuu Lühikokkuvõte. ,,Popi ja Huhuu" on lugu koerast ja ahvist, kes jäävad omapead elama inimtühja majja. Nende peremees, kirjanik nimetab teda Isandaks, lahkub ühel hommikul kodunt ega tule enam tagasi. Aegamööda tuhmuvad Popi koeraajus mälestused heast Isandast ja koer hakkab järjest rohkem sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus.
Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeesl...
[] Eestlane sõi argi- ja pühapäeval söögikorras alati ühe toidu. Tänapäevases keeles ja arusaamises tuleks öelda, et eestlasel polnud mitmekäigulist lõunat, vaid päevane tugevam toidukord, oli see siis õhtul või lõuna ajal, sisaldas ühe toidu kas äsja valmistatud või soojendatud leeme, roa või pudru. [] Eestlase põline toiduaine eelmistel sajanditel oli teravili ja kõige tähtsam teraviljatoit oli leib. ,,Rukkileib on peremees" või ,,Rukis on maja peremees," kinnitas vanasõna, ja ,,Peremees peab ikka lauapääl olema" (Häädemeeste). Leib hapupiimaga või selle puudumisel kördipiim, ivajook, rokk, taar või kali leiva peale rüüpamiseks loeti juba söögikorra eest. Kui leivale mõnikord ka võid peale sai või silku kõrvale võtta oli, polnud küsimustki toidu nappusest. ,,Silk sirutab ja kali kasvatab," trööstis vanasõna. Tugevama toidu korral, milleks