armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga minema igale poole. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. VALGED ÖÖD
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast
Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal palju loomi ja väike osa asjadest on muuseumis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. TALUPOJA TOIDULAUD Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres istudes kindel koht. Laud oli pigem pikk ja peenike kui lühike ja lai. Laua otsas asus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjale sooviti "Jätku leiba, " millele vastati "jätku tarvis". Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, kuigi vahel ei jätkunud seda mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljadele lisada agaraid, eriti vaesel ajal isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku.
Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn. Igal aastal peatusid parvepoisid Mustjõe kaldal ja külakosti pakkus neile Habahannese peremees koos oma tütre Malliga. Kuid sel aastal millegi pärast sõitsid kõik parvepoisid kiirelt mööda ja ei peatunudki seal. Mõned päevad hiljem sõitis üksik parvepoiss, kes jäi peatuma, tema nimeks oli Toomas Nipernaadi. Toomas peatus Kudisiimu onnis, kuigi Habahannese talu peremees käis Nipernaadile pakkumas paremaid tingimusi peatumiseks, kui Silveril oli pakkuda. Nipernaadi keeldus pakkumisest uhkelt, kuid Habahannse tütrele Mallile see ei meeldinud. Mall
Näide: 1. Vanem naine 2. Noorem naine 3. Vanem mees 4. Noorem mees Eine tellimine · Lastele antakse toidukaardid sageli esimesena · Kui toidukaardid käes tuuakse veini- või joogikaardid · Neid seltskonna peale üks · Antakse võõrustajale · Võõrustaja puudumisel küsitakse, kes soovib jooke/ veine tellida? Arve tasumine · Enamasti tuleks jätta initsiatiiv peremehele ja perenaisele · Kui koos lõunastab mitu inimest, kes kõik tasuvad, klaarib kelneriga lõplikult arve mees · Peremees küsib arve · Tänage peremeest Lauaetikett · Söömaaja algusest annab märku peremees võttes kätte kahvli või lusika · Kui midagi on puudu, võib seda küsida Näiteks nuga või salvrätik. · Toitu ei tohiks peale puhumisega jahutada Ebameeldivad olukorrad · Hoida viha vaos · Võtta vastu vabandused või vabandada, pakkuda abi olukorra lahendamisel · Kui maha kukub lusikas või kahvel, mis salvrätikuga kaetud, siis seda uuesti ei kasuta
Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tuleks hakata siis kui inimene otsib eneseteostust ning kui tahetakse olla iseenda peremees. Maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik meist ei oma ettevõtjale iseloomulikke omadusi. Edukas ettevõtja peab olema saavutamis himuline. Kindlasti peab isik, kes pürgib ettevõtjaks, olema valmis ja võimeline algatama uusi ettevõtmisi ning inimese sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia
) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised arvud: 3 koera, 3 rändamis katset, 5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja rikas, kuid õel kutsar 6)Õnnelik lõpp: Halb sai surma ja head said õnnelikuks 2. ,,Härjapõlvlaste riid" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud
Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema.
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada
Kui need on noored inimesed, siis sinna enamik jääbki. Tagasipöördumine on helesinine unistus, sest väljamaa paneb abiellumise-laste kooliskäimisega asja paika. Mida rohkem Eesti elanikkonnast suundub nt Inglismaale, seda suurem on tõenäosus, et tagasi ei pöörduta. Siia tulevad uued toredad inimesed, näiteks Ukrainast. Mida teha? Raudne eesriie- mitte välja lasta? Eesti peaminister on 4000 suuruse palgaga Andrus Ansip. Peremees tõdeb imestusega, et Estonian Airi endine boss Tasula teenib 33000 kuus! Kas Ansip on peremees? Miks teenivad riigiettevõtete juhtfiguurid kosmilise tasusi võrreldes naisterahvaga, kes suundub hommikul Maksimarketisse 10 tunnisele tööpäevale, seda 300 eest kuus. Lasteraha suurus on Eestis 20. Käies talvel Itaalias, maksis pitsa ja 2 liitrine coca pudel sama palju! Kas lastetoestus peaks tõstma? Mis on meil ja riigil viga? Kas aitavad Rahvakogud? Või tuleb ühineda Soome või Venemaaga?
algkoolist saati ·Sünnitas Hannesele lapse Tondioja Oti Reedik ·Sulane Suureõue talu Saadu talu PERENAINE PEREMEES SUUREÕUE JAAN PERENAINE SAADU AADU PERENAINE ·Peremees ·Peremees Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgus tubli ja töökas noormees. Teose alguses on Hannes 15-aastane: tumedate juustega ning hallide silmadega. Noorena oli tal kindel siht: temast pidi saama tubli meremees, kuid aja jooksul viis elutee teda oma unistusest järjest kaugemale.
õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma
õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, mil saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma
Ettevõtmist võib planeerida mitut moodi (paar lehma oma tarbeks, paarikümne lehmaga osaaja talu, väiketalust konkurentsivõimelise talu väljaehitamine, suurfarmist konkurentsivõimelise firma väljaehitamine 4. Eesmärkide seadmisel kahesugused eesmärgid ja soovid. Planeerimisel kolm põhiküsimust ja etappi. Eesmärgid: millisena soovime näha oma ettevõtet? Kuidas soovime elada? Soovid: Turvatunne,areng, olla peremees, suhtlemine, tunnustus 3 põhiküsimust: Kus me oleme? Kuhu me tahame jõuda? Kuidas kõige paremini jõuda soovituni? 3 etappi: planeerimine algab olukorrast ülevaate loomisega, iseenda ja pere veenmine, talu ja ettevõtte eesmärgid 5. Töötajad, nende oskused ja töötahe. Töökulu rusikareeglid põllumajanduses peremehel, perenaisel ja sulasel aastas. Parim töötaja on peremees ise. Peremees võib arvestada aastat 2300
ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta
Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri,
et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi kirjanik hea näite inimeste kadedusest. Raamatus kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe näiliselt muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Tänapäevalgi püütakse olla nii öelda naabrist parem. Omavahel justkui võisteldakse, üksteist üritatakse üle lüüa näiteks uhkemate riiete, suurema maja ja paremate autodega. Inimesi iseloomustab ka võitlushimu ning see on üks suurim edasi viiv jõud. Näitena võib siin tuua Kitzbergi teose “Libahunt”, kus kaks ühest perest pärit tütarlast Mari ja Tiina lähevad Marguse pärast tülli
abiellub; võtab konkubiini e vabalt abielluda: algul ainult orjatari tähenduses; hiljem muutub suhtumine tolerantsemaks ja suhe üldiselt aktsepteeritud, kui vaba naisega püsiv vahekord. Juriidilises mõttes on konkubinaat e vabaabielu abielust täiesti erinev: lapsed on vabad kui vabast naisest (orjad kui orjatarist); kannavad ema nime, sest pole abielust sündinud; on ema pärijad. Peremees võis orjatarist sündinud lapse vabaks lasta, kuid ei tohtinud seda avalikult tunnistada. Seadus keelas sellist last lapsendada. Tüüpiline: mees + vabakslastu. Orjad ja vabakslastud. Kliendid 1) Orjade olemus ja juriidiline staatus loomu poolest madalam olevus, ometigi kuulus suure, nn laiendatud perekonna hulka. Teda armastatakse omamoodi, karistatakse. Teda sunnitakse kuuletuma ja peremeest armastama
1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg. August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne, särtsakas, tuline, emotsionaalne, heatahtlik. Tiina solvus kergesti ning põgenes tihti probleemide eest metsa. Arvatakse, et Tiina oli libahunt ning oma erinemise tõttu ei võetud teda kunagi omaks. Tiina oli niinimetatud vaba hing, mitte ori.
Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta
Tema abinõu oli pigistada igast hingest välja kogu jaks ja võhm, et tehtud ja tegemata töö nõiaring eales ei peatuks. Sellise tegutsemisega jõudis ta viimaks niikaugele, et lapsed, nähes kui palju on Vargamäel higi ja vaeva, kaotasid tahtmise sinna elu lõpuni oma jõudud kulutama jääda. Andres oli karm ja sõna kehv, tal puudus oskus näha inimestes muud kui tööloomi ja sõdijaid. Kui keegi Mäe elanikest sõandas midagi ilma temata otsustada, tegi peremees talle isiklikult selgeks, et seal talus asjad nii ei käi. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks
äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid seadused, mis kaitsesid peremehi ning piirasid orjade liikumisvabadust ning elu. Kui ori tundis, et teda liialt rängalt rõhutkase, siis võis ori põgeneda templisse ja paluda, et preestrid müüksid ta mõnele inimlikumale peremehele. Preestrid ei tohtinud kaitset vajavat orja templist välja ajada ning peremees ei tohtinud oma orja templis kinni võtta. Samas ei olnud aga preestrid kohustatud orja templis toitma ning tihtipeale pidid orjad nälja pärast templist lahkuma. hiljem aga, kui nad kätte saadi, olid karistused veelgi karmimad. Kord aastas, veinijumala Dionysose päeval, lubati orjal koos teistega veini mekkida. Siiski ei tohtinud olla orjal perekonda ega omandit, ei tohtinud abielluda ega võtta osa poliitilisest elust ning usukommete täitmisest
Ta proovis rongile järele joosta, kuid ta ei jõudnud. Kass sisenes Elva jaamahoonesse, kuid inimestele see ei meeldinud ja ta visati jaamast välja. Ükskord tuli tuli rongilt maha lambanahkse jopega mees. Ta võttis Teofrastuse koju kaasa. Nad mõtlesid koos perenaisega, mida talle nimeks panna. Kassi nimi oli Teofrastus Filippus Bombastus Aureolus. Teofrastusel oli nüüd oma territoorium ja samuti ka naabrikoeral Timil. Peagi kolisid perenaine ja peremees Teofrastusega Tallinnasse. Neil oli nüüd palju väiksem korter. Teofrastus hüppas kord aknast alla, sest ta soovis väga õue uudistama minna. Esmalt läks ta prügikasti sööma ja pärast seda suundus ta poodi, mis meelitas teda erinevate lõhnadega. Tänaval hakkasid lapsed teda loopima lumepallidega ja Teofrastus ei leidnud enam koduteed. Lõpuks jõudis Teofrastus metsa ja leidis ühe varjualuse, kus ta oli terve öö. Ta rändas edasi kuni üks poiss ta enda juurde võttis
Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid mittesöödavad söögid või üldse mitte midagi. Seal oli ka samamoodi külm ja polnud riideid, mida endale selga panna. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis, kus ta pidi olema guvernandiks Adele´le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 4o aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna Fairfax, peremehe hoolealuna Adele, kummaline teenija Greaze Poole , Sophie, Leah ja John. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi.
linnast lugu. kuid Kukulinnas teadsid kõik kõiki. ¤ Uus info * Tegevus toimub Peipsi ääres. * Halva mainega linn Kukulinn. * Kukulinna lähedal ka rikaste küla Kuuse küla. * Kukulinnas elatakse hüttides. * Liulaskmise eest talvel peab loa eest koolis nii mitu pekki ja nii mitu silku andma. * Kuuse küla perenaine ja peremees tahavad Villut endale. * Villu ema sureb. * Villu saab kuuse küla peremehe ja perenaise kasulapseks * Villu saab Kuuse talu karjapoisiks. * Villu on nüüd näinud Peipsit ja siis tahtis ta näha suuri laevu ja linnu. * Villu kutsutakse mõisa kohtusse mõisa jänese küttimise eest ja ta saab ka karistuse. Kuid kuna kohtumehed märkavad, et Villu on väga tark siis säästetakse Villu peksmisest. * Villu töötab mõisas on mõisas teomees ja ka talumees.
Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd.
nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga. Kaks svirdilindu paabukest- Nipernaadi leidis tüdruku, Kati, kes tahtis temaga kaasa minna ja naisekski ka. Nipernaadi lubas tüdruku oma tallu viia, kus tal on loomad ja kõik muu hea. Nad jalutasid mitu päeva, kuni lõpuks Nipernaadi tee peale jääva talu kohta ütles, et see on tema oma. Nii nad töötasid seal mõnda aega, kuid talu peremehele väga meeldis Kati. Ja Katile meeldis tegelikult talu peremees rohkem, kui Nipernaadi. Toomas Nipernaadi tunnistas tüdrukule üles, et see pole tegelikult tema talu, vaid valetas, et 20km kaugusel on tal mõis, ning viis ta tallu ainult sellepärast, et neiu ei peaks enam veriste jalgadega kõndima. Kati otsustas Nipernaadiga mitte kaasa minna, vaid jäi tallu perenaiseks. Peremees Jaak sõitis Kati koduonni, et sealt tuua ka teised kõik sinna elama. Seda kuuldes oli Nipernaadi pisarateni liigutatud ja lahkus üksi kurvalt talust.
Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega, keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud. Taimedel. 3. Parasitism (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Parasiit/peremees suhe. Peremees on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu.
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees
· Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive
Sellistena oli neil väljapaistev osa möödunud sajandi lõpul ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. Tutvusin järgmise teosega... Tutvusin teosega ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". ,,Säärase mulgi" süzee aluseks on tõestisündinud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola tanguks ja suure tangukoormaga Pärnusse sõitis. Sealt pidi ta aga häbiga tagasi sõitma. Nimetatud raamatus oli aga lugemisoskamatu peremees Peeter Pint, kelle tütar Maie oli just mehelemineku eas. Käiski tal siis kaks kosilast; Erastu Enn ja Männiku Märt, kes oli noor mulk. Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
Vana külmetav kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi
prantsuse ja inglise keele õpingute kallale, saksa ja vene keel olid tal juba selged. Ägeneva tuberkuloodi tõttu ülikooli lõpetada tal ei õnnestunud. Ta sai korraliku huminitaarhariduse. 1911Aastal asus kriitilises seisundis Anton Hansen venna metsavahitallu Koitjärvel. Talle soovitati kliimavahetust paranemiseks, läks Kaukaasiasse 1912. Kui tagasi Eestisse tuli halvenes tervis ning 1918 jäi ta venna ajuurde Koitjärvele. Koitjärve maastikke võib ära tunda romaanis Kõrboja peremees. 191.aastast seadis oma elu sisse Tallinnas. Ta abiellus ning pühendas ennast kirjanikuametile. Elas tagasitõmbunult, laimeas avalikkuse tähelepanule eelistas ta lähedaste sõprade seltskonda. TÕDE JA ÕIGUSE OSAD 1)Võitlus tööga 2)Võitlus Jumalaga 3)Võitlus ühiskonnaga 4)Võitlus iseenda ja oma elurõõmuga 5)Alistumine Tema näidendid 1921 Juudit ja 1936 Kuningal on külm. Tõlkinud Fjodor Dostojevski Kuritöö ja karistus. Romaan Põrgupõhja uus Vanapagan 1939. ROMAANID:
Küsimused 1.Mis on känguru eripära? 2.Kui pikk on känguru poeg sündides? 3.Kui pikk on känguru saba? 4.Kus elavad kängurud? 5.Kas kängurud elavad ka eestis? 6.Kui pikki hüppeid teevad kängurud? Lisa Muhumaa talunik kinkis oma abikaasale sünnipäevaks kaks kängurut, kirjutab Meie Maa 31.01.2005.a. «Abikaasal oli suvel sünnipäev ja mõtlesin, et mida talle kinkida. Tundus, et kõik on juba olemas ja nii otsustasingi talle kaks kängurut kinkida,» ütles Laasu talu peremees Elmet Erik. Laasu talu on varem tuntuks saanud jaanalindude pidamisega, kuid lisaks jaanalindudele ja kängurutele elavad Laasu talu laudas ka emud ja nandud. Laatsu talu peremees, esitles esimest korda oma tublit kängurupoega "Luige sügis" laadal 08.09.-11.09.2005.a. Uudistajaid oli väga palju. Niipalju saime teada, et talvel on kängurud ikkagi laudas ja seal peab olema +10 kraadi, sest känguru on ju soojamaa loom. Varsti on oodata känguru poega. Pilt tehtud "Luige sügis" laadal 09.09
- “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna) Leiva kõrvale soolasilk Kört – poolvedel jahusupp Naeris – eestlaste “kartul” Tangu- ja jahupuder Liha söödi harva Rüüpamiseks oli kali ja hapupiim, kevaditi ka kasemahl Pidupäevaks valmistati õlut Söömiskombed Laua keskel suur kauss, igaüks võttis kordamööda oma lusikaga toitu Igal sööjal oli aga oma nuga Lauanõud puust ja savist Igal oma kindel koht lauas; peremees alati laua otsas Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru leiba Vanemad inimesed istusid, lapsed püstijalu “Jätku leiba”” --- “Jätku tarvis!”
ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada tugeva sulase näol, et viimasega oleks kõrtsileti ääres julgem Andrese kallal norida. Kuid nii suurt ja
,,Alati tuleb valvel olla, et keegi su vara minema ei tassiks, ainult eemal helendava mõisahäärberi rahvas oli loll ega tundnud krati- ja puugivastaseid vigureid, mistõttu neid ka halastamatult rööviti. Aga eks nemad jälle ostnud Saksamaalt uut kraami, nii et see läte ei kuivanud kunagi, nii nagu Peipsi järvgi iial tühjaks ei saa, ammuta sealt ämbri või künaga." Sander ,,Töö on töö ja peremees on peremees." Muna Ott ,, Las haigused kisavad, ei tohi neist välja teha." Sander ,,Elult tuleb võtta, mis võtta annab. Iga hetk võib katk sisse karata või miski muu jube tõbi mõrtsukatöö toime panna, ja siis pole enam muud, kui käi hingedepäeval lahjat suppi lürpimas ning vihtle pärast leiges saunas nagu vaene sant." Aida-Oskar ,,Parem on olla varas, kes püsib hinges vaid näppamiste najal, kui aus maksja." Sander
vormimüts. Kõik olid, et :o :o :o ja nimepäevalaps ütles, et oih.. ta on vist siin.. lähme niikauaks kõrtsi. Tagasitulles oli müts ikka seinal ja nad pidid uuesti kõrtsi minema. Ja nii veel 2x. Lõpuks, kui nad sinna said minna oli supp külm, sai kjuivanud jne. Tossike Oli 1 laste kasvatajanna Julia Vassiljevna. Oli arve pidamis aeg. Palk pidi olema. 40 rubla kuus. Peremees hakkas iga asjaga palka maha võtma ( nt tassi lõhkumine; läks üks päev varem; lapd haige jne). Lõpuks jäi palka alles ainult 11 rubla. Tegelikult tahtis peremees teha talle vaid õppetunni, sest ta ei õelnud kunagi midagi vastu ja kannatas, oli väga uje jne. Lõpuks andis ta talle siiski kogu palga. Mõistatuslik iseloom Esimese klassi kupee
olid varustatud suure kilbi ja lühikese mõõga (gladiuse’ga), teised võrgu ja kolmhargiga, kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber. Seal söödi, talvisel ajal tehti käsitööd, seal möödusid ka orja napid puhkehetked. Kes nende ülevaatajad olid? Kuna peremees ei vaevunud alati ise põllutöid juhtima, siis hakkasid orjade tööd suunama villade ja latifundiumide valitsejad. Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks. Rikkad ja aristokraatsed Rooma naised ei tegelnud peaaegu millegagi peale oma majapidamise käsutamise ning vaatasid ka orjade järele. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vana-rooma_nov_karoliinekorol.htm H
Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis. Seda peeti nõrkuse (üleväsimuse ) tunnuseks, etiti kui see esines vanematel inimestel. Noorte inimeste puhul arvati, et tegemist on päriliku haigusega. Haigus ja sellega või...
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks
seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. Näiteks 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 1916. aastaks oli 4/5 talumaadest päriseks ostetud. · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks
näiteks isa Jüri või Villu armastatu Kõrboja Anna, ei suudaks kulutada oma vähest aega nii hingelisele tegevusele, vaid ruttaksid tähtsate toimetuste manu. Villu aga hindas ja väärtustas elu väikeseid rõõme nagu külmas järvevees ujumine või lakas linnulaulu kuulamine. Villul oli palju väärt ideid. Tema oli ainuke, kellel tuli mõte Kõrboja perenaise raketid järvelt lootsikust taevasse särama sütitada. Temal oli ideid, mida teostada, kui temast oleks saanud Kõrboja peremees. Villu mõtted liikusid teistest erinevatel radadel. Kui Villu midagi ette võttis, tegi ta seda täiega hooga, kohati lausa hullumeelselt. Ta oli Kivimäelt kivide eemaldamisele nii pühendunud, sest tal oli selle paigaga hell sugulustunne ja ta pidi püstitama oma eesmärgi. Külarahvas pilkas ja naeris Villu välja ning romantilise hingega aktiivne tegutseja pidi vaenulikus ja kadedas miljöös end võõrkehana tundma. Villul oli oma
et valged pidasid oma taludes mustanahalisi orje, kes rügasid kõvasti tööd, ning valgel omanikul oli õigus siis tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." (Laste ,,tootmine") Kuna valge peremees võis teha oma orjaga kõike, siis soovisid peremehed, et nende naisorjad saaksid hästi palju lapsi, mida peremees saaks siis kalli raha eest maha müüa. Peremehed muidugi ei mõtelnud, mida tähendab lapsest loobumine vanematele vaid neil olid silme ees rahamärgid. Ning seetõttu, et orjatar juba teadis, et ta peab oma lastest loobuma, ei soovinud seepärast oma lastega lähemalt tutvuda, sest nõnda oli lihtsam neist loobuda
Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan. 6 Lisa1 ANTON HANSEN TAMMSAARE (18. I 1878 1. III 1940)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
