õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja Villu on vanad tuttavad, lapsepõlve mängukaaslased. Oma parema silmagi on Villu kaotanud Annaga metsas joostes. Koos on nad nüüdki, lasevad (koos) paadist rakette, tantsivad (koos). Külamehed arvavad, et Villu tantsib end nii Kõrbojale peremeheks. Hommikul palub
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada,
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata
ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse millegipärast leebelt ja enamasti pokri neid ei pisteta, piirdutakse vaid leebe naeratuse saatel hoiatamisega. Eriti soositud on kõiksugu vähemused, alustades eriti lühekestest indiviididest, kes seetõttu võivad alaväärsuskompleksi all kannatada ning lõpetades seksuaalvähemustega. Kuidas toimiks normaalse maja peremees sellise segadiku puhul endale kuuluvas majas? Võime ju vabalt tõmmata paralleeli tolle kujutlusmaja ning Euroliidu vahele, kuna sarnasused on ilmsed. Normaalse maja peremees võtaks kamba sõpru, tuleks ühel õhtul kohale ja tõstaks maja joodikutest ja prassijatest tühjaks, kuna neil on kõigil juba mitme aasta üür maksmata, korterid lagastatud, mööbel lõhutud ja elektrit varastavad kah, sindrid. Viisakad ja vaiksed elanikud
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb
Libahunt August Kitzberg Tegelased: · Tammaru peremees · Tammaru perenaine · Margus · Tiina · Mari · Vanaema · Jaanus · Märt I vaatus: Perenaine, vanaema, Mann ja Margus ootavad koju peremeest ja sulast. Väljast kostab huntide ulgu ning selle saatel saabuvad ka oodatud pereliikmed. Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab.
arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma.Kõige pealt pidi korda tegema ripakil ja laokil hooned ,elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Et talu müükis oli jättis vana peremees maad kündmata.Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega
Noorem naine 3. Vanem mees 4. Noorem mees Eine tellimine · Lastele antakse toidukaardid sageli esimesena · Kui toidukaardid käes tuuakse veini- või joogikaardid · Neid seltskonna peale üks · Antakse võõrustajale · Võõrustaja puudumisel küsitakse, kes soovib jooke/ veine tellida? Arve tasumine · Enamasti tuleks jätta initsiatiiv peremehele ja perenaisele · Kui koos lõunastab mitu inimest, kes kõik tasuvad, klaarib kelneriga lõplikult arve mees · Peremees küsib arve · Tänage peremeest Lauaetikett Lauaetikett · Söömaaja algusest annab märku peremees võttes kätte kahvli või lusika · Kui midagi on puudu, võib seda küsida Näiteks nuga või salvrätik. · Toitu ei tohiks peale puhumisega jahutada Ebameeldivad olukorrad · Hoida viha vaos · Võtta vastu vabandused või vabandada, pakkuda abi olukorra lahendamisel · Kui maha kukub lusikas või kahvel, mis salvrätikuga kaetud, siis seda uuesti ei kasuta
See raamat räägib perekonnast, kus on vanaema, perenaine, peremees ja 3 last. Ühel päeval kui oli hirmus õhtu. Hundid ulgusid ning see tuli aina lähemale, ilmus ukse taha tüdruk nimega Tiina. Ta ema oli samal õhtul tapetud ja arvati et ta oli nõid. Nii arvati ka Tiina kohta. Perekond võttis ta endale kasulapseks. Möödunud oli 10 aastat. Margus pidi hakkama naist võtma ja ta sai valida Mari ning Tiina vahel. Margusele meeldis rohkem Tiina, aga vanematele see mõte ei meeldinud, kuna arvati et ta on libahunt
jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse vanad" "Kaks paari ja üksainus" "Tähtispäev" "Rahaauk" Loomingu kõrgaeg Näidend "Juudid" (1921) Romaan "Kõrboja Peremees" (1922) 5köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933) Allegooriline romaan "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (1936) Näidend "Kuningal on külm" (1936) Tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudid 1922 Kõrboja peremees 19261933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan A.H.Tammsaare muuseumid SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel http://tammsaare.albu.ee/ A.H.Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://linnamuuseum.ee/tammsaare/ Kasutatud teosed http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030204?txtid=2248 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus http://et.wikipedia.org/wiki/A._H
- sündmustiku asjalik ja rahulik kulg - objektiivsus - teose ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüsi Teosed lihtsad, humoorikad, sügava sisuga. Teos ,,Suvitajad" Tegevus toimub Nõukogude aja Eestis Tegevuse toimumispaigaks on Muhumaa talu Raamat on võrokeelne Selle teose järgi on valminud ka film ,,Siin me oleme" (esilinastus 01. 01. 1979) Tegelased Ärni talu peremees Kohviveski pirtsakas linnaproua John linnaproua abikaasa Ärni naine Talu pere lapsed Lühiülevaade teose sisust Muhumaa tallu saabub kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kaunis Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed
naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema. Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. · Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest. · Kratil on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. · Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks.
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop.), kuid too pole ka sellega nõus. Lõpuks võtab peremees salaja kapsapea ära, kuid Krõõt avastab selle kohe. Ta tuleb nutvate lastega ning nõuab kapsapead tagasi. See...
et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt, on veidi umbusklik, sest tema isakodu asub hoopis teistsuguses kohas, metsade taga. Krõõt on isegi teistsugus välimusega, kui kohalikud neiud, peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ta ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine Mäe talu peremees ei ole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lääbakil. Naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab ta kõrtsis, sakstetoas ja on päris kindel, et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb ta vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees Oru Pearu on, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik võiks olla.
Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu meelest oli see väga vale tegu, sest sõbra maha müümine peaks olema viimane asi, mille pealt raha teenida. Ta müüs looma Beauty Smith'ile. Temast sai ka Valgekihva uus peremees, kes kasvatas looma kurjaks ning tigedaks.Ta tegi seda selleks, et panna ta teiste koertega võitlema. Valgekihv oli purustamatu ning Beauty Smithile tegi see ainult head meelt, sest tema sai selle arvelt rikkamaks. Minu arvates on loomad kasvatamiseks ja armastamiseks, kuid kohe kindlasti mitte võitluseks mõeldud. Ühel võitlusel sai Valgekihv kõvasti lüüa ning oleks äärepealt hukkunud. Beauty Smith'i see ei huvitanud, sest Valgekihva poleks nagunii saanud enam võitlejana kasutada
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium,
suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan
August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga
leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fantaasial lennata ning poisid peavad uue töö kirjutama. Poisid ei saanud arvasid et fantaasia lendab kui ühe sabaga koera kjutletakse kahe sabaga.Nad vedasid kihla et teepeal ei tule ühtegi looma vastu kuid siiski peagi tuli hobune.Lapsed lasid koos ühe tõkekelgga mäest alla ning siis tekkis mõte kelk hobusele külge panna et nad kiiremini liiguksid.Hobune ja tema peremees ei teind sellest välljagi sest peremees oli une sisus. Kiilike arvas et hobsele tleks piitsa anda et ta kiiremini sõitma panna kuidnad ei saand mehe alt piitsa kätte ja siis meens neil et tuleb sarve puhda et hobune ehmataks ja hakkaks kiiremini sõitma.Kuna neil sarve polnd phusid nad b-bassi ning loom hakkas pertama nii ey kõik lendasi pikkali.Poisid tõusid lmehangest püsti ning kõndisid edasi ja leitsid palju b-bassi jppe ja saani juppe.
juhendamiseks ja suunamiseks. Alustades kasvõi näiteks lastega ning lõpetades rumalate, isekate või ka orjameelsete ning allaheitlike inimestega. Friedebert Tuglase novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi kujul välja toodud just selliste inimeste prototüübid, kes ise oma elu juhtuda ei oska. Popi oli koer, kes oli harjunud oma peremehe hoolitsuse ning poputamisega. Ta toitis looma kõige paremaga ning Popi polnud olnud olukorras, kui tal puudub peremees, kellest sõltuda. Kui Isand kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, sattus Popi segadusse. Kuna ta polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Iga laps
endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast, et ta rumala peaga venna(Kaareli) rahahädas sõpru aitas ja vekslile alla kirjutas, nüüd oli ise rahadega jännis.(Käo Paul ja Taavet aasivad üksteist kogu aeg...Paul tõsisemalt ja Taavet naljaga pooleks vastab. Paul arvab, et Taavet liiga uhke olemisega.) Taavet lasi sulasel kodus katust hakata maha võtma, et see asendada uue plekkkatusega
pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560) Mõisniku õigused talupojale L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi Talupoja õigused L&E: vallakohtute loomine, õigus kaevata mõisniku peale, L: õigused suuremad E:õigused väiksemad
Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi
linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. Ta tahtis näha suuri linnu ja laevu. Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära.
purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja
Põhiideestik: Mitte põgeneda probleemide eest, sest igale asjale on lahendus. Tihti tuleb elus ette olukordi, mis pole meeldivad, kuid tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas asjad lahendada. Paljudel juhtudel ei saa ainult oma tunnetest lähtuda, on kohustusi mida ei saa vältida aga millele võib leiduda erinevaid võimalusi, kuidas probleeme lahendada. Villu poleks pidanud sooritama enesetappu, vaid oleks võinud kohe mõelda, et võimalus on kasvatada Eevi pojast uus ja sobilik peremees Kõrbojale. Keeleline analüüs: „Kõrboja peremehes“ on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk. Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku.
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele.
Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei suutnud varjata oma pettumust ja nördimust, miks temal ei ole esimesed lapsed pojad nagu Pearul. Sügiseks olid Eesperes valmis ka uued kambrid koos helevalgete laudpõrandatega. Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis
kala ei näkanud, siis elati kehvemalt, üks oli kindel: elamisväärne oli see elu Turjal koguaeg. Peale ema surma hakkasid asjad vaikselt karile jooksma, majja tuli uus perenaine, kellega polnud algusest peale head klappi, järjest rohkem hakkas isa vanadus esile tulema ja sealt ka igasugused hädad liigestega. tõsise paugu lõi Turja kohale tulekahju mis hävitas elumaja, mille oli kunagi Turja peremees ihu ja hingega ülesehitanud ja siis see kadus koos peremehe noorusega. Turja elanikud olid sunnitud kolima väiksesse sauna, kus Hannes tundis, et tema ei mahu sinna ja läks eluvooluga kaasa mis viis ta Tondiojale kui võõrana. Kuigi seal oli kõik olemas, mida võis üks tulevane peremees tahta, ei leidnud Hannes seal õnne, pinged järjest kasvasid, kui tuli äkki ootamatu teade, et Turja sauna ainukest toitjat, Klausi, pole enam.
Nii kala kui liha vinnutati vanasti, s.o. kuivatati tagavaraks kevadel tuule ja päikese käes, eriti siis, kui sool oli kallis. Liha vinnutamist Eestis on nähtud veel käesoleval sajandil Läänemaal. Kalurid eelistasid süüa vinnutatud kala ja seetõttu vinnutatakse kala kohati tänini. Liha söödi talus harva, enamasti sügisel, kui tapeti loomi, või suuremate pühade ajal. Liha anti jaopärast ning seda jagas enamasti peremees. 3. Joogid Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima. Rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut. Kõige tavalisem loomse valguga rüübe oli lüpsiaegadel hapupiim, millele aga möödunud sajandil tuli tihti vett piimajätkuks juurde lisada. Kevadel saadi loodusest puude, meil peamiselt kasemahla, mida hoiti suveks ja joodi seal, kus kadakaid oli, ka kadakamarjajooke. 4. Uued toidud
Eestlaste kangus ja rivaalitsemine. Pearu ja Andres on tüüpilised näited Peategelaste iseloomustused eestluslikust võistlusest ja rivaalitsemisest. Seesugused vägikaika vedamised Pearu oli Vargamäe Oru talu peremees. Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige põhjustavad aga alati asjatuid pingeid. paremini sõna ,,sõjakas". Ta oli vintske, jonnakas ning lapselik oma tujukuse Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka tõttu. Enamasti ei teinud ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata, armastus. Paraku sündis suurest rassimisest vaid see, et ta kurnas enda naise kuid vahel võis ta hea tuju tõttu täitsa lahke olla
Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks. Tähtsamaks toiduks oli rukkileib. Leiba söödi igal söögikorral. Leiba ei tohtinud maha pillata. Kui kukkus, anti leivale suud. Jõulude ajal oli ka paremaid sööke nagu liha. Söögi kõrvale joodi hapupiima, taari ja kalja. Suvel saadi ka kasemahla. Vanim pidujook meestel oli mõdu. Kindlasti tehti ka õlut, seda tehti pulmadeks ja jõuludeks.Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tasub hakata siis, kui tahetakse olla iseenda peremees ja kui on piisavalt aega ja raha. Ettevõtlus on oluline. Ettevõtlus on vajalik. Seda siis riigi seisukohast vaadates. Riigi jaoks on ettevõtja partner. Riik ja selle poliitikud on huvitatud, et inimestel oleks tööd ja laekuks makse, mida laiali jagada. Seega teeb riik omaltpoolt soodustusi ettevõtjatele. Tänu sellele on ettevõtjaks hakkamine üsna lihtsaks tehtud, peab olema ainult piisavalt pealehakkamist.
Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees. frakulatiivne parasitism-parasiit vahetab peremehi. kisklus-toitumissuhe , mis väljendub selles , et loom sööb teist looma.(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits) segatoidulisus-loom võib süüa nii taimi , kui ka liha.(karu) konkurents-looduses on isenditevaheline võitlus peamiselt ühe ja sama eluruumi ning toidu pärast. Toiduahel-üksteisest toituvate organismide rida. tootjad-valmistavad anorgaanilisest orgaanilist ainet.
5. Tõmba alusele üks joon, öeldisele kaks joont alla. NB! Selles doc'is: alla üks joon - üks joon alla; alla kaks joont - kiri tehtud paksuks. Friedebert tuglas elas Tartus. Ta kirjutas oma esimesed lood gümnaasiumis õppides. 1906 - 1917 elas kirjanik välismaal, sest Eestis oli ohtlik. Tuglast tuntakse ka kirjandusteadlase ja tõlkijana. Lapsed loevad tavaliselt tema jutukest ,,Siil". 6. Moodusta sõnadega KOER, LEIDMA, PEREMEES, KADUNUD kaks erineva tähendusega lauset. Sõnu võid käänata või pöörata, kasutada ainsust või mitmust. Peremees leidis kadunud koera. Kadunud koerad leidsid peremehe.
komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb
Nemad lubasid talle palju raha viiuldamise mängimise eest. Alguses käitusid nad Solomoniga väga hästi, ka Solomonile tundus kõik see uskumatuna, aga ta siiski uskus nende lubadustesse. Kui nad olid teel Washingtoni, siis joodeti ja uimastati Salomon õhtusöögil ära, pandi ahelatesse kinni ning müüdi orjana maha. Ta hakkas töötama Louisiana puuvillaistandustes, seal oli ka teisi orje. Solomoni hakkati kutsuma siis Plattiks. Ta oli mitme peremehe omanduses. Esimene peremees Ford oli leebem kui viimane peremees Epps, kes oli vägagi karm ja julm oma orjadega. Ta püüdis teha kõike nii, nagu temalt paluti, sest ta teadis, mis oleks olnud tagajärjed mitte täitmise eest. Solomon otsis võimalusi, kuidas sealt põgeneda. Ka temagi uskus, et kusagil on olemas jumal, kes seab õigluse jalule ja ühel heal päeval pääseb ta. Ta teadis, et kui ta tahab ellu jääda, siis ta poleks saanud sealt niisama põgeneda
Teo Praakli ja Epp Loona poeg, Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg, veel üks tütar, tütar Eero Kuiguga *pastor Joosep Lund *pastori tütar Kelli Lund *vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid *pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema *Teo Praakel *Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) *peremees Matt Ruhve *leitnant Andrus Sauvere *külavanem Siimen Tara *külavanema naine Ahe Tara *vana peremees Matt Ulli *noor Ulli perenaine (pärit sisemaalt) Sisu: August Gailiti 1938. aastal ilmunud roman on väga tegelaste rohke. Vaatamata suurele tegelasrohkusele on pea kõigi tegelaste vahel väike side, mis teebki raamatu väga põnevaks. Romaan räägib suhteliselt vaesel tasemel olevast saare elust. Saarest, kus peamiseks elatusallikaks on hülgeküttimine. Romaan algab Matt Ruhve seiklusest oma uue pruudi, Katrina järele. Katrina ei keeldu Matt Ruhvega kaasa minemast ja nii läheb ka
A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I A 1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad,
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
Eluga tublisti toime tulla sellega ise rahul olla on kllaltki raske. Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma
metsaalust. Anna vaid istus kramplikult ning soovis, et raketid lootsikust otsa ei saaks. Sellest hetkest oli süttinud armastus üksteise vastu, mida kunagi ei väljendatud. Võib pidada täiesti mõistatuslikuks, miks Annat köitis joodikust sant, kes oli istunud vangis ning mitte midagi märkimisväärset saavutanud. Ta ähvardas isegi oma isa Kõrbojalt äraminekuga, kui too ei nõustu sellega, et Katku Villust järgmine Kõrboja peremees saab. Just niimoodi oli noore näitsiku pea segamini aetud. Selles raamatus ei olnud Anna ainuke salapärane naine. Kuusiku saunas elas Eevi, kes oli Villu poja ema. Tema elu keerles vaid töö, haige ema ja oma lapse ümber. Päevast päeva samad toimetused, millel lõppu ei paistnud tulevatki. Sellegipoolest valutas Eevi oma südant Villu pärast iga päev, oodates, et too varsti tuleb ja ta endale naiseks võtab
hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see...
Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on eesmärk, risk mitte saavutada oma eesmärki, vajadus planeerida oma tegevust ning vajadus kaasata erinevaid ressursse aega ja raha. Ettevõtjaks tuleks hakata siis kui inimene otsib eneseteostust ning kui tahetakse olla iseenda peremees. Maailmas elab väga palju erinevaid inimesi ning kõik meist ei oma ettevõtjale iseloomulikke omadusi. Edukas ettevõtja peab olema saavutamis himuline. Kindlasti peab isik, kes pürgib ettevõtjaks, olema valmis ja võimeline algatama uusi ettevõtmisi ning inimese sisimas peab valitsema vastutusvõime. Inimene peab olema enesekindel, ei tohi karta läbipõrumist. Kindlasti arukas ettevõtja peab aru saama, miks ta üldse tahab oma eesmärke ellu viia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
