Tomuhousu. 17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest. Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja la). 1929 abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes. Seaduslikust abielust sündinud laps saab isa perekonnanime, kuid väljaspool abielu sündinud laps saab ema perekonnanime. 1986. see seadus muutus nüüd saab naine panna lapsele oma nime. Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj
tõuke tehnika arenguks andis ka sõjatööstus, mis nõudis järjest uuenduslikumaid vahendeid vaenlase elimineerimiseks). Seega võib modernismi kujutada mõttediagrammina: Erich Maria Remarque (1898-1970) Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. Aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks
Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel. Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
Variandi number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Arendatud filter (tulemused esitada töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Filtreerida töölehele Filter_1 nende meeste isikukoodid, kelle vanus jääb vahemikku 30 kuni 40. Filtreerida töölehele Filter_2 pallimängudest huvitatud töötajate isikukood, sugu ja osakond. Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenim...
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2
(from Tudengite register) Matrikli number Eesnimi Perekonnanimi Dekanaadi töötaja Deklareerimisperiood Telefon (from Kasutajate register) (from Deklareerimisperioodide reg ister)
Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003. · Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub,. Näide: LÄÄNEMETS, U
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja need saab lapsendaja (ibid.). 11 Lapsendamine Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Lapsendamisega tekivad lapsendatu ja tema alanejate sugulaste ning lapsendajate ja nende sugulaste vahel võrdsed isiklikud ja varalised õigused-kohustused (Kaseoja 1997). Last võib lapsendada vanemate kirjaliku nõusoleku korral. Viimast ei ole vaja juhul, kui vanemlikud õigused on ära võetud või kui vanemad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Otsuse lapsendamise kohta langetab kohus.
tunnistada. Tänaseni on selgusetu, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese rassikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik SA ega SS-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud.
Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning...
Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales
...... laiendamine ....... osa asendamine samaväärsega ....... lammutamine 1. Teatise esitaja (füüsilisest isikust esitaja või juriidilise isiku esindaja) 1.1 Eesnimi .......................................... 1.2 Perekonnanimi .......................................... 1.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 1.4 Isikut tõendava dokumendi nr (isikukoodita välismaalase puhul) .......................................... 1
olemasolevaid struktuurseid tüüpe. Programmeerimise algkursus 40 - 89 Milleks on meil struktuurseid tüüpe vaja? Asi on nimelt selles, et praktilised ülesanded tulenevad igapäevasest elust ja meid ümbritsevad objektid on oma atribuutide ehk omaduste poolest liiga keerulised selleks, et neid saaks kirjeldada vaid ühe arvuga. Näiteks inimese kirjeldamiseks peame kasutusele võtma mitmeid muutujaid - inimese ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, kaal, kasv jne. Kas ei võiks kasutada programmis selle asemel andmetüüpi nimega 'Inimene'? Selgub, et see on võimalik ja allpool me selleni jõuamegi. Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed Kõige lihtsam struktuursetest andmetüüpidest on jada, milleks nimetatakse samatüübiliste ühe nime alla koondatud indekseeritavate muutujate komplekti. Liiga keeruline mõiste? Räägime selle siis lahti ja alustame seejuures definitsiooni lõpust. Mida tähendab muutujate komplekt
32 Jonuks, Tõnno. Kalme ja kultusplats. Artikkel VTK raamatust [WWW] http://folklore.ee/seminar/kaliff.html , viimati vaadatud 24.10.2008 26 iga käsitöö on juba iseenesest elav ja unikaalne. Kunstnik jätab töösse osakese endast, oma emotsioonid. Standardsetel hauakividel on liivapritsiga välja kirjutatud ees- ja perekonnanimi, eluaastad ja kaunistuseks samuti masinaga välja lõigatud standardne joonistus nt kuuse või kase oks (Lisa II: pilt 1). Üldjuhul eristub vene rahvusest kliendi valik eesti rahvusest kliendi omast. Tuleb märkida, et eestlased eelistavad sagedamini hauakive, kuhu on kirjutatud ainult nimi ja eluaaastad ning joonistuseks talu, maastikumotiivid või lihtsalt kogu sümboolika välja jätta ja märgistada hauakivil ainult surnu nimi ja tema eluaeg
6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris.
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
o mõningal määral muutub ravimite tarvitamisel (nt rahustid soodustavad käeliigutuste sujuvust) o kirjutusvahendi iseloom o käekirja mõjutab ka inimese suhtumine kirjutatusse (vähetähtsa puhul on käekiri korratu) Allkiri on teksti sisu teadaolekut või muud fakti tõendav või kinnitav märgis. Allkirjana kirjutatakse kas ainult oma perekonna nimi, perekonnanimi koos eesnime esitähega, harvemini koos eesnimega. Allkiri kujuneb reeglina välja tingimustes, kus kirjaoskus on juba teatavas ulatuses omandatud. Aegamisi kaugeneb allkiri oma kirjavormilt isikunime tekstis kirjutamise viisist. 3. Kirja tunnused Kirjal, kui suhtlemisvahendil on oma sisu ja vorm. Lähtudes kirja sisust ja vormist eristatakse: kirja sisu- ja vormi tunnused. · kirja sisu tunnused:
elukoht, nimi, seisus või amet, sünnikoht, vanus, sugu, perekonnaseis, surma põhjus. Andmed surma põhjuste kohta on väga ebaühtlased, sest pastorite arusaamad meditsiinist olid üsna erinevad. Koguduste personaalraamatud kirikukoguduse liikmete nimekirjad, mis koostati majapidamiste ja perekondade kaupa. 1834.aastast oli personaalraamatute pidamine kõigile pastoritele kohustuslik. Personaalraamatusse kanti: nimi (ees- ja perekonnanimi, isanimi, neiupõlvenimi), seisus ja amet, sünnikoht, sünniaeg ja vanus 1834.a hingeloendi järgi, perekonnaseis, haridus, märkuste lahter, leeris käimise koht ja aeg, armulaual käimine, kogudusest lahkumine. Hingeloendid Sulev Vahtre (1926) Tartu Ülikooli kauaaegne Eesti ajaloo professor. Ta on põhjalikult uurinud hingeloendeid ja nende kasutamisvõimalusi ajaloolises uurimistöös. Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida
Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse.
Ülesanne disain asub lehel Kia_an_näide Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta ...
KÕIGE KÜLASTATAVAM SÖÖKLA Tööleht Te satute seltskonda, kus toimub arutelu söögikohtade üle. Teie neli vestluskaaslast arutlevad selle üle, milline on nende meelest parim söökla. Kõigil on erinev arvamus. Järgneva informatsiooni põhjal võite selgusele jõuda, millised on teie vestluskaaslaste ees ja perekonnanimed ning millises sööklas neist keegi kõige meelsamini sööb. 1. Andi perekonnanimi ei ole Kask ja kõige parema meelega sööb ta Ida sööklas. 2. Adler arvab, et Läänesööklas on kõige paremad toidud. Tema eesnimi ei ole Peeter. 3. Vestluskaaslasele, kelle perekonnanimi on Berg ja eesnimi ei ole Martin, meeldib aga kõige rohkem süüa Lõunasööklas. 4. Vestluskaaslasel, kelle eesnimi on Ivo ei ole perekonnanimi Kask. 5. Vestluskaaslase, kelle perekonnanimi on Kask eesnimi ei ole Martin. Ka temal
lisaks saab veel kasutada teisi juba olemasolevaid struktuurseid tüüpe. Milleks on meil struktuurseid tüüpe vaja? Asi on nimelt selles, et praktilised ülesanded tulenevad igapäevasest elust ja meid ümbritsevad objektid on oma atribuutide ehk omaduste poolest liiga keerulised selleks, et neid saaks kirjeldada vaid ühe arvuga. Näiteks inimese kirjeldamiseks peame kasutusele võtma mitmeid muutujaid - inimese ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu, kaal, kasv jne. Kas ei võiks kasutada programmis selle asemel andmetüüpi nimega 'Inimene'? Selgub, et see on võimalik ja allpool me selleni jõuamegi. Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed Kõige lihtsam struktuursetest andmetüüpidest on jada, milleks nimetatakse samatüübiliste ühe nime alla koondatud indekseeritavate muutujate komplekti. Liiga keeruline mõiste? Räägime selle siis lahti ja alustame seejuures definitsiooni lõpust. Mida tähendab muutujate komplekt
Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas.. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, 8 Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) on tasunud riigilõivu. (2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja keskkonnaministrile: 1) litsentsi taotluse; 2) haridust tõendavad dokumendid; 3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid; 4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta. (3) Litsentsi taotluses peavad olema: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed; 2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed; 3) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 14 nimetatud kvalifikatsiooni kohta; 4) tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju soovib taotleja hinnata; 5) taotleja allkiri selle kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed; 6) kuupäev. (4) Keskkonnaminister annab taotlejale litsentsi viieks aastaks, määrates taotluses olevate
alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama
Nad tunduvad tihtipeale kunstlikkude komponentidena teoses. ,,Tões ja õiguses" koguneb neid kenake salgake (näit. III-s osas Bõstrõi, Viljasoo, pr. Kuusiku koer jne.). Nad toovad romaani küll huvitava laigu, aga neil pole sedapuhku aktiivset kujundavat jõudu teose ehituse mõttes. Seepärast jätame nad vaatlusest välja. ,,Elus ja armastuses" (1934) aga on kummaline isik tõstetud romaani üheks peategelaseks. Tema nimegi alguses ei nimetata; siis tuleb ristinimi Rudolf ja lõpuks perekonnanimi Ikka. Juba sellest välisest küljest ta on kummaline ja salapärane. Tema rääkimised on keerutamised, tema sammud ootamatud (näit. Irma kosimine, lk. 143), tema teotsemispõhjused arusaamatud, tema majanduslik seisund küsimusi äratav. Kogu tema isikus on midagi patoloogilist, kuid selle patoloogilisuse tõeline kuju jääb selgitamata (võib-olla arstil ehk on tunnuste järgi seda võimalik järelduslikult määratleda).
Luule Sakk mäletab, kuidas tema isa käis iga päev lõuna ajal kodus söömas ning alati oli laual valge lina ja korralik serviis. [Lisa 1:1:1] 1930ndail aastail loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning rahvuse üldist õitsengut. Nende meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi ,,Umberg" eestistati, samuti sai eestipärase nime ka isa- Gustavist sai Kustas. " Rein Sakk`i peres toimus nimede eestistamine 1934. aastal. Perekonnanimi oli alguses Sack, siis Sak ja praegu Sakk. Hilda Kuremaa meenutab: ,,Nimede eestistamist meil ei toimunudki, kui siis ainult niipalju, et ,,Kurema" muutus ,,Kuremaaks". Elle Veigel: ,,Ema vend eestistas oma perekonnanime, samuti üks ema õdedest, kes oli abielus poolakaga, suutis mingil moel oma mehele selgeks teha, et Eestis kõlab nimi ,,Runnel" märksa paremini kui poola ,,Dublevski". Õie Vesikul oma nime aga
ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjust...
Revisjonilehtede järgi on teada, et Leenu (Vilde ema) isaisa Rüütli ehk Lepiku Ado asutati kui pärisori 1808. aastal ühes perekonnaga ümber Valastist Kagavere külla, mis jäigi perekonna püsivaks eluasemeks. Tema poeg abiellus Mariga, ning sellest abielust sündis kahe tuntud proosakirjaniku emad: Eduard Bornhöhe ema Mai ning Eduard Vilde ema Leenu. Perekonnanimede panemise ajal anti aga Rüütli Jaani perekonnale uus perekonnanimi - Rüüter. Ka Leenu õppis paar talve Kuksema vallakoolis lugemist, kirjutamist ning usuõpetust. Neiupõlves olevat Leenu olnud väga huvitatud kirjandusest. 1856. aastal sai Leenu teenijakoha Väike-Maarja pastori perekonda. Väike- Maarja kirikumõisast läks Vilde ema 1864. aasta algul Pudivere mõisa toatüdrukuks. Seal ta Jüri Vildega kohtuski, kes ta 20. aprillil 1864 aastal kosis. Leena oli loomult elevam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
tööandjalt töökeskkonna kontrollmõõtmiste tegemist, pildistada ning võtta materjalidest või ainetest proove analüüsiks. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahv 261 jõustub alates 1. 07. 2003] § 261. Ettekirjutus (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress; 3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress; 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele; 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
[RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 5) on tasunud riigilõivu. (2) Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja keskkonnaministrile: 1) litsentsi taotluse; 2) haridust tõendavad dokumendid; 3) eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid; 4) kinnituse keskkonnamõju hindamise alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta. (3) Litsentsi taotluses peavad olema: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, alalise elukoha aadress ja kontaktandmed; 2) töökoht ja töökoha aadress ning kontaktandmed; 3) andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 14 nimetatud kvalifikatsiooni kohta; 4) tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju soovib taotleja hinnata; 5) taotleja allkiri selle kohta, et taotluses esitatud andmed on tõesed; 6) kuupäev. (4) Keskkonnaminister annab taotlejale litsentsi viieks aastaks, määrates taotluses olevate andmete
alustamist komiteele p.1.1 nimetatud asjaolude hindamiseks. Uurimistöö taotluse esitab ning suhetes komiteega esindab vastavat taotlust uurimistöö vastutav uurija. 3.2. Vastutav uurija peab komiteele esitama uurimistöö taotluse koos uuritava või patsiendi informeerimise ja teadliku nõusoleku lehega. ................................ 1. Uurimistöö nimetus 2. Vastutav uurija: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aadress, allkiri.3. Uurimistöö teostajad: ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, amet, töökoht, töökoha aadress, telefon, e-posti aadress, allkirjad.4. Vastutava uurija vahetu töökorraldaja ning teiste uurimistööga seotud asutuste juhtide nimed, aadressid ja allkirjad.5. Uurimistöö finantsallikas, üldmaksumus, s.h. töötasude jaotus (kellele ja kui palju), uuritavatele isikutele kompensatsiooni
Õpilaste praktiliste töödega seonduvaid materjale kasutatakse kooli õppetegevuses, kooli tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 16 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 1 TIITELLEHE VORMISTAMISE NÄIDIS Tartu Kunstigümnaasium LÕUNA EESTI MAASTIKUMAAL Praktiline töö EESNIMI, PEREKONNANIMI ...klass Juhendaja - EESNIMI, PEREKONNANIMI Tartu AASTA 17 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 2 SISUKORRA VORMISTAMISE NÄIDIS Sisukord Sissejuhatus 3 1
septembri tapatalgute ajal, kuigi linnapeana saanuks pööbli märatsemist takistada; põgenes Pariisist peale žirondiinliku valitsuse langust; püüdis korraldada žirondiinide ülestõusu provintsis; selle ebaõnnestumise järel sooritas enesetapu; tema keha leiti huntidest puretuna Bordeaux lähedalt metsast; NB! Pétion ei ole eesnimi, vaid tema pika perekonnanime esimene sõna. Lühendatult on ta perekonnanimi Pétion, mitte Villeneuve loobus Rahvuskaardi juhi kohast. Ta lahkus ka JAKOBIINIDE KLUBIST (LE CLUB DES JACOBINS) ja asutas oma mõttekaaslastest FÖJAANIDE KLUBI (LE CLUB DES FEUILLANTS). See oli suur muutus üldisel poliitilisel maastikul. Poliitilised klubid olid õhtused kogunemiskohad, kus mõttekaaslased pärast päevatööd kokku said, et isekeskis aega veeta. (Poliitilisi parteisid e erakondi veel polnud; nende eelkäijateks võibki pidada poliitilisi klubisid
olukorda selgitada. · Külastajate vastuvõtud planeeritakse juhi kalenderpäevikus ja kooskõlastatakse sekretäri poolt juhiga. Külastajate vastuvõtuaegu ei jaotata päeva peale laiali. Võiks kasutada ebaharilikke aegu (näiteks 14.10; 15.20). Sellega antakse mõista, et juhi aeg on väga limiteeritud ja ei tohi hilineda. Külastajate registreerimisel tuleb kirja panna: ? Küsimus, probleem, millega soovitakse juhi poole pöörduda. ? Külastaja ametikoht. ? Ees ja perekonnanimi. ? Telefoninumber. Enne külastaja lubamist juhi kabinetti peab sekretär kontrollima, kas juht on valmis vastuvõtuks või vajab aega. · Külastaja teistest asutustest võib grupeerida 3 rühma: ? Tähtsad kliendid eriti auväärsed külalised. ? Tavakliendid. ? Kodanikud isiklikes küsimustes. · Auväärsete külastajate puhul kehtib rahvusvaheline reegel: ? Sekretär palub külastajat oodata. ? Siseneb juhi kabinetti sulgemata ust enda järel ja teatab külastajast.
mis tegi põliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vähe, et kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta
Janek Keskküla 8 Ettevõte KASSA VÄLJAMINEKU ORDER NR. Dok. nr Kuupäev Konto Summa 20.11.2012 1320 4000 Välja anda Mari Kask ees-ja perekonnanimi Alus Lähetus Berliini Summa Neli tuhat krooni ja null senti sõnadega eur. s. Lisa Direktor: Pearaamatupidaja: Võttis vastu Neli tuhat krooni ja null senti summa sõnadega eur. s
...... laiendamine ....... osa asendamine samaväärsega ....... lammutamine 1. Teatise esitaja (füüsilisest isikust esitaja või juriidilise isiku esindaja) 1.1 Eesnimi .......................................... 1.2 Perekonnanimi .......................................... 1.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 1.4 Isikut tõendava dokumendi nr (isikukoodita välismaalase puhul) .......................................... 1
lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv suurematesse parkidesse ja haljasaladele. Selle liigi juures väärib märkimist meil samuti sageli kasvatatav vene lehis (Larix russica [Endl.] Sab. ex Trautv.), millist varem käsitleti ühise liigina siberi lehisega. 9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel
kas faktid on kontrollitud? õigekiri? kas sisaldab teadusinformatsiooni?) - objektiivsus (tekst erapooletu või emotsioonidest juhitud? kes on väljaandja?) Infoallikate täiendavad hindamiskriteeriumid on: - laad (raamat, video, noodiväljaanne) - kujundus (trükis, veebileht lihtsalt navigeeritav). TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS 1. Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded. Bibliokirje andmekogumik teaviku kohta. Autori perekonnanimi, eesnimi. Pealkiri.// Väljaanne (aasta) kuupäev. lk. Bibliokirje (bibliographical record, entry) kujutab endast andmekogumit teaviku kohta, mis: · voimaldab seda identifitseerida · annab ettekujutuse teaviku: sisust tuubist (sihtkasutajaskonnast) teatmestikust · esitab teaviku fuusilise kirjelduse. Bibliograafiline kirjeldamine teaviku pohiandmete
alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne.
alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
rohkem endast väljas. Ja loomulikult oled sina see, kes telefonile vastas ja kelle peale nüüd kogu viha välja valatakse. Võta endale vastutus Suure tõenäosusega ei ole sina see, kes kliendis pahameelt tekitas ja peaksid tegelikult selle kõne ,,süüdlasele" edasi suunama. Enne kui sa kõne ühendad ja sellega võib-olla kliendi viha veelgi suurendad, kuna vastav isik ei juhtu olema sel hetkel oma laua taga, tekita helistajaga usalduslik kontakt. Ütle talle oma ees- ja perekonnanimi ja võta endale kohustus, et kontrollid vastavast osakonnast üle, et probleem lahendatud saaks. Edasta kliendile ka tema küsimusega tegeleva kolleegi kontaktandmed. Võib-olla sobib mõnel juhul ka vastuväide, et oled vastutava kolleegiga juba väga pikka aega koos töötanud ning teda tundes ja teades ta professionaalsust, on väga raske aru saada, kuidas selline arusaamatus üldse juhtuda võis. Lause ,,Ma loodan, et kõik laheneb peagi Teie
vahel sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühiskondlikku transporti ei ole võimalik selleks kasutada (k.a ületunnitöö). ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITIS Maksuvaba hüvitis eraisikule Kõige tavalisem on vormistada sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida: – autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi, – auto registrinumber, Sõidupäevikuga – spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku, Mitte üle 0,30 – kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, eurot/km kohta, kuni 335 eurot vms) kalendrikuu kohta. ETTEVÕTTE SÕIDUAUTO KASUTAMISE MAKSUSTAMINE SEGAKASUTUS 100%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
