EUGENE DELACROIX (1798-1863) Ferdinand Victor Eugene Delacroix sündis 26.aprillil 1798.a. paari kilomeetri kaugusel Pariisist, tuntud diplomaadi neljanda lapsena. Isa töö tõttu kolis pere Bordeauxi, pärast pereisa surma aga Pariisi. Kooliajal huvitus noormees kirjandusest, muusikast ja sai algõpetuse joonistamises.Pärast lütseumi lõpetamist oli õpipoisiks portreekunstniku juures. Varsti taipas Delacroix, et klassitsistlik laad ei sobi talle ja ta alustas iseseisvat kunstnikukarjääri. 1822.a. eksponeeriti esimest korda näitusel Delacroixi maal. Sel perioodil köitis Delacroixi kreeklaste vabadusvõitlus Türgi ikke vastu. Paar aastat hiljem valmib maal ,,Chiose veresaun"
3.8 Tarvitatavad ravimid Ospamox 1000mg, graanulid suspensiooni valmistamiseks, toimeaine amoksitsilliin, mis on laia toimespektriga aminopenitsilliinide rühma kuuluv antibiootikum. Patsient tarvitab seda 1,5 mõõtelusikat 2 korda päevas. Yomi Multivitamiin, mida patsient tarvitab aeg-ajalt 4. PEREKONNA HINDAMINE 4.1. Perekonna koosseis Sugu Suhted Vanus Sünnikoht Tegevusala Haridus Mees Pereisa 25 Tartu Tehnikapoe Kõrg müüja/majandusjuhataj a koolis Naine Pereema 24 Võru Ettekandja Kesk Mees Poeg 4 Tartu Lasteaialaps Lasteaia Mees Poeg 2 Tartu Lasteaialaps lasteaia 4.2
Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda
Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu. Teda ei huvitanud teiste arvamus. Isa-ema: Pereisa ja pereema olid teose algul väga sõbralikud ja hoolivad, kuid teose käigus oli näha, et inimesed muutuvad ajapikku. Lõpus olid nad väga külmad. Vanaema: Vanaema oli ainuke kes ei olnud Marguse ja Tiina suhte vastu. Mari: Mari oli kade Tiina peale, sest ta oli ilusam ja meeldis Margusele. Ta hakkas levitama jutte, et Tiina on libahunt. Talurahvas: Talurahvas ei hoolinud Tiinast, sest arvati, et ta on libahunt. Jaanus: Sulane Jaanus aitas perekonda
ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi. Pereisa võitleks justkui selle eest, et lapsed teaksid, mis toimub ka päris maailmas ja võitleb ka enda eest. 2. Aine ja teema Teoses lahendatakse probleeme seotud inimsuhetega ja seda, kuidas pereisa sõna jäi koguaeg peale. Samuti, kuidas nii I maailmasõda kui ka naise surm muudab inimest. Teoses näidatakse ka seda, kuidas miski ei ole püsiv, ka lapsepõlv saab üks kord läbi, kuid mälestused jäävad. Tegevuse keskkond on vahelduv, vahepeal on ema lahkus ja hellus, teisel hetkel isa tõsisus ja türannilikkus. 3. Aeg, ruum ja miljöö Tegevus toimub 20. sajandi alguses, Inglismaal Herbiidide saarestikus. Tegevus võtab aset enne
Tegeletakse ka mustaäriga mis viib ahnuse nii suureks, et ka see toob vägivalla esile. Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes toovad lapsed oma murede sisse ja seepärast ongi paljud lapsed süütud kannatajad. Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii tekibki pereema ja pereisa vahel iga päev sõnasõda mis viib vägivallani ja pereema on kannataja. Seejärel on pereema alati endast väljas ja valab oma viha juba lapse peal välja, kus on kannataja juba laps. Siis läheb laps omakorda nende pingetega kooli kus tekivad lapsel pahandused ja satub alatihti vägivalla keskpunkti ja nii kordub millest välja ei osata enam tulla. Kuid on perekondi kus on nii mees kui naine äkilise iseloomuga
mida perekond suitsetas, et lõigata pakkidest kuponge välja, võitmaks midagi. 5.Enne seda, kui pereema tööle läks olid tal seljas, tavalised, igapäevased, normaalsed riided. Hiljem, kui raha oli juba palju, kandid Ta ilusaid, uhkeid kleite ja muid riideesemeid. Teised osalised, kelle naised tegelesid sama tööga olid samuti rikka välimusega. Uhked kleidid, 6.Kõik tegelased olid väga erinevate iseloomudega ja käitumisviisidega. Kui pereisa püüdis leppida olukorraga, sellise olukorraga, millises nad elasid (mitte just rikkad, vaid pigem keskklass), siis pereema oli väga ergas ja aktiivne, otsis igasuguseid erinevaid viise, et parandada perekonna rahalist olekut. Nende sõber, kelle nad etenduse lõpuks ära tapavad oli rikas ja rahulik, võib öelda isegi, et ta oli ükskõikne. Tal oli raha palju, ta võis omale lubada ükskõik, mida ta tahtis ja tal oli kõigest ükskõik. Kõik näitlejad sobisid
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu,
Need on noored, keda ei hoia kinni nende juured, nad ei mõtle neile ning nende väärtus hinnangud on paigast ära. Kuid need on on põhjused noorte lahkumisele, mis võiks olla aga põhjused natuke vanema generatsiooni jaoks? Peamiselt võime näha, et 30-40 aastastest inimestest lahkuvad välismaale peamiselt need, kellel on olemas oma pere ja oma kodu. Klassikaline on siiamaani olnud see, et lahkub üks täiskasvanutest ehk siis kas pereema või pereisa, kuid uueks kasvavaks trendiks on lahkumine kogu perega, sest edasi tagasi pendeldamine on väsitav ja kurnav ning üksinda välismaal elav inimene kulutab juba elamis tingimuste peale mingi teenitud summa, tänu millele välismaal töötatud tulu väheneb. Kuid mis on lahkumise peamiseks põhjuseks? Võib öelda, et siinkohal on selleks raha, kuid mitte alati ei tähenda see lihtsalt mugavama elu pärast välismaal raha teenimist vaid selleks, et ära elada.
teenija Sai kõigega hakkama http://www.wuthering heights.co.uk/characters/ellen.h MR LOCKWOOD Rikas Rentis Rästapesa Huvitatud Earnshawide, Lintonite ja Heathcliffide ajaloost Nelly jutustab temale kogu loo http://www.wuthering heights.co.uk/characters/lockwood.htm "VIHURIMÄE" Tegevus toimub kahes majapidamises Vihurimäel ja Rästapesas Earnshawde pereisa võtab enda juurde elama leidlapse Heathcliffi Catherine sõbruneb Lintonitega Heathcliff läheb ära Tagasi tulles on muutunud väga õelaks Catherine on abiellunud Edgariga, Heathcliffi hüljanud Heathcliffil on soov kätte http://www.youtube.com/watch?v=kkHX7G4mUPY&feature=related maksta Earnshawde pereisa võtab enda juurde elama leidlapse Heathcliffi http://www.wuthering
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt
Näiteks vallandas Philaminte köögitüdruku Martine'i(Jane Napp) sellepärast, et ta rääkis nagu oleks madalamast klassist neiu, mida ta oligi. Teiste tegelaste arvates on olulisem inimeste teod kui see, mida nad mõtlevad ja mil viisil kõnelevad. Pereisa(Markus Truup) soovis teenijanna tagasi tööle võtta, sest tema tublidus ületas kõikide nende oma, kelle ülesannete täitmine oli vajaka jäänud luule kirjutamise või mõne muusikalise instrumendi harjutamise tõttu. Pereisa vastandub nimetatud naistele ka sellepärast, et kui noorem tütar Henriette(Teele Pärn) soovib abielluda ühe lihtsa noormehega, siis tema pooldab seda, mitte ei taha, et ta abielluks libedikust värsikeevitaja Trissotiniga(Ingmar Jõela), keda eelnimetatud naised ülistasid. Moliere'ile oli omane kirjutada näidendeid värsis. Nii on ka see teos edastatud värsilisel kujul ja see oli väga paeluv. Oli väga huvitav ning süvenema panev kuulata erinevaid sõnamänge
Kondoomi ta ei kasutanud, sest talle ei meeldivat see. Tüdrukud rääkisid uurimisel enam-vähem ühte ja sama juttu. Nad ei teadnud, et isa kõiki neid kuritarvitab. Laste sõnul on isa nendega maganud nii kaua, kui nad mäletavad. Kui ema oli kodus, siis läks isa vannituppa, kutsus ühe neist justkui selga pesema. Tüdruk muidugi juba teadis ette, mis vannitoas toimuma hakkab. 2009. aasta oktoobris mõisteti pereisa kolmeks ja pooleks aastaks trellide taha. Karistuseks jäi maksimaalne määr ehk siis viis aastat. Kuna oli tegu lühimenetlusega, siis läks karistusest kolmandik maha ehk siis kolm aastat ja neli kuud. Kuritegu oli toime pandud katseajal, seega jäi lõplikuks määraks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Mehele esitati süüdistus paragrahvi alusel, mis käsitleb nooremate kui 18aastaste inimeste tahte vastaselt nendega korduvalt suguühendusse astumist, kasutades seejuures ära nende
Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega? Tartuffe on libekeelne inimene, aga ta on nii veenev, et kõik usuvad teda mida ta räägib. Ta on omaarust pühak. 7.Kuidas suutis pere isa suhtumist nimitegelase muuta? Damis räägib isale nime häbistamisest, ning lõpuks tunnistab Tartuffe ise üles. 8.Kelle jaoks lõpeb lugu õnnelikult?
Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa, alaealised lapsed, majateenijad, täiskasvanud pojad koos oma perekondadega olid täielikult tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi. Samas peeti minust väga lugu, sest mina juhtisin kodust majapidamist. Minul ei olnud kodanikuõigusi. Ainult pereisa oli kodanik ja tema võis hääletamas käia. Tema käes oli ka kogu pere võim ning kõik pidid
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos
Kokkuvõte : Lilli on täiesti tavaline 18.aastane tüdruk . Ta tahtis välimaale minna , et seal lapsehoidjaks saada . Et Prantsusmaale lapsehoidjaks minna pidi Lilli maha pikki lahinguid . Ta vanemad ja klassikaaslased arvasid , et ta ei saa seal iseseisvalt hakkama . Lõpuks Lilli sai mis tahtis ja ta sõitiski välismaale . Ta lootis saada Pariisi või kuskile uhkesse kohta aga sai hoopis Prantsusmaale kuskile külakolkasse , seal võtsid teda vastu pereisa Jean , pereema Marie , nende lapsed kes olid kaksikud Julie ja Fabienne ning koer Napoleon . Esimesel päeval ei pidanud ta midagi tegema , ta ainult pakkis oma asju lahti . Teisel päeval talle räägiti ta palgast , tööst ja tutvustati kõike lähemalt . Lilli pidi ju kõigiga hästi läbi saama kes temaga ühes majas koos elasid . Pereisa Jean tundus Lillile väga süpaatne . Lillile aga Marie ei meeldinud , sest ta valab kõik oma viha Lilli peale välja . Kaksikud ka ei olnud Lilli
Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks. Helmer on armastav pereisa, kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale. See on pinnuks silmas Siiri isale, kes üritab igasugusest poliitikast võõranduda ning paneb pahaks, et Helmer ülikooli poliitika tõttu lõpetamata jättis. Isiklikes suhetes üritab Helmer vaadata kõigele läbi huumoriprisma ning raskest oluorrast naljaga võitu saada. Sisu Lehte Hainsalu ´´Kolmkõla´´ räägib ema-isa-tütre suhetest pärast abielu lahutamist iga
Orje koheldi justkui kõnelevate tööriistadena, st et peremees võis orjaga teha mida iganes, kaasaarvatud surmata. Kuid alati see nii ei olnud, paljud peremehed leidsid, et on tulusam lasta orjal ise endale elatist teenida, nõudes kasu. Orjadel oli ka võimalus vabaks saada, või end vabaks osta. Vabakslastud ori sai Rooma kodanikuks, tegi enamasti innukalt tööd ning tal oli võimalik väga rikkaks ja jõukaks saada. Rooma perekond oli mehekeskne. Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ka täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad
Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda selga alla. Minule jäi meelde tema entusiasm ning positiivsus leida kõiges midagi head. Üheks minu lemmik õpetussõnaks oli ,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes
Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nt. Ats, Mats, Leo, Ülo halvimal juhul Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning asendatakse Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata. Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaamas vasevargad ja iga vihmasadu võrdub tormiga mis murrab puid elektriliinidele. Maamehed joovad palju, sest alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist või on naabrimees kõrvaltalust uues kombaini ostnud. Peamiselt juuakse garaazis, teada värk, et tehnikasajandi algusest saadik on parim koht joomiseks olnud garaaz. Seal ei säutsu ükski naine ja alati leiab aega garaazi minekuks.
Filmiarvustus Minu lemmik filmi nimi on ‘’Vastikud naabrid’’ (inglise keeles- ‘’bad neighbors’’).See on komöödia.Film räägib ühest perest kes elab rahulikku elu.Üks päev märkab pere,et nende juurde on kolimas suur kamp noori.Pere hakkab muretsema,kuna neile on pisike aasta vanune laps ja nad arvavad et nad hakkavad seal suurt lärmi tegema.Pere mõtleb kuidas seda ära hoida.Nad on otsustanud minna koliva noortekamba juurde,neid tervitama,pereisa näitab ühte karpi mille sees on kõik kanep ja muu ja ütleb,et nende rajoonis see keelatud pole.Pereema,aga ütleb imelikul toonil et,kamp võiks vahel võtta rahulikult ega mitte palju lärmi teha,algul lubavad noored et kõik on hästi ja et kui midagi on siis võtavad lärmi maha,ainuke palve oli,et pere ei helistaks politeisse.Nii lõppeski jutuajamine.Üks õhtu magas pere rahulikku und,kuni selle hetkeni mil kostus vali muusika.Pere ärkab üles,nad lähevad noorte ukse taha.Kui noor...
kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud. Selline omakohus viis isa ja poja aastateks vangi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kohut peaks mõistma siiski selleks ametisse määratud kohtunik. mitte vihast ja kättemaksuihast pungil nii-öelda omakohtunik.
Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta maa peal kõiki, kes uksest sisse ja välja lähevad. Janus on aja ja iga hea algatuse jumal, mistõttu teda kujutati kahe palgega: üks vaatas ette, teine taha. Muinaslugu räägib, et üks kuningatest olla temale templi ehitanud. Selle uksed avatud, kui sõjavägi vaenuväljale läks. Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane ehitas templid ja altarid, kus preestrid palvetasid ja ohverdasid. Erilise austamise osaliseks sai Vesta, kodukolde - jumalanna, kelle naispreestrid, Vesta neitsid, ei tohtinud abielluda.
Ülesanne 3. Leidke Tavid ASi tabelit kasutades (ost), kui suur on USD väärtus Poola zlottides ja Rootsi kroonides. Vastus andke 4 kohaga pärast koma. Ülesanne 4. Olgu antud x EUR ja tähistagu y selle rahasumma väärtust Leedu littides. Esitage valemina seos x-i ja y-i vahel (ost) ning kujutage see seos graafiliselt. Mis liiki seosega on tegemist? Mida on saadud graafiku abil võimalik leida? Ülesanne 5. Eesti pere võõrustab Rootsi peret ja maksab lõuna eest kokku 56 eurot. Rootsi pereisa kuu sissetulek on 17600 SEKi ja võõrustajal 1250 EURi. Mitu protsenti kummagi pereisa sissetulekust kulus lõuna eest tasumiseks (Tavid AS müük). Ülesanne 6. Kuido töötab Eestis ehitajana ja saab 953 eurot netopalka (Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse). Kuido soovib palgapäeval kogu oma raha Tavidi kontoris välisvaluutasse vahetada. Ta soovib kätte saada kõige suurema rahasumma (arvuliselt).
Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga allahinnatud nii Kreeka, kui ka Rooma ühiskonnas. Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused. Roomas ning Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste vaimsele harimisele. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus, pereisa käe all. Roomas kasutasid rikkad inimesed hea hariduse saavutamiseks Kreeka päritolu koduõpetajaid, nii nagu Kreekaski. Kui rääkida erinevustest, siis Rooma naistel oli peres kergem elu. Neisse suhtuti natuke vabameelsemalt. Roomas pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel ning viibis külaliste seltsis, mida Kreekas naine ei tohtinud teha. Kokkuvõtteks ütleksin, et perekonnad olid väga tähtsad Kreeka ja Rooma ühiskonnaelus
ilmselt viie viimase eluaasta jooksul Lihtne ja võimalusterohke, pole ettekirjutusi koosseisu kohta Koraaliprelüüdid orelimuusika Luteri kooraliga seotud teostest olulisemad Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus. Bachi omad sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad. Polüfoonilise vormi suurmeister-kaanon (reegel) -> keerulisem fuuga Kohvikantaat ilmalik teos Koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega. Talupojakantaat ilmalik teos Rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Bachi numeroloogia ja B-A-C-H 440 hz = a1 444 hz = a1 baroki ajal a astmes 1 on esimese oktavi a
süüdlast, teavitada ohvreid koheselt, informeerida avalikkust ning mitte asja varjata. Sellega oleks saanud vältida probleemi. Täna sellele juhtumile sai politsei usaldusväärsus tõsise hoobi. Edaspidiseks, et vältida selliseid juhtumeid ei oleks õige neid maha vaikida. Oleks see juhtum tulnud 8 kuud varem välja siis ehk oleks ka politsei kahju väiksem olnud. SÜÜDIMATUKS TUNNISTATUD TAPJA KÕNNIB TAAS KODUKOHAS RINGI 28.11.2012 Aasta ja kaks kuud tagasi tappis Sindis kohalik pereisa ja ettevõtja Valdek 21-aastase Karmo, nüüd aga on kevadel süüdimatuks tunnistatud tapja vaba mehena tagasi oma kodus. Tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid hiljuti tehtud seadusemuudatuse alusel on kümneid psühhiaatrilisele sundravile määratud inimesi koduravile saadetud, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija». Mullu 10. septembri õhtul peeti Sindis Sambla tänaval sünnipäevapidu. 18-aastaseks saanud Priit Muskat oli koduaeda kutsunud umbes 20 sõpra. Piduliste kinnitusel kõva
,,Minu Kasahstan" Katri Kuus Petrone Print OÜ, 2012 Raamatu ,,Minu Kasahstan" on kirjutanud pereema, kes kolis oma perega kolmeks aastaks Kasahstani elama. Seal elati aastatel 2008-2011. Kasahstani asutakse pereisa uute töövõimaluste tõttu ühes rahvusvahelises firmas. Raamatu autori pere koosnes emast, isast ja kahest tütrest. Joonis 1 Kasahstani asukoht Ema töötas Kasahstanis lasteaiakasvatajana, lapsed käisid rahvusvahelises vene ja ingliskeelse õppekavaga koolis. Kasahstan asub Kesk-Aasias, tema naaberriigid on Venemaa, Usbekistan, Kõrgõztan, Hiina. Elama asutakse Kasahstani endisesse pealinna Almatõsse, kus elab umbes sama palju inimesi kui Eestis. Teose tegelased said
paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder. Joogiks oli põhiliselt hapendatud kalja ja kevadeti kasemhal. Pruuliti ka otradest õlut. Söögilauas valitses kindel kord: nalja ei tohtinud teha, laua otsas istus pereisa, külgedel vanemad inimesed, lapsed pidid püstijalu sööma ning igal sööjal oli oma nuga ( kahvleid veel ei tuntud, nende asemel kasutati teravaid puust orke). Kui keegi võõras söögi ajal tarre astus, ütles ta kindlasti "Jätku leiba!".
Libahunt Esimene vaatlus: Mann (Mari) veerib lugeda Perenaine ketrab Margus kohendab peergu ja vaatab et see hästi põleks Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda
Mis see pits viina mehele ikka teeb! Elas kord üks pereisa Paul, pealtnäha oli ta samasugune nagu teisedki isad: hoolitses oma pere eest ning oli mustertööline. Tal oli hea palk normaalne kodu ning ilus auto. Ühel õhtul korraldas Paul oma sõpradega peo, kus ta jäi maani täis ja järgmisel hommikul ärkas ta peavaluga. Kohe läks ta kööki õlut võtma, jõi pudeli ja kaks, siis veel ühe ja veel nii terve päeva. Kui ta naine ja lapsed koju jõudsid, oli ta täiesti täis. Hädavaevu talutati ta voodisse
Jaan Vihalemm 11d Euroopa keelte päev, millele omistaksin kõigepealt äärmiselt halva kohavaliku, oli võibolla liialt energiline. Sealne informatsioon lõi alguses vaata et uppi. Algne mulje oli kohe, et kõikjal siblivad "klienditeenindajad", jagatakse lendlehti, lippe, õhupalle. Mingid pagana koorid laulavad ja kui ma ei eksi, rääkib keegi mikrofoni kah. Ma ei imesta, et nii mõnigi rahulik ja kiilaspäine pereisa jäi veidi kaugemale asjade kulgu jälgima, julgemata lähemale minna. Kui aga see tagaplaanile jätta, siis hakkasid kiirelt huvi pakkuma erinevate lettide juures olevad lipud. Kohe oli ju aru saada, mis otstarbel need lipud seal olid ja seltskond hajus kiiresti mööda platsi laiali. Minagi liikusin saksa keele leti juurde. Siin minu ees ta praegu on, "Celebrate 20 years after the fall of the wall Berlin". Kiiresti sai selgeks, et saksa keelest ei ole siin haisugi
jääda iseendaks. Tulla toime keeruliste olukordadega või probleemidega ning ennast muudkui ületada, ületada ja ületada. Võib julgelt öelda, et Erika Salumäe on üks hea näide sellisest inimesest. Tema elutee ei ole olnud kerge vaid vägagi künklik. Ükski laps ei vääri lapsepõlve veetmist lastekodus kus lapsi koheldakse julmalt ning karmi distsipliini all või kasuperes kus ainsaks usaldusisikuks on pereisa ning kui teda enam ei ole, on pereelu karm, sest selle on üle võtnud kuri vanaema... Need kurvad olud panevad nukrutsema ning tekitavad valu ja trotsi, kuid samas kasvatavad tugeva inimimese, kes tahab midagi tõestada. Samamoodi ka erikoolis õppimine. Kõigites nendest tingimustes suutis Erika Salumäe jääda iseendaks leides selle mis talle tõsiselt meeldib-sport. Ta suutis panna vastu oma kasvatajatele ning
Kaevanduses on sunnitud töötama kõik: lapsed, noored, naised, mehed, vanurid. Vaatan suure imestusega, kuidas siinsed perekonnad nii väikse palgaga hakkama saavad. Paljud ei saagi, pidevad võlgu võtmised on tüüpilised. Kõige selle pärast tahan levitada sotsialistlikku mõtteviisi ning õhutada rahvast võitlema parema elukeskkonna nimel. 5. Kuidas on kohalikud teid vastu võtnud? Kas uute tutvuste loomine on teile lihtne olnud? Nagu ma varem mainisin, on väga palju mind aidanud pereisa Maheu. Kohalikud on olnud üllatavalt sõbralikud ning abivalmid. Usun, et olen ise üsnagi jutukas inimene, nii et kohanemine uue elukohaga on olnud olukorda arvestades väga hea. 6. Kas kiire elukorralduse kõrval jääb aega ka pere loomiseks? Väga isiklik küsimus. Muidugi mul on oma silmarõõm, nagu paljudel. Temaga on aga lood keerulised ja seetõttu olen praegu kogu oma energia suunanud töösse ning sealse elu parandamisse. 7
Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et
Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid
rahva seas. Ja nende päevade traditsiooni peeti Läänemaal veel käesoleva sajandi algul täiesti au sees. Öeldi, et Mihkel ja Mart on vennaksed ning Kadri on nende õde. Nende pühade pühitsemine moodustaski sügispühade buketi, mis tõi veidi erksust ja elevust tuhmidesse ja lühikestesse sügispäevadesse ning rõõmunatukesi inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine
Alates varasest lapseeast kujundas perekonnas valitsev pingeline õhkkond Arturi hingelisi omadusi. Ta elas kõike üle raskemalt, kui teised ja talletas nähtu enda teadvusesse. Artur Lemba oli tagasihoidlik ja kinnine, eelistades üksildust. Pereisa Gustav Lemba oli ainuke pereliige, kes raha teenis ja pidevalt tööl käis. Ta töötas klaverihäälestajana ja oli sellel alal tunnustatud. Ema Marie tegeles kodus lastega. Lembade pere elas kitsikustes tagasihoidlikku elu, sest pereisa sissetulek polnud just eriti suur. Gustav Lemba armastas muusikat ja oli noorena lootnud alustada pianisti karjääri, kuid majanduslikkude probleemide tõttu jäi see pooleli. Tollal ei teenitud sellega piisavalt palju raha. Artur Lemba vanem vend Theodor oli muusikasse kiindunud ja harjutas viis kuni kuus tundi päevas klaverit. Pikapeale hakkas poja harjutamine häirima pidevalt töötavat pereisa. Gustav Lemba otsustas perekonnast lahkuda ja jättis oma abikaasa koos kolme lapsega maha
RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine
PUNAMÜTSIKESE TRAVESTIA Elas kord seitsme kilomeetri kaugusel pealinnast perekond Ohmoon. Isa nimi oli Kalle, ema nimi Ülle ja nende tütre sünninimi oli Pille, ent teda kutsuti Punamütsikeseks. Perekond Ohmoon elas linnaäärses rikkurite elamurajoonis, kus neil oli kahekorruseline hiigelsuur villa, otsevaatega basseinidele. Pereema töötas advokaadina, pereisa oli aga insener. Neil oli alati väga kiire ning tütre jaoks aega ei jätkunud. Oma vaba aja veetiski tüdruk enamasti sõpradega pidutsedes. Ühel ilusal suvisel õhtupoolikul otsustas Punamütsike minna klubisse ,,Hollywood''. Pikkade süsimustade krussis juuste ja tumeroheliste silmadega sale Punamütsike hakkas end sättima: tõmbas jalga mustad võrksukad, mis paljastasid neiu siredad sääred, selga tumeroosa
mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik.
Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale. Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Ometi polnud nad avalikust
kindlusepiirajad. Roomlastel oli ka idee sellest, milline peaks olema perekond. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõistmine. Naistel puudusid Roomas poliitised õigused. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ja hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Roomlased arvasid, et riik ja religioon on tihedalt seotud. See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest
Iganädalane ajaleht 06.10 450 eKr 2 DENAARI KEISRIRIIGI RAHVALOENDUS Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi- Lihtrahva (14%) ja ametnikud, väe- ratsanike (10%) pealikud ja pro- osakaalu vahe on vintside ase- kõigest 4%, kuid valitsejad. võrreldes rahalist TURUJUTUD 1. naine: “Rooma 1. naine: “Jah, ma perekond on ikka olen kuulnud, et neil täiesti patriarhaalne, seal Roomas saab võim on ainu...
Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas tohtisid isegi naised karjääri teha. Kreekas pidid naised kodus tütreid õpetama. 6. Keiser, kes rajas impeeriumi uue pealinna riigi idaossa- Väejuht, kes viis I saj. eKr läbi kalendrireformi- Rooma esimene keiser, kes võttis endale aunimetuse princeps (ld k’esimene’) I saj. pKr elanud aktiivne ristiusu levitaja Rooma riigis 7. Kus tekkist ristiusk
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut
· 30. juuli 1818-19. detsember 1848 · Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne ning vend Barnwell · Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella
Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
