Äriõigus 1. Õiguse mõiste ja õigussüsteem. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. AVALIK ÕIGUS - Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, tööõigus. ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID.
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil
(ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks
Proloog ja epiloog asetavad Hammurapi oodkesi selgelt ideoloogilisse konteksti. · I Proloog seal sätestatakse koodeksi funktsioon, mõte (kaitsefunktsioon; nõrgemate kaitse-riik proovib sugukonna asemel üksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vähenenud usk Jumala poolt karistamisesse. · II Põhitekst Protsessi- ja karistusõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Kehalised karistused Majandustegevust reguleerivad normid Orjadega seotud normid · III Epiloog Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 3.2.2. Koodeksi süsteem §§1-13 §§14-126 §§127-195 §§196-214 §§215-277 §§278-282
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. 10.2 Füüsilised ja juriidilised isikud - Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt 2 poolt õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud.
mõistetud karistusest, kusjuures karistatu on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Teema 10. Eraõigus 1) Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Klassikalisteks tsiviilõiguse valdkondadekd on üldosa, võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Tsiviilõigus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Objektiivses tähenduses see on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel; subjektiivses tähenduses see on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt.
Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.Võrreldes eelmise, 1997.a vastuvõetud pärimisseadusega on siin suur muudatus: 1997.a PärSi kohaselt läks pärand pärijale üle üksnes juhul, kui pärija pärandi vastu võttis (n.n vastuvõtusüsteem), aega oli selleks 10 a. 81. Perekonnaõigus Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised: abikaasade võrdõiguslikkus; vanemate võrdõiguslikkus; laste võrdõiguslikkus; lapse huvi ülimuslikkus. Abielu sõlmimine: Abielu sõlmimise eeldused I
järjekorranumbrid ühtivad küsimuste omadega. SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies ,,seaduste vihiku" jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud ,,Kalmistuseadus" sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile. 1 Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii antud töö kui ka ,,seaduste vihiku" jaoks ,,Sõjahaudade kaitse seaduse". Kuigi sümpatiseerib pigem perekonnaõigus eraõiguse osana, on tegu intrigeeriva valdkonnaga, kuna õigusloomet mõjutavad siinkohal paljud tava- ja moraalinormid: lahkunutesse ning nende mälestamisse tuleb suhtuda austusega ja delikaatselt. 1 Kalmistuseadus § 1 lg 3: ,,Kaitseväe kalmistute rajamisele, haldamisele ja matmiseks sulgemisele kohaldatakse sõjahaudade kaitse seadust." 3 1. OBJEKTIIVNE ÕIGUS
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku ...
1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 3 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus; väärtpaberid ja börs; maksejõuetus ja pank.
Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees? proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus;
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sel juhul suunatakse normi realiseerijat lünga täitmiseks kas samas või mõnes teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist. 13.Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus jne). 14.Milliste kriteeriumide alused liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 15.Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks
kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal) Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud
üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!
üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida – kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!
Avalik õigus Maksuõigus Karistusõigus Riigiõigus Menetlusõigused (haldus, krimi Haldusõigus ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Tsiviilõigus Rahvusvaheline õigus Perekonnaõigus Intellektuaalne omand Võlaõigus Muud normid, mis tulenevad Asjaõigus üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide NB! kogum on kuidas koostatud
pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusharu õigussüsteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis
kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. 26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu
• Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond- on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval tuntumad on romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Õigusharu- on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus jne). 24 Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus) – Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5
· Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond- on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval tuntumad on romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Õigusharu- on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus jne). 24 Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus) Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise
normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Islami õigusperekond, hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad oluliselt religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglite hulgas. Õigusharu ja õigusinstituut. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üleliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne). Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks
Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist): a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus (Eestis!) Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus 3. Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940). 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940); 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965); 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PKS (01.01.1995.a
eraõiguse alusel), kahju hüvitamine Obligationes ex contractu (lepingust) Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust) Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost) Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost) b. Asjaõigus – tegeleb omanditega ja nende piirangutega c. Perekonnaõigus – abielu, laste ja vanemate vahelised suhted d. Pärimisõigus – vara üleminek isiku surma korral 2. Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav 3. Majandusõigus – pangandus- ja kindlustusõigus Miks liigitub kolmeks – nendes harudes on erinev riigi sekkumise määr (tsiviilõiguses sekkub riik kõige vähem ja majandusõiguses kõige rohkem) Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid),
ka sissetulekut; eripensionid; pensioniiga võib tõusta, kuna tõuseb ka eluiga A, b, c ja d on klassikalised koosseisud, alati olid olemas. e) Lähedase surm vajaduse katmine, sissetuleku asendamine tootjakaotuse korral, keegi inimene peab meid üleval, kui inimene kaob ära, siis riik peab aitama; miks riik peab aitama? matusekulude katmine, perekonnaõigus, inimesed saaksid nõuda elatist (lapsed vanematelt ja vanemad inimesed oma lastelt); orvutoetus ja lesetoetus mees peab üleval pidama oma naist ja last, abielu püsis surmani, mees pidi garanteerima, Bismarki mudel kaitses ainult majanduslikult aktiivset inimest, kui töötav mees suri, siis naine ja lapsed jäid ilma toetuseta, abielu ei
1)institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. Neid nim ka tsiviilõiguse kolmeks vaalaks. Isikud ehk subjektid, asjad ehk objektid, hagide all mõeldakse siin omandamise viise(suhted isikute vahel asjade pinnal). See süsteem on iseloomulik romaani õigusperekonnale, nt prantsuse tsiviilkoodeks. 2) pandektiline süsteem kõik normid jaotatakse 5 ossa: üldosa, asjaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, võlaõigus. See süsteem on välja töötatud Saksamaal. Mõlemale süsteemile on omane see, et tsiviilõigus on kodifitseeritud. Romaani õigusperekonnale on iseloomulik institutsiooniline süsteem, germaani perekonnale pandektiline süsteem. Anglo- Ameerika ei tunnista kumbagi süsteemi. Skandinaavia maades ei saa rääkida tsiviilõiguse kodifitseerimisest, seega ka mitte institutsioonilisest ega pandektilisest süsteemist. Süsteemide
kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt
Võimude lahusus ning vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute rühma kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õiguse struktuur Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Jaguneb tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõiguseks, äriõiguseks (majandusõigus) ja tööõiguseks. Avalik õigus jaguneb riigiõiguseks, konstitutsiooniõiguseks, rahvusvaheliseks õiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks, kirikuõiguseks, menetlusõiguseks (protsessiõigus) ja finantsõiguseks. Avaliku õiguse alla käib eelkõige riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Vastus: Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis t oob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. 4 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. ???????? Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus Haldusõigus Finantsõigus Eraõigus: Võlaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õa-d võivad olla, kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele
süsteemides: Anglo-Ameerika e Common Law õigussüsteem selles süsteemis ei pöörata erilist tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele. Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem süstematiseeritud. Skandinaavia süsteem süstematiseeritud. Avalik õigus Riigiõigus Haldusõigus Maksuõigus Karistusõigus Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) Tsiviilõigus Perekonnaõigus Võlaõigus Asjaõigus ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Rahvusvaheline õigus Intellektuaalne omand Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum
(haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus: perekonnaõigus äriühingu õigus asjaõigus pankroti õigus pärimisõigus konkurentsõigus võlaõigus väärtpaberi õigus Riigiõiguse reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki ning õigust
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
juurdumisest ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks 6. Seadused ja õigusnormid. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi
võrdsuse põhimõttel.Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. 106. Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: · Isikud (suhete subjektid); · Asjad (suhete objektid); · Hagid. - Üldosa - Võlaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus - Asjaõigus 107. Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale 2. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 108. Kontinentaal-Euroopa süsteem e tsiviilõiguse süsteem. 109. Neis eristatakse avalikku- ja eraõigust enamus valdkondi on kodifitseeritud. Süsteemi siseselt eristatakse õigusperekondi: · Germaani õigusperekond (Saksamaa, Austria, Sveits, ka Eesti);
Ebameeldiv situatsioon. Õigusliku tagajärjena järgneb sanktsioon, see annabki aluse rääkida karistusõigusest. · Mandri-euroopaliku õigusmaailma lätted n kinni antiikmaailma rooma õiguses. · Õigusvaldkonnad on seotud õiguskultuuriga. · Mõnikord liigitatakse vaid eraõiguseks ja avalikuks õiguseks. · Koosnevad paljudest õigusnormidest. ERAÕIGUS 1. Tsiviilõigus 1.1 Võlaõigus 1.2 Asjaõigus 1.3 Perekonnaõigus 1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand 4. Rahvusvaheline õigus AVALIK ÕIGUS 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus 3. Haldusõigus 4. Karistusõigus 5. Finantsõigus 6. Protsessiõigus 6.1 Tsiviilprotsess 6.2 Kriminaalprotsess 6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus
kuivatatu. Kaubanduse üle oli riiklik kontroll, soodustades samal ajal kaupade liikumist infrastruktuuri väljaehitamisega. Kuningas oli pooljumalikustatud kuningate kuningas, mille araabia kaliifid hiljem üle võtsid. Sassaniidide ajal oli klassidesse jagunemine: ametnike klass, kõrgaristokraatia, vaimulikud, madalam aristokraatia (ratsaväelased). Õiguspoliitika: Allikaid selle kohta on palju: 1000 kohtulahendi raamat . Perekonnaõigus, naise võrdõiguslikkus, sõjavägi. Kultuur: eklektiline segu kultuurist. Kasutati pahlaavi keelt aramea tähestikuga - see oli esimene Pärsia oma kultuurkeel. Tekste on vähe säilinud araablaste hävitustöö tõttu. Sassaniidide kaudu, algselt Indiast, järgnevalt araablastele, "1000 ja 1 öö muinasjutud". Kultuurikeskus oli Gundisappur, kuhu kogunes kokku palju haritlasi, ka Kreekast, kui Ateena oma suleti. Islami ajajärk: 18
menetlusosaliste funktsioone, pädevust ja vastutust. TSIVIILÕIGUS reguleerib omandisuhteid ning sellega seotud subjekte ja objekte. Tsiviilõiguslikud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tsiviilõigus hõlmab - tsiviilõiguse üldosa: see sisaldab tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ja leiab kohaldamist ka teistes tsiviilõiguslikes suhetes, näiteks perekonna-ja pärimisõiguses; 30 - perekonnaõigus: abielu ja perekonnaga seotud õigusnormid; - pärimisõigus: kõik suhted, mis on seotud pärandvara ja pärimisõigussuhete subjektidega; - võlaõigus: suhted, millest tuleneb ühe isiku kohustus sooritada teise isiku kasuks mingi tegu või jätta see tegemata: samuti teise isiku õigus nõuda kohustuse täitmist. - asjaõigus: reguleerib omandi, valduse, servituutide, koormatiste ja mitmesuguste õiguste küsimusi; - tööõigus. On tihedas seoses võlaõigusega
• Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine, trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845) – Kohustusteõigus – Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele – Kohtuprotsess: piinamine, protokollimine, dokumentaalsed tunnistused, 10 tunnistajat, vanne piiblil. 18 saj Peeter I kolleegiumide süsteem, asjaajamiskord Pealinn Peterburi Katariina II Seaduskomisjon 1767 Kubermanguseadus 1775 (Eesti- ja Liivimaal 1783-1796) (võimude lahusus seisuste kaupa)
Tsiviilõigusprotsessinormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamine õigusakt on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riiklik õigusemõistmine autoritaarne meetod. 8) Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka abikaasade varalisi suhteid. Põhiline normistik perekonnaseadus. Autonoomia meetod. 9) Tööõigus reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi ja nendega seotud suhteid. Sotsiaalkindlustus, pensionikindlustus, töölepingud, puhkused jne. osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel,
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustav iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, võlaõigus). Eesti taasiseseisvumise järel on taastunud õigussüsteemi nõukogudeeelne struktuur: 1. Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad nt avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemise vorm), riiklik korraldus, valimisõigus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
